ESIMENE PEATÜKK Praegu
Enne paistis neljas kokteil igati hea mõte. Nagu ka tukalõikus, kui juba jutuks tuli. Nüüd oma korteri ust lukust lahti pusides aga oiman, et võin hommikul seda viimast spritz’i kahetsema hakata. Tuka lõikust kah. June ju ütles, kui end täna ta juuksuritoolile seadsin, et lahkuminekul lõigatud tukk on peaaegu alati halb valik. Aga June’il polnud vaja õhtul sõbranna kihluspeole minna, ise vastselt vallaline. Tukk oli möödapääsmatu. Asi pole selles, nagu oleksin oma eksist siiani sisse võetud; ei ole. Pole olnudki. Sebastian on paras snoob. Eduteel korporatsioonijurist, nagu ta on, ei peaks ta Chantali peol tundigi vastu, ilma et hakkaks peoperenaise valitud joogi peale nina kirtsutama ega viitaks mingile New York Timesist loetud pretensioonikale artiklile, kus kirjutatakse, et Aperol Spritz on „moest väljas”. Ta teeks hoopis näo, et uurib veinikaarti, esitaks baarimehele terroir’i ja happesuse kohta tüütuid küsimusi ning valiks siis vastustele vähimatki tähelepanu pööramata klaasi kõige kallimat punaveini. Asi pole selles, nagu oleks tal teab mis peen maitse või laialdased veiniteadmised; ei ole. Ta ostab lihtsalt kallist kraami, et jääks mulje, nagu oskaks vahet teha. Sebastian ja mina olime koos seitse kuud ning meie suhe eristus mu eelmistest suhetest selle poolest, et oli neist kõige pikem. Lõpuks ütles Sebastian, et ta ei saa üldse aru, kes ma olen. Ja ta jutus oli iva. Enne Sebastiani olid kutid, kelle ma välja valisin, mõneks ajaks head küll, ja neil polnud selle vastu midagi, kui lugu tõsisemaks ei arenenud. Selleks ajaks kui tutvusin Sebastianiga, olin arvamusel, et tõsine täiskasvanu olla tähendab seda, et peaksin leidma mehe, kellesse saaks tõsiselt suhtuda. Selles mõttes Sebastian sobis. Ta oli atraktiivne, palju lugenud ja edukas, ning olgugi natuke upsakas, Igal järgmisel suvel 7