Eessõna südamehaiguste käsitlemisele Südamehaigustesse sureb tänapäeva tehnoloogilises ja industriaalses ühiskonnas kõige rohkem inimesi. Surmade arv on tõesti olnud väga suur. Kui vaatleme statistikat, siis 1905 aastal olid südame-veresoonkonna haigused USA-s 25% surmajuhtumite põhjustajaks, 1955 aastal oli see tõusnud 55%-ni ja tänapäeval (1980-datel aastatel) põhjustasid USA-s 70% kõigist surmajuhtumitest südame-veresoonkonna haigused. 1969 aastal kirjeldas Executive Board of the World Health Organization (WHO) südamehaigusi kui „suurimat epideemiat, millega inimkond on kokku puutunud.“ Isegi Indias on linnaelanike hulgas, kes on omaks võtnud tänapäeva elustiili, südamehaigused raskete tapvate haiguste hulgas kolmandal kohal. Kuid õnneks on see jäänud haruldaseks külades, kus elab 85% rahvastikust ja kus elatakse lihtsat, loomulikku ja stressivaba elu. Julgustavamaid statistilisi andmeid näeme, kui uurime University 1 of Texas Healt Science Centre poolt kogutud andmeid, mis näitavad, et südamehaigustesse surnute arv vähenes Ameerikas 1968 ja 1976 vahel dramaatiliselt. Veresoonkonna haigustesse suremine vähenes selle perioodi jooksul 20,7% ja olen kindel, et sama toimus ka teistes riikides. Uurijad järeldasid, et selle paljulubava trendi põhjuseks on kaks peamist faktorit: 1.) Elustiili muutumine, kaasa arvatud loomulikum dieet, mis sisaldab vähem loomseid rasvu ja kolesterooli, suitsetamise vähenemine ja nii edasi. 2.) Paranenud ja täiustatud meditsiiniline hoolekanne, eriti akuutsete veresoonkonna haiguste osas. Neile kahele faktorile julgen lisada veel kolmanda. Sellega on kindlasti seotud ka viimasel kümnel aastal toimunud vaimse teadlikkuse ärkamine meie planeedil ja selles osas on jooga olnud eesliinil. Jooga mõju kultuurile on nii delikaatne ja õrn kui ka sügav ja põhjalik. Toimub teadvuse järkjärguline muutumine. Igal pool on inimesed muutunud teadlikumaks, nad teavad rohkem nii dieedist kui 1
Stern, M. P. 1979, Annals of Internal Medicine, Nov. 1979.