1 7 1 .
P E A T Ü K K
Talisuplus!
„vaata mind, alrik!” hüüab Viggo ja lidub kõigest väest mööda Mälareni järve jääd. Siis laseb ta liugu, üks jalg ees, kuni jõuab sadamasillani, kus seisab Alrik. Viimased päevad on olnud kohutavalt külmad. Vähemalt kakskümmend kraadi pakast, särav päike ja tuulevaikus. Jää on nagu äsja poleeritud must klaaspõrand. „Proovi, Alrik!” hingeldab Viggo. „Jube pika liu saab!” Ent Alrik raputab pead. Talle meeldib küll joosta, kuid mitte jää peal. Vesi pole nagu tema element. Isegi mitte siis, kui see on jäätunud. 9