„Rokk-kontsert minu peas“ on üks ehedamaid sisekaemuslikke vaateid ATH-ajule, millega oma karjääri vältel kokku olen puutunud. ATH, nii nagu me seda tänapäeval tegelikult mõistame või peaksime oskama neuroteaduslike teadmiste valguses mõista, ei ole pelgalt haigustunnused, mida diagnostilised juhised kirjeldavad. See on midagi palju enamat. See on aju funktsioneerimise eripära. Selles ei ole süüdlast, seda aju ei saa „välja ravida“. Aga seda saab mõista ning väljapääs on selle aktsepteerimine ja enda teekonna leidmine. Nagu raamatust kõlama jääb, on see värvikas ja tundeküllane teekond. Seal on väga-väga palju positiivset, aga mõistagi ka palju negatiivset. Midagi vahepealset justkui ei olegi. Selle aju tüütu omadus on ülitundlikkuse foonil just selle negatiivse järjepidev märkamine. Ja see ongi see lõks, mida peab ümber konstrueerima. Positiivsusele ja reaalselt toimivatele muutustele sillutatud teekond saab alata vaid teadlikkusest.
Margus Lõokene
psühhiaater
