SISSEJUHATUS Informatsioon ja sihikindel organiseerimine
M
eil, inimestel, on selja taga pikk aju parandamise ajalugu – oleme ikka otsinud mooduseid, kuidas muuta paremaks meile evolutsiooni käigus antud aju. Me treenime aju üha usaldusväärsemaks ja tõhusamaks liitlaseks, mis aitab meil eesmärke saavutada. Õigus-, äri- ja meditsiinikoolid, konservatooriumid ja spordiprogrammid, kõik pingutavad selle nimel, et rakendada inimaju uinuvaid jõude veelgi suuremate saavutuste ette; et võita edumaad üha konkurentsialtimaks muutuvas maailmas. Puhtakujulise inimliku nupukuse abil oleme välja mõelnud süsteemid, mis aju virvarrist vabastavad, et suudaksime hoida järge detailides, mille meeldejätmises me kindlad olla ei saa. Kõik need ja teisedki uuendused on mõeldud välja kas aju täiustamiseks või mõningate ajufunktsioonide delegeerimiseks välistele allikatele. Üks aju parandamise suurimaid saavutusi toimus kõigest 5000 aastat tagasi, kui inimesed avastasid pöördelise mooduse suurendada aju mälu- ja indekseerimissüsteemi mahtu. Kirjakeele leiutamist on kaua ülistatud kui läbimurret, kuid suhteliselt vähe on teada sellest, mida täpselt inimesed esimese asjana kirja panid – enamasti lihtsaid retsepte, müügikviitungeid ja kaubanimekirju. See juhtus umbes aastal 3000 e.m.a, mil meie esivanemad hakkasid nomaadide elustiili vahetama linlaste oma vastu, asutades järjest suuremaid linnu ja kaubanduse sõlmpunkte. Neis linnades pani kasvanud kaubandusmaht kaupmeeste mälu korralikult proovile ja seega sai algsest kirjaoskusest oluline komponent äritehingute jäädvustamisel. Luule, pärimus, sõjataktikad ja keeruliste ehitiste püstitamise juhised tulid alles hiljem.
9