Foto: Soome turismiedendamiskeskus/Elina Sirparanta
EESSÕNA Minu käest on tihti küsitud, mille poolest soomlased ja eestlased üksteisest erinevad. Olen peaaegu sama tihti vastanud, et tegelikult oleme sarnasemad, kui tahaksime endale tunnistada. Eelnev peab aga paika ainult rahvuste puhul. Kui võrrelda Soomet ja Eestit riikide ning maadena, on erinevusi juba tunduvalt rohkem, vähemalt sama palju kui sarnasusi. Lihtsaim ja hoomatavaim on Soome peruskallio, graniitkalju, mida jagub sealmail nii randadesse kui metsadesse, nii kiirteid palistama kui eramajade õuedele. Aga ka ainuüksi suurus: pindala ja vahemaad on Soomes nii suured, et eestlase kodumaa piirid võivad seal vastu tulla ainu-
üksi ühe maakonna sees. Soome ei ole just USA, kuid põhja-lõunateljel tuhande kilomeetri pikkuseks venitatud Põhjamaa on siiski oma põhjapoolseimas tipus ka klimaatiliselt ja geograafiliselt hoopis midagi muud kui lõunapoolseimas punktis. Soome on Läti järel Eestile lähim lääneriik, mistõttu on väiksest veetõkkest hoolimata sinna suhteliselt lihtne jõuda. Väga paljud eestlased on nii teinudki, kuigi uskumus sellest, et iga eestlane on vähemalt korra elus Soomes käinud, on siiski müüt. Hõlpsa külastatavuse tõttu on paljudel eestlastel ka oma suhe Soomega, õigemini mingi(te) osa(de)ga Soomest. Kindlasti tunnevad nii mõnedki eestlased nii mõn5