Võimalus peale silmailu ka midagi maitsvat suhu pista.
15 Nägus ja vastupidav taimekast Kena disainiga puidust lille- ja taimekastid, mida võib omavahel kombineerida.
16 Miks muld hapestub? Looduses on nii sätitud, et ajapikku muld hapestub.
18 Kääritöö ootab tegemist
Kui kraadiklaas näitab väikseid plusskraade, saab alustada hoolduslõikusega.
20 Hooletusse jäänud viljapuu korrastamine
24 Kuidas lõigata põõsaid?
Varakevad enne pungade puhkemist on paljude ilupõõsaste lõikamise aeg.
28 Kas taim kasvab õiges kohas?
Pealtnäha terve taim hukkub seletamatul põhjusel või ei taha kuidagi kasvada. Põhjusi selleks on mitmeid.
30 Munakoored – kas neist on aias kasu? Kas munakoortega saab leevendada kaltsiumi vähesust mullas?
34 Väetamise levinuimad vead Uue põlvkonna väetiste turuletulekust hoolimata eeldab väetamine siiski ka pisut eelteadmisi.
36 Mida vajavad tarbetaimed? Köögiviljataimi ei kimbuta viljastumis- ja kasvuhäired, kui neid on vajaduspõhiselt väetatud ning oskuslikult hooldatud.
40 Maitserohke salatipeenar 44 Soojust ja niiskust armastav kurk Kurgi kõige suurem väärtus on tema suur vee- ja madal kalorisisaldus.
47 Nii saad ilusad peenrakurgid Lühiviljalist kurki avamaal kasvatades on hea teada, et iga kasvupidurdus kahandab saagi kogust ja viljade kvaliteeti.
48 Tuhandenäoline tomat Tomateid on Euroopas kasvatatud sajandeid ja ka meil on ta kujunenud oluliseks aiaviljaks.
52 Viljatipumädanik rikub rõõmu tomatitest Miks tekivad tomatitele koledad tumedad sissevajunud laigud ja kuidas seda vältida?
56 Proovi ka läätse ja kikerhernest kasvatada Magusad herned ja hõrgud aedoakaunad on asendamatu osa suvistest maitsenaudingutest. Millised kaunviljad võiksid veel peenral olla?
Sisukord
101 40
90
60 Herneste ja ubade parimad kasvutingimused
Külvata võib hernest varakult, mulla soojus peaks olema 5 °C, sellisel juhul hakkab taim kohe kasvama.
62 Raja oma ürdipeenar
Põneva maitse ja hõrgutava aroomiga maitsetaimed on asendamatud köögis ja oma kauni välimusega ka silmarõõmuks.
66 Kastmise peenike kunst
Tavaliselt arvatakse, et mida keerulist saab olla kastmises – aga siiski vajab see teadmisi.
68 Lehtsed hekid kasvama! Sügisel tasub rajada hekipeenar. Niiske ja jahe sügisilm soosib hekitaimede juurdumist.
72 Kuidas anda vasturünnak nälkjatele Vältides keemiat, saab nii nälkjaid kui ka tigusid aiast tõrjuda mitmesuguste püüniste ning looduslike vahenditega.
76 Suvelillede sära
Suvelillepeenar on igale aiale kaunis ja värvikirev lisand, mis pakub silmailu kogu suve vältel.
80 Kuidas jagada puhmikuid? Nõuandeid ja soovitusi, kuidas püsikuid juurepuhmikut jagades paljundada.
82 Püsilillepeenra rajamise nipid Kaunilt komponeeritud püsilillepeenar on oma harmoonilise voogamise, rütmide ja soolodega kogu aia ehe.
12
86 Õueala kaunid kardinad
Kuidas ja millega varjata uusarenduse kitsukesel alal naabriaia vaadet või uudishimulikke silmapaare?
90 Roosid on aia pärlid
Targalt valitud roosisordid õitsevad kaunilt ja rikkalikult ega tekita meelehärmi lehehaigustega.
92 Saagikas maasikapeenar eeldab viljavaheldust
Kui tahad maasikapeenart, kus taimed ei kasvata ainult lehti, vaid ka lopsakaid marju, pead neile looma sobilikud tingimused.
94 Vaarikaid suveks ja sügiseks
Südasuvel saabub aeg, mil saab suhu pista esimesed hõrgud vaarikad.
96 Aastaring õunapuuaias Õunapuud on terved ja saagirohked vaid siis, kui neid aasta läbi hooldada.
98 Virsikuid ja aprikoose saab põhjamaises kliimas kasvatada
100 Luuviljaliste valitud sordid
Ploomi- ja kirsipuud on armastatuimad puuviljakultuurid eestlaste koduaedades.
106 Niida muru ilusaks
Kõige lihtsam viis, kuidas saada ilus muru, on seda õigesti niita.
110 Muruniidukid on läinud targemaks
Viimase aastaga on robotmuruniidukite maailmas toimunud suur pööre.
Kui külv ebaõnnetub. Mis võib külvamisel viltu minna?
Külvamisel ei pruugi kõik minna nii, nagu loodad. Põhjusi, miks külvid ebaõnnestuvad, on mitmeid.
Kõige olulisem on seemnete kvaliteet. Seemnete hea idanevuse määrab nende eluea pikkus ja tuumakus. Elujõud on liigiti erinev – kõige pikem on see maavitsalistel (tomat, paprika, baklažaan, füüsal), ulatudes 5–10 aastani. Kõrvitsalised (kurk, kõrvits, arbuus, melon) püsivad idanemisvõimelisena 6–8 aastat.
Ristõielised (kapsad, kaalikas, redis) on elujõulised 4–5 aastat, sama palju ka liilialised (sibul, porrulauk). Sarikaliste (porgand, pastinaak, petersell, seller) ja korvõieliste (salatid) seemnete elujõud vältab 2–3 aastat.
Seemneid ei maksa korraga palju osta, vaid pigem ikka vastavalt vajadusele ja nii palju, kui on plaanis külvata. Pealegi tulevad igal aastal müügile uued ja huvitavad sordid, mida on põnev katsetada.
KÜLVIMULD OLGU LEIGE
Enne külvi on oluline tutvuda infoga, mis seemnepakendile kirjutatud – sealt saab vajalikke juhiseid, et kasvatada kvaliteetsed taimed. Ära on toodud vajalikud kasvutingimused, saagi külvamise ja valmimise aeg, maitseomadused, seemnete arv, idanevuse protsent ja seemnete kestvuse aeg.
Kui alustad taimede ettekasvatamisega, tuleb külvimuld ette valmistada juba paar päeva varem. Vala muld suuremasse anumasse, vajadusel lisa sellele perliiti või liiva, seejärel niisuta sooja veega ja sega. Külvimullas on teinekord suuremad lagunemata turba tükid, mis on vaja eemaldada ja mida saab kasutada istikupottide põhja täiteks. Perliidi või liiva lisamine muudab külvimulla õhulisemaks.
Seemnelindid on ökonoomsed, seemnete kulu on väike ja puudub hilisem vajadus harvendamiseks.
KÜLV KASVUKOHALE
Varakult tasub kasvuhoonesse külvata külmakindlate köögiviljade seemneid. Neid on müügil mitmel kujul. Lindil olevate seemnete külvil on pakist külvamisega võrreldes mitmeid eeliseid. Seemnelindid on ökonoomsed, seemnete kulu on väike ja puudub hilisem vajadus harvendamiseks. Sageli on aga seemnete idanemine kehv, sest neil jääb katmikalal niiskust puudu. Selle vältimiseks on hea, kui lint enne mulla sisse tehtud külvivakku asetamist kasta kausis olevasse vette ja seejärel asetada niiskesse külvivakku.
Kevadel juhtub aga tihti, et aias peenrale või erinevatesse taimekastidesse külvatud seemned idanevad ebaühtlaselt ning taimed on kidurad. Põhjusi võib olla mitu: kuiv või haigustekitajatega muld, realiseerimisaja ületanud seemned või mullas olevad kahjurid.
Viimastest on levinumad tõusmekärbes Delia platura, kes kahjustab eriti kurgi ja ka teiste köögiviljade idanevaid seemneid. Selle tagajärjel idandid ei tärka. Eriti suured kahjustused on niiske ja jaheda mulla korral. Leinasääsklaste Sciaeridae syn.Lycoriidae vaglad teevad taimedele kahju juba tõusmefaasis. Nende püüdmiseks riputa kasvuhoonesse kollased liimipüünised. Samuti aitab mõlema kahjuri puhul mulla kobestamine.
Külvimuld peab käega katsudes olema kergelt leige.
Kõike saab kasvatada kastides.
Magusad
ampsud rõduaiast
Külvamisel ei pruugi kõik minna nii, nagu loodad. Põhjusi, miks külvid ebaõnnestuvad, on mitmeid.
TEKST KAJA KURG FOTO SHUTTERSTOCK
Eriti otstarbekas on ise toitu kasvatada juhul, kui rõdu või terrass on suur ja päikeseline ning endal oma maalappi pole. Toidutaimede kasvatamine kastis, tünnis või potis ei erinegi väga palju tavapärasest avamaa- või kasvuhooneaiandusest. Peaaegu kõiki seal viljeldavaid kultuure on võimalik anumas kasvatada. Lisaks põrandapinnale saab kasutusele võtta ka õhuruumi, sest ampliteski ehk ripp-pottides saab kasvatada maasikaid, tomateid, kurke, ürte jms.
On aretatud ka spetsiaalselt kasvunõusse sobivaid väiksemate mõõtmetega sorte: selliseid on tomatil, paprikal, kurgil, suvikõrvitsal, arbuusil ja teistelgi aedviljadel. Isegi kääbuskasvulisi viljapuid ja marjapõõsaid on olemas.
Rõdul või terrassil asuvas kastiaias ei saa küll suuri koguseid kasvatada, kuid värske saak on kohe käepärast ega pea poodi minema. Nii tore, kui juba maikuus saad
näpsata esimest värsket kraami – rukolat, spinatit, redist, lehtsalatit –, mille sinna varakult katteloori alla külvasid.
Kui töötad kodukontoris, on vahepeal rõduaias taimedega toimetamine ajule hea puhkus. Taimede tärkamist ja arenemist on põnev jälgida ning kui kasvab ilus saak, on see ühtlasi rahulolu pakkuv eneseteostus.
PÄIKE ANNAB LÕHNA JA MAITSE
Kastiaiale sobib kõige paremini lõunasse avatud rõdu või terrass, sest päike annab aedviljadele ja maitsetaimedele lõhna ja maitse ning enamik neist on valgusenõudlikud. Koht olgu ka tuulte eest kaitstud. Samas peab meeles pidama, et tugeva keskpäevase päikese käes võivad taimed üle kuumeneda ja ka anumas olev muld kuivab kiiremini. Üks tähtis asjaolu on koha puhul veel: kasvunõud, muld, taimed ja kastmisvesi kaaluvad palju. Suurema potiaia rajamisel rõdule või katuseterrassile (mis on alumise ruumi lagi) tuleb enne kindlasti selgeks teha, kui suurt raskust see kannatab.
Jonnakas muld.
Miks muld hapestub?
Looduses on nii sätitud, et ajapikku muld hapestub. Siit tuleneb vajadus aiamulla happesust aeg-ajalt testida.
TEKST JÜRI ANNIST FOTO SHUTTERSTOCK
Hapestumiseks on mitmeid põhjuseid.
Vihmavesi on nõrgalt happeline. Atmosfääris olev süsihappegaas ühineb veega, andes süsihappe. Tegu on nõrga happega, aga kuna vihma sajab üksjagu, siis oleks tema mõju ju tuntav. Vihmade hapestavat toimet vähendab kevadine lume ja jää sulamise vesi, mis on külm ja seetõttu vähesel määral aluseline. Teisalt päädib inimtegevuse kaudu valla pääsenud õhureostus happevihmadega, mis mõjutavad mulla reaktsiooni tugevasti.
Mulla orgaaniliste osiste lagunemisel vabaneb mulda mitmesuguseid orgaanilisi happeid: sidrun-, õun-, karboksüül-, huumushape jt. Nõrgad küll, aga ikkagi happed!
Taimedelt pudenenud lehed ja okkad hapestavad lagunedes mulda. Okaste mõju on suurem, aga kokkuvõttes siiski väga väike. Näiteks leiti, et männimetsas langes mulla pH 30 aastaga vaid napisti 0,1 ühikut.
Kivimite murenemine võib kaasa tuua happelise tulemi. Näiteks graniit sisaldab kvartsi, mis leostudes annab ränihappe. Püriidi oksüdeerumisel satub mulda väävelhapet, mida peetakse tugevaks happeks. Vastukaaluks on loomulikult ka kivimeid, mille lagunemise tulem on aluseline (paekivi).
Juureeritiste reaktsioon oleneb sellest, milliseid ühendeid taim parasjagu mullast omastab. Kaltsiumi ja ammooniumlämmastiku manustamise korral on juureeritis happeline, nitraatlämmastiku tarbimisel aluseline.
Vihmad võivad mullast välja uhtuda aluselisi katioone kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ja naatriumi. Kuna Eestis on sademeid üsna rohkesti, siis hapestuvad ka meie mullad sel põhjusel.
Aluseliste komponentide kontsentratsioon mullas langeb suuresti ka intensiivse taimekasvatuse tagajärjel. Korraliku saagi tarvis kulub neid omajagu. Siit tuleneb sage üleskutse mulla lupjamisele.
Mitmetest väetistest jääb pärast nende ärakasutamist mulda happeline jääk.
HAPPESUS MÕJUTAB TOITAINETE OMASTATAVUST
Igal taimel on mulla happelisuse osas omad tahtmised. Loomuldasa happelised on troopiliste alade mullad. Kogu maailmas toodetud tee, lateks ja palmiõli ning 90% kohvist on pärit happelistelt muldadelt.
Meie kliimavööndis on kuldse keskteena leitud, et aiamulla pH võiks olla 6–7, teiste arvates mineraalsetel
Korralik aiahooldus. Kääritöö ootab tegemist
Kui kraadiklaas näitab väikseid plusskraade ja aias pole enam paksu lund, on väljas mõnus toimetada ning saab alustada viljapuude ja marjapõõsaste hoolduslõikusega.
TEKST KAJA KURG FOTOD SHUTTERSTOCK
Märtsis on pinnas tavaliselt veel külmunud ja kõva ning kõrgema viljapuu lõikamisel vajalik redel ei vaju maa sisse. Selliselt pinnaselt on pärast hea ka oksi koristada. Kevadtalvel varakult alustades pole veel teisi aiatöid ootamas ja saab rahulikult tegutseda. Hiljem, kui maa on juba sulanud, jääb puude alla porine songermaa ärasõtkutud kevadlilledega. Sobivaim aeg lõikamiseks kestab seni, kuni pungad hakkavad paisuma. Mida suuremad on pungad lõikamise ajal, seda ohtram on mahlavool lõikehaavadest.
KANDEEALINE ÕUNAPUU
Kõigepealt vaata üle, kas tüvel ja okstel on vähikahjustusi. Vähist tugevalt puretud vana puu korrastamisega pole mõtet vaeva näha. Noorema puu tüvest saab vähikolde välja lõigata.
Liiga kõrgel puul (üle 3,5 m) võta latva ja põhioksi lühemaks. Latv sae ära enne sobivas kõrguses põhioksa, põhioksi kärbi samuti sobivas kõrguses kõrvaloksa pealt. Suured lõikehaavad tee terava noaga siledamaks, siis kasvab haavakude neile kiiremini peale. Suuremad lõikekohad tasub katta ka haavamäärdega.
Kui võra on liiga lai, kärbi külgoksi kolmandiku kuni neljandiku võrra. Õige lõikekoht on sellise oksa ees, mis suundub võrast väljapoole. Rõhtsaid ja poolrõhtsaid ilusate õiepungadega oksi püüa mitte kärpida, sest need on kõige saagikamad.
Lõika ära kuivanud, haiged, murdunud ja teineteise vastu hõõrduvad oksad. Eemalda ka halva kasvusuunaga oksad: need, mis kasvavad võra sisse ja on teiste okstega risti. Kahvelharul võta ära halvem suund.
Eemalda püstised oksad, sest neil tekib vähem viljapungi. Mida rõhtsam on oks, seda saagikam see on. Püstine oks lõika ära enne rõhtsamat külgoksa.
Hooletusse jäänud viljapuu korrastamine
Ikka juhtub, et viljapuud ühel või teisel põhjusel mõnel aastal lõikamata jäävad. Vahel isegi nii kauaks, et keegi enam ei mäletagi, millal viimati lõigati (või kas üldse). Ega õigupoolest ole tingimata igal aastal kujunduslõikust vaja tehagi. Puud võiks üle vaadata ja seejärel otsustada, kuidas nendega edasi toimetada, see on küll iga-aastane ülesanne. TEKST JA FOTOD HARRI
Enamasti on võimalik puu korda teha isegi siis, kui ta on väga „metsa“ kasvanud. Olenevalt puu seisukorrast võib korrastamine küll mitu aastat aega võtta, ent veel tugeva ja enam-vähem terve puu saab oskaja isegi ühe aastaga „salongikõlbulikuks“ muuta.
Ja veel nii, et ta annab saaki juba lõikamise aastal. See on aga eraldi teema, mida ma praegu ei lahka.
Üks töö, mille enne puu tegeliku seisukorra hindamist ette võib võtta, on kuivanud, murdunud ja suurte (koore) vigastustega okste eemaldamine. See töö puu seisukorda mingil moel halvendada ei saa. Seejärel, enne elusate tervete okste kallale minekut, tuleb aga kindlasti kaht asja silmas pidada: viimase aasta kasvud olgu vähemalt vaksapikkused (vaks on väljasirutatud keskmise sõrme otsa ja pöidlaotsa vaheline kaugus) ning tüvi enam-vähem terve.
Umbes 30aastase maguskirsipuu tüvi on palju kannatada saanud ja tüvepikendus õõnes. Kasuks tuleb mõningane madalduslõikus ehk kõrguse vähendamine 1/5–1/4 võrra. Selleks lõigata üles suunduvad oksad mõne laiuvama külgoksa kohalt ära. Üldreeglina okste kärpimisel (või võrast väljalõikamisel) tüükaid ei jäeta, ent sellele puule peaks kindlasti erandi tegema: nimelt juhul, kui äralõigatav (püstakas) oks on allesjäävast (laiuvamast) jämedam, tuleb viimase kohale jätta tubli (kuni 20 cm) konts. Tolle kontsu saab eemaldada mõne aasta pärast, kui allesjäänud oks piisavalt jämedaks on kasvanud.
Õõnes tüvepikendus võib kergesti murduda. Selle tasub alumiste võraharude kohalt üldse välja lõigata. Paras aeg selleks on keset suve pärast saagikoristust, siis on hea teha puule ka madalduslõikus.
Kuidas lõigata põõsaid? Põõsad kevadkorda!
Varakevad enne pungade puhkemist on paljude ilupõõsaste lõikamise aeg. Selle peamine eesmärk on põõsa elujõu ja rikkaliku õitsemise tagamine, sest lõikamata põõsad vananevad kiiremini ega õitse enam nii külluslikult.
TEKST ANDRES VAASA FOTO SHUTTERSTOCK
Esmalt tuleb uurida, millistel võrsetel lõigatav põõsaliik õitseb. Enne pungade puhkemist lõigata neid põõsaliike, kelle õied arenevad sama aasta võrsetel ning õitsemine toimub suvel või suve teisel poolel. Näiteks jaapani, Margarita, pajulehine, hambuline ja Douglase enelas. Ka hortensiate suured õisikud arenevad teadliku kevadise lõikamise tagajärjel. Kevadel eelmise aasta juurdekasvudele arenenud õiepungadest õitsvaid põõsaliike on mõistlik lõigata pärast õitsemist, et kõik eelmisel aastal arenenud õiepungad saaksid kevadel ilu pakkuda. Nii tuleb talitada varakevadel õitsva tuhkru, nipponi ja van Houtte’i enela puhul, samuti õitsevad enne pungade puhkemist forsüütia sordid.
Omaette grupi moodustavad kirju lehestikuga põõsaste sordid, kelle okste tagasikärpimine ergutab neid uusi värvikate lehtedega võrseid kasvatama. Näiteks siberi kontpuude kevadine kärpimine tagab pikemad üheaas-
tased oksad, mille punast koorevärvust saab järgmisel talvel nautida. Iga-aastane tagasilõikus on vajalik mitmete pajuliikide sortidel.
Muidugi on ka neid põõsaid, kelle lõikamisel tuleb aegajalt lähtuda tagasikülmumise ulatusest. Talvekahjustusi võib esineda budleiadel, forsüütial, veigelal, parukapuul jt. Siis on mõistlik oodata, kuni on selgunud kahjustuse ulatus. Alles seejärel lõigata külmunud osa tagasi tugevat kasvu näitava võrseosani.
KUIDAS LÕIGATA?
Lõikamisviisidest on levinud üheaastaste okste tagasikärpimine, millega saab soodustada okste harunemist ja põõsa tihenemist. Noorte väheharunenud põõsaste puhul on kärpimine väga oluline, et taim kasvaks kompaktseks. Eakamaid põõsaid on mõistlik regulaarselt harvendada, lõigates igal aastal välja vanemaid väheõitsvaid oksi. Järjepidevalt harvendatud taimed vananevad aeglaselt ning
Väetamine
Väetamise müütidest. Munakoored – kas neist on aias kasu?
TEKST JÜRI ANNIST FOTOD JÜRI ANNIST, SHUTTERSTOCK
KAS MUNAKOORTEGA SAAB LEEVENDADA KALTSIUMI VÄHESUST MULLAS?
Arvan, et kodumajapidamise jäätmetest on tuhka aia tarvis peetud kõige kasulikumaks. Tuhka soovitatakse kasutada kõikmõeldavates kohtades ja olukordades. Kui nõuanded ritta sättida ja neid täht-tähelt täita, siis lõpptulemusena oleks aga kogu aed ja taimed ühtlaselt tuhaga kaetud.
2018. aastal andis meie aia mullaproovi laboratoorne analüüs happesuse näiduks pH = 6,8 (neutraalne). Sinnani sai aastakümnete jooksul majapidamises tekkinud tuhk aeda laiali jagatud, pärast seda on aga meie kolletes tekkiva tuha lõpp-punktiks eranditeta prügikast. Mul on hea meel, et me tuha kasutamise viimasel hetkel lõpetasime: kui mulla happesus oleks jõudnud aluselisele poolele (pH >7,2), siis selle taimede mugavustsooni tagasi toomine oleks olnud aeganõudev ja kulukas.
Järgmine kodune jääde, millele aias paljutarbelist kasutust soovitatakse, on munakoored: neid istutusauku lisamata pole mõtet istutama hakatagi; taimede kasvu ergutamiseks tuleb nende ümber pudistada munakoorepuru; kui lehed kipuvad kollasekirjuks minema, siis aitab munakooreleotisega pritsimine; kaitseks tigude ja nälkjate vastu tuleb raputada taimede lähedusse munakoorepuru, mis oma karedusega on neile ületamatuks takistuseks jne. Kõik puha tuttavad ja sagedad soovitused!
Viimane kasutusala kvalifitseerub puhtatõuliseks jampsiks, mistõttu sellel ma rohkem ei peatu. Ülejäänud võtaks aga faktipõhiselt luubi alla.
VEES EI LAHUSTU
Munakoor koosneb 95–97% ulatuses kaltsiumkarbonaadist CaCO3. Sama keemilise põhikoostisega on ka näiteks kriit ja paekivi. Materjalide totaalne erinevus tuleneb
Tervist toov peenar. Maitserohke salativabrik
Söögem lehti, sest vähestes toiduainetes on nii rikkalikult mineraale, vitamiine ja antioksüdante kui rohelistes ja punastes lehtedes.
TEKST KAJA KURG FOTOD ENELI KÄGER, SHUTTERSTOCK
Aedsalat on meie aedades alati kasvanud, aga salatipeenral võiks peale tema olla veel muidki maitsvaid lehetootjaid. Siis on rohkem silmailu ja maitsete mitmekesisust. Mineraalainetest saab lehtedest näiteks rauda – mida tumedam roheline, seda rohkem! Samuti magneesiumi, kaaliumi, fosforit, tsinki, kaltsiumi. Rohkelt on kiudaineid, foolhapet ning A-, C-, Eja K-vitamiini.
Rohelise värvi annab taimedele klorofüll. Inimorganismis aitab see pigment vererakkudel hapnikku laiali kanda ja seetõttu tulvab organismi rohkelt energiat. Lisaks puhastab klorofüll keha mürkidest ja tugevdab immuunsüsteemi. Punastest lehtedest saab aga antotsüaane, mis lükkavad tõhusalt edasi vananemist.
Aedsalat (Lactuca sativa)
Mahedamaitselisel aedsalatil on rohkesti teisendeid ja tohutult sorte, millest saab kujundada peenrale suvi läbi usinalt töötava salativabriku.
Lehtsalat (var. crispa) kasvab kiiremini kui ülejäänud aedsalati teisendid ja teda saab kõige rutem sööma hakata: varasemaid sorte umbes kuu pärast külvamist. Verinoori lehti ehk n-ö beebisalatit, mis on eriti õrn ja vitamiinirikas, saab noppida aga juba mõne nädala möödudes.
Lehtsalat ei moodusta pead, nii nagu seda teeb peasalat. Lehtsalatite hulka kuuluvad ka tammelehesalatina tuntud sordid, mille sügavalt lõhestunud lehed meenutavad tammelehti ja millel on kerge sarapuupähklimaitse. Lollo-rosso tüüpi sordid aga kasvatavad kompaktse kähardunud lehtedega keraja kodariku.
