Issuu

„Mina ka!“ toetas teda Joosep. Isa muheles. „Mulle tundub, et oleme täiesti üksmeelselt otsustanud endale kiisu võtta, aga üksmeeles peitub suur jõud.“ 1. MEELESPEA

Mure Ema ohkas sügavalt, kui tuppa astus. „Mul on mure. Me peame midagi ette võtma, sest hiired on köögis pahandust teinud.“ „Tuleb hiirelõksud osta!“ leidis isa kohe lahenduse. „Hiirelõkse küll ei taha! Hiiri ei tohi lõksuga tappa!“ ahastas Teele. „Ehk saame teisiti hakkama?“ Isa muigas. „Üks mees püüdis hiiri kotiga ja viis nad majast eemale, aga nad leidsid tee endisesse asukohta tagasi.“ „Ehk võtame kiisu, kes hiirte üle valitseks?“ uuris ema oma vaiksel moel. „Võtame muidugi!“ hüüatas Joosep. Isa sügas lõuga. „Selle üle peab järele mõtlema, sest kassi tuleb tingimusteta armastada. Temast saab ju meie pereliige! Kas meil jätkub tema vastu armastust? ... Minul on kassidega lapsepõlvest kogemusi ja ma suudan ta kindlasti omaks võtta.“ „Ka mul oli kodus miisu, kellega ma sain hästi läbi. Usun, et tulen temaga ka toime,“ ütles ema sõna sekka. „Minule kiisud meeldivad! Mina armastan uut pereliiget kindlasti!“ kilkas Teele. 4

KUI SUL TEKIB MURE HIIRTE PAHANDUSTE PÄRAST, ON TARK TEGU KASS MAJJA MURETSEDA. KÕIGIL PERELIIKMETEL PEAB TEMA VASTU ARMASTUST JÄTKUMA.

VANASÕNAD Mis hiirtel viga elada, kui kassi pole kodus. ••• Ära kassi kotis osta.

10. MEELESPEA KUI KASSI SILITAD, SIIS VÄSIMUS VÄHENEB JA ÄRRITUS KAOB. KUI LASED TAL AGA ENESE PEAL PÜHERDADA, MÕJUB SEE MASSEERIMISENA.

Tervisekosutaja Mossis näoga Teele loivas koolist koju. Ta tundis ennast kuidagi väsinult. Pealegi oli reede. Viis päeva järjest oli ta sel nädalal kooliteed tallanud. Täna oli üks ulakas poiss teda sööklas pealegi nüginud. Häbematu jõnglane! Kodus võttis Teelet vastu Ints, kes nühkis ennast tüdruku jalge vastu. Nurrumine täitis tuba. „Kas sa tahad sülle?“ uuris Teele. Nurrumine jätkus. „Mis sinuga ikka teha,“ lipsas üle Teele huulte. Ta ohkas ja tõstis Intsu oma sülle. Pikkamisi hakkas ta kassi silitama. Nurrumine valjenes. Teele tundis, et väsimus ja ärritus hakkasid tasapisi temas taanduma. „Oled mu tervise kosutaja,“ rõõmustas tüdruk ja tema käsi liikus kassi seljal kiiremini. „Hiljem võid lasta Intsul enese peal püherdada. See mõjub masseerimisena. Ka see kosutab su tervist,“ arvas isa. „Aitäh, et ütlesid. Tingimata lasen Intsul ennast masseerida,“ vastas Teele juba üsna reipalt.

VANASÕNAD Kassi ja naist silita, siis saad nendega paremini läbi. ••• Mida enam kassi silitad, seda kõrgemale ta saba tõuseb.

Intsu aknalaud Ema tegi aknalaua täiesti puhtaks. Isegi hiljuti oma sünnipäevaks saadud lillepotid ja lillukimbu viis ta teise tuppa. „Selle aknalaua pealt hakkab Ints ilmaelu jälgima,“ seletas ema, pani soovitud kohta lameda padja ja tõstis Intsu sellele ettevaatlikult istuma. „Usun, et mina võin samuti sellest aknast välja vaadata,“ sädistas Teele kelmikalt. Ema silitas kassi. „Muidugi võid, aga ära pane oma asju aknalaua peale. Alles hiljuti oli sul seal mitu nukku rivis. Mõtle, kui hea on Intsul sealt ka sinu tegemisi ja toimetusi õues jälgida. Ta on ju väga uudishimulik.“ Ka Teele silitas kiisut. „Ma võtan aga tolmu selle aknalaua pealt ära, sest tolm ei mõju Intsule kindlasti hästi.“ Ema rõõmustas.

„Ma just tahtsin sulle tolmu võtmisest rääkida, aga sina jõudsid ette. Kassid armastavad puhtust ja mitte ainult alnalaual. Seetõttu tuleb sul tolmu ka mujalt võtta. Oled selles ikka mu abiline olnud ja oled loodetavasti ka edaspidi.“ Teele jätkas Intsu nurrumise saatel kassikese silitamist. „Loomulikult!“ 14. MEELESPEA KUI KIISU LAMAB AKNALAUAL PADJA PEAL, SAAB TA ILMAELU JÄLGIDA KA VÄLJASPOOL MAJA. TOLMU PEAD TOAS KORRAPÄRASELT VÕTMA, ET MITTE KASSI TERVIST KAHJUSTADA.

VANASÕNAD Magajale kassile jookseb vahel ka hiir suhu. ••• Kassi käpad on ikka all.

24. MEELESPEA KASSI KÕRVU PUHASTA SEESTPOOLT OLIIVIÕLIS VÕI BEEBIÕLIS NIISUTATUD VATITIKUGA. SÜGAVALE KÕRVA SISSE ÄRA SEDA TORKA. KUI TUGEVASTI LÕHNAVAT VAIKU TULEB KÕRVAST ROHKESTI, ON VAJA LOOMAARSTI POOLE PÖÖRDUDA.

Suur tüdruk „Intsukene, sinu kõrvad tuleb üle kontrollida. Sa ei kuule enam nii hästi kui varem,“ kõneles ema kassiga sõbralikult ja tõstis ta oma sülle. „Kas ma saan sind aidata?“ küsis Teele. „Saad küll! Too mulle vatitikud ja oliiviõli!“ „Kohe!“ prahvatas Teele ja oligi üsna ruttu soovitud abivahenditega ema juures tagasi. „Intsu kõrvadesse on vaiku kogunenud. Ma saan nad korda, kui vatti oliiviõliga niisutan ja kõrvu puhastan,“ rääkis ema oma tasasel moel ning hakkas tegutsema. „See pole keeruline. Järgmisel korral võin ise Intsu kõrvu puhastada,“ otsustas Teele. „Loomulikult!“ nõustus ema tütrega. „Esimesel korral vaatan siiski kõrvalt, kuidas sa seda teed. Sügavale kõrva sisse kuulmekäiku ära vatitikuga tungi, sest see on kiisule ohtlik.“ „Selge see! Ma ju nägin, kuidas sa kõrvu puhastasid,“ sädistas Teele jutuajamise lõpetuseks, aga lisas veel: „Ma olen juba suur tüdruk.“

VANASÕNAD Anna aitäh kassi ehk koera kätte, katsu, kas elab sellega. ••• Kel pole kaasat, võtab kassi.

25. MEELESPEA KASSIGA MÜRA KINDLASTI, AGA PEAD JÄLGIMA, ET TEMA KASUKAS SELLE TAGAJÄRJEL EI KANNATAKS.

Müramise tagajärg „Noh, Intsukene, vaatame, mis olukorras sa pärast õues käimist oled,“ pääsesid ema keelepaelad valla, kui kiisu majja lipsas. Ema kontrollis Intsu käpad üle. Nendega oli kõik korras. Karvades leidus aga rohtu. „Kellega sa, Intsukene, mürasid?“ uuris ema. „Minuga!“ teatas Joosep tähtsalt. „Seda tegid sa hästi, et Intsuga hullasid, sest ta lausa vajab seda. Ainult sa oleksid võinud ise tema karvadest enne tuppa tulekut rohu ära korjata,“ arvas ema. „Emme, sa ei tea, kui palju rohtu veel enne tema karvades oli! Mina tegin suure töö ära, sest me mürgeldasime isa värskelt niidetud rohuhunnikus!“ rääkis Joosep tähtsalt. Ema vangutas pead. „Olid tubli, et Intsu karvu puhastasid, aga teinekord ärge värskelt niidetud rohus mürage. Ka mitte mujal ärge tehke seda, kus ta kasukas saab kannatada! Ints armastab puhtust, aga seal on sellega raske arvestada. Praegu kammi aga tema kasukas korralikult läbi!“ „Saab tehtud!“ hüüatas Joosep reipalt ja asus tegutsema, millega Ints oli väga rahul. 56

VANASÕNAD Rott saab rumala peaga kassi kätte. ••• Kass küünteta ja naine nõelata ei saa korda.

27. MEELESPEA KUI KASS SAAB MÄRJAKS, KUIVATA TA KORRALIKULT ÄRA.

VANASÕNAD

Tubli tüdruk Ints jäi õues vihma kätte. Õnnetuna ja märjana paterdas ta koju. Teele asus teda pehme sooja käterätikuga kuivatama. „Miks sa läksid vihmaga jalutama? ... Selge see, et vihma käes sa saad märjaks, aga sulle see ei meeldi.“ Kui kiisu oli korralikult ära kuivatatud, tõstis Teele ta oma sülle ja kiigutas teda. Ints hakkas aga nurru lööma. Ema naeratas. „Oled tubli tüdruk! Nüüd uinuta Ints magama. Muide, silitamine soodustab tema arengut.“ Teele ohkas. „Me keegi ei taha, et Ints haigeks jääks. Mis mul üle jääb.“

Ega vihm ei löö konti katki. ••• Kassi kodu on ahjukapp ja koera kodu on lumehang.

42. MEELESPEA

Intsu pesu „Intsukene, sa oled mul ikka ennast ise pesnud, aga seekord sa oma kasukat küll ilma minu abita puhtaks ei saa,“ rääkis ema Intsuga, kes koos Joosepiga õuest tuppa hiilis. Ema pöördus poja poole. Joosep vahtis enese ette maha. „Mina ei tea midagi.“ „Küll sa juba tead! Nüüd aitad mul Intsu vannitada. Mul on kassišampoon olemas. Sa hoolitsed selle eest, et vesi oleks vannis leige, mitte üle neljakümne kraadi. Selle saad termomeetriga kindlaks teha. Hoia Intsu kinni, kui teda šampoonitan, pesen ja fööniga kuivatan,“ otsustas ema. „Loomulikult!“ oli Joosep emaga päri. Ta aitas ema igati Intsu vannitamisel ja pärast seda, sest pahategu tuli heastada.

KASS PESEB ENNAST KORRAPÄRASELT JA TEDA POLE VAJA VANNITADA. KUI OLUKORD SEDA SIISKI NÕUAB, KASUTA KASSIŠAMPOONI JA LEIGET VETT (MITTE ÜLE NELJAKÜMNE KRAADI). VESI ULATUGU VANNIS KIISU KÕHUNI. ÄRA TEMA PEAD VEE ALLA SURU. LOPUTA KIISUT NII, ET KASUKASSE ŠAMPOONI EI JÄÄKS. KASS HÕÕRU RÄTIKUGA KUIVAKS, AGA TEDA VÕID KA FÖÖNIGA KUIVATADA.

VANASÕNAD Ega kass jõkke lähe. ••• Kassi keelel haigus, koera keelel rohi.