PROLOOG
Külmal talvepäeval ei olnud Dublini vihmased tänavad väikesele poisile sobiv koht ringilonkimiseks, kui selsamal poisil polnud nina surutud vastu kõige paeluvama raamatupoe akent. Sees särasid tuled ja värvilised kaaned kutsusid teda, lubades lugusid seiklustest ja põgenemistest. Vaateaken oli täis uudis- ja nipsasju; miniatuursed kuumaõhupallid kerkisid peaaegu laeni, samal ajal kui sees keerlesid ja helisesid mehaaniliste lindude ja karussellidega mängutoosid. Poes olev naine märkas poissi ja kutsus ta viipega sisse. Poiss raputas pead ja punastas kergelt. „Ma jään kooli hiljaks,” ütles ta ainult suud liigutades läbi klaasi. Naine noogutas ja naeratas. Ta näis üsna sõbralik. „Ainult minutiks,” arvas poiss, suutnud tervelt kolm sekundit kiusatusele vastu panna. „Olgu siis minut.” Naine seisis leti taga ja võttis suurest papp kastist raamatuid välja. Ta heitis pilgu poisi pükstest välja tulnud särgile, juuksepahmakale, millel oli üsna pikalt õnnestunud kammi vältida, ja eri paaridest sokkidele. Ta naeratas omaette. Opaline’i raamatupood oli väikeste poiste ja tüdrukute jaoks nagu magnet. „Mitmendas klassis sa käid?” „Püha Ignatiuse koolis kolmandas klassis,” vastas too, sirutades kaela, et vaadata puust lennukite poole, mis rippusid lennul võlvitud laest alla. „Kas sulle meeldib seal?” Poiss turtsatas selle mõtte peale. Naine jättis ta vana võlutrikkide raamatut lehitsema, aga ei läinud kaua, kui poiss tuli tema laua juurde ja hakkas kirjatarbeid uurima. Kadunud raamatupood 7