Kuidas ära tunda lesbit? How to Recognise a Lesbian?
Tallinn 2025
Eesti Kunstimuuseum tänab südamest Anna-Stina Treumundi perekonda ja sõpru suurepärase koostöö eest.
The Art Museum of Estonia is sincerely grateful to Anna-Stina Treumund’s family and friends for their excellent collaboration.
Piret Karro-Arrak, Magdaleena Maasik
Redi Koobak
Luues kvääre maailmu. Anna-Stina Treumundi visuaalsed arhiivid
Piret Karro-Arrak
Piret Karro-Arrak
Vestlusi Anna-Stina Treumundi poliitilise perekonnaga
Raamat „Kuidas ära tunda lesbit?“ saadab kunstnik Anna-Stina Treumundi (1982–2017) suurt retrospektiivnäitust Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis (05.09.2025–11.01.2026). Ühelt poolt räägib see väljaanne lühikese, aga aktiivse elu- ja loometeega kunstnikust, kes tõi Eesti kunsti lesbilise ja kväärifeministliku vaate. Teisalt avaneb siin postsotsialistliku Eesti LGBTQ+-kogukonna arengulugu: 21. sajandi esimestel kümnenditel tekkinud seosed feministliku liikumisega, toonased aktivistlikud algatused ja märgilised üritused.
Kumu kunstimuuseum on teadlikult tegelemas nii naiskunstnike esiletõstmisega kui ka feminismi ja LGBTQ+-kogukonna ajalooga. Anna-Stina Treumundi isik ja pärand on seejuures võtmeline, et rääkida lesbilise seksuaalsuse kujutamisest Eesti kunstis 2000. ja 2010. aastatel, oma identiteedi otsimisest ning neile otsingutele sobiva visuaalse keele ja diskursiivse ruumi loomisest. „Treumund otsis oma kogukonda ja esiemasid, luges Eesti (kunsti)ajalugu kväärival pilgul ning töötas teemadega nagu BDSM ja naise seksuaalsus. Ühtlasi kaasas Treumund loomeprotsessi oma sõpru, pereliikmeid ja kallimaid – nii on võimalik tema tööde kaudu kaardistada ka tema kaasaegsete Eesti kväärikogukondade võrgustikke,“ kirjutavad näituse kuraatorid. Kunstniku keskset rolli Eesti kväärifeministlikus kunstiloos tõestas Kumus juba perioodi ülevaatenäitus „Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis“ (2021). Sellele eelnesid mitmed Anna-Stina Treumundi teoste ostud Eesti Kunstimuuseumi kogusse.
Näitus ja uurimus „Anna-Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit?“ sai alguse muuseumi kogude ja kaasaegse kunsti ajaloo mõtestamise vajadusest. Selle ideega tuli välja Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kogu hoidja Triin Tulgiste-Toss (1987–2024), kes alustas ka Anna-Stina Treumundi näituse kureerimist. Temalt võttis projekti Kumu poolt üle Magdaleena Maasik ning kohe algusest peale on näituse kaaskuraator olnud Eesti feminismiajaloo uurija ja kuraator Piret Karro-Arrak.
Kumu kunstimuuseumi tänu kuulub esmajoones näituse kuraatoritele Magdaleena Maasikule ja Piret Karro-Arrakule, kelle koostatud on ka käesolev raamat, mille kaante vahele on jõudnud nii KarroArraku kõnelused kunstniku lähikondsetega kui ka ülevaade Treumundi aktivistlikust pärandist. Lisaks kuraatoritele on siinsesse trükisesse põhjaliku artikliga panustanud Redi Koobak, kes on uurinud Treumundi loomingut oma doktoritöös, valitud teoseid analüüsib Kaisa Eiche ning raamatu lõpetab kunstnikule pühendatud Laima Kreivytė luuletus.
Muuseumi poolt soovin eraldi tänada kunstniku perekonda: ema Maire Treumundi, õdesid Barbara ja Gertrud Treumundi ning elukaaslast Riinu Rahuoja. Tänu neile on Anna-Stina Treumundi loominguline pärand säilinud ja näituseks-uurimiseks lahkelt kättesaadav. Ühtaegu oleme tänulikud kunstniku pärandi kaashaldajale, kunstiteadlasele ja etnoloogile Rebeka Põldsamile, kes on käesolevale projektile nõu ja jõuga kaasa aidanud.
Soovin tänada ka näituse koordinaatorit Johanna Jolen Kuzmenkot ja raamatu kirjastamist korraldanud Renita Raudseppa, samuti projektile graafilise disaini loonud Lilli-Krõõt Repnaud, raamatu küljendanud Tuuli Aulet ning keeletoimetajaid ja tõlkijaid.
Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital ning näituse teostumisele on kaasa aidanud Tallinna Fotokuu, Foku, Artproof ja Groglass.
Aitäh kõigile!
Kadi Polli
Kumu kunstimuuseumi direktor
The book How to Recognise a Lesbian? accompanies the artist Anna-Stina Treumund’s (1982–2017) large retrospective in the Contemporary Art Gallery of the Kumu Art Museum (05.09.2025–11.01.2026). This book is about an artist with a short but active life and creative career, who introduced a lesbian and queer feminist approach into the Estonian art scene. It also offers insights into how the LGBTQ+ community evolved in post-socialist Estonia: its links to the feminist movement during the first two decades of the 21st century, activist initiatives and seminal events.
The Kumu Art Museum has undertaken to consciously highlight women artists and the history of feminism and the LGBTQ+ community. Anna-Stina Treumund’s personality and legacy play a key role in discussions about depicting lesbian sexuality in Estonian art in the 2000s and 2010s, searching for identity, and creating a visual language and discourse space that befit those searches. “Treumund searched for her own community and foremothers, read Estonian (art) history with a queering eye and worked with such topics as BDSM and female sexuality. She included her friends, family members and lovers in her artworks, which has enabled researchers to map the networks of the Estonian queer communities of her time, while studying her legacy,” wrote the curators of the exhibition. The artist’s central role in Estonian queer feminist art history was already evident in the survey exhibition Art in the Comfort Zone? The 2000s in Estonian Art in Kumu (2021), which was preceded by the acquisition of several works by Anna-Stina Treumund for the collection of the Art Museum of Estonia.
The exhibition and research project Anna-Stina Treumund: How to Recognise a Lesbian? came about when the need to deal with the museum’s collections and the history of contemporary art was acknowledged. The idea was generated by the keeper of the collection of contemporary art at the Art Museum of Estonia, Triin Tulgiste-Toss (1987–2024), who was the initial curator of the exhibition. The project was
continued by Kumu’s curator Magdaleena Maasik, while the curator and researcher of feminist history Piret Karro-Arrak has been the co-curator from the start of this project.
The Kumu Art Museum is first and foremost grateful to the curators, Magdaleena Maasik and Piret Karro-Arrak, for compiling this publication, which includes Karro-Arrak’s conversations with people from the artist’s closest circle and an overview of her activist legacy. In addition, Redi Koobak contributed a thorough article based on her doctoral thesis on Treumund’s oeuvre. The book also includes Kaisa Eiche’s analysis of selected works by Treumund, and a poem by Laima Kreivytė dedicated to AnnaStina Treumund.
On behalf of the museum, I would like to thank the artist’s family: her mother Maire Treumund and sisters Barbara and Gertrud Treumund, and the artist’s partner Riinu Rahuoja for preserving Anna-Stina Treumund’s legacy and kindly making it available for exhibiting and studying. We are also grateful to the co-manager of the artist’s legacy, the art historian and ethnologist Rebeka Põldsam, who has provided assistance and support throughout this project.
I would like to thank the coordinator of the exhibition, Johanna Jolen Kuzmenko, the production editor of the book, Renita Raudsepp, the graphic designer of the project, Lilli-Krõõt Repnau, the layout designer, Tuuli Aule, and the language editors and translators of the book.
The book has been published with the support of the Cultural Endowment of Estonia, and the exhibition relied on the help of Tallinn Photomonth, Foku, Artproof and Groglass.
Thank you all!
Kadi Polli Director of the Kumu Art Museum
Käesolev raamat kaasneb näitusega „Anna-Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit?“, mis võtab fookusesse kunstniku ja aktivisti Anna-Stina Treumundi (1982–2017) loomingu ja tegevuse. Idee teha suur Treumundi isikunäitus Kumu kunstimuuseumis tekkis kuraatoril ja kaasaegse kunsti kogu juhatajal Triin Tulgiste-Tossul (1987–2024) juba 2018. aastal, kui Eesti Kunstimuuseumi kogusse jõudis korraga suurem hulk kunstniku märgilisi teoseid. Mõistes Treumundi tähtsust mitte ainult siinse kunstivälja teedrajava mitmekesistajana, vaid ka kohaliku feministliku ja kvääriliikumise olulise aktivistina, kutsus ta kaaskuraatoriks Eesti feminismi ajaloo uurija ja kuraatori Piret Karro-Arraku. Paraku lahkus Tulgiste-Toss meie seast enne näituse valmimist ning koos Karro-Arrakuga viis projekti lõpuni Kumu näituste koordinaator ja kuraator
Magdaleena Maasik.
Anna-Stina Treumund oli esimene kunstnik Eestis, kes sidus oma autoripositsiooni selgelt oma lesbikogemusega. 2000. aastate esimesel poolel alanud ja 2017. aastal lõppenud loomingulise tegevuse vältel jõudis kunstnik soo, seksuaalsuse, perekonna ja eneseotsingute teemade kaudu küpse kväärifeministliku käekirjani. Treumund otsis oma kogukonda ja esiemasid, luges Eesti (kunsti)ajalugu kväärival pilgul ning töötas teemadega nagu BDSM ja naise seksuaalsus. Ühtlasi kaasas Treumund loomeprotsessi oma sõpru, pereliikmeid ja kallimaid – nii on võimalik tema tööde kaudu kaardistada ka tema kaasaegsete Eesti kväärikogukondade võrgustikke.
This book accompanies the exhibition Anna-Stina Treumund: How to Recognise a Lesbian?, which focuses on the oeuvre and activities of the artist and activist Anna-Stina Treumund (1982–2017). The idea of holding a large scale solo exhibition of Treumund’s art in the Kumu Art Museum was initiated by the curator and manager of the contemporary art collection, Triin Tulgiste-Toss (1987–2024), in 2018, when several seminal works by the artist were acquired by the Art Museum of Estonia. Understanding Treumund’s significance not only as a pioneering diversifier of the local art scene but also as an important feminist and queer activist, she invited the curator and researcher of Estonian feminism Piret Karro-Arrak to co-curate the exhibition. Unfortunately, Tulgiste-Toss passed away before the exhibition was completed, and the project was carried out by Karro-Arrak in cooperation with the exhibition coordinator and curator of the Kumu Art Museum Magdaleena Maasik
Anna-Stina Treumund was the first artist in Estonia to clearly link her artistic position to her lesbian experience. During her creative career, from the early 2000s until 2017, Treumund dealt with topics of gender, sexuality, family and self-discovery, through which she developed a mature queer-feminist visual language. She searched for her own community and foremothers, read Estonian (art) history with a queering eye and worked with such topics as BDSM and female sexuality. She included her friends, family members and lovers in her artworks, which has enabled researchers to map the networks of the Estonian queer communities of her time, while studying her legacy.
Näituse pealkirjas esitatud küsimus on viide Lisa M. Walkeri 1993. aasta artiklile1, kus soouurijast ja kirjandusteadlasest autor arutles lesbiidentiteedi nähtavuse ja kultuuripoliitika üle. Küsides „Kuidas ära tunda lesbit?“, võib internetiavarusest leida juhtnööre, millised on ühes või teises kultuuriruumis elava lesbikogukonna visuaalsed märguanded üksteisele, näiteks soengu või riietusstiili näol. Nii on küsitud isegi eesti keeles ja juba 2001. aastal.2 Seda küsimust esitades võime sattuda hoopis stereotüpiseeriva pilgu otsa, mis ütleb, et lesbid on nii- või naasugused. Otsiv pilk võib olla ka ihalev: kust ma ta leian, kuidas ma ta ära tunnen?
Treumundi loominguline väljakutse seisnes küsimuses, kuidas esitleda kaasaegset lesbikogukonda oma näoga kontekstis, kus lesbilisusest räägitakse valdavalt heteronormatiivse naise seksuaalsust allasuruvas kõneviisis või pildikeeles. Sealjuures otsis ta ka enda identiteeti ning kehtestas oma positsiooni eesti kultuurimaastikul.
Anna-Stina Treumund kaalus otsekohest ning omas ajas küllaltki julgena kõlanud küsimust „Kuidas ära tunda lesbit?“ oma esimese isikunäituse pealkirjana 2010. aastal Tallinna Kunstihoone galeriis. Näitus toimus lõpuks nime „Sina, mina ja kõik, keda me ei tea“ all, olles ühtlasi esimene kunstiprojekt, mis käsitles põhiteemana lesbide positsiooni Eestis. Näitusega kritiseeris Treumund heteroseksistlikku ja homofoobset Eestit, kus LGBTQ+-inimesed ei ole oodatud ning lesbisid kujutatakse avalikult ainult kas heteromeeste pornograafiliste ihaobjektidena või vastupidi, mehelike naistena, kellel pole õigust olemas olla, kuna nad ei vasta ootusele olla meestele atraktiivsed. Treumund
The question in the exhibition title refers to a 1993 article1 in which the gender researcher and literary scholar Lisa M. Walker discussed the visibility and cultural policies of lesbian identity. When you enter the question “How to recognise a lesbian?” into an online search engine you come across guidelines on what the visual signals within a lesbian community living in one or another cultural space are, e.g. hairdos and clothing styles. In the Estonian language, that question was publicly asked for the first time as early as 2001.2 Potential answers may derive from a stereotyping approach suggesting that lesbians are all one way or another. The question can also be based on desire: where can I find her, how can I spot her? Treumund’s creative challenge was how to present the face of the contemporary lesbian community in a context where lesbianism was predominantly discussed and represented in a (visual) language that suppressed heteronormative female sexuality. At the same time, she searched for her own identity and established her own position in the Estonian cultural landscape.
When Anna-Stina Treumund held her first solo exhibition in the Tallinn Art Hall Gallery in 2010, she considered using the straightforward question – rather bold for its time – “How to recognise a lesbian?” as its title. Eventually, the exhibition was held under the title You, Me and Everyone We Don’t Know, and it was the first art project to address the topic of the position of lesbians in Estonia. Treumund’s display was critical of heterosexist and homophobic Estonia, where LGBTQ+ people were not welcome and lesbians were publicly depicted either as pornographic
1 L. M. Walker, How to Recognize a Lesbian: The Cultural Politics of Looking Like What You Are. – Signs 18(4), 1993, lk 866–890, http://www.jstor.org/stable/3174910 (vaadatud 22.01.2025).
2 Stini, Kuidas ära tunda lesbilist naist. – Eesti Naine, 2001, https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/1987898/kuidas-ara-tunda-lesbilistnaist (vaadatud 22.01.2025).
1 L. M. Walker, “How to Recognize a Lesbian: The Cultural Politics of Looking Like What You Are,” Signs 18(4), 1993, pp. 866–890, http://www.jstor.org/stable/3174910 (accessed 22.01.2025).
2 Stini, “Kuidas ära tunda lesbilist naist,” Eesti Naine, 2001, https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/1987898/kuidas-ara-tunda-lesbilistnaist (accessed 22.01.2025).
soovis, et lesbid oleksid avalikkuses nähtaval ning looksid ise oma kuvandit.3
Treumund ise nimetas ennast post-sovetist pärit queer-/feministlikuks kunstnikuks.4 Tema jaoks mõjutasid sündimine Nõukogude Liidus ning üleskasvamine sotsialistlikus ja postsotsialistlikus Eestis tugevalt tema elukogemust inimesena, kes ei tundnud end mugavalt naistele seatud ühiskondlike ootuste aedikus. Nõukogude Liidus olid homoseksuaalsus ja transsoolisus tabud ning normiks peetavast kõrvale kaldujaid kiusati taga – kõik see jättis tugeva jälje ka iseseisvuse taastanud Eesti ühiskonnale. Samas tajus Treumund lesbide avaliku esindatuse puudumist võimalusena luua ise oma kogukonnale ruum, juured ja nägu.
Anna-Stina Treumundi seni suurimal isikunäitusel Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis on temaga kõrvuti eksponeeritud kunstnikud, kellele ta oma loomingus on viidanud. Kai Kaljo eneseirooniliselt Ida-Euroopa naiskunstniku positsiooni pilkav videoteos „Luuser“ (1997) inspireeris Treumundi 2011. aastal looma foto- ja videoseeriat, kus kujuteldava publiku naer on suunatud Eesti homofoobse matšokultuuri esindajate koondportree pihta. Graafik Marju Mutsu 1972. aasta seerias „Üks“, „Kaks“ ja „Koos“ nägi Treumund lesbilist igatsust ning lõi sellele vastuseks oma autoportreede sarja. Lisaks neile on näitusel Treumundi teostega dialoogi asetatud Eesti ja Leedu noored kaasaegsed kunstnikud Elo Vahtrik, Maria Izabella Lehtsaar ja Janina Sabaliauskaitė, kes jätkavad oma loomingu kaudu kväärifeministlikke otsinguid.
Käesolev raamat ei ole ammendav monograafia, küll aga oleme püüdnud koondada edasistele uurijatele põhjaliku ülevaate Treumundi loomingust
objects of lust for heterosexual men or as masculine women who had no right to exist because they did not meet the expectation of being attractive to men. Treumund wished for lesbians to be publicly visible and to create their own image.3
Treumund called herself a queer/feminist artist from a post-Soviet background:4 from her point of view, having been born in the Soviet Union and raised both in socialist and post-socialist Estonia strongly influenced her life experience as a person who did not feel comfortable within the social expectations of women. In the Soviet Union, homosexuality and transgenderism were taboo topics, and people who deviated from what was considered the norm were persecuted, which had a strong influence on Estonian society, even after it regained independence. However, Treumund perceived the lack of public representation of lesbians as an opportunity to create a space, roots and a face for her own community.
This most comprehensive solo exhibition of Anna-Stina Treumund’s work to date, taking place in the Contemporary Art Gallery of the Kumu Art Museum, also includes works by artists who she referred to in her works. Kai Kaljo’s self-ironic video Loser (1997), which mocks the position of EasternEuropean women artists, inspired Treumund in 2011 to create a photo and video series in which the laughter of an imaginary audience is aimed at a collective portrait of the representatives of Estonian homophobic macho culture. In Marju Mutsu’s 1972 print series One, Two and Together, she saw lesbian yearning and responded with a series of her own selfportraits. In addition, the exhibition sets up a dialogue between Treumund’s works and those made by the young contemporary Estonian and Lithuanian
3 R. Varblane, Anna-Stina Treumund uurib lesbilisust. – Sirp, 24.03.2010, https://www.sirp.ee/anna-stina-treumund-uurib-lesbilisust (vaadatud 22.01.2025).
4 R. Artel, Vajan kindlat kohta ja tähtaega. Intervjuu Anna-Stina Treumundiga. – Anna-Stina Treumund [näituse kataloog]. Toim. R. Artel. Tartu: Tartu Kunstimuuseum, 2017, lk 1–8 (siin lk 1).
3 R. Varblane, “Anna-Stina Treumund uurib lesbilisust,” Sirp, 24.03.2010, https://www.sirp.ee/anna-stina-treumund-uurib-lesbilisust (accessed 22.01.2025).
4 R. Artel, “Vajan kindlat kohta ja tähtaega. Intervjuu Anna-Stina Treumundiga,” Anna-Stina Treumund [exhibition catalogue].
Ed. R. Artel. Tartu: Tartu Kunstimuuseum, 2017, pp. 1–8 (here p. 1).
ja selle tõlgendustest. Kõige mahukama akadeemilise uurimistöö on Treumundist seni kirjutanud soouurija Redi Koobak oma 2013. aasta doktoritööna5, millele tugineb ka tema siinne artikkel. Koobak analüüsib Treumundi otsingulist ja samas oma identiteeti kehtestavat kunstnikuteekonda, kus on kokku põimitud ühe tüdruku üleskasvamine postsovetlikus Eestis, oma juurte otsimine kväärival moel ning lesbiline ihalev pilk. Oma artiklis jalutab ta läbi Treumundi loomingulise teekonna, rakendades soouurimuslikku võtet muuta oma suhe uuritavaga ka lugejale läbipaistvaks – Koobak sai Treumundi uurijast tema sõbraks ja hiljem juhendajaks.
Treumundist kui aktivistist rääkivas artiklis annab Piret Karro-Arrak ülevaate tema tegevusest feministliku lugemisringi „Virginia Woolf sind ei karda!“ kaasalgataja ning festivali LadyFest korraldajana. Artikli jaoks usutles ta kunstniku lähikondseid, kes nendes tegevustes ühel või teisel moel kaasa lõid ning aitasid avada Treumundi aktivistlikku pärandit. Treumund kuulus sõsarkonda, kes käivitas 2010. aastate Eestis feministlikke algatusi ning ehitas silda feministliku ja LGBTQ+-liikumise vahele. Kväärifeministlik kunst ja aktivism olid Treumundi jaoks tihedalt seotud.
Kunstnik ja kunstikriitik Kaisa Eiche vaatleb lähemalt valitud teoseid, analüüsides melanhooliat ja depressiivsust, mis olid Treumundi elus läbivalt kohal. Eichegi tundis Treumundi isiklikult – nad tutvusid ühiste õpingute ajal Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafiaosakonnas. Oma analüüsis puudutab Eiche Treumundi varajast lahkumist. Raamatut jääb lõpetama Leedu ühe olulisema kväärifeministliku kriitiku, kaasaegse kunsti kuraatori ja luuletaja Laima Kreivytė poeetiline järelehüüe Anna-Stinale, mis ilmus algselt tema luulekogus „Intiimne aritmeetika“ (2019).
artists Elo Vahtrik, Maria Izabella Lehtsaar and Janina Sabaliauskaitė, who continue addressing queer feminism in their art.
This book is not a comprehensive monograph, although we have attempted to compile a thorough overview of Treumund’s oeuvre and its interpretations for future researchers. The most substantial academic research on Treumund has thus far been written by the gender studies scholar Redi Koobak in her 2013 doctoral thesis5, which also served as the basis for her article published in this book. Koobak analyses Treumund’s creative journey on the basis of her searches for and manifestations of an established identity, in which several narratives intertwine: growing up in post-Soviet Estonia, looking for roots in a queering manner, and developing a positive lesbian gaze. Koobak follows Treumund’s creative path and applies the technique used in gender studies of making one’s relationship with the object of research transparent to the reader: Koobak evolved from being a researcher to being Treumund’s friend and later her supervisor.
In her article on Treumund’s activism, Piret Karro-Arrak provides an overview of her activities as a co-initiator of the feminist reading circle Virginia Woolf sind ei karda! (Virginia Woolf is Not Afraid of You!) and an organiser of the LadyFest festival. For her article, Karro-Arrak interviewed some of the artist’s closest acquaintances, who had participated in those activities in one way or another and were able to provide insights into Treumund’s activist legacy. Treumund was part of a sisterhood responsible for several feminist initiatives in Estonia in the 2010s that helped build bridges between the feminist and LGBTQ+ movements. For Treumund, queer feminist art and activism were closely interlinked.
5 R. Koobak, Whirling Stories: Postsocialist Feminist Imaginaries and the Visual Arts [doktoritöö, juhendaja dr Nina Lykke]. Linköping: Linköping University Press, 2013.
5 R. Koobak,
Anna-Stina Treumundil oli diagnoositud piirialane isiksusehäire ning 2017. aasta mais võttis ta endalt elu. On raske mitte näha seda sündmust osana laiemast mustrist noorte (LGBTQ+) loovisikute seas. Treumundi matused kõnelesid sellest rikkast pärandist, mille ta oli oma elu jooksul loonud – Metsakalmistul tekkis kogukondlik õlatunne, kuna sinna oli kohale tulnud suur hulk eesti kunstivaldkonna inimesi, kvääre loojaid ja feministe. Puudutav oli matustel kõne pidanud feministliku kunstiteadlase
Katrin Kivimaa üleskutse, et meie kannaksime nüüd Anna-Stina pärandit edasi.
The artist and art critic Kaisa Eiche takes a close look at a selection of Treumund’s works and analyses the melancholia and depression consistently present throughout Treumund’s life. Eiche, too, knew Treumund on a personal level: they met during their studies in the department of photography at the Tartu Art College. Eiche’s analysis touches on the untimely death of Treumund.
The poetic obituary for Anna-Stina by Laima Kreivytė, one of Lithuania’s most important queer feminist critics, contemporary art curators and poets, serves as the final chapter of the book. The obituary was initially published in Kreivytė’s collection of poems Intimate Arithmetic (2019).
Anna-Stina Treumund was diagnosed with borderline personality disorder and she took her own life in May 2017. It is difficult not to see her death as part of a broader pattern among young (LGBTQ+) creatives. Treumund’s funeral was a testimony to the abundant legacy she created in her lifetime: there was a sense of community in the Metsakalmistu graveyard with many Estonian artists, queer creatives and feminists attending the funeral. In her moving speech, the feminist art historian Katrin Kivimaa called on us all to carry on Anna-Stina’s legacy.
Täname / We thank
Maire Treumund, Barbara Treumund, Gertrud Treumund, Riinu Rahuoja, Rebeka Põldsam, Brigitta Davidjants, Bruno Kadak, Kadri Kallaste, Karin Karindi, Dagmar Kase, Aet Kuusik, Nele Laos, Tanja Muravskaja, Kristina Paju, Tiina Põllu, Killu Sukmit, Mare Tralla, Airi Triisberg, Tanel Veenre, Helen Volber
Tartu Kunstimuuseum / Tartu Art Museum Rotermanni Kliinik / Rotermann Clinic
Toetajad / With the support of
Raamat kaasneb näitusega „Anna-Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit?“ Kumu kunstimuuseumis (05.09.2025–11.01.2026).
The book accompanies the exhibition Anna-Stina Treumund: How to Recognise a Lesbian? at the Kumu Art Museum (05.09.2025–11.01.2026).
Koostajad ja toimetajad / Compiled and edited by: Piret Karro-Arrak, Magdaleena Maasik
Tekstide autorid / Texts by: Redi Koobak, Piret Karro-Arrak, Kaisa Eiche, Magdaleena Maasik
Intervjueerija / Interviews conducted by: Piret Karro-Arrak
Graafiline disain / Graphic design by: Lilli-Krõõt Repnau
Küljendus ja pilditöötlus / Layout and image editing by: Tuuli Aule
Koordinaator / Production editor: Renita Raudsepp
Keeletoimetajad / Language editors: Terje Tammearu (eesti keel / Estonian), Richard Adang (inglise keel / English)
Tõlkijad / Translators: Madli Valk (eesti-inglise / Estonian-English), Redi Koobak (inglise-eesti / English-Estonian) Assistent / Assistant: Johanna Jolen Kuzmenko
Luuletus / Poem
Autor / Written by: Laima Kreivytė Tõlkijad / Translators: Tiiu Sandrak (leedu-eesti / Lithuanian-Estonian), Rimas Uzgiris (leedu-inglise / Lithuanian-English)
© Väljaandja Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum 2025
© Published by the Art Museum of Estonia – Kumu Art Museum 2025
ISBN 978-9949-687-67-1
© Anna-Stina Treumundi teosed: kunstniku perekond
© Artworks by Anna-Stina Treumund: artist’s family
© Kunstnikud, kunstiteoste ja/või fotode autoriõiguste valdajad, fotograafid
© Artists, copyright holders of artworks and/or photos and photographers
© Tekstide autorid / Authors of the texts
Trükikoda / Printed by: Tallinna Raamatutrükikoda
Palume teoste ja/või fotode autoriõiguste omanikel ja/või haldajatel, kellega ei ole ühendust saadud, pöörduda vajadusel Eesti Kunstimuuseumi poole. Kunstiteoste koguline kuuluvus on märgitud pildiallkirjades.
The copyright owners and/or holders of artworks and/or photographs who have not been notified may contact the Art Museum of Estonia. Collections holding the artworks are indicated in the image captions.