Hea lugeja! 10
Alustuseks 13
Perekonna botaaniline ĂŒlevaade 19
MÔisted 21
Botaaniline iseloomustus 26
Looduslik levila 32
Liigid 35
Arendsi astilbe (Astilbe Ăarendsii) 37
Davidi astilbe (Astilbe chinensis var. davidii) 38
Hambuliselehine astilbe (Astilbe rubra) 39
Hiina astilbe (Astilbe chinensis) 41
Jaapani astilbe (Astilbe japonica) 43
Kahelikolmetine astilbe (Astilbe biternata) 45
Korea astilbe (Astilbe koreana) 45
KĂ€har astilbe (Astilbe Ăcrispa) 47
Lihtlehine astilbe (Astilbe simplicifolia) 48
Ojaastilbe (Astilbe rivularis) 51
5
Roosa astilbe (Astilbe Ărosea) 52
Saareastilbe (Astilbe taquetii) 53
Sile astilbe (Astilbe glaberrima) 54
Suur astilbe (Astilbe grandis) 54
Thunbergi astilbe (Astilbe thunbergii) 54
Tihe astilbe (Astilbe thunbergii var. congesta) 56
VĂ€ikeselehine astilbe (Astilbe microphylla) 58
Astilbe vÔi kitseenelas 60
Sordiaretuse ajalugu 63
Georg Arendsi elulugu 72
Sordikirjeldused 77
Kasvatamine 173
Kasvukoha valik 175
Kasvukoha ettevalmistamine 180
Istikute valimine ja istutamine 182
Hooldamine 191
Paljundamine 195
6
Kasvatamine konteinerites 199
Poti valik 202
Istutamine 204
Hooldamine 205
Kasutamine aiakujunduses 207
Astilbed lÀbi nelja aastaaja 213
Kasutamine lÔikelillena 231
Kasutamine meditsiinis 239
Astilbed Tallinna ja Tartu botaanikaaias 245
Auhinnatud sordid 251
LĂ€tis tehtud astilbede uuring 255
Autorite lemmiksordid 261
LÔpetuseks. Urmas Laansoo 265
TÀnusÔnad 269
Kasutatud allikad 270
Hea lugeja!
Raamat, mida sa kĂ€es hoiad, on sĂŒgav kummardus ja austusavaldus ĂŒhele taimeperekonnale â astilbele.
Astilbede kaunis pitsiline lehestik ja kesksuvine kohev Ă”itevaht on hingematvalt kaunis vaatepilt. Kes seda on nĂ€inud, teab, kui lihtne on sellele lummusele kaotada nii mĂ”istus kui ka sĂŒda. SeepĂ€rast olemegi sellesse raamatusse pannud oma sĂŒgavad tunded ja armastuse nende imeilusate lillede vastu.
VĂ”iks ju arvata, et astilbed on kĂ”igile teada-tuntud, aga ometi on nad jÀÀnud teiste pĂŒsikute varju â ja seda teenimatult. Selline ebaĂ”iglus â meie meelest lausa ĂŒlekohus â nĂ”udis veidi pĂ”hjalikumat uurimist. Selgus, et astilbedest pole eesti keeles ilmunud ĂŒhtegi raamatut, isegi mitte tĂ”lketeost. VĂ€heseid artikleid leidub ainult aiandusajakirjades.
Nii hakkaski meil tasapisi peas idanema mĂ”te ise astilbedest raamat kirjutada. Kumbki meist polnud valmis seda ĂŒksinda tegema, aga kahekesi koos oli mĂ”ttel hoopis teine jume. Ja nĂŒĂŒd ongi meie ĂŒhine unistus teoks saanud!
10
Hea lugeja, reisi koos meiega astilbede imelisse maailma! Sinu ees avaneb pĂ”hjalik kĂ€sitlus, milles pĂ”imuvad botaanika, ajalugu, liikide ja sortide kirjeldused ning vĂŒrtsiks oleme lisanud huvitavaid fakte astilbedest. Iga peatĂŒkk avab uue ukse. Jagame oma pikaajalisi kogemusi astilbede kasvatamisel ja hooldamisel ning seletame lahti kĂ”ik sammud, nii et iga aiandushuviline, olgu ta algaja vĂ”i juba kogenud rohenĂ€pp, leiab endale midagi kasulikku.
Me ei saa jĂ€tta esile tĂ”stmata ka oma isiklikke lemmiksorte â neid, kes on eriliselt meie sĂŒdamesse pugenud.
Kaunid fotod, mis viivad su lehekĂŒlg lehekĂŒlje jĂ€rel otsekui kunstinĂ€itusele, kus kaob igasugune reaalsustaju, loovad just Ă”ige meeleolu ning on heaks inspiratsiooniallikaks. Astilbed on tĂ”elised sĂŒdametemurdjad, nad lihtsalt poevad sulle sĂŒgavale hinge.
Nii et asume ĂŒheskoos teekonnale, mis on tĂ”eline avastusretk nende Ă”rnade ja romantiliste lillede pĂ”nevasse maailma.
Ava raamat ja naudi seda ainulaadset kingitust, mis on loodud just sulle!
Krista Kukk ja Heli Russak
âBergkristallâ
Astilbe Ăarendsii
Arendsi astilbe
SĂŒn. Astilbe Ăarendsii âCrystalâ
Arends,1920
KĂ”rgus 85â90 cm, laius 50â60 cm. Ăied lumivalged, Ă”isikud luudjad, keskmise tihedusega, 22â25 cm pikkused. Varajane, Ă”itseb juunis ja juulis.
Lehestik tumeroheline, 50 cm kÔrgune. Lehekesed servadest veidi pruunid. Ei talu kuivust.
âBetsy Cuperusâ
Astilbe thunbergii
Thunbergi astilbe
Ruys, 1916
KĂ”rgus 100â120 cm, laius 65â75 cm.
Ăied heleroosad, Ă”isikud koonilised, vĂ€ga pikad (35â40 cm), suhteliselt hĂ”redad ja allakaarduvate tippudega. Hiline, Ă”itseb augustis ja septembris.
Lehestik 65â70 cm kĂ”rgune, lehed kevadel pruunikasrohelised, suvel muutuvad tumeroheliseks
Ăisikuvarred rohekaspruunid.
Elegantsed taimed sobivad hĂ€sti kokku teiste kĂ”rgekasvuliste pĂŒsikutega.
Sort on saanud 1970. aastal RHS-i kÔrge auhinna.
88
BLACK PEARLS
Astilbe chinensis
hiina astilbe
KĂ”rgus 60â80 cm, laius 45â55 cm.
Ăied purpurlillad, kerge sinaka varjundiga. Ăisikud suured, tihedad, pĂŒstised, kohevad. Hiline, Ă”itseb rikkalikult augustis ja septembris.
Lehestik tumeroheline kuni pronksjas.
Puhmikud keskmise kasvukiirusega.
Expression seeria sort. Samasse seeriasse kuuluvad veel sordid SATIN PEARLS, âDiamonds and Pearlsâ, âGlitter and Glamourâ, âHeart and Soulâ, âMilk and Honeyâ.
89
âDunkellachsâ
Astilbe simplicifolia lihtlehine astilbe
KĂ”rgus 40â50 cm, laius 40 cm. Ăied roosad. Ăisikud kitsad, keskmise tihedusega. Keskvarane, Ă”itseb juulis ja augustis.
Lehestik pronksjasroheline.
Ăisikuvarred tugevad, mahagoni vĂ€rvi.
âElizabeth SpĂ€thâ
Astilbe japonica
jaapani astilbe
KĂ”rgus 60â70 cm, laius 40â50 cm. Ăied valged. Ăisikud Ă”rnad, hĂ”redad, koonilised, 20â30 cm pikkused. Keskvarajane, Ă”itseb juulis ja augustis.
Lehestik kuni 45 cm kÔrgune, lehed lÀikivad ja rohelised. Varred rohelised.
Puhmikud keskmise kasvukiirusega.
VÀhenÔudlik ja vastupidav sort.
106
âEllieâ
Astilbe japonica
jaapani astilbe
SĂŒn. Astilbe Ăarendsii âEllieâ
KĂ”rgus 55â65 cm, laius 40â50 cm.
Ăied puhasvalged. Ăisikud suured, tihedad, pĂŒstised, koonilised. Varajane, Ă”itseb vĂ€ga rikkalikult juunis ja juulis.
Lehestik vÀga kaunis, tumeroheline, heas kontrastis valgete Ôitega.
Varred punakaspruunid, tugevad.
Puhmikud keskmise kasvukiirusega.
Peetakse ĂŒheks paremaks valgeĂ”ieliseks astilbeks. Populaarne ja vĂ€ga armastatud sort. Hea lĂ”ikelill.
107
âEricaâ
Astilbe Ăarendsii
Arendsi astilbe
KĂ”rgus 75â90 cm, laius 50â60 cm.
Sordi âRosa Perleâ sport ehk
pungmutatsioonina tekkinud sort, kelle 1940. aastal valis vÀlja Georg Arends.
Ăied helkiv-lĂ”heroosad. Ăisikud
keskmise tihedusega, rombja kujuga, 30â35 cm pikkused. Keskvarajane, Ă”itseb juuli keskelt kuni augusti lĂ”puni.
Lehestik 60 cm kÔrgune, kasvu alguses punakaspruun, mis hakkab aeglaselt roheliseks muutuma.
Ăisikuvarred sĂŒgavpunased.
VÀga ilus ja omapÀrane sort. Vastupidav kuivusele. Hea lÔikelill.
âEtnaâ
Astilbe japonica
jaapani astilbe
SĂŒn. Astilbe Ăarendsii âEtnaâ, Astilbe âEtnaâ Ruys
KĂ”rgus 60â70 cm, laius 40â50 cm.
Ăied tumepunased, kaunilt helkivad. Ăisikud kitsad, luudja kujuga, 35â40 cm pikkused. Varajane, Ă”itseb kaua juunist kuni augustini.
Lehestik 30â35 cm kĂ”rgune, lehed lĂ€ikivad ja punakaspruunid.
Varred tumepunased.
Ăks ilusamaid punaseĂ”ielisi sorte. Vastupidav kuivusele.
108
âEuropaâ
Astilbe japonica
jaapani astilbe
Arends, 1930
KĂ”rgus kuni 55 cm, laius 30â40 cm.
Ăied kahvaturoosa pĂ”hitooniga. Ăisikud keskmise tihedusega, rombjad. Varajane, Ă”itseb rikkalikult juba juuli alguses. Hinnatud sort ka lĂ”ikelillena.
Lehed rohelised, pruunika servaga, lÀikivad.
1970. aastal vÔitis sort RHS-i auhinna.
âFanalâ
Astilbe Ăarendsii
Arendsi astilbe
Arends, 1933
KĂ”rgus 60â75 cm, laius 40â50 cm.
Ăied tumepunased. Ăisikud kitsad, luudjad, 20â22 cm pikkused.
Varajane ja kaua Ôitsev sort, Ôitsemist alustab juuli alguses ja see vÔib kesta veel septembriski.
Lehestik lĂ€ikiv, 30â45 cm kĂ”rgune, efektselt punakas-tumeroheline.
Ăisikuvarred punakaspruunid.
VĂ€ga ilus sort. Vastupidav kuivusele.
109
Konteineristikud on istutatud potti, kus nad on vĂ€hemalt ĂŒhe hooaja kasvanud. Neil on hĂ€sti arenenud tihe ja kompaktne juurestik, mis ĂŒmberistutamisel viga ei saa. Konteinertaimi vĂ”ib istutada kogu hooaja vĂ€ltel, kui ilmastik ja pinnas seda lubavad. Pikk istutusaeg on konteineristikute kĂ”ige suuremaks plussiks.
Millal istutada
Parim istutusaeg on kevadel vĂ”i varasĂŒgisel. Kevadel juurduvad taimed kiiresti ja jÀÀvad harva pĂ”dema. Kevadine istutusaeg algab, kui maa on sulanud, soojenenud ja tahenenud. Kindlasti ei tohi taime istutada kĂŒlmunud mulda. Kevadine istutamine on eriti soovitatav raskemate muldade korral, siis ei ole ohtu, et talvel kĂŒlm taimi mullast vĂ€lja kergitaks.
SĂŒgisest istutust ei tohiks vĂ€ga hilja peale jĂ€tta â see vĂ”iks olla tehtud hiljemalt septembri keskpaigaks.
Suvel kuumal ja kuival ajal vÔiks taimede istutamisest loobuda. PÔud kurnab isegi konteineristikuid nii tugevasti, et taimede kohanemine uute oludega on vaevaline ja lisaks lÀheb ohtralt aega ja ressurssi taimede kastmisele.
Istutamiseks on hea valida pilvine ilm. Igasugune kasvukoha vahetus tekitab taimele stressi ja taime juured saavad vÀhemal vÔi rohkemal mÀÀral viga. Pilvise ja jahedama ilmaga istutades kannatavad taimed vÀhem ja lÀhevad paremini kasvama.
Istutamine
Enne istutama asumist tuleb konteineristikud korralikult lÀbi leotada. Selleks pannakse taim koos potiga veenÔusse ja hoitakse seal, kuni Ôhumulle enam veepinnale ei kerki.
Taimed istutatakse sama sĂŒgavale, kui nad kasvasid konteineris. Istutusauk tuleb teha nii suur, et juured ei jÀÀks kĂ”verasse, vaid ulatuksid sirgelt istutusaugu pĂ”hja. Istutusauk vĂ”iks olla taime juurestikust umbes 10 cm laiem. Kaevatud istutusauk tĂ€idetakse kĂ”igepealt veega ja lastakse see pinnasesse imbuda. SeejĂ€rel kobestatakse augu pĂ”hi ja lisatakse veidi huumusrikast mulda. Eelnevalt vees hoitud taimedelt eemaldatakse pott, vajaduse korral vĂ”ib taime keerata tagurpidi ja kergelt poti pĂ”hja vastu
186
koputada. Juured tuleb alumise kolmandiku ulatuses ettevaatlikult lahti harutada. Istutusauku asetatud taime juured seatakse vĂ”imalikult sirgelt ja loomulikult laiali. IstutussĂŒgavust aitab mÔÔta ĂŒle istutusaugu asetatud pulk, mille alumine serv nĂ€itab Ă”iget istutussĂŒgavust. Juured kaetakse mullaga, mis vajutatakse tihedalt kinni. Kui istutusauk on mullaga tĂ€idetud ja korralikult kinni vajutatud, tasandatakse mulla pealispind. Viimaks tehakse taime ĂŒmber ringikujuline sĂŒvend ehk kastmisnĂ”gu. See on vajalik, et kastmisvesi taime ĂŒmbert Ă€ra ei voolaks, vaid imbuks mulda. Kohe pĂ€rast istutamist tuleb taimi korralikult kasta.
187