30. aprill
Ahoi, meremees!
USUD SA, ET MISKI SIIN ILMAS pole juhuslik, et kõigel on kõigega seos? Jalutasin täna pärast päevatööd kodu kõrvale kirikuparki, istusin pingile, nautisin järvevaadet ja kuulatasin. Sina ilmusid mu kujutlustesse, istusid mu ees rohul, siis ütlesid midagi oma madalal häälel ja järgmisel hetkel kuulsin esimest korda kägu kukkumas! Alguses tundus mulle, et äkki oli see osa mu kujutlustest, kui mõne aja pärast kukkus ta valjemini ja pikemalt. Tundus, nagu oleks mingi märk. Lapsepõlvest mäletan, et vanaema ikka rääkis, kuidas on käo kukkumine hea- ja kuidas halvaendeline, õhtul olevat õnnelik kägu... ja et esimest korda kevadel käo kuuljale kukub eluaastaid, aga need jäid mul targu lugemata, ei tahaks, et see mind mõjutama hakkaks. Seda enam, et käo vastu mul suurt austust pole, ikka selle teiste pesadesse munemise pärast. Pesaparasiit! Täna on olnud rõõmus päev – tulbid mu akna all avanesid lõuna ajal, olin neid kaua oodanud – sügisest saadik! Otsisin kuurist pakendi välja, et tuletada meelde sordi nimi – „Light and Dreamy“
9