Mu kõhus on liblikate surnuaed
B r i t a
J u s k e
No.9 ma kirjutasin sulle kirja aga sa isegi ei avanud seda miks kõige valusam on tõde miks kõige tõesem söövitab silmi huuli kõrvu ma kirjutasin sulle teise kirja millelt rebisid margi aga taas ei avanud seda ma mahutan oma pea kõhu ja huuled ühele A4-le aga sa ei vaevu isegi paberinuga haarama ma kirjutasin sulle kolmanda kirja aga see saadeti tagasi aadress olevat vale sa oled arg kolid mu siiruse eest kaugemale
No.15 ma armusin ära tekitasin sellega meeletut kära kas sa oled valedevärav? sa ütled ikka ja alati aeg on raha kuigi aega sul pole on veel eriti kole et taskutes puhub sul tuul ja tähtsust pole millelgi muul sa ütled et tühi kott ei seisa püsti aga olen juba pikemat aega oma mõttemaailma üles ehitanud su õõnsatele valedele sa ütled et enne töö siis lõbu kuid peale rassimist tuleb vaid hala ja ving ning nurka jääb peoking sa ütled et silm on hinge peegel aga alatasa pöörad ära pilgu ei loe sulle ükski reegel enne kui taas mu lootustepeekri täis valad
No.34 ole mu lootus aga ära purune ole mu unistus aga täitu ole mu usk aga püsiv ole mu armastus aga jäägitu ole mu õnn aga piiritu ah õige sa oled seda kõike milline kompaktsus sa oled kõigis neis kriteeriumites küllusest ülevoolav aga paganlikult puudulik
No.50 vahel laguneb kõik koost -PVA on ka otsas