K

Toimetaja Piret Ruustal Kujundaja Kaspar Ehlvest Kartograaf Rein Kask Küljendaja Erje Hakman Isikunimede registri koostaja Janis Tobreluts

Fotod: Rahvusarhiiv, EELK Konsistooriumi arhiiv Esikaanel: Vaade Kaarli kirikule (1900–1910). AM N 5631:346, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2073763

© Riho Saard ja kirjastus Argo, 2020 Kõik õigused kaitstud www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-688-17-3 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas

Abikaasa KĂźllile

SISUKORD

SISSEJUHATUS.................................................................................. 11 ÜHISKONDLIK-KIRIKLIKUD JA RELIGIOOSSED OLUD EESTI- JA LIIVIMAAL 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL............................................... 15 ESIMENE OSA I EESTI RAHVUSEST LUTERLIK VAIMULIKKOND AASTATEL 1870–1919.................................................................... 27 Eestlastest vaimulikkond aastatel 1870–1905................................. 27 Teoloogiateaduskond ja selle teoloogiline profiil .................... 27 Teoloogiateaduskond eesti pastorite kasvulavana ................. 33 Eestlased pastoriametis............................................................... 42 Eestlastest vaimulikkond aastatel 1906–1919................................. 61 Eesti rahvusest teoloogide teise põlvkonna kujunemine....... 61 Rahvuspoliitika ja pastoriamet .................................................. 63 II VAIMULIKE SOTSIAALSED SUHTED, KOMMUNIKATSIOON ÜHISKONNAGA JA LOOMETÖÖ (1880–1919)......................................................... 73 Vaimulike suhted eestlaste ja sakslastega koguduseelu tasandil.................................................................... 73 Eesti pastorite jutluseraamatud....................................................... 87 Eesti pastorid ja uus lauluraamat.................................................. 103 Vaimulikud, ajakirjandus ja seltsiliikumine................................ 108 Eestlased üldteoloogilises loometöös............................................114

8

Härraskirikust rahvakirikuks

TEINE OSA III EESTLASTE RAHVUSLIK EMANTSIPATSIOON KOGUDUSEELU TASANDIL..................................................... 129 Oma õigusi teadvustav rahvas ja patronaadiõigus..................... 129 Patronaadiõigus.......................................................................... 129 Küsimus patronaadiõigusest enne Manasseini revisjoni......... 129 Patronaadiküsimus teravneb.................................................... 133 Kirikutülid........................................................................................ 138 Ajakirjanduslik debatt patronaadiõiguse üle..........................162 IV MAAKIRIKUREFORMI KÜSIMUS (1870–1906).................... 178 Jakob Hurt ja Ado Grenzstein – sajandilõpu „hüüdjad hääled“................................................... 178 Jakob Hurda rahvuslik rahvakirik........................................... 178 Ado Grenzstein ja rahvakirik .................................................. 183 Patronaadiküsimus................................................................... 183 Vaba ja isemajandava rahvakiriku projekt ............................... 188 Ado Grenzstein ja eesti vaimulikkond.......................................191 Maakirikureformi eelnõud............................................................. 196 Parem- ja vasakliberaalide kirikureformi kavad .................. 196 Karl Irbe ja Villem Reimani kirikukonvendi kavad.............. 200 Harald von Riekhoffi ja Alexander Theophil Meyeri kirikukorralduse kavad............................................................. 206 V MAAKIRIKUREFORMI EELNÕUD KUBERMANGUNÕUKOGUDES JA RIIGIDUUMAS............214 Kirikuküsimuse arutelu (november 1905 – oktoober 1906)........214 Liivi- ja Eestimaa kubermangunõukogude kirikukomisjonide eelnõud (oktoober 1906 – jaanuar 1907)....................................................218 Balti kubermangude erinõupidamise kogudusereformi projekt (september – detsember 1907)........... 220

9 Erinõupidamise reformiprojekti arutelu Riigiduumas (aprill 1911 – november 1916).......................................................... 223 VI EESTI VAIMULIKUD JA MAAKIRIKUREFORMI KÜSIMUS PÄRAST 1905. AASTAT........................................... 230 Eesti vaimulike uus põlvkond aktiviseerub................................ 230 August Nigoli rahvuslike piiskopkondadega vabakirikute projekt.................................................................... 237 Kirikureformi küsimus saavutab kõrghetke............................... 241 VII EESTI VABAKIRIK JA EESTI KOGUDUSTE SAADIKUTE KIRIKUKONGRESS TARTUS (1917)......................................... 248 Vabakirik........................................................................................... 248 Eesti koguduste saadikute kirikukongress............................. 248 Kirikukongressi eel................................................................... 248 Kirikukongressi avamine.......................................................... 256 Kirikukongressi päevaküsimuste ja vabakiriku eelnõu arutelu....................................................................... 260 Ettevalmistused Eesti koguduste jätkukongressiks ja üldsinodiks............................................................................... 269 Venemaa Evangeelse Luterliku Kiriku üldsinodi eelkonverents Petrogradis..................................................... 269 Liivi- ja Eestimaa maakondlikud kirikukongressid.............. 272 VIII EESTLASTE JUHITAVA LUTERLIKU KIRIKU SÜND (1918–1919)..................................................................................... 280 Saksa militaarvõim ja Eesti Ajutine Valitsus lahutavad Eestimaa konsistooriumi Venemaa luterlikust kirikust...................................................... 280 Üldkiriklik kirikukongress Tallinnas – uue ajajärgu algus...... 296 KOKKUVÕTE....................................................................................310

10

Härraskirikust rahvakirikuks

LISAD Lisa 1. Eesti üliõpilased teoloogiateaduskonnas ja eesti teoloogid EÜS-is (1875–1916).........................................316 Lisa 2. Eesti rahvusest teoloogid koguduste vaimulikena 1870–1919............................................................318 Lisa 3. Eestlased praostkondade vikaaridena 1870–1919...... 332 LÜHENDID....................................................................................... 334 ALLIKAD JA KIRJANDUS............................................................. 335 ISIKUNIMEDE REGISTER............................................................. 362

150

Härraskirikust rahvakirikuks

Põltsamaa kirikutüli 19. sajandi üks suuremaid kirikutülisid puhkes 1895. aasta lõpul Põltsamaal. Paul Maurachi surma järel jäi sealne kogudus ­vaimulikuta. Septembris tuli ajutiselt Põltsamaale Vändra-Käru abivaimulik Nicolai Alexander Julius Blumberg, Pärnu ­praostkonna üks silmapaistvamaid jutlustajaid ja eestlaste silmis „armas suguvend“.102 Kogudus soovis teda uueks pastoriks. Saksa koguduse liikmed, kohalikud mõisnikud, olid koos patroon vürst Nikolai Gagariniga otsustanud 29. oktoobriks kutsuda Blumbergi asemel proovijutlusele Ridala vaimuliku Franz Sintenise.103 Kirikukonvendi liikmed Jaak Palm, Johannes Waldmann, Jaan Tiimann, Johannes Saar, Hans Pajo, Mart Tamm, ­­Mihkel ­Grüner, Jüri Kirschberg ja Jüri Tamm informeerisid ­Sintenist aegsasti eestlaste hoiakutest, aga see ei andnud veel põhjust patrooni kutse tagasi lükata. Proovijutluse pühapäevaks oli kiriku juurde kutsutud korda tagama piirkonnaülem ja neli politseinikku. Nende saatel sisenes Sintenis kirikusse ja pidas eesti kogudusele proovijutluse.104 Kirikukonvent kogunes 30. oktoobril ja kuigi tehti märkus Sintenise nõrgaks jäänud hääle kohta, olid kõik jutluse sisust siiski aru saanud. Kiideti tema head keeleoskust ja liturgilist laulu.105 Kaheksa eesti koguduse konvendisaadikut pöördusid siiski juba samal päeval kaebekirjaga üldkonsistooriumi poole, et kurta Sintenise nõrga hääle ja seepärast arusaamatuks jäänud jutluse üle. Toonitati, et Ridalas oli Sintenis kaotanud kogudusega ­usaldusliku kontakti, mistõttu levisid seal kirikuelu laostavad fanaatilised ususektid (priilased, baptistid). Kaebajate hinnangul

104 102

103

105

ehk „kribimises“ ja seksuaalsusele võrgutamises (mõned kahtlased noorte naiste rasestumised). EELKKA 1.3.544 – Pärnu Jakobi koguduse liikmed A. ja H. Kals, H. Jürgenson Eestimaa konsistooriumile 9.5.1924. Septembri lõpul soovitas konsistoorium Schultzil oma maine puhastamiseks kaebajad kohtusse kaevata. Schultz tõendas tunnistajate abiga enamiku süüdistuste paikapidamatust ja konsistoorium vabastas ta kaebajate kohtulikule vastutusele võtmise kohustusest 31. märtsil 1925. Samas. Ol 19/9.5.1894 Sõnumed; Ol 39/26.9.1895 Sõnumed. Ol 40/3.10.1895 Sõnumed; 42/17.10.1895 Sõnumed; Ol 45/7.11.1895 Sõnumed. RA, EAA 1186.1.706 Члены церковнаго конвента в Императорскую Генеральную Еванг.-Лютер. Консисторию 30.10.1895. RA, EAA 1207.1.283 Kirikukonvendi protokoll 30.10.1895.

Eestlaste rahvuslik emantsipatsioon koguduseelu tasandil

oli halba ennustanud ka Sintenise proovijutluse päev, kui ta tuli Põltsamaa eesti koguduse ette ­ politsei saatel otsekui röövlijõugu eest kaitset vajades. Seda eesti kogudus andestada ei suuda ja palub tungivalt, et Sintenist ametisse ei kinnitataks.106 5. novembril kogunes rahvas kirikusse teadmisega, et jumala­ teenistuse viib läbi Viljandi praostkonna vikaar Richard Ferdinand Masing. Suureks üllatuseks leiti ag a k i r i k u s t e e s t p a s t or id Carl Maurach ja Sintenis.107 Alanud teenistust hakati segama vilistamise, jalgade trampimise ja lärmamisega. Mõned kantsli lähedal seisnud tõkestasid Sintenisel tee kantslisse ega lasknud sinna ka Põltsamaa kiriku altar oma endist vaimulikku Maurachit. Too ronis siis üle altaripiirde altari ette ja tahtis sealt midagi kogudusele öelda, kuid ei suutnud lärmi tõttu end kuuldavaks teha. Altarile lähedal seisnud naised olevat kuulnud, et Maurach needis koguduse ära. Kõik vaimu­likud aeti kirikust välja. 12. novembril, mil kuulduste järgi pidanuks olema Sintenise introduktsioonipäev, kogunes kiriku juurde juba varakult suurem hulk naisi plaaniga Sintenis kiriku kõrval olevasse tiiki lükata. Valvet peeti kiriku juures õhtuni, kiriku ukselukud ­täideti liiva, sodi ja puupulkadega.108 Nende sündmuste ja ärevate meeleolude tõttu tühistas vürst Gagarin oma kutse Sintenisele.109 Kirik suleti. Peagi hakati aga kurtma, et pärast ülestõusmispühi polnud kogudus saanud RA, EAA 1186.1.706 Члены церковнаго конвента в Императорскую Генеральную Еванг.-Лютер. Консисторию 30.10.1895. 107 Ol 46/14.11.1895 Sõnumed. 108 EKM, EKLA F38, M1, lk 428–431. 109 Ol 50/12.12.1895 Sõnumed. 106

151

152

Härraskirikust rahvakirikuks

armulauda ega peetud jumalateenistust ning paluti, et köster või koolmeister koguduse leeritoas igal pühapäeval kell 11 teenistust peaks.110 Vastav luba saadi konsistooriumilt aga alles 17. detsembril.111 Kirikukonvendi kolm saadikut palusid, et kirik avataks vähemalt jõululaupäevaks.112 Konsistoorium andis selleks volituse praost August Jakob Westrén-Dollile, aga muid kiriklikke talitusi pidi edaspidi läbi viima vikaar Richard Ferdinand Masing.113 Kirikurahutuste pärast mõisteti kolm meest üheks kuuks, üks mees k a hek ü m nek s ja nel i me est ­kümneks päevaks aresti.114 Kirikukonvendi liige, Põltsamaa Eesti Richard Ferdinand Masing P õl lu meeste S elt si president ­ ­Nikolai Karl Otto von Wahl pidi kiriku eestseisja kohalt lahkuma.115 Mõned naised ähvardasid üle minna õigeusku, käies selle sammu üle läbi rääkimas ka kohaliku preestriga.116 Kuna kiriku senine patroon Gagarin oli oma õigused üle andnud Liivimaa konsistooriumile, nimetas konsistoorium 1896. aasta jaanuaris Põltsamaale uueks pastoriks Tartu linna vikaarpastori Karl August Viktor Wittrocki.117 Tema introduktsioonini pidid jumalateenistusi Põltsamaal läbi viima ja leeriõpe RA, EAA 1207.1.283 Põltsamaa koguduse liikmed Viljandi praostile 20.11.1895. 111 RA, EAA 1207.1.283 Kuulutus 17.12.1895. 112 RA, EAA 1207.1.283 Põltsamaa-Nikolai kirikus 24.12.1895. 113 Rpl 2/14.1.1896 Omalt maalt. 114 Rpl 9/3.3.1896 Omalt maalt. 115 Rpl 49/3.12.1895 Omalt maalt. 116 Sak 1/3.1.1896 Eestimaalt. 117 Rpl 4/28.1.1896 Uuemad sõnumed. 110

Eestlaste rahvuslik emantsipatsioon koguduseelu tasandil

tust andma vikaar Masing ja Kõpu abivaimulik Johannes Tischler.118 Wittrocki119 tunti Tartus ühiskondlikult aktiivse vaimulikuna, kelle tegevusele Tartu vaestemajades, vanglates ja noortemeeste seltsides anti kõrge hinnang. Võis seega loota, et introduktsiooniteenistus möödub rahulikult.120 1896. a a s t a p a l m ip uude ­ pühal ehk 17. märtsil, kui Wittrock oli ülemsuper i ntendent F r ied r ic h Hol l ma n n i, Osk a r ­ W oldema r Sp e er i ja Vi l lem ­ ­Reimani ­s aatel kirikusse sisenemas, ­ h akkas ­ r ahvas lärmama, trambiti jalgu ja plaksutati käsi ning kooriruumi kogu­nenud rahvamass takistas vaimu­likel pääsu altariruumi. Skan­deeriti: „Blumberg, ­ B lumberg, Blumberg!“ 121 Karl August Viktor Wittrock Anna Muhk, Mari Tuur, Tiina Kärmal ja Anu Anvelt kargasid Wittrockile kallale ja rebisid ta talaari puruks. Jumalateenistus ja introduktsioon jäid pidamata. Kirikutülist sai alguse pikaleveniv kohtuprotsess, mis lõppes 1898. aastal Riia ringkonnakohtus kriminaalseaduse § 211 alusel kahe naise kuuks ajaks aresti alla võtmisega.122 Enne üritati ­Wittrocki veel paaril korral ametisse panna. Rahutuste tõttu jäi Ol 6/6.2.1896 Sõnumed. Karl August Viktor Wittrocki sünnipära kohta on väidetud, et ema Amalie Schasmini kaudu voolavat temas eesti verd. Sädemed 2/1912; Kuurme 2001, 62. 120 Sak 5/31.1.1896 Eestimaalt. 121 RA, EAA 1186.1.706 F. Hollmann an Ev.-Luth. General-Consistorium 8.4.1896; Ol 13/23.3.1896 Sõnumed; Sak 13/27.3.1896 Eestimaalt. 122 EKM, EKLA F38, M3, nr 303–306, lk 314–318 H. Mulkson Olewiku ­toimetusele 19.9.1898; Ol 48/1.12.1898 Uuemad sõnumed. 118

119

153

154

Härraskirikust rahvakirikuks

Vaade Põltsamaa kirikule ja lossile

kirik pikemaks ajaks suletuks.123 Põltsamaa kihlapaarid, kes olid juba maha kuulutatud, jäid laulatamata ning pidid ootama kiriku avamist.124 Blumberg saatis „Oleviku“ ja „Sakala“ toimetustele vabanduse ja väljendas nördimust, et tema nime kasutades oli nurjatud Wittrocki introduktsiooniteenistus.125 Kaheksa konvendisaadikut pöördusid taas Peterburi üld­ konsistooriumi poole. Saadikute arvates ei tundnud eesti kogudus veel piisavalt konsistooriumi poolt neile valitud Wittrocki. EKM, EKLA F38, M7, nr 281, lk 369–370 Wittrock kooliõpetajale 14.4.1896; Kõpp 1940, 100. 124 Ol 15/9.4.1896 Sõnumed. 125 Ol 14/2.4.1896 Uuemad sõnumed; Sak 14/3.4.1896 Uuemad sõnumed. Blumberg oli kandideerinud 8.11.1895 Karja koguduse vaimulikuks, kuid jäi konvendil teiseks. Ol 49/5.12.1895 Sõnumed. Tõenäoliselt pidi ta just Põltsamaa tüli pärast kodumaalt kohta saamata 1896. aastal ­O mskisse lahkuma. Ol 5/2.2.1899 Kirikuõpetajate erakonnad. Tartu praost Burchard Sielmann süüdistas Valga sinodil alusetult Põltsamaa koguduse ülesässitamises Villem Reimanit. Vahejuhtumist kujunes nii suur tüli, et eesti vaimulikud kavandasid sinodilt lahkumist, kuid ülemsuperin­tendendil õnnestus see ära hoida. Grenzstein 1911. 123

Eestlaste rahvuslik emantsipatsioon koguduseelu tasandil

Toimunut võis seletada varasemate kogemustega tekitatud ­umbusaldusega ja saadikud palusid, et üldkonsistoorium annaks kogudusele vastuvõetava vaimuliku.126 Konvendisaadikute ­arvates pidanuks selleks ennekõike olema Blumberg.127 Aprilli lõpul teatasid eestikeelsed ajalehed, et 5. maiks on kavandatud Wittrocki introduktsioon.128 Kreisipolitsei oli võimalike rahutuste ärahoidmiseks teinud eelmisel päeval kirikus ­m itmesuguseid ettevalmistusi. Kooriruum eraldati köitega. ­Juurdepääsuteed kirikusse suleti raudkettidest ahelatega, kiriku ja lossi vaheline värav pandi lukku. Kiriku juurde jäeti kogu ööks valve. Ennetamaks liiga suure rahvahulga kirikusse kogunemist, otsustati tseremooniaga alustada tund aega väljakuulutatust varem, juba kell 9. Selleks ajaks, kui kiriku juurde sõitsid ­Viljandimaa kreisiülem parun Clodt von Jürgensburg, tema abi Sokolov, ülemsuperintendent Hollmann ja vaimulikud Oskar Woldemar Speer, Ernst von Mickwitz ja kandidaat ­Wittrock, oli kiriku juures koos siiski piisavalt palju rahvast. Kui vaimulikud tõldadest välja astusid, tungis rahvas ahelatest läbi. Sissepääsu valvanud 15 politseinikku suruti vastu kirikumüüre. Algas kähmlus rusikate ja kividega. Rahvas nõudis häälekalt pastori valimise õiguse andmist kogudusele ja uueks õpetajaks Blumbergi. Politsei taandus lossi ette. Keegi vaimulikest püüdis rahvaga rääkida, aga see katse luhtus. Nad lahkusid kiriku ­juurest sama kiiresti, kui olid sinna tulnud, ja rahvas tõi kuul­ davale võidukaid hurraahüüdeid. Kella 12-ni jäädi kiriku juurde, et takistada ka saksa koguduse jumalateenistust. Nii jäi kirik suletuks ka nelipühadeks.129 Liivimaa tsiviilkuberner kindral Vladimir Surovtsev pidas vajalikuks kohtuda 15. juunil Põltsamaa vallavanemate ja ­kirikukonvendi liikmetega, kes ei olnud isiklikult mässust osa RA, EAA 1186.1.706 Депутатовь церковнаго конвента в Императорскую Генеральную Еванг.-Лютер. Консисторию 7.4.1896. 127 RA, EAA 1207.1.283 E. Raukas Viljandi praostile [1896]. 128 Ol 18/30.4.1896 Sõnumed. 129 EKM, EKLA F38, M4, nr 29, lk 32–35; RA, EAA 1186.1.706 F. Hollmann an Ev.-Luth. Generalkonsistorium 6.5.1896; Ol 20/11.5.1896 Sõnumed; Sak 20/16.5.1896 Mõndasugust; Rpl 20/19.5.1896 Omalt maalt. 126

155

156

Härraskirikust rahvakirikuks

võtnud, et selgitada seaduserikkumist ja väärarusaama, nagu kuulunuks vaimuliku valimise õigus kogudusele. See õigus oli kuulunud patroon Gagarinile, kes loovutas selle Liivimaa ­konsistooriumile. Wittrock oli seaduslikult valitud ja mis tahes vastupanu tema ametisse pühitsemisel pidi edaspidi karmilt karistatud saama. Lisaks hoiatati, et kirik võidakse alatiseks sulgeda.130 „Seadus võib olla halb ja ülekohtune, kuid seaduse muutmistel on oma seaduslik tee, mistõttu Põltsamaa kogudus on oma käitumisega eksinud /.../ Sellel, kelle käes on patronaadi- ja ­pastori valimisõigus, on suur võim materiaalsete varade ja rahva ­mõttelaadi juhtimisel. Balti pastorite sissetulekute kapitali väärtus on ligi kümme miljonit rubla, mistõttu on selge, et igal ­seisusel, rahvusel ja erakonnal on nii suure kapitali haldamiseks oma suured huvid. Seepärast tuleb eestlastel aru saada, et ­sakslaste poolt pastorite valimisseaduse muutmist ette ei võeta ega soovita, ka mitte Põltsamaa-taoliste sündmuste tõttu,“ arutleti „Olevikus“. Korrarikkumise asemel soovitati põltsamaalastel otsida endale niisugune kandidaat, kellega kõik võiksid rahul olla.131 Kirjutav meedia kutsus Põltsamaa eesti koguduse liikmeid 22. septembril käituma vaoshoitult, mis annaks sakslastele ­t unnistust eestlaste poliitilisest küpsusest.132 Wittrocki õnnestunud introduktsioonist loodi pilkelaul.133 Ta ise alustas oletatavate süüdlaste vastu pikka kohtuteed ja läks Riia ringkonnakohtuni välja.134 Tuli jõuda selgusele, kas tegemist oli olnud jumalateenistuse rahu rikkumisega või ainult vaimuliku solvamisega. Tuli saada vastus, kas jumalateenistus algab lauluga või alles vaimuliku altarisse astumisega. Veel enne 1898. aasta lõppu mõisteti Riia ringkonnakohtus kriminaal­ seaduse § 211 alusel kaks jumalateenistuse rahu rikkunud naist üheks kuuks aresti.135 Ol 13/23.3.1896 Sõnumed; Rpl 26/30.6.1896 Uuemad sõnumed. Ol 24/11.6.1896 Patronadi õigus ja Põltsama kõwerused. Ol 37/10.9.1896 Põltsama kogudus. EKM, EKLA F38, M4, nr 92, lk 90–91 Laul Põltsamaa õpetaja walimise üle oktoobris 1898. 134 Rpl 18/3.5.1898 Omalt maalt. 135 Ol 48/1.12.1898 Uuemad sõnumed. 132 133 130 131