Astilbed

Page 1

Hea lugeja! 10

Alustuseks 13

Perekonna botaaniline ĂŒlevaade 19

MÔisted 21

Botaaniline iseloomustus 26

Looduslik levila 32

Liigid 35

Arendsi astilbe (Astilbe ×arendsii) 37

Davidi astilbe (Astilbe chinensis var. davidii) 38

Hambuliselehine astilbe (Astilbe rubra) 39

Hiina astilbe (Astilbe chinensis) 41

Jaapani astilbe (Astilbe japonica) 43

Kahelikolmetine astilbe (Astilbe biternata) 45

Korea astilbe (Astilbe koreana) 45

KĂ€har astilbe (Astilbe ×crispa) 47

Lihtlehine astilbe (Astilbe simplicifolia) 48

Ojaastilbe (Astilbe rivularis) 51

5

Roosa astilbe (Astilbe ×rosea) 52

Saareastilbe (Astilbe taquetii) 53

Sile astilbe (Astilbe glaberrima) 54

Suur astilbe (Astilbe grandis) 54

Thunbergi astilbe (Astilbe thunbergii) 54

Tihe astilbe (Astilbe thunbergii var. congesta) 56

VĂ€ikeselehine astilbe (Astilbe microphylla) 58

Astilbe vÔi kitseenelas 60

Sordiaretuse ajalugu 63

Georg Arendsi elulugu 72

Sordikirjeldused 77

Kasvatamine 173

Kasvukoha valik 175

Kasvukoha ettevalmistamine 180

Istikute valimine ja istutamine 182

Hooldamine 191

Paljundamine 195

6

Kasvatamine konteinerites 199

Poti valik 202

Istutamine 204

Hooldamine 205

Kasutamine aiakujunduses 207

Astilbed lÀbi nelja aastaaja 213

Kasutamine lÔikelillena 231

Kasutamine meditsiinis 239

Astilbed Tallinna ja Tartu botaanikaaias 245

Auhinnatud sordid 251

LĂ€tis tehtud astilbede uuring 255

Autorite lemmiksordid 261

LÔpetuseks. Urmas Laansoo 265

TÀnusÔnad 269

Kasutatud allikad 270

Hea lugeja!

Raamat, mida sa kĂ€es hoiad, on sĂŒgav kummardus ja austusavaldus ĂŒhele taimeperekonnale – astilbele.

Astilbede kaunis pitsiline lehestik ja kesksuvine kohev Ă”itevaht on hingematvalt kaunis vaatepilt. Kes seda on nĂ€inud, teab, kui lihtne on sellele lummusele kaotada nii mĂ”istus kui ka sĂŒda. SeepĂ€rast olemegi sellesse raamatusse pannud oma sĂŒgavad tunded ja armastuse nende imeilusate lillede vastu.

VĂ”iks ju arvata, et astilbed on kĂ”igile teada-tuntud, aga ometi on nad jÀÀnud teiste pĂŒsikute varju – ja seda teenimatult. Selline ebaĂ”iglus – meie meelest lausa ĂŒlekohus – nĂ”udis veidi pĂ”hjalikumat uurimist. Selgus, et astilbedest pole eesti keeles ilmunud ĂŒhtegi raamatut, isegi mitte tĂ”lketeost. VĂ€heseid artikleid leidub ainult aiandusajakirjades.

Nii hakkaski meil tasapisi peas idanema mĂ”te ise astilbedest raamat kirjutada. Kumbki meist polnud valmis seda ĂŒksinda tegema, aga kahekesi koos oli mĂ”ttel hoopis teine jume. Ja nĂŒĂŒd ongi meie ĂŒhine unistus teoks saanud!

10

Hea lugeja, reisi koos meiega astilbede imelisse maailma! Sinu ees avaneb pĂ”hjalik kĂ€sitlus, milles pĂ”imuvad botaanika, ajalugu, liikide ja sortide kirjeldused ning vĂŒrtsiks oleme lisanud huvitavaid fakte astilbedest. Iga peatĂŒkk avab uue ukse. Jagame oma pikaajalisi kogemusi astilbede kasvatamisel ja hooldamisel ning seletame lahti kĂ”ik sammud, nii et iga aiandushuviline, olgu ta algaja vĂ”i juba kogenud rohenĂ€pp, leiab endale midagi kasulikku.

Me ei saa jĂ€tta esile tĂ”stmata ka oma isiklikke lemmiksorte – neid, kes on eriliselt meie sĂŒdamesse pugenud.

Kaunid fotod, mis viivad su lehekĂŒlg lehekĂŒlje jĂ€rel otsekui kunstinĂ€itusele, kus kaob igasugune reaalsustaju, loovad just Ă”ige meeleolu ning on heaks inspiratsiooniallikaks. Astilbed on tĂ”elised sĂŒdametemurdjad, nad lihtsalt poevad sulle sĂŒgavale hinge.

Nii et asume ĂŒheskoos teekonnale, mis on tĂ”eline avastusretk nende Ă”rnade ja romantiliste lillede pĂ”nevasse maailma.

Ava raamat ja naudi seda ainulaadset kingitust, mis on loodud just sulle!

Krista Kukk ja Heli Russak

‘Bergkristall’

Astilbe ×arendsii

Arendsi astilbe

SĂŒn. Astilbe ×arendsii ‘Crystal’

Arends,1920

KĂ”rgus 85–90 cm, laius 50–60 cm. Õied lumivalged, Ă”isikud luudjad, keskmise tihedusega, 22–25 cm pikkused. Varajane, Ă”itseb juunis ja juulis.

Lehestik tumeroheline, 50 cm kÔrgune. Lehekesed servadest veidi pruunid. Ei talu kuivust.

‘Betsy Cuperus’

Astilbe thunbergii

Thunbergi astilbe

Ruys, 1916

KĂ”rgus 100–120 cm, laius 65–75 cm.

Õied heleroosad, Ă”isikud koonilised, vĂ€ga pikad (35–40 cm), suhteliselt hĂ”redad ja allakaarduvate tippudega. Hiline, Ă”itseb augustis ja septembris.

Lehestik 65–70 cm kĂ”rgune, lehed kevadel pruunikasrohelised, suvel muutuvad tumeroheliseks

Õisikuvarred rohekaspruunid.

Elegantsed taimed sobivad hĂ€sti kokku teiste kĂ”rgekasvuliste pĂŒsikutega.

Sort on saanud 1970. aastal RHS-i kÔrge auhinna.

88

BLACK PEARLS

Astilbe chinensis

hiina astilbe

KĂ”rgus 60–80 cm, laius 45–55 cm.

Õied purpurlillad, kerge sinaka varjundiga. Õisikud suured, tihedad, pĂŒstised, kohevad. Hiline, Ă”itseb rikkalikult augustis ja septembris.

Lehestik tumeroheline kuni pronksjas.

Puhmikud keskmise kasvukiirusega.

Expression seeria sort. Samasse seeriasse kuuluvad veel sordid SATIN PEARLS, ‘Diamonds and Pearls’, ‘Glitter and Glamour’, ‘Heart and Soul’, ‘Milk and Honey’.

89

’Dunkellachs’

Astilbe simplicifolia lihtlehine astilbe

KĂ”rgus 40–50 cm, laius 40 cm. Õied roosad. Õisikud kitsad, keskmise tihedusega. Keskvarane, Ă”itseb juulis ja augustis.

Lehestik pronksjasroheline.

Õisikuvarred tugevad, mahagoni vĂ€rvi.

‘Elizabeth SpĂ€th’

Astilbe japonica

jaapani astilbe

KĂ”rgus 60–70 cm, laius 40–50 cm. Õied valged. Õisikud Ă”rnad, hĂ”redad, koonilised, 20–30 cm pikkused. Keskvarajane, Ă”itseb juulis ja augustis.

Lehestik kuni 45 cm kÔrgune, lehed lÀikivad ja rohelised. Varred rohelised.

Puhmikud keskmise kasvukiirusega.

VÀhenÔudlik ja vastupidav sort.

106

‘Ellie’

Astilbe japonica

jaapani astilbe

SĂŒn. Astilbe ×arendsii ‘Ellie’

KĂ”rgus 55–65 cm, laius 40–50 cm.

Õied puhasvalged. Õisikud suured, tihedad, pĂŒstised, koonilised. Varajane, Ă”itseb vĂ€ga rikkalikult juunis ja juulis.

Lehestik vÀga kaunis, tumeroheline, heas kontrastis valgete Ôitega.

Varred punakaspruunid, tugevad.

Puhmikud keskmise kasvukiirusega.

Peetakse ĂŒheks paremaks valgeĂ”ieliseks astilbeks. Populaarne ja vĂ€ga armastatud sort. Hea lĂ”ikelill.

107

‘Erica’

Astilbe ×arendsii

Arendsi astilbe

KĂ”rgus 75–90 cm, laius 50–60 cm.

Sordi ‘Rosa Perle’ sport ehk

pungmutatsioonina tekkinud sort, kelle 1940. aastal valis vÀlja Georg Arends.

Õied helkiv-lĂ”heroosad. Õisikud

keskmise tihedusega, rombja kujuga, 30–35 cm pikkused. Keskvarajane, Ă”itseb juuli keskelt kuni augusti lĂ”puni.

Lehestik 60 cm kÔrgune, kasvu alguses punakaspruun, mis hakkab aeglaselt roheliseks muutuma.

Õisikuvarred sĂŒgavpunased.

VÀga ilus ja omapÀrane sort. Vastupidav kuivusele. Hea lÔikelill.

‘Etna’

Astilbe japonica

jaapani astilbe

SĂŒn. Astilbe ×arendsii ‘Etna’, Astilbe ‘Etna’ Ruys

KĂ”rgus 60–70 cm, laius 40–50 cm.

Õied tumepunased, kaunilt helkivad. Õisikud kitsad, luudja kujuga, 35–40 cm pikkused. Varajane, Ă”itseb kaua juunist kuni augustini.

Lehestik 30–35 cm kĂ”rgune, lehed lĂ€ikivad ja punakaspruunid.

Varred tumepunased.

Üks ilusamaid punaseĂ”ielisi sorte. Vastupidav kuivusele.

108

‘Europa’

Astilbe japonica

jaapani astilbe

Arends, 1930

KĂ”rgus kuni 55 cm, laius 30–40 cm.

Õied kahvaturoosa pĂ”hitooniga. Õisikud keskmise tihedusega, rombjad. Varajane, Ă”itseb rikkalikult juba juuli alguses. Hinnatud sort ka lĂ”ikelillena.

Lehed rohelised, pruunika servaga, lÀikivad.

1970. aastal vÔitis sort RHS-i auhinna.

‘Fanal’

Astilbe ×arendsii

Arendsi astilbe

Arends, 1933

KĂ”rgus 60–75 cm, laius 40–50 cm.

Õied tumepunased. Õisikud kitsad, luudjad, 20–22 cm pikkused.

Varajane ja kaua Ôitsev sort, Ôitsemist alustab juuli alguses ja see vÔib kesta veel septembriski.

Lehestik lĂ€ikiv, 30–45 cm kĂ”rgune, efektselt punakas-tumeroheline.

Õisikuvarred punakaspruunid.

VĂ€ga ilus sort. Vastupidav kuivusele.

109

Konteineristikud on istutatud potti, kus nad on vĂ€hemalt ĂŒhe hooaja kasvanud. Neil on hĂ€sti arenenud tihe ja kompaktne juurestik, mis ĂŒmberistutamisel viga ei saa. Konteinertaimi vĂ”ib istutada kogu hooaja vĂ€ltel, kui ilmastik ja pinnas seda lubavad. Pikk istutusaeg on konteineristikute kĂ”ige suuremaks plussiks.

Millal istutada

Parim istutusaeg on kevadel vĂ”i varasĂŒgisel. Kevadel juurduvad taimed kiiresti ja jÀÀvad harva pĂ”dema. Kevadine istutusaeg algab, kui maa on sulanud, soojenenud ja tahenenud. Kindlasti ei tohi taime istutada kĂŒlmunud mulda. Kevadine istutamine on eriti soovitatav raskemate muldade korral, siis ei ole ohtu, et talvel kĂŒlm taimi mullast vĂ€lja kergitaks.

SĂŒgisest istutust ei tohiks vĂ€ga hilja peale jĂ€tta – see vĂ”iks olla tehtud hiljemalt septembri keskpaigaks.

Suvel kuumal ja kuival ajal vÔiks taimede istutamisest loobuda. PÔud kurnab isegi konteineristikuid nii tugevasti, et taimede kohanemine uute oludega on vaevaline ja lisaks lÀheb ohtralt aega ja ressurssi taimede kastmisele.

Istutamiseks on hea valida pilvine ilm. Igasugune kasvukoha vahetus tekitab taimele stressi ja taime juured saavad vÀhemal vÔi rohkemal mÀÀral viga. Pilvise ja jahedama ilmaga istutades kannatavad taimed vÀhem ja lÀhevad paremini kasvama.

Istutamine

Enne istutama asumist tuleb konteineristikud korralikult lÀbi leotada. Selleks pannakse taim koos potiga veenÔusse ja hoitakse seal, kuni Ôhumulle enam veepinnale ei kerki.

Taimed istutatakse sama sĂŒgavale, kui nad kasvasid konteineris. Istutusauk tuleb teha nii suur, et juured ei jÀÀks kĂ”verasse, vaid ulatuksid sirgelt istutusaugu pĂ”hja. Istutusauk vĂ”iks olla taime juurestikust umbes 10 cm laiem. Kaevatud istutusauk tĂ€idetakse kĂ”igepealt veega ja lastakse see pinnasesse imbuda. SeejĂ€rel kobestatakse augu pĂ”hi ja lisatakse veidi huumusrikast mulda. Eelnevalt vees hoitud taimedelt eemaldatakse pott, vajaduse korral vĂ”ib taime keerata tagurpidi ja kergelt poti pĂ”hja vastu

186

koputada. Juured tuleb alumise kolmandiku ulatuses ettevaatlikult lahti harutada. Istutusauku asetatud taime juured seatakse vĂ”imalikult sirgelt ja loomulikult laiali. IstutussĂŒgavust aitab mÔÔta ĂŒle istutusaugu asetatud pulk, mille alumine serv nĂ€itab Ă”iget istutussĂŒgavust. Juured kaetakse mullaga, mis vajutatakse tihedalt kinni. Kui istutusauk on mullaga tĂ€idetud ja korralikult kinni vajutatud, tasandatakse mulla pealispind. Viimaks tehakse taime ĂŒmber ringikujuline sĂŒvend ehk kastmisnĂ”gu. See on vajalik, et kastmisvesi taime ĂŒmbert Ă€ra ei voolaks, vaid imbuks mulda. Kohe pĂ€rast istutamist tuleb taimi korralikult kasta.

187

Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.