ellu

SISUKORD Sissejuhatus 8 I OSA

TEIE KODU ON TEIE KINDLUS KODUS JA VÕÕRSIL 16 ESMAABIKOMPLEKT 22

Teie elementaarne esmaabikomplekt

23

KÕIGE LEVINUMAD HÄDAOLUKORRAD

15

24

Lõikehaavad/marrastused 26 Peapõrutus 27 Põletused 29 Putukate nõelatorked 30 Epipen-süstla kasutamine 31 Putukahammustused 32 Veritsevad haavad 33 Lahased 33 Kehasse tunginud objektid 35 Silmade põletus- või pritsmekahjustused 36 Elustamine (CPR) 37 Imikute ja väikelaste elustamine 39 Lämbumine 39 Südame seiskumine/ südameinfarkt 40 Uppumine 43 Haigushood 44 Insult 45 INSULT, HAIGUSHOOG, SÜDAMEINFARKT, SÜDAME SEISKUMINE: Kuidas neil vahet teha? MATKAKOTI PAKKIMISE KUNST 49 Päevase matka pakkimisnimekiri 50 MacGyveri stiil 51 Metsa eksinud 52 Rahvusvaheline morsetähestik 54

46

KOLME REEGEL 55 KUIDAS EVAKUEERUDA 57 TEIE ESMATARBEKOMPLEKT

60 Esmatarbekomplekti kontrollnimekiri 62 Spikker: Esmatarbekomplekti koostamine 69 KUIDAS SÜÜDATA LÕKET 71 KUIDAS MÄÄRATA ILMAKAARI KÄEKELLA ABIL

Õige käekella valimine

78

KUIDAS JUUA TÖÖTLEMATA VETT TUNDKE MÜRGISEID TAIMI 84 PERE KOKKUSAAMISE PLAAN 92 ZOMBID 95 II OSA

81

LOO­DUSEST TULENEVAD OHUD LOOMADE RÜNNAKUD

Marutõbised loomad Kassid ja koerad 101 Rotid 102 Karud 103 Maod 108 METSATULEKAHJUD MAAVÄRINAD 115 ÜLEUJUTUSED 119 MUDALAVIIN 124

98 99

74

97

110

Mudalaviin või üleujutus? Suur siirupikatastroof 128 LUMETORMID 129 Lumetormis ellujäämine, kui teil on peavari 131 Lumetormis ellujäämine autos 133 Alajahtumine ja külmakahjustused 135 Toimetulek alajahtumisega 137 Toimetulek külmakahjustusega 138

LUMELAVIINID 140 TORNAADOD 144 VÄLGULÖÖK 150 ELEKTRIKATKESTUSED

155 Elektrikatkestuse üleelamine kodus 157 Elektrikatkestuse üleelamine suurlinnas 160 Elektrikatkestuse üleelamine välisreisil 162 PANDEEMIA 163 Meditsiiniline valmisolek 167 Mida arvestada imikute ja eakate korral 168 Meditsiinilis-juriidilised küsimused 169 Tervislikud elustiilivalikud 169 Töövahendid, varud, komplektid 169 Ettevalmistused köögis ja panipaigas 171 Elukvaliteedi vajadused 172 Isikukaitsevahendid (IKV) ja desinfitseerimine Reisimine pandeemia ajal 175 III OSA

INIMESTE PÕHJUS­TATUD KATAST­ROOFID 179 GAASILEKKED

180

Maagaas 181 Vingugaas 182 Kui on vaja haiglaravi Erigaasid 184

183

TULEKAHJUD KODUS VÕI HOONETES

Tulekahju teie kodus 189 Tulekahju kontori- või ärihoones TERRORISM 194 LIFTIÕNNETUSED 201

192

185

172

203 Bioterrorirünnakus ellujäämine 207 KEMIKAALID 211 Kemikaalirünnakus ellujäämine 214 RÄPASED POMMID 216 Räpase pommi rünnakus ellujäämine 218 TULISTAMISED/NOARÜNNAKUD 220 Kuidas tegutseda tulirelva- või noarünnaku korral 223 RAHVARAHUTUSED 227 Rahvarahutustes ellujäämine 229 KÜBERRÜNNAKUD 233 Hea veebihügieen 235 Peibutuskõned 237 Paroolikaitse 238 Ettevõtetega suhtlemine internetis 239 Isikuandmed 240 Lähedased ja petuskeemid 241 Terviseandmete kaitse 242 LENNUÕNNETUSED 243 MÕÕTKE OMA PULSSI 248 BIOTERRORISM

Tänuavaldused 251 Spikrid hädaolukordadeks 253 Varud ja kust neid hankida 262 Register 266 Autorist 270

SISSEJUHATUS

R

aamatut, mida te käes hoiate, ei tohiks kunagi kasutada vee peal püsimiseks. Ja oleks rumal üritada seda kasutada teid ründava karu tõrjumiseks. Ent neile väikestele puudustele vaatamata olen ma päris kindel, et selle sisu võib aidata ühel päeval päästa teie enda või teile lähedase inimese elu. Kellelegi ei meeldi katastroofid. Kuid neid tuleb iga päev ette. Maavärinad Itaalias, Californias või isegi Põhja-Carolinas. ­Tsunamid Tais, Jaapanis või mujal Vaikse ookeani rannikul. Rängad ­üle­ujutused kogu maailmas, alates USA lõunaosast kuni Põhja-Inglismaani. ­Tammide purunemised ja suured maalihked Brasiilias. Ning lisaks katastroofidele, mida toob kaasa meie rahutu planeet ja loodus, põhjus­tavad neid ka inimesed. Tulistamised Ameerika koolides või Pariisi suunduvas kiirrongis. Viimastel aastatel on ainuüksi Londoni sillal toimunud kaks hirmsat noarünnakut. Jalakäijate rammimine ja pommirünnakud Barcelonas. Kurikuulsaks saanud kemikaali­ rünnakud süütute inimeste vastu Jaapani metroos. Massirahutused Valgevenes ja paljudes Ameerika Ühendriikide suurlinnades. Keegi ei taha ette kujutada olukordi, kus nendega juhtub midagi halba. Üks osa meie alistamatust inimloomusest sunnib meid põhimõtteliselt kõrvale vaatama ja end veenma, et midagi sellist ei saa meiega toimuda. Ent pärast COVID-19 pandeemiat oleme kõik muutu­nud pisut rohkem „ellujääjateks” (ingl preppers) — inimesteks, kes valmistuvad selleks paratamatuks päevaks, mil kõik viltu läheb. Tegelikult pole vahet, millises maailma nurgas te elate või kuhu te juhuslikult satute. Loodus- ja inimtekkelisi katastroofe toimub kõikjal. Minu arvates on oluline mõista, miks katastroofid juhtuvad, kuidas te saaksite oma lähedasi ohu eest hoida ning mida ellu­ jäämiseks teha, kui saatus teile oma pahupoolt näitab. Ma tahan teile midagi tunnistada: iga katastroof on mulle k­ orraga nii sõber kui ka vaenlane. 8

KUIDAS ALATI ELLU JÄÄDA

Enamik inimesi teab mind kui NBC meditsiinireporterit. Kuid enne seda, kui minust sai „teleuudiste arst”, töötasin erakorralise meditsiini ja traumade spetsialistina. (Ja olen seda tänini.) Veel varem olin ma rahvuskaardi ridades. Ning enne seda olin õhu­jõudude piloot. Iraagi sõja ajal teenisin Baladis õhujõudude arstina. Ma olen käinud päästemissioonidel Antarktikas, ravinud orkaanide Katrina (New Orleans, 2005) ja Rita (USA kaguosa, 2005) ohvreid, osalenud diplomaatilistel missioonidel Jordaanias sealse erakorralise meditsiini süsteemi arendamiseks ning ravinud lapsi arvukatel humanitaar­missioonidel Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Ma töötan endiselt NATO erijõudude instruktorina. Õpetan sõduritele, meedikutele ja arstidele mitmesuguseid oskusi: taktika­ lises lahingus kannatanute eest hoolitsemist, lahingusimulatsioone, meditsiinikorraldust, ja mis kõige olulisem: bioterrorismiga ­seonduvat. Mõned nimetavad mind katastroofinohikuks. Ju siis olen selle ära teeninud. Võiks öelda, et kõikides rollides, mida ma olen eales täitnud, on mu ülesanne olnud keskenduda sellele, mis saab valesti minna. Ja neid rolle on olnud üksjagu. Kõigepealt õpetas ellujäämisoskusi mulle isa, kes võttis mind poisikesena kaasa matkadele ja jahile Euroopas ja Ameerika ­Ühendriikides. Minu isa oli õhujõudude turvamees ja ühtlasi olid tal ka suurepärased looduses toimetuleku võimed. Polnud olemas looma, keda ta poleks suutnud jälitada ja kinni püüda. Ta oskas leida metsiku looduse keskelt õige väljapääsutee ainult kompassi abiga. Ning ta suutis ehitada varjualuseid üksnes nuga ja mõningaid murdu­nud puuoksi kasutades. Mäletan üht korda, kui temaga koos New Mexicos metsikus loodu­ses jahil käisime. Kumbki meist proovis õnne kõrvuti kanjonites. Ma ei olnud oma katsetes eriti edukas ja kavatsesin just alla anda, kui kuulsin korraga püssipauku. Isa oli ilmselt mingit looma tulistanud. Aga kas ka pihta saanud? Mul kulus tükk aega, et „oma” kanjonist välja jõuda. See oli aeglane teekond, sest karmi kõrbemaastiku läbimine pole naljaasi. Lõõtsutades ronisin künkast üles, mille taha jäi isa jahiala. Kuuldud SISSEJUHATUS

9

püssipaugust oli möödunud vaevalt 20 minutit, ent seal oligi juba isa, 175 cm pikk ladinaameeriklane. Ta liikus allamäge minu poole ning lohistas enda järel hiigelsuurt põtra, kellel ta oli juba sisikonna välja lasknud, et liha pahaks ei läheks. See oli oluline, sest me ei jahtinud kunagi lõbu pärast, vaid toidu saamiseks. Kui ma olin alles paar kuud õhujõudude akadeemias õppinud, helistasin isale ja teatasin, et minu arvates õhuvägi ei sobinud mulle. Kavatsesin õpingud pooleli jätta. „Palun tee mulle teene,” ütles isa. „Sul tuleb varsti SERE kursus, eks? Ole hea ja tee see läbi, enne kui otsustad.” SERE ehk ellujäämisõppus (ingl Survival, Evasion, Resistance, Escape ehk ellujäämine, vältimine, vastupanu ja väljatõmbamine) on üks kõige kurnavamaid ja raskemaid õppeülesandeid, mida sõjaväelased peavad täitma. Instruktorid jätavad su üksi metsiku looduse keskele, kaasas ainult nuga, kompass, kaart ja natuke toitu. Sa pead ette kujutama, et oled sattunud vaenlase tagalasse. Sinu ülesanne? Ellu jääda ja oma üksuse juurde tagasi jõuda. Hiljem üritatakse su tahet murda simuleeritud sõjavangide laagris. Sinu ülesanne? Mitte rääkida ning mõelda välja võimalus, kuidas põgeneda. Ellujäämisõppuse esimestel päevadel on sul tunne, et oled surmale määratud. Ent siis hakkad tasapisi kohanema. Sa saad teada, et porisel veel pole just hõrk maitse, kuid see kustutab tõepoolest janu. Sa õpid putukatega keha kinnitama, sest need sisaldavad valku. Sa õpid, kuidas ära kasutada iga kinni püütud ja tapetud looma iga kehaosa. Kui me koos kaaslastega jänese kätte saime, olime õnnest joovastunud, ent 10

KUIDAS ALATI ELLU JÄÄDA

mina olin ainus, kes kugistas alla ka kõik need palakesed, mida keegi teine ei tahtnud. Te ei taha teada, kuidas jänese silmamuna maitseb. Ja teate, mis? Mu isal oli õigus. Pärast SERE õppust ei tahtnud ma enam õhujõududest lahkuda. Need kolm nädalat, mille jooksul võimaliku katastroofiga pidevalt silmitsi seisin, olid andnud mulle uue mõtlemise, purunematu usu, mis on püsinud tänaseni: Kui ma sellega hakkama sain, siis saan hakkama kõigega. See raamat on tugitooliõpik sellise mõtlemise kujundamiseks. Üheksal juhul kümnest on parim viis katastroofiga toime tulemuseks vältida paanikat ja tegutseda praktiliselt, et probleem lahendada. Kuid on veel kaks olulist õppetundi, mida ma soovin teiega enne raamatusse süvenemist jagada. „USA õhujõudude ellujäämise taskuteatmikus” („The U.S. Air Force Pocket Survival Handbook”) on kirjeldatud kaht rabavat ja hoiatavat lugu kahest erinevast mehest, kes jäid üksi kuhugi pärapõrgusse. Üks neist sattus Arizona kõrbesse ja suutis sealt elusalt välja tulla, olles pidanud vastu kaheksa päeva ilma toidu ja veeta. Teine oli piloot, kes tegi hädamaandumise ühele jäätunud järvele keset Kanada kõnnumaad ning sooritas enesetapu üksnes 24 tundi enne seda, kui otsingu- ja päästemeeskond temani jõudis. Miks üks mees ellu jäi, teine aga nii kiiresti alla andis? Vastus on selge: ühel oli tugev elutahe, teisel aga mitte. Ma olen kindel, et sama asjaga võib kokku puutuda paljudes pääsemislugudes. Laviinispetsialistid lämbuvad lume all. Vetelpäästjad upuvad. Mulle on jäänud mulje, et need, kes pääsevad, pingutavad rohkem, sest nad püüavad jõuda iga hinna eest tagasi oma lähedaste juurde. Sõjaväes korrutati meile ikka ja jälle üht peamist õpetust: „Vaata ringi.” Teiste sõnadega tähendab see, et alati tuleb jälgida, mis ümberringi toimub. Olla teadlik, mis on sinu ees, mis on sinu taga ja mis võib sind oodata küljelt. Seni, kuni Jumal pole andnud inimesele silmi kuklas ja kõrvadel, on pea pööramine parim vahend ellujäämise tagamiseks. Seda õpetust tasub miljon korda korrata, sest tänapäeval hajutavad mobiilseadmed meie tähelepanu liigagi tihti. Pole vahet, kas katastroof, millega silmitsi seisate, on looduse või inimeste põhjustatud – igal juhul peate seda ette aimama ning teadma, kuidas sellisel juhul käituda. SISSEJUHATUS

11

Kokkuvõttes on seega kaks tähtsat õpetust, mida hakkan selles raamatus teile erineval viisil ikka ja jälle üle kordama. Hoidke oma elutahet. Ja vaadake kogu aeg ringi. HOIDKE OMA ELUTAHET. VAADAKE KOGU AEG RINGI. Jätke see meelde. Need on kaks kõige olulisemat juhist. Kõike muud saab õppida, nagu on õppinud need, kes katastroofidega pidevalt tegelema peavad. Kui verejooksuga patsient reede õhtul kande­raamil erakorralise meditsiini osakonda tuuakse, pole seal parajasti tööl olevatel arstidel aimugi, mis neid ees ootab. Kuid neil on taskus kolm trumpi:

• Nad teavad sisimas, et suudavad toime tulla kõigega, millega

• •

kokku puutuvad, sest nad on juba varem kõike näinud. Kui ma sain hakkama sellega, mida tegin eelmisel nädalal, siis saan hakkama kõigega. Neil on tohutu oskuste pagas, mis on omandatud meditsiinikoolis ja töö käigus. Ja nende käsutuses on suurepärane varustus.

Selles raamatus õpetan teile, kuidas vajalikku varustust koostada, ning loodan ühtlasi sisendada teile samasugust enesekindlust. Aga nüüd avaldan teile ühe saladuse: olukorra lahendamiseks ei pea teil tegelikult arsti oskusi olema. Tavaline inimene ei pea õigupoolest teadma, kuidas näiteks kellegi peahaava õmmelda. Neil on tarvis üksnes teada, et ehitusteibi ribad hoiavad haava piisavalt kinni, kuni nad oma lähedase või sõbraga traumapunkti jõuavad. Teiste sõnadega öeldes on teie sisemise MacGyveri rakendamine lihtne, kui suudate õigesti mõelda (Ma saan sellega hakkama. Ma saan kõigega hakkama, kuni ma paanikasse ei satu) ja teil on olemas õiged vahendid (ehitusteip). See raamat on jaotatud kolmeks osaks: ellujäämisõpetuse põhialused, loodusõnnetused ja inimeste põhjustatud katastroofid. Lugedes leiate põnevaid lugusid, lühikesi nõuandelõike, kontrollnimekirju 12

KUIDAS ALATI ELLU JÄÄDA

olulise varustuse koostamiseks ning jooniseid, mis aitavad selgitada keerulisemaid asju. Olen püüdnud vältida toodete kaubanimede ­mainimist, kui see pole olnud täiesti möödapääsmatult vajalik. ­Loetelu toodetest ja varustusest, millest alustada, on toodud varude osas. Pidage meeles, et see on üksnes soovituslik, mitte range ja ammendav. Lisaks on igal inimesel erinevad vajadused. Lugege ja kasutage seda raamatut just sellisel viisil, nagu soovite. Sirvige erinevaid peatükke, nagu pähe tuleb. Või siis viige end lihtsalt sisukorraga kurssi, hoidke raamat käepärast ja võtke siis kätte, kui te seda kõige enam vajate. See on piisavalt väike, et just sellel eesmärgil reisile kaasa võtta või seljakotti pakkida. Ja ärge muretsege: ma ei sunni teid putukaid sööma. Küll aga tahan jagada teiega üht olulist putukatarkust, mis pärineb ühest 2500 aastat tagasi Aisopose kirjutatud loost. Selle mõte on järgmine: sipelgate ja rohutirtsude maailmas on teil mõistlikum olla sipelgas. Te tahate olla valmis igaks olukorraks, mis võib elus ette tulla. Ning kui te seda olete, saate ühtlasi aidata kõiki rohutirtse, kes abi vajavad. Mina olen valmis teid aitama – ja teie omakorda neid. DR. JOHN TORRES Colorado September 2020