Üheksa
Tema sõnad mõjusid toasviibijatele erinevalt – lord Fleetwoodi suu vajus hämmastusest lahti, leedi Bridlington ja tema poeg ajasid silmad üllatusest punni ning Arabella oli lihtsalt imestunud. Neiu oli ka see, kes vaikuse katkestas. “Teie?” kordas ta kahtleva häälega, näidates selgelt, mida ta mehest arvab. Mees naeratas nukralt ja lausus: “Miks mitte?” Neiu pilk puuris tema nägu. “Mida te temaga peale hakkate?” päris ta. “Pole õrna aimugi,” tunnistas mees. “Loodetavasti oskate teie mulle öelda, mida temaga teha, preili Tallant.” “Kui ma ta teie hoole alla annan, saadate te ta orbudekodusse, nagu soovitas lord Fleetwood,” sõnas neiu kibestunult. Kõrgeauline lord pobises endale midagi nina alla. “Mul on kahtlemata palju puudusi,” vastas härra Beaumaris, “aga minu ausõna võite te igal juhul usaldada. Ma ei saada teda orbudekodusse ega anna ka tagasi tema peremehele.” “Te olete hull!” hüüatas Frederick. “Teie muidugi arvate nii,” tähendas härra Beaumaris ja heitis talle põlgliku pilgu. “Kas te olete mõelnud, mida inimesed sellest arvavad?” küsis Frederick. “Ei, ja ma ei kavatsegi vaevata oma pead millegi sellisega, mis mind ei huvita,” ei jäänud härra Beaumaris vastust võlgu. Nüüd lausus Arabella juba märksa leebemal toonil: “Kui te seda tõepoolest tõsiselt mõtlete, söör, teete heateo – võib-olla kõige
õilsama, mis te seni elus teinud olete ja ma tänan teid!” “Kindlasti õilsaim, mida ma senini teinud olen, preili Tallant,” vastas mees mõru muigega. “Mida te temaga peale hakkate?” küsis neiu uuesti. “Ärge arvake, et ma sunnin teid teda lapsendama või midagi muud säärast! Talle tuleb selgeks õpetada mõni auväärne amet, aga ma ei oska öelda, milleks ta kõige paremini sobib.” “Ehk on tal selles asjas oma arvamus,” pakkus härra Beaumaris. “Jemmy, mida sa teha tahaksid?” Arabella põlvitas Jemmy tooli ette maha ja küsis meelitava tooniga: “Jah, mida sa suureks saades teha tahaksid? Räägi mulle.” Jemmy, kes oli toimuvat pingsalt jälginud, ei saanud täpselt aru, milles asi, aga oma terase kokni mõistusega taipas poiss, et ükski neist peentest tegelastest, isegi too paks ja kuri mees mitte, ei soovi talle halba. Ta pilgus polnud enam hirmu, vaid hoopis rõõmuärevus. Ta vastas kiiruga oma kaitsjale: “Ma tahaksin anda vanale Grimsbyle lõuahaagi!” “Jah, mu kallis, kindlasti sa teed seda ning loodetavasti talitad samamoodi kõigi temasugustega,” lausus Arabella lahkelt, “aga millega sa tahaksid raha teenida?” Härra Beaumarisi naeratas heakskiitvalt. Nii et väikesel preili Tallantil on vendi? Leedi Bridlington oli hämmelduses ja tema poja ilme oli põlglik. Lord Fleetwood, kes leppis pikemalt mõtlemata sellega, et Arabellal on teadmisi poksislängis, vaatas Jemmy kriitilisel pilgul üle ja teatas, et tema arvates ei ole poisil poksija kehaehitust. “Muidugi mitte,” sõnas Arabella. “Mõtle, Jemmy! Mida sa võiksid teha?”
146
147
Üheksa