Kiik

PROLOOG Kui nad peaksid tippu jõudma, kahaneksid nende võimalused mäe otsast elusalt naasta veelgi. Nad teadsid seda, kui üles ronima hakkasid. Nüüd nad selle peale enam eriti ei mõtle. See teadmine uinub kusagil aju tagumises sopis, kui nende viieliikmeline rühm ronib Karakorami mäestikus mööda kitsast mäeharja ülespoole, rohkem kui kaheksa kilomeetri kõrguse Broad Peaki tipu poole. Nad näevad massiivset jäävoolu ja selle taga terenduvat järsunõlvalist mäge K2, mis tõuseb Broad Peakist veel kõrgemalegi. Rühma eesotsas liikuv mees on selle tippu juba korra jõudnud, samuti ka reas viimasena sammuv ameeriklane. Kõige ohtlikum mägi, Annapurna, võtab ohvriks iga kolmanda inimese, kes püüab selle tippu jõuda. Aga Karakorami K2 on salakavalal kombel veelgi julmem. Ta lubab tihti end kõigepealt vallutada ja nõuab lõivu alles allatulekul. Need kaks vaprat pääsesid eluga alla tagasi. Taevas on sügavsinine, pilvitu. Valguse ja varjude mäng joonistab välja mäe kaljunurgad. Siis ilmub maastikule väike punane täpp, veretilk Lumivalgekese piimvalgele ihule. See voolab aeglaselt allapoole, nagu vetthülgava kanga peal, jätmata endast mingit jälge. Üks neist märkab seda, koputab enda ees kõndija õlale ja osutab käega. Täpselt samal hetkel tardub veretilk paigale. 7