Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................... 7 1227 fakti ................................................................................ 12 Märkused ............................................................................. 200
Sissejuhatus Ma pole poeet, ent kui mõtlete minuga kaasa, sünnib teie meeltes faktidepoeem. MICHAEL FARADAY (1791–1867)
Michael Faraday kuulub kahtlemata maailma tähtsamate teadlaste hulka, ühtlasi loetakse teda kõigi aegade innukaimaks eksperimenteerijaks. Cumbria kõledas külapiirkonnas kasvanud sepa poeg sai koolis, kust ta lahkus 14-aastaselt, vaid väga kesise hariduse ning teadmisi hankis ta põhiliselt iseseisvalt raamatuist, mis tema käe alt Londonis raamatuköitja õpipoisina töötades (seitse aastat) läbi käisid. Meie siin toimetuses mõtleme Michael Faradayle tihti, ning me pole ainsad. Faraday foto rippus näiteks ka Albert Einsteini kabineti seinal Isaac Newtoni ja James Clerk Maxwelli piltide kõrval. Nagu Faraday, loeme ka meie palju raamatuid – kõikvõimalikel mõeldavatel teemadel, ning mida suvalisematel, seda parem. Ükski meist ei pea end Faraday-sarnaseks geeniuseks, kuid me kõik, hoolimata oma ülikooliharidusest (lõpetasime vastavalt 43, 31 ja 16 aastat tagasi), peame end suuresti iseõppijaiks. Oleme nimelt ühiselt rakendanud viimase kümne aasta jooksul uurimismeetodit, mille võib kokku võtta üheainsa 5
?
lausega: loe kõigest kõike (ka joonealuseid märkusi), kuid pane kirja ainult see, mis sulle huvitav tundub. See vähendab oluliselt sisuliselt lõpmatut infotulva ning ühtlasi aitab tagada, et me tõepoolest õpime iga päev midagi uut. Näiteks ei teadnud me veel 20 minuti eest – mil hakkasime sissejuhatust kirjutama –, et Michael Faraday on meist igas mõttes olnud 150 aastat ees. Ta nimelt tegi juba siis sama, mis meie praegu: luges läbi kõik kättejuhtuvad raamatud, kuid märkis neist välja ainult „huvitavad või nutikad“ asjad. Meie uurimistöö algab põhimõtteliselt alati samamoodi, kõik leitud faktid aga lisame seejärel võimalikult lühidalt ja arusaadavalt oma andmebaasi. Taoline lihtne teadmiste kogumise ja koondamise viis hämmastab ja rõõmustab. Väike valik sellise protsessi käigus tehtud avastusi on sinu ees selle raamatu lehekülgedel. Paljud meie leidudest viitavad üllatavalt sageli millelegi, mida ei teata, mitte sellele, mida teatakse. Sellisele teabele (või teabe puudumisele) saab ikka ja jälle mõelda, ilma et igav hakkaks. Ja mõtiskleda tasub sageli. Kui Newtonilt küsiti, kuidas ta gravitatsiooniseaduse avastas, vastas teadlane: „Sellele pidevalt mõeldes.“ Teiste sõnadega, nagu ütles meie teine kangelane Ivan Petrovitð Pavlov: „Ärge pelgalt salvestage fakte, vaid püüdke lahendada nende päritolu saladust.“ Seega siinsamas, juba teada-tuntud faktide seas, on peidus suurepärased – ääretult suured ja tibatillukesed – müsteeriumid, inimliku komöödia ja tragöödia, soojuse, valguse, kiiruse, elu, kunsti ja teadvuse saladused.
?6
Faraday utsitas õpilasi mõtlema oma peaga ning meie püüame teha sedasama. Pisut kõhedust tekitab aga see, et püüdes 1227 fakti seada n-ö loomulikku ja õigesse järjekorda, oleme kummalisel kombel tõepoolest loonud justkui poeemi. Loodame, et sul on fakte niisama lõbus lugeda, kui meil oli neid kokku otsida. Ja kui sa juhtumisi mõne saladuse lahendad, anna teada. JOHN LLOYD, JOHN MITCHINSON, JAMES HARKIN
Igaühel on õigus oma arvamusele, kuid mitte oma faktidele. DANIEL PATRICK MOYNIHAN (1927–2003)
Asteroidi 1227 nimi on Geranium. Osoonikihil on kerge kurerehahõng. Galaktika keskmel on vaarikamaitse. Universum on vuvuzela-kujuline (vuvuzela – Lõuna-Aafrika trompet, n-ö udupasun). Valgus levib 18 miljonit korda kiiremini kui vihm. Inglise kuningannale kuulub seaduse järgi kuuendik meie planeedi maismaast. Norra mütoloogias oli esimesel inimesel nimeks Ask. Hispaania inkvisitsioon ei tabanud kedagi ootamatult – nad olid kohustatud sellest 30 päeva ette teatama. Kaheksajalal on 3 südant.
? 10
Emaskängurul on kolm tuppe. Fidel Castro kolm poega Alexis, Alexander ja Alejandro said nimed Aleksander Suure järgi. Jerome K. Jerome’i romaani „Kolm meest paadis“ esimene lause on „Meid oli neli“. 40% inimkonnast ei ela vanemaks kui aasta. Üks kümnest Euroopas sündinud lapsest on eostatud mööblikontserni IKEA voodis. Inimese süda pumpab elu jooksul nii palju verd, et see täidaks kolm supertankerit. Sõna time („aeg“) on kõige sagedamini kasutatav nimisõna inglise keeles. 10% kõigist maailmas tehtud fotodest tehti viimase 12 kuu jooksul.
11
?