K
ärgpere väljakutse nr 1 ehk lapse elukorraldus
Lahkuminekujärgne ja kärgpere-eelne suurim väljakutse vanematele on panna paika lapse vajadusi arvestav elukorraldus – kas lapsel saab olema üks kodu ühe vanemaga ning ta kohtub aeg-ajalt ka teise vanemaga või on tal kodu nii ema kui ka isa juures. Sellest sõltub otseselt vanema edaspidine osalus lapse kasvatamises. Kui suhted pole nii kehvad, et kohtus lahutada, kuidas siis teada, mis on lapsele parim? Spetsialistid on ka tihti eri meelt, üks toetab vaid ühe kodu ideed, teine arvab, et laps peaks kahe vanema juures võrdselt aega veetma. Helistamine sõbrale pole iga kord parim lahendus, õlekõrrena tasub vaagida õpetatud teadlaste seisukohti. Mis siis on lapsele parim ehk teaduslikud uuringud Alati, kui keegi tahab mõjuda autoriteetsena, on kindel trump lauale löömiseks kinnitus – uuringud tõestavad, et … Kuna ma pole uuriv teadlane, vaid praktiseeriv pereterapeut, on mõistlik ja õiglane tuua lugeja ette põhjalikud uuringud, mitte toetuda vaid oma kogemusele ja arvamusele. Teraapiasse jõuavad siiski need juhtumid, kus muutus käib üle mingi pereliikme toimetulekuoskuste või suutlikkuse piiri. Muutustega hästi kohanevad ja ise hakkama saavad inimesed teraapiasse ei jõua ning seeläbi on terapeutidel oht üldistada valusaid kogemusi üldise tendentsi pähe. Ameerika kliinilise psühholoogi dr Richard A. Warshaki lahkel loal tahan siinkohal tutvustada tema 2014. aastal avaldatud artiklit15, millesse on oma panuse andnud ning kirjutatut ametlikult tunnustanud 110 mainekat
Richard A. Warshak. „Social Science and Parenting Plans for Young Children: A Consensus Report”. American Psychology Association’i kodulehel avaldatud soovitused kõigile vanematele ja spetsialistidele, kes lahutusprotsessis peresid nõustavad. 15
67