Frederica

Üheksa Samal ajal, kui markii nautis oma hedonistlikku külaskäiku Cheveleys ning käis iga päev Newmarketis teisel kevadisel võiduajamisel, jälgides, kuidas tema paljutõotav hobune Firebrand võistluse tugevate konkurentide ees võitis, tegelesid Merriville’ide daamid Alverstoke House’is toimuvaks balliks valmistumisega. Pisut – aga mitte eriti, kui üks vahejuhtum välja arvata – segasid neid oma toimingutes perekonna meessoost võsukeste ettevõtmised. Kuna Felix avastas, et tema vend tegeleb õppimisega ja õed pitside-satside sättimisega, otsis ta endale ise tegevust. Talle meenusid markii öeldud sõnad, et härra Trevor võiks temaga aurulaeval Margate’i sõita, aga kui ta Alverstoke House’i jõudis, sai ta oma pettumuseks teada, et Charles oli puhkuse ajaks linnast ära sõitnud. Kuigi Felix oli väga pettunud, arvas ta siiski, et võib jõe äärde aurulaeva lahkumist vaatama minna. Hiljem selgitas ta, et enamat ta ei olnudki kavatsenud teha ning kui ilm poleks olnud nii ilus, tiivikratas nii põnev ja piletiraha Margate’i nii väike, ei olekski ta muud teinud. Ent kõik mainitud asjaolud koos tema taskus kõliseva rahaga pakkusid liiga suurt ahvatlust, et sundida teda loobuma otsusest teha mitte midagi sellist, mis Fredericale ei meeldiks. Kuigi markii antud ginist oli osa ära kulutatud, oli tal siiski piisavalt raha, et maksta üheksa šillingit privileegi eest veeta mitu tundi rahvast täis laeval mitte just kõige moekamate inimeste seltskonnas. Tema pedantne vend oleks neist enamikku lihtsalt pööbliks nimetanud. Pealegi leidis Felix endale kail tuttava, ühe laevamehaaniku, kes osutus pealegi väga toredaks selliks! Säärase suurepärase teadmiste omandamise võimaluse käestlaskmine oleks olnud lausa patt. Frederica poleks ju ometi tahtnud, et ta seda teeb! Ta ei veetnud salongis kuigi palju aega, ent tema harukordne entusiasm ja oskus kõikidega sõprust sobitada tegid temast meeldiva 114