Issuu

MISTER KRANTS JA VALGE LOHE Tekst Lauri Juursoo Pildid Mariann Joa

Kirjastus Elust Enesest Tallinn 2019

SISUKORD

MISTER KRANTSI SAABUMINE

ISASID POLE OLEMAS

TÄDI HILLE JUUBEL

UNETU KLEIT

VANAISA JALGRATAS

ESIMENE LUMI

JAMAICA SPORDISÄRK

MAASIKAPILV JA HELE KERE

SAABASTEGA KALA

RIIDEKOGU VALIMINE

SUVISED PIPARKOOGID

MAJAKRATT

ONU AIGARI UNENÄGU

TROMPETIGA ELEVANT

KORRAVALVUR TÄPI

RULLUISUD JA VALGE LOHE

MISTER KRANTSI SAABUMINE

Segavereline Eesti külakoer Mister Krants, keda lapsed tema täpilise kasuka järgi mõnikord ka Täpiks hüüavad, on sündinud ühes imetillukeses Lõuna-Eesti külas. Täpi oli oma pesakonna kõige rahulikum kutsikas, kellele üle kõige siin maailmas meeldis magada. Ta ei hoolinud toidust ega üleliigsest siginast-saginast. Täpil oli kolm õde ja kaks venda. Tema ema oli samuti segavereline külakoer, kuid tema isast ei teadnud keegi mitte midagi. Ilmselt oli too nelja tuule poole kadunud juba enne, kui Mister Krants siia maailma sündis. Anna ja Maria olid oma koerast unistanud juba mitu aastat, kuid nende vanemad leidsid alati mingi ettekäände, miks ei ole veel õige aeg koju koera võtta. Ka sel päeval, kui nad esimest korda Täpit nägid, ei olnud nad lastega sugugi samal meelel, et kutsa võiks nendega kaasa tulla. Lapsed käisid neile veel samal õhtul ja järgmiselgi hommikul rääkimas, et just nüüd on see õige aeg ja õige päeva koer võtta. Maria püüdis vanemaid veenda: „Aga kutsika silmad ju palusid mind, et ma ta endaga kaasa võtaksin.“ Anna vaatas vanematele sügavalt silma ja täiendas õde: „Ma luban, et jalutan temaga igal hommikul ja õhtul, mängin temaga ja koristan ta järelt. Palun võtame ta ühes.“ 9

VANAISA JALGRATAS

„Vanaisa, aga me tahame unejuttu ka,“ ütles Anna, kui vanaisa oli tüdrukutele tekid peale pannud ja lootnud toast välja hiilida. Sel päeval olid ema ja isa viinud lapsed vanaema ja vanaisa poole, et õhtul ise kellegi onu Tambeti sünnipäevale minna. Lapsed jõudsid maale juba päeval ja veetsid selle mängides ning vanavanemaid abistades. Tüdrukuid aitasid vanaisal puid pooleks saagida ja neid tuppa ning kuuri kanda, sest vanaema ja vanaisa pool ei tulnud soe tuppa niisama seina pealt või põrandast, vaid sooja saamiseks pidi ahju ja pliiti puudega kütma. Pliiti küttes jagus vanaisal jutustamiseks alati palju lugusid, kuid unejuttu ei tahtnud ta kunagi lugeda. Ka nüüd vaatas ta Annale otsa ja lausus: „Annake, sa oled juba päris suur tüdruk. Jää ikka ise magama.“ „Aga mina olen väike,“ hüüdis teisest toanurgast Maria. „Kui ilma unejututa magama jääd, kasvad kiiremini suureks,“ püüdis vanaisa endale vabanduse leida. „Aga emme ütles, et kasvan siis kiiremini suureks, kui söön taldriku tühjaks.“ „See on küll õige,“ nõustus vanaisa. „Siis palun loe, sest ma sõin täna taldriku tühjaks ja kui ma nüüd ilma unejututa magama jään, siis olengi homme äkki hiiglane?“ oli Maria täitsa mures. 28

MAJAKRATT

Sellel hommikul jõudis Maria lasteaeda teisena. Ainult Martin oli veel varem kohale toodud, sest ta isa ei olnud kodus ja ema pidi varakult tööle jõudma. Mariat nähes hüppas poiss aknalaualt põrandale ja tormas sõpra kallistama. „Küll on tore, et sa tulid,“ lausus Martin õhinal. Maria ei teinud esialgu väljagi, sest oli veel ise unine ja tahtis minna mänguasjakasti üle vaatama, kas kõik on alles ja ilusti omal kohal, sest mõnel hommikul valitseb seal tõeline segadus. Oli näha, et Martin kannatas ja tahtis kangesti mõnd lugu rääkida. Tema suu tegi juba ilma hääleta rääkimisliigutusi. Lõpuks ei pidanud ta vastu ja koputas Mariale õlale. „Mis sa passid siin? Tahad, ma räägin sulle ühe saladuse?“ „Oleneb saladusest,“ vastas Maria. „Kas see on päris lugu või mõtlesid selle ise välja?“ „Päris lugu loomulikult. Ma oma silmaga nägin ja oma kõrvaga kuulsin,“ kinnitas Martin. „No räägi siis,“ oli Maria nõus kuulama. „Kas sa tead, kes on majakratt?“ uuris Martin. „Ei tea,“ vastas Maria. „Aga ma tean, et sina oled üks igavene marakratt!“ „Kes on marakratt?“ sekkus nüüd vestlusesse õpetaja, kes oli juhuslikult mängunurgast mööda kõndinud ja lapsi jutustamas kuulnud. 64

VÃ„RVI ENDALE OMA MISTER KRANTS