Pole midagi naeruväärsemat romaani kirjutamisest, tänapäeval kirjutab igaüks romaani, ütles Paul ja selles osas oli tal muidugi õigus. Ta vaatas raevukalt minust läbi ja pöördus tagasi oma märkmete juurde. Istusime ühes Berliini kohvikus, kus käis palju tudengeid, sest kohvik asus ülikooli lähedal, ja selleks ajaks oli selge (või oli selge juba palju varem), et Pauli romaan ei saa kunagi valmis, vaid jääb üha kuhjuvaks, vohavaks märkmete kogumiks, mis laguneb omaenese raskuse all koost. Ometi olid need ambitsioonikad, paljulubavad märkmed. Olin ärritunud ja mul oli temast kahju. Võib-olla seal kohvikus (aga võib-olla juba varem) otsustasin, et kirjutan parem ise, kirjutan romaani kasvõi lihtsalt näitamaks, et see on põhimõtteliselt võimalik. Lõpuks olin ju kirjutanud terve doktoritöö ja vaevalt sai romaan osutuda oluliselt keerulisemaks, seal ei pruukinud isegi kõik tõsi olla. Tuleb küll tunnistada, et ka minu doktoritöös polnud kõik tõsi, aga olin püüdnud jääda usutavuse piiridesse. 5
Issuu converts static files into: and more. Sign up and create your flipbook.