EESTI JA HIINA SUHETE SÜND

EESTI JA HIINA SUHETE SÜND 爱关 沙系 尼的 亚诞 与生 中 国

THE ORIGINS OF ESTONIA-CHINA RELATIONS

PRIIT ROHTMETS TIIT KUUSKMÄE URMAS PAPPEL 林青雲 顾笛德 白霈文

Kujundaja: Kalle Toompere Fotod: EELK Konsistooriumi arhiiv, Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Meremuuseum,Eesti Vabariigi Välisministeeriumi arhiiv, Finnish Heritage Agency, Flicker Commons, Wellcome Trust, Geni, Põlva Talurahvamuuseum, Wikimedia Common, Indrek Ilometsa postkaardikogu Autoriõigus teosele: Eesti Akadeemiline Orientaalselts Autoriõigus tekstile: Priit Rohtmets, Tiit Kuuskmäe, Urmas Pappel Autoriõigus kujundusele: Kalle Toompere Trükitud trükikojas Printon ISBN 978-9949-88-765-1

SISUKORD

Toimetaja: Märt Läänemets Eesti keele toimetaja: Katrin Raid Inglise keele tõlkija: Kristofer Rikken Inglise keele toimetaja: OÜ Native Speaker Hiina keele tõlkija: Zhuoya Wu Hiina keele toimetaja: Paris Pin-Yu Chen

Ajavaod . . ................................................................................... 6 Sissejuhatus ........................................................................... 14

EESTI JA HIINA MAAILMA AREENIL Hiina poliitkosmoloogiline maailmapilt kuni 19. sajandini .. ............................................................ 20 Mõrad senises maailmakorras: oopiumisõjad ja Esimene Hiina-Jaapani sõda .................................... 28 Vene impeeriumi koloniaalpoliitika Hiinas ja eesti kogukonna teke Mandžuurias ......................... 36 Hiina Vabariik ja rahutu 20. sajandi algus . . .................. 56 Hiina suurlinnade eluolu ja majanduslik areng . . .......... 72 Eesti Vabariigi välisministeerium ja välispoliitika kahe maailmasõja vahel ................... 86

EESTI JA HIINA DIPLOMAATILISED SUHTED Eesti Vabariigi tunnustamine ja konsulaarvõrgustiku rajamine Hiinas ................. 102 Eesti-Hiina sõprus- ja kaubanduslepingu sõlmimine .. ........................................................................ 118 Eesti konsulaaresindajad Hiinas ................................... 138 Mandžuuria küsimus ja Eesti positsioon Ida-Aasia julgeolekupoliitikas 1918–1940 ............... 146 Eesti Vabariigi positsioon Hiina ja Nõukogude Liidu 1929. aasta konfliktis ............... 146 Eesti Vabariigi seisukoht ja tegevus Jaapani-Hiina konfliktis ............................................ 150 Majandussuhted Eesti ja Hiina vahel ........................... 166

EESTLASTE KOGUKOND HIINAS

Raamatu valmimist on toetanud: Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Energia, Rahvuskaaslaste programm ja Fors MW

Eesti seltsid ja seltsielu Harbinis ning Shanghais 1920. aastatel ..................................... 176 Eestlaste ümberasumise plaan Uus-Guineasse .......... 198 Seltside tegevuse raugemine ja sulgemine 1920. aastate teisel poolel .. ........................................... 204 Eestlastest misjonärid Hiinas ja luterlik kogudus Harbinis ........................................ 216 Seltside tegevuse aktiivsuse tõus ja Balti koostöö 1930. aastatel . . .................................. 234 Välis-Eesti liikumine ja eestlaste ümberasumine Eestisse .......................... 256

目 录

CONTENT

推荐序：时光的痕迹 ............................................................ 7

Ploughing the Furrows of Time.............................................................. 7 Introduction .............................................................................. 15

序

.. ........................................................................................... 15

ESTONIA AND CHINA ON THE WORLD ARENA

站上世界舞台的爱沙尼亚与中国

The Chinese political cosmological worldview up to the 19th century . . .......................................................... 21 Cracks in the existing world order: the Opium Wars and the First Sino-Japanese War ................ 29 The Russian Empire’s colonial policy in China and the beginnings of an Estonian community in Manchuria ............ 37 The Republic of China and the start of the turbulent 20th century .. ............................................... 57 Life and economic development in China’s larger cities ............. 73 The Foreign Ministry of the Republic of Estonia and foreign policy during the two world wars .. ....................... 87

十九世纪前中国政治秩序的世界观............................... 21 世界秩序的裂解：鸦片战争与第一次中日战争. . ......... 29 俄罗斯帝国在中国的殖民政策以及满洲爱沙尼亚 社群的出现 ......................................................................... 37 中华民国与动荡不安的二十世纪初............................... 57 中国大城市的经济发展与生活型态............................... 73 爱沙尼亚外交部于战间期的外交政策.......................... 87 爱沙尼亚与中国的外交关係 中国政府对爱沙尼亚共和国的承认以及爱沙尼亚

ESTONIA-CHINA DIPLOMATIC RELATIONS

驻华领事机构的建立 ..................................................... 103

Recognition of the Republic of Estonia and establishment of a consular network in China ............... 103 The conclusion of the Estonia-China friendship and trade agreement ............................................................ 119 Estonian consular representatives in China ............................ 139 The Manchuria question and Estonia’s position on East Asian security policy, 1918–1940 ............................ 147 Position of the Republic of Estonia in the 1929 Sino-Soviet Conflict .......................................... 147 Position of and actions taken by the Republic of Estonia in the Sino-Japanese Conflict and Second Sino-Japanese War ..... 151 Economic relations between Estonia and China . . .................... 167

爱沙尼亚与中国签署友好通商条约............................. 119 爱沙尼亚驻华领事代表 . . .................................................. 139 满洲问题以及爱沙尼亚在东亚安全政策中 所采取的立场（1918-1940年） . . .............................. 147 爱沙尼亚针对1929年中苏冲突所采取的立场...... 147 爱沙尼亚面对中日冲突的立场与作为................. 151 爱沙尼亚与中国的经贸关系 . . ......................................... 167 爱沙尼亚在华侨民社群 1920年代哈尔滨与上海的爱沙尼亚人协会 和社交生活 ....................................................................... 177

THE ESTONIAN COMMUNIT Y IN CHINA

爱沙尼亚人计划移民新几内亚...................................... 199

Estonian societies and society life in Harbin and Shanghai in the 1920s .......................................................................... 177 Estonian plans for New Guinea migration . . ............................. 199 The decline and eventual demise of associations in the second half of the 1920s .............................................. 205 Estonian missionaries in China and the Lutheran congregation in Harbin ........................... 217 Revival of the societies and Baltic cooperation in the 1930s . . .. 235 The Välis-Eesti movement unites Estonians abroad. The repatriation of Estonians from China ........................... 257

1920年代后半爱沙尼亚人协会衰亡史........................ 205 爱沙尼亚传教士在华活动与哈尔滨的路德教会. . ....... 217 1930年代爱沙尼亚人协会复兴 以及波罗的海三国的合作 . . .......................................... 235 海外爱沙尼亚运动与归国潮 . . ......................................... 257

5

EESTI JA HIINA DIPLOMAATILISED SUHTED

爱 沙 尼 亚 与 中 国 的

ESTONIA-CHINA DIPLOMATIC RELATIONS

外 交 关 係

EESTI VABARIIGI TUNNUSTAMINE JA KONSULAARVÕRGUSTIKU RAJAMINE HIINAS Eesti ja Hiina asusid diplomaatilisi suhteid looma maailmas, kus laiusid suured koloniaalimpeeriumid. Ehkki iseseisvate riikide arv kasvas Esimese maailmasõja järel märgatavalt, oli suur osa Aafrikast ja Aasiast endiselt Euroopa koloniaalriikide võimu ja kontrolli all. Ka väikese Eesti Vabariigi iseseisvus polnud esialgu sugugi iseenesestmõistetav ja aktsepteeritud. Hiina riigi suveräänsust murendasid aga jätkuvalt 19. sajandil suurriikidega sõlmitud ebavõrdsed lepingud. 20. sajandi alguses oli Hiina Vabariigi juhtkonna välispoliitiline prioriteet diplomaatiliste suhete ja konsulaartegevuse sisseseadmine teiste riikidega võrdsetel alustel. Rahvusliku Partei (Guomindang) esimesel kongressil 1924. aastal rõhutas president Sun Yat-sen oma sõnavõtus, et ebavõrdsed lepingud, sh kontsessioonid, konsulaarjurisdiktsioon, võõrriikide hallatud tollipunktid ja võõrriikide poliitilised õigused Hiina territooriumil piiravad Hiina suveräänsust. Tema arvates tulnuks need tühistada ning sõlmida uued lepingud, mille lähtekohaks on vastastikune võrdsus ja suveräänsuse austamine.66 Noore riigina oli Eesti Vabariik Hiinale ideaalne partner, kellega sõlmida uut laadi võrdsetel alustel diplomaatilised suhted. Alustati valgelt lehelt, sest nende riikide vahel polnud allkirjastatud ühtegi lepingut ja koloniaalriikide relva jõul välja võideldud privileegid Eestile ei laienenud. Diplomaatilised suhted Eesti ja Hiina vahel loodigi Sun Yatseni sõnastatud põhimõtteid järgides. Ka Sun Yat-senilt partei juhtimise üle võtnud Chiang Kai-shek (Jiang Jieshi, 1887–1975) ning ülekaalukas osa Hiina intellektuaalsest ja poliitilisest juhtkonnast järgis sama välispoliitilist liini. Wang Dong. China’s Unequal Treaties: Narrating National History. Oxford: Lexington Books, 2005, lk 65.

66

102

共 和 国 的 承 认

以 及 爱 沙 尼 亚

驻 华 领 事 机 构 的 建 立

RECOGNITION OF THE REPUBLIC OF ESTONIA AND ESTABLISHMENT OF A CONSULAR NETWORK IN CHINA

中 国 政 府 对 爱 沙 尼 亚

Estonia and China started establishing diplomatic relations in a world where great colonial empires dominated. Although the number of independent countries saw noteworthy growth in the years following World War I, a major part of Africa and Asia remained under European colonial rule. The independence of the Republic of Estonia was likewise not taken as self-evident or widely accepted at the outset. China’s sovereignty continued to be eroded by the unequal treaties signed with major powers in the 19th century.

爱沙尼亚与中国建立外交关系之际，殖民帝国势力正 在全球大肆扩张。尽管一战后独立国家的数量大幅增 加，但非洲和亚洲大部分地区仍处于欧洲殖民列强的 直接控制或间接统治之下。因此，爱沙尼亚当时能成 功独立建国，不仅不是理所当然的事，起初也不被各 国广为接受。另一方面，十九世纪中国与列强签订的 不平等条约，更是持续侵蚀中国的主权独立。

In the early 20th century, the foreign policy priority for the leaders of the Republic of China was establishing diplomatic relations and consular activity on equal basis. At the first congress of the Kuomintang in 1924, President Sun Yat-sen emphasized that unequal treaties, including concessions, consular jurisdiction, customs stations controlled by foreign countries and foreign political rights on Chinese soil curtailed Chinese sovereignty. Sun called for the special privileges should be eliminated and new treaties signed based on mutual equality and respect for sovereignty.66

二十世纪初，中华民国领导人的外交方针主要是与其 他国家建立平等的外交关系并开展领事活动。1924 年，国民党召开第一次全国代表大会，总理孙中山在 谈话中强调，不平等条约所出让的租借地、领事裁判 权、协议关税和治外法权等等，严重损害了中国的主 权，这些外国特权应当取消，并在双方平等、互尊主 权的基础上与各国缔结新约。64 当时建国不久的爱沙尼亚共和国是中国在平等基础上

As a fledgling country, the Republic of Estonia was the ideal partner with whom the Republic of China could enter into new type of diplomatic relations on equal footing. It was a fresh start, as there were no treaties in force between the two countries and the privileges obtained coercively under threat of force by the colonialist powers did not extend to Estonia. Indeed, diplomatic relations between China and Estonia were established based on the principles articulated by Sun. Chiang Kai-shek (Jiang Jieshi, 1887–1975), who took over from Sun, and a predominant part of China’s intellectual and political leadership followed the same doctrine. The 1920s showed that the international community was only starting to adapt to the changes taking place in China and the demands initially met with opposition.

建立新外交关系的理想伙伴。由于两国从未签署过任 何协议，爱沙尼亚也和殖民列强不同，没有强取豪夺 而来的在华特权，因此两国关系正如一张崭新的白 纸，没有过往的阴霾。爱沙尼亚和中国之间的外交关 系，可说是实实在在奠基于孙中山的“双方平等、互 尊主权”原则之上。继承孙中山遗志的蒋介石（18871975年）和中国绝大多数的知识分子与政治领导阶级 一样，都遵循孙中山提出的外交原则。1920年代的国 际社会逐渐开始适应中国发生的变化，因此列强的进 一步要求受到了抵制。爱沙尼亚共和国外交部在1920 年初正式表示，爱沙尼亚与中国的相互承认将取决于 Wang Dong. China’s Unequal Treaties: Narrating National History. Oxford: Lexington Books, 2005, 65.

Wang Dong. China’s Unequal Treaties: Narrating National History. Oxford: Lexington Books, 2005, p. 65.

64

66

103

Siberi Eesti Rahvusliku Komitee välja antud tunnistus, mida kasutati ka reisidokumendina

西伯利亚爱沙尼亚民族委员会 发放的证书，同时也被当作旅 行证件使用

104

Certificate issued by the Siberian Estonian National Committee, also used as a travel document

In both essence and form, the Foreign Ministry of the Republic of Estonia of the early 1920s took the position that the mutual recognition of Estonia and China depended on membership of the League of Nations. In other words, the hoped-for outcome of establishing relations would be Estonia’s acceptance into the League of Nations. The Republic of China was one of the founding members of the League of Nations and thus had say on the prospective admission of Estonia. In November 1920, Estonia’s charge d’affaires in Geneva, Jaan Kopvillem, said that China supported Estonia’s accession to the League. Like Estonian diplomatic in European capitals, he, too, was in the business of introducing the country and establishing favourable conditions for the vote on membership of the League of Nations. Kopvillem’s report reached Estonia at the time of the first plenary of the League of Nations. At the vote, however, the Republic of China was not among the backers of Estonia’s membership. This was no wonder, as leading European powers had taken a negative position in regard to Estonian membership of the League, and this determined the general view and ultimately was reflected in the voting results. Estonia found itself shut out of League of Nations membership in 1920.67

国际联盟的会员资格，等于间接透露藉由双边相互承 认，来换取国际联盟入场券的意愿。中华民国身为国 际联盟创始会员国，发言自然相当有份量，对于爱沙 尼亚申请入会成功于否，可说是有举足轻重的地 位。1920年11月，当时人在日内瓦的爱沙尼亚驻伦敦 临时代办亚安．科布维勒姆宣布中国支持爱沙尼亚加 入国际联盟。科布维勒姆和驻欧洲各国首都的爱沙尼 亚外交官一样，不仅要向各国外交官介绍爱沙尼亚， 还要争取各国为爱沙尼亚入会提案投下赞成票。科布 维勒姆的报告传回国内时，国际联盟第一次大会正好 开幕。没想到，中华民国并没有在大会上投票赞成爱 沙尼亚入会。当时欧洲大国对波罗的海国家加入国际 联盟持反对态度，既然各国反对态势已定，投票结果 自然而然也就不令人意外了。因此这一年，爱沙尼亚 被国际联盟拒于门外。65 专门报导国际情势的《字林西报》是二十世纪初中国最 有影响力的英文报纸之一，当时该报发文称立陶宛、爱 沙尼亚和拉脱维亚这三个新独立国家对俄罗斯的经济利

One of the most influential early 20th century Chinese newspapers that covered international news, the English-language NorthChina Herald (Zilin Xibao), reported that the independence of the three new countries – Lithuania, Estonia and Latvia – went directly against Russian economic interests and that the three countries could in the near future find themselves swallowed by the leviathan next door.68 Yet a year later, Estonia and the other two Baltics were accepted as members of the League of Nations. At the second plenary session of the League that started in September 1921, 36 nations voted in favour of Estonian membership, the Republic of China among them.69

益造成直接冲击，恐怕三小国将很快成为巨大恶邻的盘 中飧。66 然而不过一年后，国际联盟就接纳爱沙尼亚、 拉脱维亚和立陶宛成为会员国。1921年9月开始的国际 联盟第二次大会上，中华民国和其他35个会员国一起投 下赞成票，通过接纳爱沙尼亚入会的提案。67 1917年俄国革命后，中国境内设立了数个代表当地爱沙 尼亚人的机构，并逐渐发展成爱沙尼亚驻华领事机构， 其中包括：爱沙尼亚民族委员会驻上海办事处、满洲爱 沙尼亚人协会、以及西伯利亚爱沙尼亚民族委员会驻哈

Estonia’s consular network in China evolved along natural lines from the Estonian community councils founded after the 1917 revolution: the Estonian National Committee in Shanghai, the Manchurian Estonian Society and the Harbin department of the Siberian Estonian National Committee. The national committees dealt with issuing certificates of citizenship and providing

尔滨办事处。民族委员会负责核发国民身份证书，并提 供国民各种领事协助。1919年9月16日，外交部长亚 安．波思卡寄信向政府报告，西伯利亚和远东地区有约 15万名爱沙尼亚侨民，另外俄罗斯南部、中国、美国和 其他各国也都有爱沙尼亚人的踪影。68 Olaf-Mihkel Klaassen. Eesti Vabariigi konsulaarpoliitika Aasias ja Aafrikas 1918–1940. Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis 1. Tartu, 1992, 156. 66 The hight explosive factory. NCH, 11.09.1920, 657–658. 67 Made, Külalisena maailmapoliitikas. Eesti ja Rahvasteliit 1919–1946, 98. 68 Klaassen, Eesti Vabariigi konsulaarpoliitika Aasias ja Aafrikas 1918–1940, 127–128. 65

Olaf-Mihkel Klaassen. Eesti Vabariigi konsulaarpoliitika Aasias ja Aafrikas 1918–1940 (Consular policy of the Republic of Estonia in Asia and Africa 1918–1940). Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis 1. Tartu, 1992, p. 156. 68 The hight explosive factory. NCH, 11.09.1920, pp. 657–658. 69 Made, Külalisena maailmapoliitikas. Eesti ja Rahvasteliit 1919–1946 (As a Guest in World Politics. Estonia and the League of Nations 1919–1946), p. 98. 67

105

täiskogu. Seal toimunud hääletusel aga Hiina Vabariiki Eesti liikmesust pooldavate riikide hulgas polnud. See pole imekspandav, sest Euroopa juhtivate suurriikide hoiak Balti riikide Rahvasteliitu vastuvõtmise suhtes oli toona eitav. See määras üldise suhtumise ning kajastus lõpuks ka hääletustulemuses. Eesti jäi 1920. aastal Rahvasteliidu ukse taha.67 20. sajandi alguse üks olulisemaid maailma uudiseid vahendavaid Hiinas ilmunud ajalehti, ingliskeelne The North-China Herald (Zilin Xibao) sedastas, et kolme uue riigi, Leedu, Eesti ja Läti iseseisvus on otseses vastuolus Venemaa majanduslike huvidega ning et lähiajal on oodata, et suur naaber need riigid uuesti alla neelab.68 Ent juba aasta hiljem võeti Eesti ühes teiste Balti riikidega siiski Rahvasteliidu liikmeks. 1921. aasta septembris alanud Rahvasteliidu teisel täiskogul Eesti vastuvõtmise poolt hääletanud 36 riigi seas oli ka Hiina Vabariik.69

Eesti Vabariigi Londoni saatkonna asjur Jaan Kopvillem

爱沙尼亚驻伦敦 临时代办亚安． 科布维勒姆

Eesti toonane konsulaarvõrgustik Hiinas kasvas välja loomulikul teel seal 1917. aasta revolutsiooni järel asutatud kohalikest eesti kogukondlikest esinduskogudest: Eesti Rahvuskomiteest Shanghais, Mandžuuria Eesti Seltsist ja Siberi Eesti Rahvuskomitee Harbini osakonnast. Rahvuskomiteed tegelesid kodanikutunnistuste väljaandmise ja konsulaarabi andmisega. Välisminister Jaan Poska informeeris 16. septembril 1919. aastal Vabariigi Valitsust, et Siberis ja Kaug-Idas elab ligi 150 000 eestlast, kellele lisandusid veel Lõuna-Venemaal, Hiinas, Ameerikas ja mujal elavad eestlased.70

Charge d’affaires at the Estonian Embassy in London, Jaan Kopvillem

1920. aastad tõestasid, et rahvusvaheline üldsus hakkas Hiinas toimuvate muutustega aga alles kohanema ja seetõttu põrkusid suurriigi nõudmised esialgu vastuseisule.

Samas kirjas tegi Poska ettepaneku luua välisministeeriumi juurde osakond, mis tegeleks väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste huvide ja õiguste eest seismisega. Samuti pani Poska ette asutada konsulaaresindus Shanghaisse ja Siberisse ning lähetada võimalikult kiiresti Kaug-Idasse Eesti Vabariigi diplomaatiline esindaja, kes pidi olema suuteline arendama ka majandussuhteid. Ehkki valitsus toetas Poska ettepanekuid,

Nii sisuliselt kui ka vormiliselt tekkimisjärgus Eesti Vabariigi välisministeerium oli 1920. aasta alguses seisukohal, et Eesti ja Hiina vastastikune tunnustamine sõltub Rahvasteliidu liikmesusest. Teisisõnu loodeti suhete sisseseadmiseni jõuda Eesti vastuvõtmisega Rahvasteliitu. Hiina Vabariik oli üks Rahvasteliidu asutajaliikmeid ja seetõttu oli tal Eesti vastuvõtmise küsimuses öelda oma sõna. 1920. aasta novembris teatas parajasti Genfis viibinud Eesti ajutine asjur Londonis Jaan Kopvillem, et Hiina toetab Eesti liitumist Rahvasteliiduga. Nii nagu Eesti diplomaadid mitmel pool mujal Euroopa pealinnades, tegeles ka tema teiste riikide esindajate seas Eesti tutvustamise ja eelseisvaks Rahvasteliidu liikmesuse hääletuseks soodsa pinnase ettevalmistamisega. Kopvillemi teade jõudis Eestisse ajal, mil oli alanud Rahvasteliidu esimene

Olaf-Mihkel Klaassen. Eesti Vabariigi konsulaarpoliitika Aasias ja Aafrikas 1918–1940. Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 1. Tartu, 1992, lk 156. 68 The hight explosive factory. – NCH, 11. september 1920, lk 657–658. 69 Made, Külalisena maailmapoliitikas. Eesti ja Rahvasteliit 1919–1946, lk 98. 70 Klaassen, Eesti Vabariigi konsulaarpoliitika Aasias ja Aafrikas 1918–1940, lk 127–128. 67

106

consular assistance. On 16 September 1919, Foreign Minister Jaan Poska informed the Government of the Republic that Siberia and the Far East were home to some 150,000 Estonians, plus communities in southern Russia, China, America and elsewhere.70

在同一封信中，波思卡也提议外交部应增设侨务部门， 处理侨民权益等相关事务。此外，波思卡还建议在上海 与西伯利亚设立领事馆，并尽快派遣爱沙尼亚共和国外 交代表前往远东地区以应对经贸关系的发展。虽然波思 卡的提议得到了政府的支持，但他的提案在随后几年内

In the same letter, Poska proposed to establish a department at the Foreign Ministry for representing the interests and rights of the diaspora. Poska also made a motion to found a consular office in Shanghai and Siberia and appoint an Estonian diplomatic representative as soon as possible to the Far East; the envoy had to be capable of cultivating economic relations as well. Although the cabinet supported Poska’s proposals, none of his ideas was realized in the years that followed: no envoy was posted to the Far East, no consulates were opened in China and the consular department was established only eight years later. The young state was facing financial hardship at the time and many approved plans often went unimplemented.

都没能实现。外交部没有派任代表常驻远东，也没有设 立驻华领事馆，外交部领事事务局更要等到8年后才终 于成立。由于爱沙尼亚立国之初经济相当困窘，即便计 划得到批准，也往往难以实现。 不久外交部找到了比较符合成本考虑的方式来成立驻华 代表处。1919年12月11日，亚安．科布维勒姆从伦敦发电 报给塔林，建议请求英国政府正式接管对西伯利亚爱沙 尼亚人的保护。虽然该提议遭英国拒绝，但假若当地爱 沙尼亚国民遇到任何困难，英国方面同意提供协助。另 外，英国驻上海总领事馆承认民族委员会所核发的国民

Instead, the Foreign Ministry found a more cost-effective solution for establishing a diplomatic representation. On 11 December 1919, Jaan Kopvillem sent a telegram from London to Tallinn in which he proposed asking the British government for official permission to provide British protection for the Estonians in Siberia. The British were opposed. They did agree to assist Estonian citizens in the event of problems. And their consul-general in Shanghai approved Estonian certificates of citizenship issued by the national committees, but they did not provide the same protection to Estonian citizens as to British subjects. This was the case for the Estonians both in Shanghai and Harbin.

身分证书，但拒绝为爱沙尼亚公民提供国家领事保护， 无论是对生活在上海或哈尔滨的爱沙尼亚人都一样。 科布维勒姆的另一项提案成效则较为显著。他认为，既 然政府缺乏经费，无法派遣大批外交官员出国，不如授 权长期侨居当地的爱沙尼亚侨民作为外交代表。其中两 名代表脱颖而出：一名是在伊尔库茨克工作的东正教神 学家兼心理学家亚历山大．卡尔拉斯；另一名则是在海 参崴经营诊所的汉斯．洛赫克。人事任命获得外交部长 助理安茨．皮布批准后几天，科布维勒姆发电报授权卡 尔拉斯和洛赫克为代办。然而，授权洛赫克上任一事，

Another proposal made by Kopvillem yielded a better outcome. Because there was little money that could be used for posting diplomatic representatives, he proposed empowering Estonians who were long-term residents in the countries of location. Two men were selected as representatives of Estonia: the Orthodox theologist and psychologist Aleksander Kaelas, who worked in Irkutsk, and physician Hans Lohk, who lived in Vladivostok. Having received approval from the assistant to the foreign minister Ants Piip, Kopvillem sent a telegram to Kaelas and Lohk a few days later empowering them. Later it was noted that Lohk’s appointment as charge d’affaires was not handled legally correctly, as there was no government decision, written notification in the Riigi Teataja (state gazette), or even a minister’s directive, although Piip was

事后被指出不符合法律程序，因为既没有政府的决定过 程，也没有在国家公报上的书面通知，更没有部长级的 命令（虽然当时皮布实际上代理外交部长一职）。69 尽 管如此，洛赫克仍是1920年代早期爱沙尼亚驻华领事事 务的核心人物。洛赫克早于1898年就落脚远东，在那里 生活了几十年，其中只有短短一段时间人不在当地。70 另外，卡尔拉斯于1919年获选为爱沙尼亚东正教大主 教，但不幸1920年就去世了，没能回到祖国就职。71

Hallik, Klaassen, Eesti Vabariigi loomise mõju eestlaste rahvuslikule liikumisele Kaug-Idas, 76. 70 Dr. med. Hans Lohk. Postimees, nr 158, 17.06.1923, 2. 71 Toomas Schvak. Eesti õigeusu kiriku lugu 19. sajandist tänaseni. – Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015, 48. 69

Klaassen, Eesti Vabariigi konsulaarpoliitika Aasias ja Aafrikas 1918–1940 (Consular Policy of the Republic of Estonia in Asia and Africa 1918–1940), pp. 127–128.

70

107