Emajogi_preview

1 Üks kord oli Sunniva Eestit unes näinud. See juhtus enne Jaaguga kohtumist, tal oli toona Baltimaadest väga ähmane ettekujutus. Unes oli ta teel maale mingisse kõrtsi. Oli sügis, ja kui voorimees kõrtsi ees peatus, oli pimedas näha üksnes halli seina ja märga treppi, mille astmetel kõikus tuule meelevallas üles ja alla üksiku laterna kuma. Aasta oli 1867 ja ta oli toodud Eestisse kusagile kolkasse seetõttu, et kõrtsis oli laps, kellele oli pandud needus. Talle oli öeldud, et ainult tema suudab seda last päästa, ja ta oli nõus proovima. Unenägu oli pikk ja väga keeruline, aga selge sisemise loogikaga. Kui Sunniva aastaid hiljem märkmed selle unenäo kohta üles leidis, oli ta Eestis mitu korda käinud ja tema esmakohtumine Jaaguga oli juba ammu seljataga.