Maailma ajaloo atlas

CHRISTIAN GRATALOUP

MAAILMA AJALOO

Lõuna-Ameerika

Põhjapassaathoovus

Põlisrahvaste kultuuriareaalid

„Kõigil indiaani rahvastel on mõnevõrra sarnane välimus, kuigi erinevused on märgatavad“ (Christian Duverger). Kuigi Aasiast lähtus Beringi väina kaudu mitu asustamislainet ja kuigi ka iidsed ookeaniülesed kontaktid ei ole kuigi ebatõenäolised (ilma, et need siiski oleks jätnud suuremaid jälgi), võime tänapäeval mõelda iidsetest Ameerika ühiskondadest tervikpildina. Sarnasused nende vahel ei ole mitte ainult antropoloogilised, vaid ka kultuurikontaktid on olnud pidevad. Nüüdisajal ei saa me enam põlisrahvaste ühiskondi käsitleda üksteise kõrval paiknevate kultuuride pikaaegse mosaiigina. Arheoloogia on tuvastanud suurte põimunud kultuuriareaalide piirjooned: kultuurid olid küll paljurahvuselised, aga neid ühendasid domineerivad keeled, nagu nahuatli keel Kesk-Ameerikas ja ketšua keel Andides.

HURRIALASED

Mesopotaamia: linnriikidest impeeriumiteni (4.–1. aastatuhat eKr)

Sultantepe Emar Meggido

Ninive

Va he m e r i AMORIIDID

Byblos

Siidon

GOUTID 200 km

AKAD

HETIIDID KASSIIDID GUTID

IIIII 50 m III

Sumer 3. aastatuhandel eKr

Linnriikide aeg

Hama Qatna

Karkemish Aleppo Babülon

Kelakh (Nimrod)

Harran Akad

Tigrise ja Eufrati üleujutustest viljakas orus, mis põhjas piirneb mägede ja lõunas kõrbega, viljeleti põllumajandust alates 6. aastatuhandest e.m.a. AlamMesopotaamias seadis end u 3500 eKr sisse teadmata päritoluga rahvas, sumerid. Tekivad linnad, kus on

Lõunapalee Protsessioonitee Entili värav

La

Assur MariSüüria kõrb

eKr)

Suvepalee

Põhjapalee Ištari värav Akadi Ishtari tempel Merkesi kvartali

Paabeli torn (tsikuraat) Marduki tempel (Ésagila)

Välismüür(18.sajeKr)S i semüü r (12 . sa j eK r )

Ärikvartal

Diyala Eufrat

Ugarit Ebla Susa

Tigri s

Akshak? Adab Shuruppak Uruk Eridu

Vani järv Urmia järv Pärsia laht

Eufrati varane voolusäng Eufrati praegune voolusäng AMURRU MESOPOTAAMIA ZAGROSE MÄEDAKAD BABÜLOONIALIIBANONI MÄE D Tigris

Kish Nippur

Eshnunna Ur Lagash Umma

kallas Parem kallas Põllumajandusala ASSÜÜRIA EELAM

põhikeskus ja põllumajanduslik ääreala. Maade ja kaubanduse haldamise käigus tekib kiilkiri. Poliitikas ühtsust ei ole, küll aga kujuneb tugev ühine kultuuriidentiteet.

1005

42 Vana Maailma võrgustikud neoliitikumist 15. sajandini 4767

Hammurapi ja Nebukadnetsari pealinn Babülon (8. saj eKr – 2. saj pKr) Algsest tagasihoidlikust asulast Babülonist sai Hammurapi valitsusajal (1792–1750 eKr) Mesopotaamia suurimaid metropole. Pikka aega oli Babülon usupealinnaks, Mesopotaamia jumalate kuninga Marduki residentsiks. 7. ja 6. saj eKr saab linnast nn Uus-Babüloonia impeeriumi keskus, mis hääbub alles meie ajaarvamise alguses. Linn asub paigas, kus Tigris ja Eufrat on teineteisele kõige lähemal ja kus on kõige rohkem niisutuskanaleid. 8. sajandil eKr jaguneb linn kummalegi poole jõge, kusjuures linna kese jääb idakaldale. Aastal 1595 eKr vallutavad ja põletavad linna hetiidid, aga linn ei hävi, vaid säilitab oma religioosse rolli. 12. sajandil e.m.a ehitatakse väiksem linnamüür.

Impeeriumid:

Akadi Sargon (2334–2279 eKr)

Babüloni Hammurapi (1792–1750 eKr)

Assurbanipal (668–627 eKr)

Nebukadnetsar II (605–562 eKr)

Tähtsamate kuningriikide pealinnad Kuningriik

Muu rahvas

Rünnak, sissetung Pärsia lahe praegune kallas

Impeeriumite aeg (2300–538 eKr)

23.–6. sajandil e.m.a vaheldusid suured impeeriumid geopoliitilise killustatuse ajaga. Esimene impeerium oli Akad, mille rajas Sargon (2334–2279 eKr), kelle lapselaps Naram-Sin (2254–2218 eKr) ühendas kogu Mesopotaamia. 21.–8. sajandil e.m.a oli piirkond taas killustunud vürstiriikideks. Seejärel sai Babülonist alguse teine impeerium, mille viis õitsengule Hammurapi (1792–1750 eKr). Kui aastal 1595 eKr vallutasid linna hetiidid, algas pikk killustatuse periood, mida iseloomustasid egiptlaste ja hetiitide sissetungid.

1. aastatuhandel e.m.a kujunes võimsaks Assüüria impeerium, mille viis õitsengule Assurbanipal (668–627 eKr). Aastal 612 eKr vallutasid taas iseseisvaks saanud babüloonlased Assüüria pealinna Ninive. Nebukadnetsar II (605–562 eKr) taastas keisririigi varasemad piirid Viljaka Poolkuu ulatuses, laastades Juuda ja küüditades sealsed elanikud. Aastal 539 eKr vallutas Babüloni uus idapoolsem suurvõim Pärsia. Iseseisva Mesopotaamia aeg sai läbi.

Aleksander Suure vallutused

Makedooniast impeeriumiks

Makedoonia kuningas Philippos II (359–336 e.m.a) seadis paika poliitilised ja sõjaväelised mehhanismid, mis tegid võimalikuks ta poja Aleksandri vallutused: Makedoonia kuningriigi territooriumi kolmekordistamine ja tugevdamine, sõjaväereform (Makedoonia faalanks), võim Kreeka linnriikide üle (Korintose Liiga) pärast Chaironeia lahingut (338 eKr). Saanud pärast oma isa mõrvamist (336 eKr) kuningaks, ründas Aleksander aastal 334 eKr Pärsia impeeriumit. Vallutusretk kestis kümme aastat. Pärast võitu Granikose lahingus (334 eKr) ja iseäranis Issose lahingus (333 eKr), kus ta alistas Dareios III, vallutas Aleksander Foiniikia ja võttis võimu Egiptuses, kus kuulutas end vaaraoks. Aastal 331 eKr tungis ta Mesopotaamiasse: võitnud Gaugamela lahingu, saavutas

Punane meri

ta võimu kogu Pärsia impeeriumi üle. Aleksander korraldas aastal 329 eKr sõjakäigu Kesk-Aasiasse (Baktriasse ja Sogdianasse) ja seejärel ka Induse orgu (võitis Hydaspeses aastal 326 eKr India kuningat Porost). Tema sõdurid aga keeldusid kaugemale minemast. Aleksander Suur suri aastal 323 eKr Babülonis. Tohutu suur impeerium, millest oli saanud vallutaja rajatud Aleksandria-nimeliste linnadega hellenistlik maailm, jaotati kiiresti väejuhtide (diadohhide) vahel, Aleksandri pärand on aga väga laiaulatuslik niihästi lääne- kui ka idamaades: sellest annavad tunnistust nii Aafrika griootide (rahvalaulikute) jutustused kui ka Jaava vürstiriikide ajaloolased (Aleksandrile viidatakse nimedega Iskander, Dhû’l Qarnayn, Djoula Kara Naini jms).

Oxuse järv (Araali meri)

Iaxartes(Sõrdarja)

as pi a m e ri

Maracanda (Samarkand) Pasargades

329.a suvi eKr Oxuse ületamine

Baktria (Balkh) Kabul

INDIA ARAHHOOSIA PARTIA

326. a kevad eKr Induse ületamine

Juuli 326.a eKr Hydaspes

Helmand Indus

Oktoober 325. a eKr lõpeb marss ida suunas 37 000 sõdurit ja 2 000 mereväelast

338 eKr

Makedoonia kuningas Philippos II alistab Chaironeia lahingus Kreeka linnriigid. See võit tagab talle võimu kogu Kreeka üle: retk idamaadesse saab alata. Philippos rajab Korintose Liiga.

336 eKr

Philippos II mõrvatakse. Trooni pärib tema poeg Makedoonia Aleksander III.

334 eKr

Pärsia impeeriumi ründamine ja Granikose lahing tähistavad Aleksander Suure sõjakäigu algust Aasias.

333 eKr Issose lahing. Aleksandrist saab Egiptuse vaarao.

331 eKr

Aleksander näitab oma strateegilist ülimuslikkust pärslaste üle taktikalise kiilukujulise formatsiooni kasutamisega ning saavutab Gaugamelas võidu Dareiose üle.

330 eKr

Aleksander tungib Pärsia võimu keskusesse Persepolisesse.

323 eKr

Aleksander sureb Babülonis. Tema kindralid püüavad alguses kuningriigi ühtsust säilitada.

321 eKr

500 km IIIIII

Philippos II kuningriik tema valitsusaja alguses aastal 359 eKr

Philippos II võimu all olevad alad tema surma ajal aastal 336 eKr Aleksandri ja tema armee teekond Aleksandri rajatud linn Aleksandri haud

Impeerium Aleksandri surma ajal aastal 323 eKr Pärsia tee

Aleksandri peetud lahing Suur piiramine

79

Aleksandri impeerium killustub samade väejuhtide ambitsioonide tõttu, tänu kellele said vallutused võimalikuks. Väejuhid jagavad riigi omavahel.

305 eKr

Suur rahvasterändamine (5. saj)

Rahvasteränded ja geopoliitilised muutused

Euraasia steppidest saabusid erineva koosseisuga hõimud ja hõimuliidud, keda ajendas liikuma ilmselt niihästi Hiina mõjuvõimu laienemine kui ka kliima halvenemine. Need hõimud tekitasid segadust Rooma riigi põhjaaladel elavate germaani rahvaste seas. Pärast Theodosius I surma aastal 395 jagunes Rooma keisririik kaheks. 4. sajandil nimetati frangid ja visigoodid Rooma fœderati’deks, et kaitsta riigi piiri. 406. a tungisid keisririigi aladele Reini ületanud sueevid ja vandaalid. Lääne-Rooma keisririigi riigiaparaat killustus üha enam ja moodustusid barbarite (ehk mitteroomlaste) kuningriigid. Ida pool jäi keisririik püsima. 5. saj alguses moodustati Doonaust põhja pool hunnide riik. Attila sissetung Galliasse ja Itaaliasse lõpetas hunnide valitsemise Õhtumaal, ühtlasi lõpetas Rooma lagunemise viimase marionettkeisri, Romulus Augustuluse tagandamisega 476. aastal, mida ajalookirjanduses peetakse traditsiooniliselt Lääne-Rooma keisririigi (ja antiikaja) lõpuks, idamaades aga jäi Rooma keisririik püsima veel kümneks sajandiks.

300 km IIII

Rooma keisririik 5. sajandil Keisririigi piir Diötseesi piir Gallia prefektuur Itaalia prefektuur Illüüria prefektuur Ida prefektuur Keisrikoja residents Diötseesi pealinn Barbarite oht Germaani rahvaste ala 5. sajandi rännete eel Barbaritest rahvaste tõendatud asuala Surve piirialadele Attila hunnide pealetung Hunnide kontrollitav ala Attila oletatav pealinn Hunnide rüüsteretk Sõjaretk, millele järgnes barbaritest rahvaste püsiv elamaasumine vastavas piirkonnas Oluline sündmus (lahing, piiramine, rüüstamine)

Piirkond, mis on killustunud… Keelepiir (ladina ja kreeka keele vahel) Keisririigi jagamine (piir Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigi vahel aastal 395)

Uus pealinn … ja surve all Rivaalitsev Sassaniidide impeerium Armeenia kuningriik (liideti Sassaniidide impeeriumiga aastal 428)

Meeliköitev ajalugu 515 kaardil

Ajaloolaste ja kartograafide ühistööna sündinud mastaapne teatmeteos koondab terve asjatundjate armee teadmisi, heites pilgu inimkonna arenguloole. Ajalookaardid aitavad piltlikult mõista, kuidas mõjutab aeg erinevate piirkondade kujunemist, pakkudes avastusrikkaid hetki kaugemast ja lähemast minevikust. Raamatu allikaks on alates 1987. aastast Prantsusmaal ilmuvas ajalooajakirjas L’Histoire avaldatud materjal: iga ilmunud artiklit illustreerib alati vähemalt üks maakaart.

Pilk inimkonna ajaloole

21. sajandist

Christian Grataloup, ajaloolise geograafia asjatundja, Pariisi Diderot’ ülikooli emeriitprofessor ja mitme publikatsiooni autor, on ajakirja erakordsest varamust valinud, taasloonud ja kommenteerinud 515 maakaarti. Nii jõuab lugeja pilgu ette inimkonna ajalugu alates selle tekkest kuni tänapäevani.

Raamatule on kirjutanud eessõna tunnustatud ajaloolane, Collège de France’i professor ja ajakirja L’Histoire teaduskomitee liige Patrick Boucheron.

Kaartide autor on Prantsuse firma Légendes Cartographie, kus valmivad kaardid nii ajakirja, atlaste kui ka kooliõpikute tarbeks.

postimehekirjastus.ee ISBN 978-9916-698-58-7