Issuu

IDEID

suvi J U H ISEID

UUDISEID

2013

Võtaa! kaas

Rõõm köögiviljaaiast 6 · Vormide õu 26 Mõnus suvine tuba 32 · Uudistooteid koju 42

Suveterrassi taimede hooldamine on lõõgastav tegevus. Õitsvaid ja söödavaid taimi võib istutada kokku kauniteks kooslusteks.

Köögiviljaaed on kogu pere oaas. Ka väike saak pakub kasvatajale tõelist rõõmu.

42 18 4

Kaunis ümar vorm toob aeda pehmust.

ata v s a K e! is lk 46

Õnnetunne kasvama

Saa inspiratsiooni toodetest ja ideedest.

Sisukord Rõõm aiast................................................................6 Maitsvaimad tomatid............................................. 12 Kasvatuskast omanäoliseks.....................................15 Aiamaal.......................................................................... 16 Püsiktaimede toredus.................................................. 18 Vormid aias............................................................ 26

Köögiviljaaednikul võib mõnikord tekkida tahtmine käega lüüa ja ohata, kui maa vihmasel suvel veest lirtsub ja vesihein sibulapeenral võimust võtab. Teod on pudedatele aedubadele ligi pääsenud ja kõiki salatitaimi ei jõudnud seegi kord toiduks teha. Kas see kõik on üldse vaeva väärt? On küll, sest oma saagi väärtust ei mõõdeta kilodes ega eurodes. Peenardelt toiduvalmistamiseks punapeeti ja muid köögivilju korjates valdab mind õnnetunne, just nagu juurduksin ise oma aiamaa mulda. Aisting tugevneb köögis, kuid on vaevalt küll ainulaadne: see on meie põhivajadus, see on meie igapäevane toit ja selle koostisosad. Külluslik saak või veatult kaunis koor ei ole kõige tähtsamad. Tähtis on see, et olen need, ausalt öeldes mitte just eriti suured ja veidi juba ussidestki puretud juurviljad ise kasvatanud ja valmistan neist nüüd toitu. Vanu aiandusraamatuid sirvides võib lisaks kasulikele taimekasvatusnippidele leida ka täpseid juhiseid, kuidas saaki keldris nii säilitada, et seda jätkuks kogu talveks. Linnarahvale on toodud näiteid, kuidas sobitada väiksesse õue kokku kasulik ja kaunis, aiamaa ja lillepeenar. Praegu on olud sageli teistsugused, sest kõike lauale vajalikku ei kasvatata üheaarisel maalapil või mõnes kasvatuskastis ja see ei olegi eesmärk. Aiamaa pidamine loob hea enesetunde ja annab aimu, kust toit on pärit, nii tõuseb ühtlasi elukutseliste aednike väärtus aiandushuviliste silmis. Tasuks mullas tuhnimise, kastmise ja rohimise eest valmib köögis roog, millele lisab maitset näputäis sooja tunnet. Kasvatage taimi seni, kuni indu jätkub, ja laske tulevikuunistustel idaneda. Üksainuski võsudega vaagen köögilaual tekitab rahulolu omaenda saagist ja õnnestumisest.

•

mari kaartokallio aiandusspetsialist

Harmoonia ja kontrastid........................................32 Unistan kõigest ja kogu aeg.................................. 40 Sisusta kodu roheliseks......................................... 42 Hõlpsalt kvaliteetkartulit....................................... 46 Vastab Pia: K & V........................................................ 50 Saa inspiratsiooni: nõuandeid ja ideid................... 52

Peatoimetaja: Mari Kaartokallio Toimetus: Otavamedia Asiakasviestintä Repro: Aste Helsinki Oy Trükk: PunaMusta © Kekkilä

Rõõm aiast Köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamine on nii tasuv, et sellesse tuleks kaasata kogu pere. Omakasvatatud saagist võlutakse välja maiusroad, mis jäävad edasi elama pere lemmikretseptidena. Tekst: kirsi riipinen fotod: hanna-kaisa hämäläinen

ui ilmnevad esimesed õrnad kevademärgid, tekib kihk sõrmed mulda panna. Seda aega on oodatud juba kaua ja uute köögiviljaaiaunistuste lummuses on elatud juba sügisest saadik. Pimedal talvel sirvivad paljud haljendavat kevadet oodates aiaraamatuid ja seemnenimistuid. Inimloomus on meie kired arukalt kavandanud, sest mida rohkem taimekasvatushobisse või üleüldse kätega töötamisse süveneda, seda rohkem leidub neis kasulikke mõjusid. Aiapidamine kannab vaimse tervise eest hoolt ja säilitab ka vastupanuvõimet, allergiauurijad teavad seda. „Aiandushuvi on suurepärane vastukaal tänapäeva tööelule,“ tunnistab aianduse tervisemõjusid uurinud aiandusdoktor Erja Rappe. Tarbetu rahmeldamine tuleb kõrvale jätta, sest seemnete kasvamine taimedeks ja viljade valmimine vajab aega ja nõuab kannatust. Tuleb leppida sellega, et kõik ei saa kohe valmis. Rõõm on suur, kui saak on valminud ja lauale saab panna nii lähedal valminud toidu kui see on üldse võimalik. Õnnehetki jätkub kogu

aastaks, kui saaki säilitada ja kuivatada. Pastakaste on talvises pakases piduroog, kui seda maitsestada oma köögi basiiliku ja oreganoga.

Tõeline elu nautimine

Aiapidamine on osa tõelisest slow-life-trendist, osa elu nautimisest. Lõõgastav roheline teraapia hoiab lisaks veel tuju ülal. Mis aitaks paremini argipäeva tempot aeglustada ja kiired tööd unustada kui kasvuime jälgimine? „Kui tegeled taimedega, on loodus kõige otsesemas mõttes sinu enese käes. Aeg peatub, kui pistad sõrmed mulda ja tunned taimede lõhna. Argipäevamured ununevad, kui keskendud seemnete külvamisele ja kastmisele,“ räägib Rappe. Köögiviljaaia pidamine on nii tasuv, et seda ei saa ainuüksi endale jätta. Lapsed vaimustuvad samuti, kui saavad endale oma peenra või lillepoti ja külvavad seemned mulda. Nii näevad nad ühtlasi, kust tuleb toit. Oma saaki oodates muutume kannatlikumaks. Rohelises keskkonnas on osatud tervist ravida juba pikka aega. Ammu on teada, et inimene tunneb end paremini seal, kus

Lastele võib toiduvalmistamine suveköögis pakkuda suurt huvi.

Ürdivõi

250 g võid gurmeesoola (nt Maldon) 2 spl kuivatatud koriandriseemneid 2 dl basiilikulehti mitte üle 1 dl sidrunmelissi lehti kollast tšillipaprikat õhukeste rõngastena maitse järgi Maitseained peenestatakse uhmris ja segatakse lõpuks pehmesse võisse. Mähi rulliks vormitud ürdivõi võipaberi sisse ja külmuta. Rullist on lihtne tükke lõigata.

kasvavad taimed. Rohenäpud teavad, et taimed suurendavad positiivseid tundeid ja vähendavad negatiivseid. See on ka uuringutega tõestatud. Kinnitust on leidnud ka see, et mida rohkem haljasalasid meie elupaiku ümbritseb, seda tervemana inimesed end tunnevad. Taimekasvatus linnades on praegu populaarsem kui ei kunagi varem, ehkki seegi ei ole enam midagi uut. Rohesissid tegutsevad Soomes samuti juba 1970. aastatest alates. Rappe ise on elupõline aednik ja ta on jälginud, kuidas köögiviljaaia pidamine on just viimastel aastatel muutunud valdavaks trendiks. Soomes ei ole täiskasvanute koole, kus ei peetaks kursusi neile, kes tunnevad huvi taimekasvatuse vastu linnas, seemnete ja taimede maailma vastu. Aiamaa on nüüd samuti moodi läinud. Dolce & Gabbana ei ole ainus moemaja, kes meid sibulate ja söödavate lilledega kaunistatud rõivastesse riietab. Aed tekitab noortes sugupõlvedes teistsugust tunnet kui vanemates inimestes. Esimesed algupäraselt urbaansed sugupõlved ei ole pikkadelt salatipeenardelt umbrohtu kitkunud ega porgandeid harvendanud. Nende jaoks on tarbeaed eksootiliste maitsete kogemine, puhas loodus, slow life, lähiümbruses kasvatatud toit ja osa keskkonnasõbralikust eluviisist. See on teave sellest, kust pärineb meie toit. Kõike sedasama tähendab see ka kogenud aednikele, kes võivad veidi lõbustatult, kuid heal mee-

lel soovida algajatele tere tulemast tarbeaia huvitavasse maailma.

Hea sünnib aeglaselt

Köögiviljaaed saab sageli alguse kauplusest ostetud basiilikust, mida kasvatatakse edasi köögi aknalaual veidi suuremasse ürdimullaga täidetud potti istutatult. Korraga miski nagu käivituks ja maitsetaimi hakkab lisanduma. Nüüd on juba suured rõdupotid ja vooderdatud korvid neid täis. Kes on nii kaugele jõudnud, see läheb juba poodi häid maitsetaimede istikuid ostma või kasvatab need seemnetest ise. Kui rõdul saab ruum otsa, ühineb kortermaja elanik ühistu teiste samuti mõtlevate inimestega ja kividega sillutatud hoovi hangitakse koos kasvatuskaste ja potte. Koduõuel kasvavad kultuurtaimede peenrad järjest suuremaks. Tekib unistus oma armsa kasvuhoone järele, kuhu saaks kasvama panna mitut sorti tomateid, kurki ja basiilikut. Valiku tegemine seemne- ja taimekauplustes pakutavast muutub raskemaks. Ka suures õhinas tasub meeles pidada, et vähem on rohkem ja et ka köögiviljaaed kujuneb välja aasta-aastalt. Järgmisel aastal võib taas katsetada midagi täiesti uut. Kui tarbeaia pind suureneb tasapisi, siis säilivad ind ja hea tuju ning hobi ei väsita. Väiklus ja kitsarinnalisus ei sobi slow-life-stiiliga ega ka nüüdisaegsele aednikule.

Nii see õnnestub!

• Kui ostad taimi, vali kõige tugevamad. Veendu, et ka nende juured näevad terved välja. • Kasvata maitsetaimi heas mullas. Ürdimuld aitab taimedel juurduda ja kasvatada ohtra saagi. Muld ei kuiva nii kergesti, kui pott on piisavalt suur, vähemalt kümneliitrine. Ka juurtele jääb siis kasvuruumi. • Lõika maitsetaimi korrapäraselt. Kuivatamiseks võib paljusid neist lõigata juba enne jaanipäeva. Ka pärast lõikamist jääb saaki veel nii palju, et jätkub suve lõpuni. • Suvi on salatite aeg. Umbes meetripikkusest külvist jätkub kogu perele terveks suveks. • Salat ei idane, kui on liiga soe, ja korduskülvi võib teha siis, kui suvi on vahepeal jahedam. • Valmista suve parim magustaja nii: kuivata mõned lavendliõied ja pane need koos suhkruga purki. Aroomikas suhkur sobib suurepäraselt magustoitudesse ja küpsetistesse. Lavendlit võib kasutada ka muude magusainete maitsestamiseks. • Oivaliselt lõhnava lavendli lehed ja õied sobivad muudegi toitude valmistamiseks. • Reisile või suvepuhkusele võib sõita muretult, kui naabrid hooldavad taimi ühiselt. Mina kannan sinu taimede eest hoolt sellel nädalal, sina kastad minu omi järgmisel nädalal.

Salatisorte on palju. Külva eri värvi ja eri maitsega, vaheta seemneid oma tuttavatega. Ühest pakist jätkub paljudele!

Katseta uut ja kombineeri

Taimekaupluses seemneid valides tasub arvesse võtta seda, milliseid toite kõige sagedamini valmistad ja millised road kõige rohkem maitsevad. „Kui kogu pere on vaimustunud Tai toidust, siis on koriander, tai basiilik ja sidrunirohi hea valik,“ soovitab Kekkilä aiandusspetsialist Mari Kaartokallio. Prantsuse kööki armastavad kodukokad kasvatavad vähemasti salveid, mis, tõsi küll, on tähtis maitseaine ka itaallaste populaarses roas saltimbocca. Prantsuse estragon on paljude kulinaaride lemmik, kuid selle kõrval võiks proovida ka tugevamamaitselist vene estragoni. „Ühte potti võib istutada erinevaid maitsetaimi,“ tuletab Kaartokallio meelde. Silm puhkab kaunilt kujundatud, mitmesuguseid maitsetaimi täis potil, mis mahub ära ka väikesele rõdule. Ühte potti võib panna maitsetaimed, mida tuleb enam-vähem ühtviisi kasta. Paljud maitsetaimed vajavad ohtralt päikest ja soojust. Kokku võib istutada eri kõrgusega maitsetaimi. Nii

on neil rohkem kasvuruumi. Hea kombinatsioon on näiteks kas või potis laialivalguv tüümian, tugeva püstise kasvuga rosmariin ja puhmjas poolkõrge oregano. Basiilikupotti võib kokku istutada mitut liiki, lisaks tavapärastele näiteks sidrun- ja kaneelbasiilikut. „Soovitan lemmikmaitsetaimi kasvatada köögi lähedal, siis te hakkate neid ka kasutama,“ märgib Kaartokallio. Kasvukohta valides tuleb ka muud silmas pidada. Näiteks basiilikule sobib kõige paremini soe koht ja mitmeaastane oregano võib kasvada peaaegu igal pool. Lihtsad kasvatada ja saagikad on ka rukola, sidrunmeliss ja murulauk. Laia kasutusvaldkonnaga müntide jaoks peab olema eraldi pott või kast, sest need kasvavad ja laienevad kiiresti. Maitsetaimi kasvatamiseks valides tasub mõelda ka magustoitudele ja jookidele. „Sidrun-raudürdil on meeldiv ja tugev sidruniaroom, see sobib hästi kokku maasikatega. Suurepärased magustoitude maitsestajad on ka traditsiooniline piparmünt, šokomünt ja ananassmünt. Need sobivad hästi suviste jookide juurde.“

•

oma aia maiuspala

Ostunimekiri

Tomatitest põhikaste Valmistusaeg: üle 60 min

Kasvatuskast • Oma köögiviljaaia võib hõlpsalt rajada termotöödeldud puidust valmistatud kasvatuskastidest. Need on kahes suuruses. Kasvulavas püsib mullakiht soe ja kasvatab rikkaliku saagi.

200 g sibulat 4 küüslauguküünt 1,5 kg tomateid 2 spl riivitud ingverit 1,5 dl valge veini äädikat 1 dl vett 2 dl suhkrut purustatud musta pipart Koori ja tükelda sibulad ning küüslauguküüned. Pane vajalik kogus vett, suhkrut, äädikat, riivitud värsket ingverit ja sibulaid kastrulisse. Aja segu keema, lisa hulka tükeldatud tomatid ja maitseained. Keeda kastet pool tundi. Püreesta koostisained saumikseriga. Kuumuta uuesti, vala kuumadesse puhastesse purkidesse ja sule need kaanega. Säilita põhikastet külmas. Võid seda kasutada ka supipõhjana.

ürdimuld • Ürdimullas kasvavad lopsakad ja mahlakad maitsetaimed. Kvaliteetne looduslik muld sobib maitsetaimede kasvatamiseks. Saadaval uues suuremas 30-liitrises. pakendis.

Suvine mündijook (2 portsjonit)

1 laim lõikudena 10–15 mündilehte 2 spl suhkrut u 3 dl purustatud jääd 16 cl sidrunilimonaadi

peenramuld • Täida kasvatuskast looduslikult väetatud peenramullaga, mis sobib kasutamiseks nii aias kui ka kasvuhoones. Peenramuld säilitab hästi niiskust ja selles sisalduvad toitained lahustuvad ühtlaselt, sedamööda kuidas taimed kasvavad. Sisaldab puhast komposti.

Pane laimiviilud ja münt klaasidesse. Pressi neid, et laim ja münt annaksid maitset. Lisa klaasidesse purustatud jää ja vala lõpuks peale sidrunilimonaad. Joo läbi kõrre.

Mahe aiaväetis • Mahe aiaväetis on kogu aiale ja murule sobiv universaalne taimne väetis. Aeglaselt lahustuvad toitained väetavad taimi pikka aega.

Maitsvaimad tomatid Paljud unistavad oma tomatitest, mis on palju maitsvamad kui poest pooltoorelt ostetud. Selle unistuse võib juba tänavu suvel teoks teha. Kogu oma elutöö Kekkiläle andnud Jorma Seppälä õpetab köögiviljaaednikke, kuidas nii kasvuhoones kui ka rõdul heade tulemusteni jõuda. Tekst: Kirsi Riipinen Fotod: Pekka Holmström

Tumedaid kaunitare võib kasvatada ka oma seemnetest.

Vägev pihvtomat on ’Pantano Romanesco’.

See Itaalia salatitomat on aedniku uhkus.

’Tigerella’ on toreda välimusega ja lisaks ka väga hea maitsega.

iiga palju on neid rohenäppe, kes ei julge ise tomatit kasvatada. Arvatakse, et see nõuab liiga palju vaeva, või siis on varasem ebaõnnestumine röövinud tahtmise seda teha. Jorma Seppälä innustab proovima kõiki, kes peavad lugu headest tomatitest. Kui taimi korrapäraselt hooldada ja pidada meeles, et valgus, kastmine ja väetamine on tähtsad, on lõpptulemuseks autasu tõelise argipäevaluksuse näol: suurepärased magusad oma tomatid. Kui tahad ise taimi seemnest kasvatada, tuleb need juba märtsis-aprillis kasti või väikestesse pottidesse külvata. Seemned idanevad kõige paremini temperatuuril 20–25 °C. Seemnekaupluses võib sortide rohkus pea segi ajada. Mida peaks algaja nende hulgast valima? Seppälä arvates on uued sordid vanadest paremad, sest need on aretatud tai-

mehaigustele paremini vastu pidama. Hea valik on näiteks mitmesugused kirsstomatid, miks mitte ka pihvtomatid. Oma maitse-eelistusi tuleb mõistagi arvestada. Väga maitsev punane tomat on näiteks ’Encore’. Kollaste tomatite sõbrale teeb rõõmu magus sort ’Goldene Königin’. Põõsastomatitest tasub proovida näiteks õhukese koorega ja magusat sorti ’Maskotka’. Kirsstomatitest soovitab Seppälä ’Evitat’. „Kui ostate valmistaimi, valige võimalikult suured taimed. Välimusele ei tasu liigset tähelepanu pöörata, küll aga tuleb veenduda, et taimel on õisi. Taimede arvu üle on hea aru pidada juba kauplusse minnes, kergesti võib juhtuda, et neid ostetakse liiga palju. Taim vajab ruumi ja valgust. Kui paigutate taimed kasvusubstraati liiga tihedalt, kannatab saagikus. On esmatähtis, et taimed kasvaksid võimalikult hõredalt ja et jätkuks valgust. Rusikareegel on istutada põõsastoma-

Kirsstomatid on kõige magusamad.

Sort ’Hundreds and Thousands’ sobib amplisse.

teid poolemeetriste vahedega, kõrgekasvulisi tomateid paar taime ruutmeetrile. Üks köögiviljaaednike tüüpviga on lasta taimedel kasvada liiga lopsakaks. Kui taime ei piirata, kasvatab see ohtralt lehti ja õite jaoks jõudu ei jätku. Tomati külgvõrsed võetakse ära juba istutades, kasvuajal kärbitakse neid kord nädalas. Taimi ei tasu ka liiga kiiresti välja viia. Seppälä tuletab meelde, et juunikuu alguseks on öökülmad tavaliselt läbi, kuid enne seda võib taimed viia klaasitud rõdule või köetavasse kasvuhoonesse. Sel juhul tuleb veenduda, et neil on õiepungad juba olemas. Hoolikas köögiviljaaednik karastab taimi, viies neid nädala aja kestel iga päev välja poolvarjulisse kaitstud kohta. Kui õitsvad taimed on kasvuhoonesse ümber paigutatud, on tolmeldamise aeg. Elukutselised taimekasvatajad kasutavad taimede tolmeldamisel abiks kimalasi.

Ostunimekiri

Kuur-kasvuhoone • Tomatid kasvavad ja küpsevad hõrguks Kuur-kasvuhoone soojuses.

Kevadtalvel külvatud tomatitaimi koolitatakse suuremas potis kasvama.

Lisateavet kuur-kasvuhoone kohta saab veebilehelt kekkila.ee

Tolmeldamiseks võib õisi ka raputada, nii et õietolm neist välja pudeneb. Seda on soovitatav teha pärastlõunal, sest õhtul ja öösel muutub kasvuhoone niiskemaks ja see soodustab tolmeldamist. Kahjurputukate tõrjel on suurepärased abilised lepatriinud. Nende püüdmiseks võib appi kutsuda lapsi.

Rõdule virgutuseks

Põhumultš • Kasvatuskasti ja peenramaale sobib väga hästi põhumultš. Multšikiht hoiab mulla kuni pinnani koheva ja niiskena ning laseb juurtel kogu mullakihis kasvada. Tugev juurestik kasvatab maitsva saagi.

Tomat on kodukasvuhoones tavaline taim, kuid samaviisi võib seda kasvatada rõdul. Sinna soovitab Seppälä hankida taimi, millel on juba olemas väikesed tomatialged. Rõdu jaoks on hea valik kirsstomatid, sest nende viljad küpsevad kiiresti ja tomateid jõuate nautida enne külmade tulekut. Heas kasvusubstraadis on paks kiht mulda või mulla ja turba segu. Tomat vajab tugevalt väetatud mulda. Suve kestel võib mullakihti veelgi lisada, sest see seob niiskust ja säilitab vett, mida tomat vajab palju. Köögiviljaaednik võib rahulikult osta kasvusubstraadikoti või ehitada rõdule statsionaarse kasvatuskasti. Tomatite jaoks tuleb valida hea muld ja unustada ei tohi korrapärast väetamist, sest sellest sõltub tugevalt maitse. „Kõige parema maitse annab tomatitele väetis, milles on kaaliumi kaks korda lämmastikust rohkem. Köögiviljade jaoks mõeldud valmis kastmisväetis sobib samuti hästi.“

Kui hooldad tomatitaimi korrapäraselt ja pead meeles, kui tähtis on valgus, kastmine ja väetamine, võid oodata suurepärase maitsega tomateid.

Seppälä soovitab muretseda ka kastmisseade, kasvagu taimed siis rõdul või kasvuhoones, sest tomat vajab korrapärast kastmist. Kastmisseadmeid müüakse suuremates rauatoodete ja aianduskauplustes. „Suvise leitsaku ajal on rusikareegel, et ühele ruutmeetrile tuleb anda viis liitrit vett päevas.“

Suurepärane maitse!

Tomat annab saaki augustis, umbes kaks kuud pärast õitsemist. Köögiviljaaednik on sellega rahul, sest ta võib lasta rahus oma hõrgutistel täielikult küpseda, kuni nende maitse on parim. Esimesi suviseid tomateid ei raatsita toiduks teha, neid nauditakse sellistena, nagu need on. Maitse on kasvatajale tasuks. „Kõige maitsvamad on need sealsamas kasvuhoones. Küpsena korjatud tomatis on palju suhkrut ja happeid, ka maitse on siis kõige parem,“ kiidab Seppälä.

•

Põllumajanduse ja metsanduse magister Jorma Seppälä on väetiste tulihingeline arendaja ja Kekkilä väetiseretseptide isa. Ta kasvatab ka innukalt tomateid ja oma aednikutööd alustaski ta tomatikasvatuskatsetega.

TUUNITUD IDEID

Kasvatuskast omanäoliseks Kekkilä kasvatuskast muutub kenasti halliks ja peab ka sellisena hästi vastu. Võid pinda siiski töödelda, et see peaks kauem vastu ja saaks soovikohase isikupära. Traditsioonilise omatehtud puidukaitsevahendi valmistamiseks on vaja paaditõrva, linaõli ja vaigutärpentini. Need kõik on looduslikud ained, järelikult võid soovi korral töödelda ka kasti sisepindu. Sega üks liiter iga koostisosa ühtlaseks seguks ja kanna see pintsliga puitpinnale. Kui töötled pinda mitu korda, värvub see sügavamalt. Lase kastil töötluskordade vahel kuivada.

Kui värvid osa küljelaudadest tahvlivärviga, võid kastile kirjutada, mis selles kasvab.

Aiamaal

Ideid ja nõuandeid Tore seebilill

Foto: hanna-kaisa hämäläinen

Traditsioonilised taimed on pärlid neile, kes tunnevad igatsust aianostalgia järele. Koduõue kaunistavad vanad dekoratiivtaimed on olnud oluline osa meie aiakultuurist. Õrn roosavärviline ja hästi lõhnav seebilill (Saponaria officinalis) on igivana tarbe- ja dekoratiivtaim. Selle juurtest ja vartest on keedetud kergelt vahutavat pesuvahendit, mis lahustab rasva. Juba vanaemade aeda kaunistanud seebilill on suurepärane lisa püsikupeenrasse. Ka talinelgiks nimetatud püsiktaim õitseb juulis ja meelitab oma nektariga ligi liblikaid. Kui seebilille ei õnnestu hankida tuttavatelt või vahetustaimena, tuleb selle kauplustest otsimisega pisut vaeva näha.

Aiakool meie kodulehel

Kas teadsite, et meie kodulehel leiad infot erinevatest vajalikest aiatöödest? Vaata sealt nõuandeid nii taimede istutamiseks kui ka väetamiseks. Seletame ka, et milline on hea muld. kekkila.ee

Kiiremini suvist värskust

Foto: TAIMIMOISIO

Kevadeootus saab alguse juba seemnetest. Seemnete külvamine ja kasvu jälgimine tasub vaeva ning seemneriiulitelt võib leida põnevaid sorte. Taimede ettekasvatamine annab varasema saagi, seepärast võib suveköögi hõrgutisi külvata juba kevade hakul.

Ahvatlusi liblikatele Foto: hanna marttinen

Liblikamajad või -pesakastid meelitavad õue liblikaid. Majja võib asetada liblikatele lihtsalt kättesaadavat toitu, kas või meeveega niisutatud sammalt. Sügisel võib sinnasamasse sisse ehitada liblikatele näiteks puukoorest ja kuivadest lehtedest talvemaja. Vali majale eelistatavalt varjuline koht, et liblikad ei ärkaks kevadel talveunest liiga vara.

Keskkonnasõbralik taimesein

Kaubaalusest saab mugavalt teha taimeseina. Pinguta kaubaaluse taha ja esiseina sisepoolele tugev mullatöökangas ja kinnita see neetidega.

Täida sisemus ülemisest servast mullaga ja tee kangasse istutusavad. Istuta soovitud taimed ja tõsta sein püsti. Kinnita kaubaalus nii, et see ei kuku ümber. Keskkonnasõbralik taimesein on valmis!

Käepärane abi

Aiapuur on sügisel ja kevadel lillesibulate ja -mugulate istutamiseks mugav tööriist. Puuri murusse või põõsaste alla augud, puista põhja uut mulda, istuta sibul ja täida auk uuesti puuri sisse kogutud mullaga. Paljud puurid on mõõdikuga, mis aitab hinnata istutussügavust. Aiapuur sobib ka muru õhustamiseks. Il

Turbakunst

Võsundite kasvatamine lubatud!

Maasikamaad on lihtne suurendada võsundipistikute abil.

Foto: jukka rapo

Foto: seppo saarentola

Kas sinus on varjul kujuri anded? Võid luua turbaplokkidest elavaid skulptuure, istutades neisse mägisibulaid.

i ts ra

a d:

Tekst: Paula Ritanen-Närhi Fotod: Mirva Kakko ja Hanna-Kaisa Hämäläinen

Püsiktaimede toredus Koduõue lillepeenar pakub rõõmu aastast aastasse, kui seal kasvavad vähe hoolt nõudvad mitmeaastased püsiktaimed.

isi kogu suveks ja veel paljudeks järgmisteks! Aia kõige vähem hoolt vajav lillepeenar on see, kuhu on istutatud püsikud. Mitmeaastaste rohukõrreliste taimede maapealne osa närtsib talveks, kuid risoomist kasvavad aastast aastasse uued võsud. Talvine külmakindlus ei ole tavaliselt probleem, sest püsikud talvituvad maa sees. Õitsemisaeg on paljudel püsikuliikidel väga pikk, mõni neist õitseb suve jooksul isegi mitu korda. Nii valguses kui ka varjus kasvatamiseks sobivaid püsikuliike on piisavalt, valida võib kas madalate pinnakattetaimede või kõrgete üksiktaimede seast. Lisadekoratsioonina võib püsikute istutamisel kasutada väikseid põõsaid, õitsvaid puid või maakive. Põhjamaalaste soosikud on vanad püsikuliigid. Nende lemmikute hulka kuuluvad muu hulgas pojengid, floksid, võhumõõgad, kukekannused ja käokingad. Maapüsikuteks nimetatakse traditsioonilisi püsikusorte, mis on Põhjamaades kasvanud aastakümneid. Dekoratiivtaimedele on lisandunud ka kultuurtaimed. Püsikute hulgas kasvatatakse järjest sagedamini maitse- ja liblikataimi. Õitsvate lillede asemel kasvavad paljudes moodsates linnaaedades mitmeaastased dekoratiivsed rohttaimed ja lehtpüsikud, mille võlu on lehtede kujus ja värvitoonides.

Paljud püsikud õitsevad väga kaua. Mõni liik õitseb suve jooksul isegi mitu korda. Valik on suur – püsikuid on nii valgusesse kui ka varju, nii madalaid kui ka kõrgeid.

Püsikupeenart on lihtsam hooldada, kui eraldada see murust piirde, serva või ääriskividega.

Kavanda hoolikalt

Püsikupeenra loomiseks tasub varuda aega. Kõigepealt valitakse välja sobiv koht, seejärel leitakse peenrale sobiv kuju ja lõpuks kavandatakse taimerühmade kõrgused. Viimaks valitakse välja taimeliigid vastavalt valgusele kasvukohas ja õitsemissoovidele. Ka värvitoonide valikud on paljudele tähtsad. Taimedega tasub tutvumas käia püsikuaedu külastades, kus saab taimi näha kasvavana ja nimesiltidega. Sama kohta on mõtet suve jooksul käia korduvalt vaatamas, sest vaatepilt muutub sedamööda, kuidas eri liigid üksteise järel õitsevad. Paljudes taimeaedades ja aiakauplustes on ka näidisaiad. Taimed vajavad alati valgust, kuid eri liikide valgusevajadus on erinev. Kiviktaimla taimed taluvad hästi päikest ja õhukeste lehtedega püsikud peavad kasvama varjus. Paljudele liikidele sobib kõige paremini valgusrikas, kuid palavuse eest kaitstud koht. Püsikupeenrasse istutatud väikesest puust tunnevad selle all võrsuvad taimed rõõmu, sest see loob enda alla kerge, päeva kestel liikuva varju. Peenart on kergem hooldada, kui eraldada see murust ääriskivide, piirde või servaga. Peenra ja

muru vahele võib kaevata ka kitsa kraavi. Hooldust lihtsustavad ka kasvupinnale paigutatud astekivid, mida mööda pääseb taimi hooldama. Kõrgema keskosaga peenras on kasvutingimused paremad kui tasasel pinnal. Kõrgemas peenras soojeneb muld kevadel varakult ja taimede juuri ei kahjusta liigne niiskus. Peenra sobiv kõrgus keskkohas on 20–30 sentimeetrit maapinnast.

Korralik muld

Kasvusubstraadiks tasub hankida uut puhast mulda kas kotis või lahtiselt. See on väetatud põhiväetisega, lisatud on lupja ja herbitsiide. Püsikute jaoks on saadaval erimullad, mille tooraineteks on turvas, kompost, jäme ja peen liiv. Eelväetistena on ohtralt kasutatud kaaliumi ja fosforit, mis parendavad talvekindlust ja soodustavad õitsemist. Taimi võid saada kauplusest või hankida neid ise, kas või paluda naabritelt jagamise teel saadavaid taimi. Paljude liikide kasvatamine seemnest on lihtne. Kui kasutad jagamise teel saadud taimi, siis istuta õrnad taimed kõigepealt potti ja lase neil mõni nädal juurduda, enne kui taimed uuesti ümber istutad. Siis juurduvad need uues kasvukohas kergemini.

Mahedad sinised ja punased toonid

Amellastri (Aster amellus) õitsemine rõõmustab meid suve lõpus, kui salveide värvikirevus on läbi. Sorte on saadaval sinistes toonides ja roosana. Liblikate lemmikud

Heledaid sinistes ja lillades toonides taimi kombineerides võib saada toreda püsikupeenra, millel puhkab silm ka õhtuvidevikus. Vesikanep Aedvaak

Kanada kuldvits Lauk

Kollane päevaliilia

Kollane päevaliilia Purpur siilikübar

Merikann

Kaukaasia kitsekakar

Liblikate paradiis

Harilik iisop

Kukekannus

Kollased ja purpurpunased toonid meelitavad liblikaid kauemaks meetaimede juurde. Virgiinia männasmailane Harilik rõngaslill

Harilik rõngaslill (Lavatera thuringiaca) on lopsaka kasvuga ja vähest vaeva nõudev traditsiooniline püsik. Selle taime lehti katab õrn narmastik, mis annab neile hallika värvitooni. Aed-kukekannuse (Delphinium ’Summer Skies’) helesinine värvitoon sobib peenrasse samamoodi nagu lilla ’Astolat’. Toestatult kasvavad sellest toredad taustataimed muudele kesksuvel õitsvatele püsikutele.

Punane siilkübar (Echinacea purpurea) on uhke püsik, mis meelitab päiksepaistelistel päevadel ligi ohtralt päevaliblikaid, aia „lendavaid lilli“. Kasvab kõige paremini kõrgemas peenras. Kuldvitsad (Solidago) õitsevad kaua ja neid on lihtne hooldada. Need meeldivad paljudele päeva- ja ööliblikatele. Aedkuldvitsade hulgas on pilkupüüdvate õitega madalamaid sorte.

Tulp Laiuv lambiharjahein

Aed-Leeklill ’Andre’

Amellaster

Faasseni naistenõges Kõnnusalvei ’Blauhügel’

Kõnnusalvei ’Caradonna’

Kukehari (Sedum) pakub liblikatele toitu. Nende hulgas on nii suve alguses kui ka hilissügisel õitsejaid, nii madalaid kuivas kohas kasvavaid taimi kui ka tähelepanuäratavaid dekoratiivseid kukeharju.

piirame servad

1. Muruääris aitab aias luua nägusaid vorme, sest see omandab kergesti soovitud kuju. Elastsus ja sakilisus lubab seda väga lihtsalt paigaldada.

2. Muruääris asetatakse kohale kummist haamriga kergelt koputades. Toodet ei ole vaja lühemaks lõigata, selle osi saab paigaldada kohakuti ja kinnitada pakendis leiduvate tarvikutega.

3. Istutuspindu, muru, multšitud pindu ja käiguteid saab muruäärisega üksteisest eraldada. See annab õuele hoolitsetud ilme ja vähendab hooldamisvaeva.

Taimi võib istutada kogu kasvuhooajal. Taimevalik on suve alguses kõige suurem, kuid sügisel istutatud taimed vajavad vähem kastmist. Kesksuvise leitsaku ajal lõõskab päike nii tugevalt, et istandikke tuleb usinalt kasta ja varjutada. Parem on aga istutamine siiski hilisema aja peale edasi lükata. Kõrgekasvulistele taimedele tuleb juba istutamise ajal panna toed, sest hiljem on seda taimi vigastamata raske teha. Tugedeks sobivad plastist, metallist või pajuvitstest kaared ja raamid. Kui soovid tugesid, mis ei torka taimede sees silma, siis näiteks rooste katab perioodprofiiliga terasest vardad tähelepandamatu paatinaga. Pärast istutamist tuleb taimi korralikult kasta. Ka esimestel istutamisjärgsetel päevadel tuleb neid mõnepäevaste vahedega kasta. Hiljem, kui taimed on kasvukohas juurdunud, tulevad nad seal juba looduse armust toime, kuivemad kasvukohad ja kõige suuremad leitsakud välja arvatud.

Ostunimekiri

Paljud püsikupeenra kõrgemad liigid on kogu õitsemisaja kestel nägusad, kui need on toestatud otstarbekohaste lillepõõsatugedega. Lisateavet saab leheküljelt 63. Värvimultši abil saab aeda luua mitmesuguseid dekoratiivpindu. Taimedega sobiv värvitoon annab istandikule juurde kirevust.

Ääriskivid • Püsikupeenrad ja ehitiste lähedusse jäävad istutusalad eristatakse nägusate ääriskividega. Tänu tihedalt sobituvale kujule saab neist käiguteedele ja siseõue laduda sileda ja vastupidava sillutise.

Lihtne hooldus

Kui püsikupeenar on rajatud umbrohtudest puhastatud mulda, on selle edasine hooldamine lihtne. Kevadel tuleb mulda vastavalt vajadusele väetada, lisada võib küpset kompostmulda. Suvel on vaja väetada väga lopsaka kasvuga suuri püsikuid ja ohtralt toitaineid vajavaid liike. Püsikupeenrale seemnetega levinud umbrohi tuleb välja kitkuda varakult, et see võimust ei võtaks. Esimestel aastatel pinnale laotatud õhuke dekoratiivmultšikiht säilitab mullas niiskust ja takistab umbrohu idanemist, kuid ei häiri püsikute kasvu. Püsikupeenras närtsinud õite ärakorjamine ei ole üldjuhul vajalik. Kui taimed saavad seemenduda, paljunevad need lähiümbruses ise. Digitaalise- ja vägiheinataimed on paljudele meeldiv üllatus ka peenrast kaugemal. On taimi, näiteks meelespea ja loitev tulinelk, mis õitsevad uuesti, kui vanad õied ära lõigata.

Kui soovid ohtralt seemneid andvate liikide, näiteks kellukate ja lupiinide levikut piirata, tuleb õied enne seemnete küpsemist ära lõigata. Kui seemneid jõuab tekkida, kompostitakse taimejäätmed omal krundil. Naabrite juurde või lähimetsa ei tohi aiataimi levitada. Risoomide abil paljunevate taimede levikut takistavad nende vahele asetatud kivid. Sügise saabudes närtsivad aias püsilillede varred. Mõni lõikab need ära kompostile tooraineks. Kui taimejäätmeid on palju, teeb niisugune puhastamine kevadise koristustöö lihtsamaks. Maheaianduses kasutatakse ära toitainete ringlus ja püsikute vartel lastakse sealsamas ületalve kõduneda. Nii saavad neist kõigepealt talijäänukid, mida ehib talvel kaunis härmatis. Seemned pakuvad palju rõõmu ka linnukestele õues.

•

ÕITSEV PÜSIKUPEENAR • Toitaineterikas Püsiku- ja Roosimuld sobib mitmeaastastele kõrstaimedele, roosidele ja muudele viljakat mulda vajavatele taimedele, näiteks vääntaimedele. Võid virgutada oma püsikupeenart, laotades sellele kevaditi kihi uut mulda. Looduslik Aialubi on teraline ja niiske marmoripuru. See ei tolma laiali laotades ja lahustub kiiresti taimedele kättesaadavaks. Ohtralt kaaliumi sisaldav Püsikuväetis kasvatab tugevad võrsed ja parandab taimede talvekindlust.

dekoratiivmultš • Dekoratiivmultšiga tuuakse esile õuevormid ja kaetakse pindu, näiteks istutusalasid, ehitiste ääriseid ja käiguteid. Multši kasutamine vähendab kastmisja rohimisvajadust.

Tekst: mari kaartokallio

Püsikukalender mai

juuni

juuli

Püsikud vastavalt õitsmisajale 1 Murtudsüda Lamprocapnos spectabilis ’Alba’. Valgena veelgi armsam traditsiooniline püsik sobib poolvarju. Lehed närtsivad pärast õitsemist. Kasvukõrgus 60–80 cm.

2 Metsülane Anemone sylvestris. Hurmav ja vähe hooldust vajav varasuvel õitseja, sobib serva- ja pinnakattetaimeks, sest lehed on sügiseni rohelised. Kasvukõrgus 30–40 cm.

3 Idamagun Papaver pseudo-orientale. Istuta uhked magunad püsikupeenrasse värvilaikudeks või puude alla levima. Kuivem ja valgusküllane kasvukoht, kasvukõrgus 60–100 cm.

4 Siberi võhumõõk Iris ’Cambridge’ (Sibiricarühm). Sinistes toonides siberi võhumõõgad võivad kasvada ka niiskes kohas. Tihe lehestik hoiab umbrohu eemal. Kõrgus 70–90 cm.

5 Aed-kukekannus Delphinium ’Galahad’. Tore püsik, mida tuntakse paremini sinistes toonides. Kasvab hästi päikese käes, toitaineterikkas ja sügavas mullas. Vajab toestamist. Kasvukõrgus 150 cm.

september

fotod: hanna-kaisa Hämäläinen, mirva kakko, Seppo saarentola ja Väinö Teittinen

august

9 6

6 Valgeõieline pojeng Paeonia lactiflora. Pojengidel on aiataimedena tuhandeaastane ajalugu. See ei ole ka hämmastav, kui õisi lähemalt vaadata ja nende lõhna nautida. Kasvukõrgus 80–120 cm.

7 Roosa neitsikummel Tanacetum coccineum ’Robinson’s Red’. Rõõmus värvitoon ergastab päikselisi istandikke ja suviseid lillekimpe. Vajab liivast ja toitaineterikast mulda. Kõrgus 60–80 cm.

8 Virgiinia tonditupik Physostegia virginiana ’Snow Crown’. Kaunis ja vähest hoolt vajav püsik, mis õitseb sügisel kaua. Anna kasvuruumi ja toitaineterikast mulda. Kasvukõrgus 70–90 cm.

9 Päikesesilm Heliopsis helianthoides ’Summer Sun’. Hilissuvine pilkupüüdev püsik sobib ka vaasi. Kasvab hästi toitaineterikkas ja isegi savises mullas. Kasvukõrgus 100–130 cm.

10 Ungari mesiohakas Echinops bannaticus. Liblikad armastavad seda kuivas ja päikselises kohas kasvavat sinist, ohtrate lehtedega lille. Vajab hästi lubjatud mulda. Kasvukõrgus 80–100 cm.

Vormid aias

Ridaelamu õu uuenes kahe täiskasvanu mõnusaks viibimiskohaks. Tekst: PAULA RITANEN-NÄRHI Fotod: hanna-kaisa hämäläinen

Leena ja Jari Takala lemmikkoht on suur terrass, kust avaneb hea vaade aiale.

eleda ridaelamu taga Espoos Ka õue hooldamine on hakanud huvi pakkuma, Mankkaas on varjul võluv väikeõu, kui taimede arenemist on rohkem jälgitud. „Mõnikord tuleme välja koos raamatuga, kuid mis on äsja saanud uue välimuse. askeldused haaravad sageli Juba värava kaasa. Tegemist leidub ikka: juurest on näha, et tegijad on on vaja mulda kobestada või oma tööd tundnud. Kujundaja lõhkus vääte õiges suunas juhtida,“ Väiksel alal on loodud hulk õue ühekülgse räägib Leena Takala. erisuguseid pindu, mis ahvatlevad edasi astuma. Tavapärasirgjoonelise ne sirgjoonelise mudeli järgi Vormide keelt kuju, jagades selle kavandatud ridaelamuõu on osatakse jaotatud hubasteks aiatubaKujundaja eesmärk oli muuta põhimõtteliselt deks ja nii tekib mulje suureõu kenaks, funktsionaalseks ja kolmeks osaks. mast aiast. mitmenäoliseks. Jaotus osaVarem kattis õue sile muru, deks moodustab õuele raami, nüüd aga õitsevad õueservadesse paigutatud is- mida täiendavad istandikud, ehitised ja taimevatandikes sinised, roosad ja lillad püsikud. Üks- likud. teise järel õitsevad kellukad, mailased, mündid, Kujundaja lõhkus õue ühekülgse sirgjoonelise salveid, kassinaerid ja kurerehad. Huvitavat jälgi- kuju, jagades selle põhimõtteliselt kolmeks osaks. mist jätkub kogu suveks. Õue keskosa kitsendamine tekitas vastukaaluks „Elanikud soovisid puhkekohti, kust võiks mulje, et eesmine ja tagumine osa on laienenud. aeda vaadata. Õue jaotamine aiaruumideks lisas „Mulje on samasugune nagu teatrilaval, kus lipõnevust, sest kõik ei ole korraga näha,“ räägib satakse ruumile sirmide abil sügavust ja suurust. õuekavandi koostanud maastikuarhitekt Malin Traditsioonilistes Jaapani aedades kasutatakse Blomqvist. sama põhimõtet. Neis avatakse ja raamistatakse Pärast uuendamist on Takalate pere hakanud ehitiste ja taimedega vaateid keskkonnale, mis veetma õues järjest rohkem aega. Kui aeg lubab, moodustavad aia osi ja tugevdavad selle ruueinestavad nad õues lopsakate püsikute varjus. miaistingut,“ jutustab Malin Blomqvist.

Viis püsikut õue Värd-kukehari (Sedum ’Herbstfreude’) on püstise kasvuga, hilissuvest kuni talveni kõige kaunim kukehari. Kasvukõrgus 30–50 sentimeetrit. Taimele sobib päikseline kasvukoht, vett läbilaskev muld. Kõnnusalvei (Salvia x sylvestris) on lõhnavate võsudega ja kaua, juunist augustini õitsev püsik. Kasvukõrgus 40–60 sentimeetrit. Taimele sobib päikseline või poolvarjuline kasvukoht ja vett läbilaskev muld.

Õues looklevad astekiviplaatidest laotud kaarjad rajad, mis viivad järgimööda üle muru, rannakivide ja liivateevaiba. Muru ja kividega sillutatud puhkenurgad on vormilt ümmargused. „Ümmargust vormi on kitsasse ruumi lihtne paigutada. Seda saab igas suunas liigutada ja see on igal pool paindlik.“ Vaba käega joonistatud pehmed vormid loovad kutsuva aistingu. On kerge liikuda, tekib tunne, justnagu voolaksid ühest aiaosast teise. Majale lähemale ehitati lai päikeseterrass, kus võib aeda silmitsedes lebada. Terrassi teravad vormid on võetud moodsalt hoonelt, mille nurgelisus tekitab õue ümaratele vormidele vastukaalu ja pinget. Ümmargused lillepeenrad tõstavad omakorda esile lopsakust. Taimekõrguste muutumine on läbi mõeldud, rühmade vaheldusrikkus ei ole loodud lillekirevuse abil, vaid eri kõrgusega püsikutega mängides. Taimed esitavad peenras oma soolo, kui jõuab kätte õige aeg. „Taimede kombineerimist kardetakse täiesti asjatult. Alati ei ole vaja kõike murust alustada. Õuepinna võib luua ka taimedest, kivisillutisest ja dekoratiivkruusast,“ märgib Malin Blomqvist. Õue tagaosas, teisel pool kitsamat kohta avaneb väike murupind, mille tagumine serv liitub tähelepandamatult läheduses kasvava metsaga.

Pisiaskeldused õues pakuvad rõõmu, sest aia hooldamine on hõlbus.

Faasseni naistenõges (Nepeta x faassenii ’Six Hills Giant’) on puhmjas pinnakattepüsik ja ääristaim. Kasvukõrgus 30–40 sentimeetrit. Taimele sobib päikseline kasvukoht, vett läbilaskev muld. Hea liblikataim. Aedfloks (Phlox paniculata ’Andre’) on püstõieline hilissuvine püsik, millele sobib päikseline või poolvarjuline kasvukoht ja vett läbilaskev muld. Kasvukõrgus on sordist ja kasvukohast olenevalt 40–100 sentimeetrit. Virgiinia männasmailane (Veronicastrum virginicum) on vähest hoolt vajav hilissuvel õitsev püsik, mis kasvab 100–150 sentimeetri kõrguseks. Liigile sobib päikseline soe kasvukoht ja vett läbilaskev muld.

Rajattu, pyöreämuotoinen nurmikko antaa ryhdikkään ja viimeistellyn ilmeen pihalle. Piiratud, ümara kujuga muru annabAskelpolku-laatat õuele tarmuka ja rantakiviviimistlekeskellä houkuttelevat tudkatteen ilme. Asteplaadid rannakivide astumaanedasi pidemmälle. keskel meelitavad astuma.

materjalid • Lehtla seintel ühinevad kõva ja pehme – metall ja puu ning vääntaimed.

proportsioonid • Taimede kõrguserinevused toovad püsikurühmadesse rütmi ja vaheldust.

vormid • Taimederühmad jagavad õue väikesteks aiaruumideks.

pinnad • Puitkattega terrass on soe vastand jahedatele kivipindadele.

Illustratsioonid: antti nikunen

põrandad • Teerajad on muudetud vastupidavaks astekividega ja tihe muru on õuele pehmeks vaibaks.

Ostunimekiri

Nõuanne! Auguga plaadi keskele võid paigutada taime, õueküünla või välisvalgusti.

See loob aia näitelavale justnagu taustakulissi. Sinna pääseb mööda püsikurühma serva kulgevat jalgrada. Igasse aiasoppi on ehitatud iselaadsed rajad. See meelitab edasi sügavamale aeda, et heita pilk nurga taha.

Lihtne ehitada

Ümmargune muruplats tehti valmismurust, mis on kui pehme roheline vaip istandike vahel. Tagumise osa maastikuaia pinnaks on samuti muru. Roheline värv rahustab vaateid, kui õitsvaid taimi on palju. Uuendatud aias on kolm puhkekohta: terrass, kohvinurk ja lehtla, mida varjab punaseõieline Heckrotti kuslapuu. Vääntaimede võrestikku ümbritsevas peenras kasvavad roosid ’Aspirin’ ja ’Louise Odier’. Istutuspindadel kasvab palju püsikuliike. Kevadel õitsevad sibullilled ning suvel kellukad, kurerehad, mailased ja mündid. Suve lõpus pakuvad rõõmu floksid ja värd-kukeharjad. Võrestikul kasvav leherohke metsviinamari ja elupuud pakuvad kaitset naabrite pilkude eest ning loovad rahuliku tausta õues kasvavatele taimedele. Peenraservi kaunistavad labradori kannikesed ja hostad. Õue ehitasid elukutselised aednikud, kuid sama hästi oleksid seda võinud teha elanikud ise. Vana õue juba tihenenud maapinnal ei käidud astekividega radadel ning puhkenurkade aluspindu ei olnud tarvis tugevalt kindlustada. Muru võeti ära ja huumusmuld asendati kandva klibuga. Klibu kasteti ja tihendati vibroplaadiga. Kohvinurk rajati omavahel sobitatud vormkividele, millest saab laduda eri suurusega ringe. Nendest võib sillutada sobiva suurusega pinna õuele põrandaks. Takalate õue puhkenurka mahuvad ära aialaud ja -toolid.

Õuerajad ja pilkupüüdvad käiguteed seovad kohti omavahel. Teeradadeks on suured ja väikesed ümarad astekivid. Nende vahele on puistatud rannakive. Piirdeserv eraldab ümbritseva muru rajast. Aiandusarhitekt tuletab meelde umbrohutõrje vajadust. Kui umbrohtu soovitakse kindlasti vältida, võib kivide alla paigutada lausriide. Sel juhul peab rannakive olema vähemalt ühe kivi paksuse kihina.

Muruääris • Maasse süvistatav muruääris jaotab õuealad omaette tervikuteks. See annab õuele hoolitsetud ilme. Astekivid • Ümmargused asteplaadid toovad koduõue radadele ning käiguteedele uut elu ja rütmi. Saadaval on kolme liiki betoonplaate, mida võib omavahel vabalt kombineerida. Värvitoonid: tume- ja helehall.

Unelmate aed

Ridaelamuõue kõige tähelepanuväärsem koht on lehtla, mis muutub aasta aastalt kaunimaks, sest vääntaimed katavad seda järjest tihedamalt. Lihtne puidust ja perioodprofiiliga terasest ehitis sulandub taimede hulka ja jääb märkamatuks. Romantiline koht ja seda ümbritsevad roosid meenutavad Inglise aeda. Elanike soov oli palju puhkenurki ja nad said tõesti endale unelmate aia. Päikeselembese Leena Takala lemmikkoht aias oleneb sellest, kuhu päike parajasti paistab. Jari Takalale meeldib kõige rohkem olla terrassil, kust saab õuest kõige avarama ülevaate. Peremehe lemmiktaimed on tarmukalt õitsevad hostad, dekoratiivkõrrelised ja majadevahelises aias kasvavad metsviinapuud. Perenaisele on kõige meelepärasemad kaunite õitega sirelid, floksid, kukeharjad ja roniroosid. Paljud aias kasvavad taimeliigid on neile uued, kuid pärast tutvumist armsaks saanud. Nüüd võib sageli õues lihtsalt vaatama ja aeda nautima jääda. Taimed muutuvad kogu aeg ja neid on põnev jälgida. Lisaks lilledele on siin palju pilgule meeldivaid vorme, mis kaunistavad õue aasta läbi.

•

Rannakivid • Siledaks lihvunud ja vahelduvates värvitoonides rannakivide kasutusvõimalusi on tõesti palju. Rannakividega kaetud pinnad ja teerajad sobivad iga õue ehitiste ja taimedega.

Uudisetood

ringikivid • Vormikivide abil võid luua nägusaid ringikujulisi õuesillutisi. Nendega võib ääristada maitsetaimeaia või väikese õuemuru. Saadaval on kolm suurust.

Harmoonia ja kontrastid Suvelilled pakuvad üllatavalt vähese vaevaga rõõmu kogu suveks. Õilmitsevaid istandikke võib nautida ka siis, kui neid on vaid mõnes potis või suuremas kastis. Kui lisada juurde söödavaid taimi, saavad ka maitseelundid oma osa. Tekst: susanna haanpää Fotod: hanna marttinen ja hanna-kaisa hämäläinen

uvelilled kasvavad hästi pottides rõdul, terrassil ja aknalaual. Taimed lähevad kergesti õitsema, kui kasutada kvaliteetset mulda ja neid väetada. Kõige tähtsam on see, et oma istandikud pakuvad rõõmu, olgu taimed siis üksnes silmailuks, maitsvaks näksimiseks või mõlemaks. Eri taimerühmi tasub julgelt proovida ja sa üllatud, kui vähese vaevaga võib nende abil välja võluda toreda suvetoa. Varasuvel on taimede valik kõige rikkalikum ja suvetaimi ostma minnes on, mille hulgast valida. Potiaianduseks on vaja mahukaid kasvatusanumaid, head mulda, erksaid taimi ja kasvamise ime nautimise indu.

Dekoratiivkõrrelised on terrassil valgetes pottides kenad.

Nõuanne! Kasuta suurtes välipottides ohtralt Potikruusa, et neid oleks kergem tõsta.

„Taim peab olema hargnenud ja hästi juurdunud. Suvelilledel võiks mõni pung juba olla puhkenud,“ annab aednik Henrika Arle nõu. Ühte potti võib istutada ka rohkem kui üht liiki. Arle soovitab ühes potis kombineerida kõrgeid, lopsaka kasvuga puhmjaid ja madalaid taimi. See kehtib suvelillede ja tarbetaimede kohta. Huvitavaid kooslusi võib luua suvelilli, näiteks petuuniaid, kaunilehelisi püsikuid ja dekoratiivkõrrelisi kombineerides. „Mulle endale meeldivad eriti istan-

dikud, milles leidub värvide harmooniat või läbimõeldud kontraste.“

Lopsakam kasv

Suvelillede mullas on toitaineid üldiseks kasvamiseks, kuid ohtrama õitsemise ja lopsaka kasvu annab lisaväetamine. Nii jaksavad lilled õitseda kogu suve. „Suvelillede väetamist tuleb alustada juba kaks nädalat pärast istutamist, ehkki muld on siis veel uus ja toitaineterikas,“ õpetab Arle. Suviseid terrassitaimi tuleb ka korrapäraselt kasta. Mullapind peab enne

Kenasti laimiroheline lamav käokuld (Helichrysum petiolare ’Gold’) tõstab mahedalt esile erepunast alang-alangi (Imperata cylindrica ’Red Baron’) ja püsikute hulgas kasvavat helmikpöörist (Heuchera ’Fire Chief’). Piki vääntaimede tuge ronib punaseõieline tiivuline tunbergia (Thunbergia alata ’African Sunset’).

Kasulik ja ilus

järgmist kastmist saama pisut kuivada. Kastmisvajaduse hindamine on lihtne. Kui muld tundub peos niiske, siis on selles vett varuks piisavalt. Suuremad istutuskastid või potid, kus on palju mulda, säilitavad niiskust väikestest pottidest paremini. „Taimi tuleb kasta korraga ohtralt ja pidada pärast seda piisavalt vahet. Väga kuumal ajal on vaja neid kasta isegi iga päev,“ tuletab Arle meelde. Pottidesse istutatud taimed vajavad niiskust ka siis, kui teid kodus ei ole. Nädalalõpureisideks piisab, kui potid

varju tõsta ja korralikult läbi kasta. Kui terveks nädalaks kodust lahkuda, tasub juba kedagi appi kastma paluda. Suveterrassi taimede hooldamine on lõõgastav tegevus. Närtsinud õied tuleb aeg-ajalt ära näpistada, see ergutab taimi ajama uusi pungi. Võrseid võib samuti lõigata, et kõikidele taimedele jätkuks kasvamiseks ruumi. Söödavatelt taimedelt korjatakse nautimiseks saaki. Näiteks maitsetaimed kasvavad tihedamaks, kui neid usinalt lõigata, ja omakasvatatud minikurkidest saab maitsva salati.

•

Hõrk pisikurk (Cucumis sativus ’Iznik’) kasvatab terrassiaias maitsva saagi. Helekollane ripp-petuunia (Petunia ’Potunia Plus Yellow’), õhuline piimalill (Euphorbia ’Diamond Frost’) ja kenasti laimiroheline lehtertapp (Ipomoea ’Marquerite’) pakuvad omalt poolt silmarõõmu. Kui päikesevalgust jätkub pooleks päevaks, võib oodata rohket saaki ja palju õisi.

Mida vajad?

• 1 Jalgadega Kasvatuskast, valge • 1 kott Potikruusa, 25 l • 2,5 kotti Suvelillemulda, 30 l, või Ürdimulda, 30 l • 3 pisikurgitaime • 3 ripp-petuuniataime • 3 piimalilletaime • 3 lehtertapitaime

Lilled ja dekoratiivmais

Uhke triibuliste lehtedega dekoratiivmais (Zea mays ’Fields of Dreams’ ) naudib suvist soojust ja kasvab kiiresti. Õitsva tausta loovad sellele ripp-petuunia (Petunia ’Potunia Plus Yellow’) ja piimalill (Euphorbia ’Diamond Frost’). Madalakasvuline roomav metsvits (Lysimachia nummularia ’Goldilocks’ ) ulatub hilissuveks terrassilaudadeni.

Mida vajad? • • • • • • •

AEDNIKU SOOVITUSED Aednik Henrika Arle näitab nippe, kuidas teha vähest hoolt vajavaid ja pilkupüüdvaid suvelilleistandikke. Kõigepealt tuleb hinnata, kui palju on vaja mulda, potikruusa ja taimi.

1 kõrge pott läbimõõduga 40 cm* 1–1,5 kotti Potikruusa, 25 l 1,5 kotti Suvelillemulda, 30 l 1 suur dekoratiivmaisitaim 2 ripp-petuuniataime 2 piimalilletaime 2 roomava metsvitsa taime

* Paks kiht potikruusa teeb suured potid kergemaks ja neid on lihtsam tõsta.

1. Täida potid ja kastid

Puista anuma põhja vähemalt 10 sentimeetri paksune kiht potikruusa, et juured saaksid õhku. Suurtes terrassipottides võib kruusa rohkemgi olla, et nende liigutamine vähem vaeva nõuaks. Täida potid uue puhta mullaga.

3. Tihenda muld

Kata mullapall õhukeselt ja tihenda muld selle ümber. Ära jäta juurte ümber tühemikke.

Ostunimekiri

Uus värvitoon!

2. Kastmisruum lihtsustab hooldust

Tihenda mulda kergelt. Siis muld ei vaju ja ka lilled ei vaju liiga sügavale. Jäta mullapinna ja poti ülemise serva vahele mõne sõrme laiune kastmisruum. Võta taim kasvupotist välja. Kui juurestik on väga tihedalt känkras, haruta see ettevaatlikult lahti. Tee potti taime jaoks sobiv auk.

Valge kasvatuskast • Jalgadega kasvatuskast on ergonoomiline lahendus taimede kasvatamiseks rõdul või terrassil. Kast on värvitud puidust ja jalad tsingitud terasest.

SUVELILLED ÕITSEMA • Toitev, vees lahustatav Suvelilleväetis paneb lilled ohtralt õitsema. Õhuline, kuid siiski niiskust hästi hoidev Suvelillemuld sobib suurepäraselt pottidesse, amplitesse ja rõdukastidesse. Potikruus aitab pottides ning rõdukastides liigvett vältida ja liigne niiskus ei tee taimejuurtele liiga.

4. Suuna kasvu

Kui istutad väänlevaid taimi, juhi nende kasvu soovitud suunas, põimides võrsed ümber tugitraatide.

5. Lõpuks kasta

Kasta istutatud taimi vähehaaval, kuid korralikult, et muld niiskuks üleni.

ÜRDIMULD • Ürdimuld on kvaliteetne looduslik muld, mis sobib potiaias kasvavatele maitsetaimedele ja muudele söödavatele taimedele. Nüüd uues 30-liitrises kotis.

Uhket kannat pannakse tähele

Suvelillede retseptid Nende retseptide abil sünnivad hõlpsalt nägusad suvelilleistandikud. Katseta tänavu suvel varianti, mis sulle meeldib. Lõkendav kanna

Tumedate lehtede ja oranžide õitega aedkanna (Canna ’Tali’) on pilkupüüdev taim ja annab terrassipotile eksootilise ilme. Värvide lõõma ja lehtede mängu pakub ka kirinõges (Solenostemon ’Skyfire’). Saledakasvuline puispetuunia (Calibrachoa ’Superbells® Orange’) lisab kombinatsioonile vajalikku kergust. See istandik kasvab hästi ja on kaunis kohas, kuhu paistab vähemalt poole päeva kestel päikesevalgus.

Mida vajad? • • • • • •

1 kõrge terrassipott läbimõõduga 35 cm* 1 kott Potikruusa, 25 l 1,5 kotti Suvelillemulda, 30 l 1 suur kannataim 1 kirinõgesetaim 2 puispetuuniataime *Paks kiht potikruusa teeb suured potid kergemaks ja neid on lihtsam tõsta.

Kanna

Puispetuunia

Kirinõges

Varju valguselaik

Linaliilia Paruktarn

Kuning begoonia

Piimalill

Stiilses kombinatsioonis, millest õhkub taimede maailma uusimaid trende, on kasutatud läbimõeldud kontraste. Linaliilia (Phormium ’Yellow Wave’) selgekujulised lehed joonistuvad kõrsjate lehtedega paruktarna (Carex ’Frosted Curls’) taustal välja. Kuningbegoonia (Begonia Rex-rühm ‘Morning Dew’) mitmenäoliste lehtede värvitoonid tõusevad õhulise piimalille (Euphorbia ’Diamond Frost’) kõrval esile. Hele pinnamustriga pott täiendab muljet. See istandik kasvab hästi ka varjulisel rõdul või siseõuel.

Mida vajad? • • • • • • •

1 pott läbimõõduga 35–40 cm 0,5 kotti Potikruusa, 25 l 1 kott Suvelillemulda, 30 l 1 linaliiliataim 1 paruktarnataim 1 kuningbegooniataim 1 piimalilletaim

Nõuanne! Varju sobivaid taimi võib leida ka mitmeaastaste püsikute letist.

Basiilik

Ripp-raudürt

Värviharmoonia ja aroom samas potis.

Ripp-petuunia Puispetuunia

Purpursed värvid annavad tooni Meeldivalõhnaline punetavate lehtedega vürtsbasiilik (Ocimum basilicum ’Magic Blue’) on selle istandiku kroon. Keskmist osa ehivad kahevärviline ripp-petuunia (Petunia ’Sweetunia Purple Vein’) ja rippraudürt (Glandularia ‘Empress Purple Sky’). Neist allpool täiendab värvide harmooniat puispetuunia (Calibrachoa ‘Aloha Purple’). Armsal lapsel on mitu nime, inglise keeles kannavad need petuuniad nime million bells.

See kooslus kasvab kõige paremini valgusküllases kohas, kuhu paistab vähemalt poole päeva kestel päike.

Mida vajad? • • • • • • •

1 pott läbimõõduga 40 cm 0,5 kotti Potikruusa, 25 l 1 kott Suvelillemulda, 30 l 1 suur basiilikutaim 2 ripp-raudürditaime 2 ripp-petuuniataime 2 puispetuuuniataime

kujundaja Linda Bergroth:

„Unistan kõigest ja Kujundaja Linda Bergroth innustub kergesti, unistab palju ega karda rasket tööd. Iga projekt on ühtlasi treening uuteks tellimusteks. Tekst: Jaana Kalliokoski Fotod: Kaapo Kamu

ergrothi Helsingi tööruum asub Kruununhaka linnaosa urbanistlikus keskkonnas. Valgusküllases toas domineerib raamaturiiulitega piiratud kärgjas tööpind, mille keskel asub pikk puidust töö- ja nõupidamislaud. Kõik see on samuti Bergrothi kujundatud. Kujundajat iseloomustab hästi ka see, et ta klõbistab kordamööda kaht tema ees olevat sülearvutit ja räägib samal ajal telefoniga. Linda Bergroth on selles mõttes erandlik disainer, et ta ei ole soovinud keskenduda vaid ühele valdkonnale. Selle kasuks kõneleb ka tema haridus. Bergroth on õppinud sisekujundust Helsingi kunstiülikoolis ning arhitektuuri École d’Architecture Paris-Malaquais’s. „Nii ruumid kui ka praktilised esemed on alati pakkunud mulle elamusi. Olen saanud teha seda, mis mulle elus huvi pakub,“ tunnistab Bergroth.

Aasta noor kujundaja

Bergroth on vaid 34-aastane, kuid jõudnud end juba maksma panna ja maine omandada. Tal on oma disainibüroo 2006. aastast alates ning tööruum ja kodu nii Helsingis kui ka Pariisis. Bergrothi sõnutsi arendab töö kujunduse eri valdkondades loovust ja kutseoskusi. Tema arvates toetavad toodete, ruumide ja lavadekoratsioonide kujundamine ning stiilitööd üksteist. „Näiteks mööbel paigutatakse alati ruumi, seepärast mõjutavad seda alati ka stiil ja arhitektuur. Lavadekoratsioonide kujundamine on arenenud sama kaugele kui arhitektuur, erinevus on vaid lühiajalisuses. Ruumikujunduses suunavad mind alati elamuslikkus ja kogemused. Eri liiki töid soosib ka projektide erinev kestus. Tootekujundusele koos tootekatsetustega tuleb alati reserveerida vähemalt kaks aastat. Ruumikujundusprojekt kestab mõne kuu või rohkem, ehitamisele võib kuluda aastaid. Lisaks neile soovib Bergroth teha lühikese kestusega töid, näiteks lavakujundusi ja stiilitöid. Nii segunevad tööd mõnusasti omavahel, mis aga kõige tähtsam – Bergroth saab oma lavakujundus- ja stiilitöödes

katsetada ideid, värvitoone, struktuure ja materjale ning kasutada selle ära pikkades tööprojektides. „Stiilitööd ja lavakujundus on mulle seesama, mis on treening sportlasele. Töö tegemine toidab ja sünnitab uusi ideid.“ Eritüübiliste tööde mitmekülgne kombineerimine on Soomes erandlik, sest tööstusdisainerid soovivad harilikult spetsialiseeruda. „Arvan, et just mitmekülgsus arendab kujundajat. Minu meelest on meister see, kes valdab mastaape alates väikestest detailidest kuni suurte tervikuteni.“ Bergroth teeb palju eksperimentaalseid ja kaubanduslikke töid, kuid võtab ette ka kunstiprojekte. Ta osales näiteks kujundajana projektis Hel Yes! , mis toimus Londonis 2010. Design Forum Finland on samuti pööranud Bergrothile tähelepanu. 2012. aastal sai ta koos OK Doga aasta noore disaineri auhinna. Žürii kiitis Bergrothi kui autasu teenitult pälvinut, kes on teinud heal tasemel töid paljudes valdkondades. „Preemia on mulle suur au, sest sellele konkureerivad kõikide valdkondade disainerid. See tuli täieliku üllatusena.“

Kui töö ei tundu olevat töö

Linda Bergroth pakub pika puitlaua ääres ploomimahla. Kujundaja on rahuliku loomuga, kui ta aga hakkab rääkima oma tööst, tundub tema elu olevat üpris tempokas. Bergroth tunnistab, et tema töö ja vaba aeg on teineteisega seotud. See on kindlasti tema edu saladus. „Ma ei lahku õhtul töölt selleks, et töötegemist lõpetada. Töö ei tundu minu jaoks olevat töö, kujundan kogu aeg uusi projekte.“ Bergroth pendeldab edasi-tagasi kahe linna, Helsingi ja Pariisi vahel ja toob välja mõlema riigi eelised. Talvel viibib ta enamasti Pariisis, suvel aga Soomes. „Tootekujundust saab teha igal pool. Ruumikujundus seevastu määrab minu asukoha, sest jälgin oma objekte.

kogu aeg“ Pariisis inspireerivad Bergrothi arhitektuur, kunst, mood ja kultuur, Soomes inimesed. Bergroth reisib palju ja naudib seda, et tema töö ei ole seotud ühe keele või kultuuriga. Tellimusi tuleb talle kogu maailmast ja prototüüpe võib klientidele saata lennukiga. „Unistan kõigest ja kogu aeg. Mul on tugev fantaasia ja unede maailm. Mul ei ole kunagi vaja ideid otsida, pigem tuleb mul nende hulgast valida.“ Bergrothi kõige lähedasemad sõbrad töötavad enam-vähem samas valdkonnas. Tema sõprade hulgas on arhitekte ja tislereid, kunstnikud võivad vahetada teavet ja üksteist aidata. „Kui teen iseseisvaid kunstiprojekte, võin vajada teise professionaali, näiteks keevitaja käsitööoskusi.“ Ruumide sisustamine ja toiduvalmistamine on kujundajale meelepärased, taimed nii pottides kui ka taldrikul tähtis osa elust. „Hoian toas musta sõstart selle poeetilise välimuse ja meeldiva lõhna tõttu.“ Taimi võib igapäevaelus nautida, sest need pakuvad rõõmu nii linnas kui ka looduse rüpes. „Mind võlub kasvamise ime. Minu rõdul on väike kasvatuskast, kuid ma ei muuda taimekasvatust endale koormaks. Valmistan sageli toitu ja mulle meeldivad asjad, mis on toiduvalmistamisega seotud.“ Bergroth kuulub sugupõlve, keda huvitab kvaliteet. Näiteks tema kujundatud Kekkilä Kodu ja Aia sarja toodetest õhkub väärtuste maailma, mis vastandub ühekordse kasutaja mõtteviisile. „Olen kriitiline tarbija ja hindan kvaliteetseid taastatavaid materjale,“ teeb Bergroth kokkuvõtte.

•

Tekst: Jaana Kalliokoski Fotod: Kaapo Kamu

Sisusta kodu roheliseks Kekkilä uued Kodu ja Aia tooted toovad koju kogu aasta kestva haljuse. Uute toodete abil on nii rohelisi taimi, väikseid taimi kui ka köögi maitsetaimi lihtne muuta osaks kodu sisustusest. Taimelamp, Taimeriiul ja Taimesein on 2012. aasta noore disaineri Linda Bergrothi loodud, Taimetrepp aga Klaus Aalto töö. Väikesemahuline taimekasvatus linnas on praegu eriti populaarne. Paljud soovivad kasvatada endale toitu ise, olgu neil siis käepärast õu, maalapp või aknalaud. Taimed rikastavad elu ja toovad looduse koju. Usinamad hakkavad taimekasvatusega pihta juba kevadtalvel seemneid külvates. Sügisel, kui kasvuhooaeg lõpeb, hoolitsevad rohenäpud oma toataimede eest. Köögis võib võsusid kasvatada aasta läbi. Kekkilä uute Kodu ja Aia toodete kujundamisel on lähtutud põhjamaistest oludest. Nende abil on kerge muuta taimed sisustuse loomulikuks osaks ja taimi on lihtne hooldada

ka talvel. Tooted on valmistatud valgeks värvitud metallist ja soojavärvilisest pöögist, nii sobivad need mitme stiiliga. Uudistooted aitavad endisest lihtsamini kasvatada toitu toas ka siis, kui ruumi on vähe. Taimi saab ümber tõsta ja paigutada kohta, kus loomulikku valgust on kõige rohkem. Lisavalgustus loob head kasvutingimused ka aasta pimedal ajal.

Taimeriiulis kasvab tulevane saak

Varakevadel hakkavad sõrmed mulla järele kibelema. On aeg külvata seemned mulda ja pottide hulk võib kergesti ületada igasugused piirid. Taimeriiul aitab kodus lisada kasvupinda kohas, kus on selleks kõige paremad valgustingimused. Kolm riiulit loovad taimede ja pottide hulgas korra ning säästavad lauaruumi. Eraldi aluseid ei ole tingimata vaja, sest kastmisvesi koguneb kandikule. Riiuleid on kerge lahti võtta ja puhastada. Oma jalgadel seisvat Taimeriiulit on ka mugav ühest kohast teise tõsta. Kui riiulile ei leidu kogu aasta kestel kasutust, ei ole hoiuruumi palju vaja. Lõõtsasarnane raam käib kokku ja riiulilauad saab selle sisse paigutada.

Kolmekorruseline Taimeriiul hoiab taimed ja potid korras. Riiulit on lihtne ühest kohast teise tõsta. Selle saab lahti võtta ja raami võib säilitamiseks kokku panna.

Valgeks värvitud metallist ja soojavärvilisest pöögist moodustub Kekkilä Kodu ja Aia toodete sisekujunduslik tervik. Taimeriiuli, Taimevalgusti ja Taimeseina abil muutuvad taimed ja maitsetaimed sisekujunduse ja toiduvalmistamise loomulikuks osaks. Taimetrepp kogub kokku kodu rohelised taimed. Trepikujuline paigutus on taimedele soodus, nii saavad need ühtlaselt valgust. Taimetrepp sobib siseruumidesse ja klaasitud rõdule.

Taimelamp lubab hakata taimi kasvatama juba varakevadel. Reguleeritava varre abil saab valgusti k천rgust vastavalt taimede kasvule muuta.

Linda mõtteid omakujundatud Kodu ja Aed toodete kohta

Taimesein koosneb kolmest valgeks värvitud alumiiniumist lillepotihoidikust, mida võib soovi kohaselt sobitada kodu seintele.

„ Minu kujundused lähtuvad taimede ja inimeste heaolust. Ma tahtsin kavandada tooteid, mis muudavad taimede kasvatamise siseruumis kergemaks ja seega parandada elukvaliteeti.“ Põhjamaades saavad taimed talvel vähe valgust ja tooteid kujundades on silmas peetud piisavat valgustust. Valgeks värvitud metall ja puit sobivad mitme stiiliga, seepärast on nende toodete abil lihtne muuta rohelised ja köögitaimed sisustuse loomulikuks osaks. Tooted kaitsevad ühtlasi rõht- ja seinapinda, sest liigne kastmisvesi koguneb kandikule. Hõlpsalt kokkupandavad tooted sobivad ka väikestesse ruumidesse.

Taimelamp toob suve

Taimekasvatus ja toataimed vajavad valgust, mida kevadel veel napib. Taimelamp toob maitse- ja toataimedele suve. Õige sagedusega valgus tugevdab taimi ja paneb maitsetaimed saaki kandma. Rohelised taimed tunnevad ennast hästi ja puhkevad valgusti all õitsele. Tänu sisekujundusse sobivale taimevalgustile võib neid hoida ka mujal kui üksnes akna ees. Kõige armsamad taimed ja tähtsaimad esemed võib kokku tuua elutuppa või köögilauale silmale rõõmu pakkuvaks kompositsiooniks. Valgusti kõrgust saab muuta vastavalt taimede suurusele ja kandiku puhastamine on lihtne. Taimelambi komplektis on kaks taimevalgustuslampi.

Taimetrepp koondab toataimi

Rohelised taimed sisustavad kodu ja loovad meeleolu. Taimetrepi abil on neid lihtne kokku

koguda ja nii muutub tervik ühtlasi pilkupüüdvaks sisustuselemendiks. Taimetreppi võib kasutada ruumijaotajana, samuti akna ees. Tänu trepikujulisele ehitusele saavad sellele asetatud taimed ühtlaselt valgust. Taimetrepil võib taimi ka ette kasvatada, kevade saabudes istutatakse need välja ümber.

Taimesein kasutab ära valguse

Taimesein koosneb kolmest valgeks värvitud alumiiniumist lillepotiastmikust, mille abil võib seinale luua kauneid taimekooslusi. Seal saab kasvatada nii madalaid kui ka püstise kasvuga toataimi, nii kuidas teile meeldib. Potihoidiku võib kinnitada loomuliku valguse suhtes kõige paremasse kohta seinal. Nii säilib takistusteta väljavaade, mida rikuksid tavapärased amplid. Tugevad, kuid kerged potihoidikud kaitsevad seina. Hoidik on keskelt lahti, nii muutub pott selles kenasti sisustuse osaks.

•

Säilitatavaks saagiks valitakse kartulimaale aeglasemalt valmivad ja tugevat koort kasvatavad hilised sordid. Tekst: Heidi Haapalahti Fotod: Seppo Saarentola ja Pekka Nieminen

Suvised sordid annavad esimese saagi heal juhul juba suvealguse pidudeks.

Hõlpsalt kvaliteetkartulit Suve maitsvaimad kartulid kasvavad oma aias või peenramaal. Saaki annab ohtralt juba mõni ämbritäis mahapandud seemnekartulit. 46

arimad kvaliteetkartulid on ise kasvatatud ja otse enne toiduks valmistamist põllult korjatud. Kartulite kasvatamine on lihtne ja tasuv tegevus. Maitsetaimeaia kõrvale või püsikupeenra äärde rajatud mõne seemnekartuliga väikesest kartulimaast saab katlatäie või kaks kuldkollaseid maitsvaid mugulaid. Kartulite kasvatamine algab seemnekartuli hankimisest. Kui soovid kohe pärast saagi valmimist suvekartuleid nautima ha-

kata, tuleb valida varane sort. Varased sordid annavad esimese kanamunasuuruse saagi heal juhul juba jaanipäevapeoks. Säilitatavaks saagiks tuleb hankida aeglasemalt valmivad ja tugevat koort kasvatavad hilised sordid, mis pannakse sügisel hoiule talviste hõrkude hetkede tarbeks.

Seemnekartuli valimine

Et saak oleks terve, on kõige kindlam valida sertifitseeritud seemnekartul, mis on läbi teinud mitmeastmelise kontrolli.

Milline kartul sulle sobib? Eri elustiiliga inimestele sobivad eri sorti kartulid. Noored, kes soovivad toitu valmistada võimalikult kiiresti, ootavad, et kartul oleks võimalikult sile, madalate silmadega, et teda oleks lihtne koorida ja et kartulid potis pudruks ei keeks. Vanem põlvkond eelistab sorte, mis ei ole nii siledad ja kergesti kooritavad, aga mis keetes lagunevad. Andretta Varane, kollane ja mure, väga maitsev lauakartul, ei sobi talvekartuliks halva säilivuse tõttu Laura Hiline, piklik, sile, punasekooreline, atraktiivse tumekollase sisuga mittelagunev kartul, sobib ka friikartuliks ja praadimiseks, sobib talvekartuliks, heades säilitustingimustes on säilinud kuni järgmise sügiseni.

Solist Väga varane, ümarovaalne, kollase koore ja helekollase sisuga mittelagunev kartul, sobib keetmiseks ja praadimiseks, salatiks, kiduussikindel, sobib suviseks tarbimiseks, aga mitte talvekartuliks Maret Eesti kartul, mis on Eestis maitsevõistlusel parimaks tunnistatud! Mure, ebaühtlase välimusega helekollane varane pudru- ja keedukartul, säilib mai-juunini

Milliseid kartuleid keeta?

Keetmiseks on kõige paremad 4–5 cm läbimõõduga kartulid, suuremaid peab keetmiseks tükeldama. Suvist värsket kartulit ei peaks koorima, sest koore all leidub rohkelt C-vitamiini. Ka sügisesi kartuleid võib keeta koorega või siis võtta õhuke koor. Kuid kevadel, kui kartulil idud hakkavad kasvama, kuhjub mugula silmadesse inimesele kahjulikku ainet solaniini, mistõttu kevadisi kartuleid peaks koorima ja hoolikalt eraldama silmad. Ka roheliseks muutunud mugulad ei kõlba toiduks neis sisalduva solaniini tõttu.

Ühe ja sama seemnekartuli kasutamine aastast aastasse vähendab saaki, sest kartuleid vaevavad paljud haigused. Head seemnekartulid on ühtlase suurusega ja defektideta. Nende idandamine ja ajatamine suurendab saaki. Idandamist alustatakse umbes kuu aega enne mahapanekut. Sobivates oludes kasvavad kartulitele lühikesed ja tugevad idud. Kartulid asetatakse lamedas anumas valgusküllasesse ja jahedasse kohta, näiteks klaasitud rõdule. Idandamisnõuks sobib ka munarest, kus on iga mugula jaoks oma lohk. Kartulipaneku aeg on mai, kui muld on kuivanud, soojenenud ja põhiväetist saanud. Haiguste vältimiseks tuleb kartulite

kasvukohta igal aastal vahetada. Mulda veetakse kõplaga sügav vagu, sellesse asetatakse vähemalt paarikümnesentimeetriste vahedega kartulimugulad. Kes on harjunud kartulite kõrval partnertaimi kasvatama, külvab kartulivao kõrvale põlduba, mille juuremügarad koguvad õhust kartulite tarbeks lämmastikku. Mugulad kaetakse vähemalt kümnesentimeetrise mullakihiga. Maapinnale liiga lähedal kasvav kartul muutub roheliseks ega kõlba süüa.

Õitsemine annab märku saagist Väikeses koguses on kartuleid mugav kasvatada ka rõdul või terrassil. Värske

Ostunimekiri

Peenraväetis • Looduslik ja granuleeritud Peenraväetis sobib köögiviljaaia rajamiseks. Väetis sisaldab ohtralt orgaanilist lämmastikku ja fosforit, mis soodustavad taimede ja juurestiku elujõulist kasvu.

peenramullaga täidetud kümneliitrisesse tsinkämbrisse mahub kasvama üks seemnekartul. Suuremasse anumasse või kas või otse mullakotti võib neid panna rohkem kasvama. Valmimise kiirendamiseks laotatakse muldapandud kartulitele alguses peale katteloor. See säilitab soojust ja ühtlustab niiskust. Varsti hakkavadki mullast tärkama tugevad helerohelised võsud. Suve kestel tuleb avamaal kasvavaid kartuleid paar korda mullata, et mugulate peal säiliks kogu kasvuhooaja kestel piisav mullakiht. Kuival suvel võib kartulimaad kasta. Kartulitaimede kaunid, vastavalt sordile valged, punakad või sinakad õied on traditsiooniline märk sellest, et

Kartulit võib väikeses koguses kasvatada terrassil või rõdul. Esimesi kartuleid saab maitsta paar kuud pärast mahapanekut.

maiasmokka on mulla all ootamas hulk maitsvaid mugulaid. Kui kartulit on säilitamiseks piisavalt, lõigatakse varred paar nädalat enne kartulivõttu ära. Siis kasvab mugulatele korralik koor. Varajased kartulisordid võivad ka üldse mitte õitseda, kuid saaki annavad need tavaliselt juba juulis. Kui kohevas mullas kaapida, ilmuvad välja täiusliku kujuga, suus sulavad mugulad. Maailma parimad.

•

Peenramuld • Köögiviljaaed saab alguse l Looduslikust Peenramullast. See sobib ka kasutamiseks kasvuhoones ja taimede kasvatamiseks potis. Kas tead, et mulla orgaanilised koostisosad soodustavad mikroorganismide elutegevust ja vähendavad toitainete väljauhtumist? Aiamuld • Kasutusvalmis Aiamuld sobib lilleistandike tarbeks, muru lappimiseks ja rajamiseks, mullaparanduseks, puude ja põõsaste istutamiseks, köögiviljaaeda ja kasvuhoonesse. Muld on väetatud põhiväetisega, lubjatud ja kompostiga tugevdatud.

k&v vastab Pia

ki lä G

ru p

Suvelillede hooldamine ja võitlus umbrohuga on teemad, mille kohta soovivad paljud rohkem teada. Siit leiad küsimusi ja vastuseid multši kasutamise ja suvelillede kohta.

k Ke st i l ia pets Aianduss

Küsimus. Sooviksin, et suvelilled õitseksid ja kasvaksid hästi kogu suve. Kuidas toimida? Suvelillede kasvatamiseks tasub valida liike, millel on pikk, kogu suve kestev õitsemisaeg. Ohtraks õitsemiseks ja uute õiepungade moodustamiseks vajavad taimed head mulda, parajalt vett ja otstarbekohast väetist.

Hea muld

Õhulise struktuuriga ja pikatoimelisi väetisi sisaldav Suvelillemuld on suvelillede jaoks õige muld. Suvelillemullas sisalduvad kastmiskristallid imavad vett ja annavad seda vähehaaval edasi taimedele. Mullas sisalduvad toitained kindlustavad põhikasvu. Lisaks sellele antakse suvelilledele suve kestel vee hulka segatavat väetist. Suures potis jätkub taimejuurtele kasvuruumi, seda on näha hästi kasvavatest taimedest ja õitekirevusest.

Kastmine ja väetamine

Korrapärasus on oluline nii kastmise kui ka väetamise puhul. Kui olete harjunud iga päev kontrollima, kas taimi on vaja kasta, ei kuiva taimed liiga. Kuivusest tingitud stress põhjustab pungade langemise ja kasv jääb kängu. Toitained jõuavad taimedesss vees lahustunult. Kastmisveele lisatud väetist saavad taimed kohe kasutada. Suvelilleväetist on soovitatav taimedele anda sageli ja lahja lahusena, kas või iga kastmiskorra ajal. Kui hoiad väetisepurki nähtavas kohas, siis leiab see ka kasutust.

Kogu vihmavett

Vihmavesi on suvelillede jaoks suurepärane kastmisvesi. See on pehme ja väetis lahustub selles kergesti. Soe, anumas seisnud ja hapnikurikkamaks muutunud vesi sobib taimedele paremini kui külm vesi. Kui vihmavett koguda ei ole võimalik, täida anumad järgmiseks kastmiskorraks. Kasta lilli korraga ja põhjalikult nii, et muld on läbinisti niiske. Liiga märjas mullas lähevad juured aga mädanema. On hea, kui poti põhjas on auk, et liigne vesi valguks ära.

•

Vihmavesi on suvelillede jaoks suurepärane kastmisvesi.

Multši kasutamine on keskkonnasõbralik umbrohu vältimise viis.

Küsimus. Miks kaetakse taimede juured multšiga? Milliseid eeliseid annab kivide ja multši kasutamine? Multši kasutamiseks aias on palju häid põhjusi. Multšimaterjal valitakse vastavalt kasutusotstarbele nii, et see sobiks aia värvitoonide ja stiiliga. Kekkilä valikus on puukooremultš, looduslike värvidega värvitud hakkpuit ning mitmesugused kivid ja kiviklibu.

Kaunis ja stiilne

Multš annab istutuspindadele ning ehitiste seinaäärtele hoolitsetud ja puhta ilme. Terviklikud multšipinnad tõstavad aia vorme ja taimi paremini esile kui ainult mullapind. Multširibad sobitavad ehitisi ja rajatisi, näiteks sillutisi ja terrasse loomupäraselt ümbritseva aiaga. Multš on looduslik materjal ja selle värvitoonid sobivad kokku taimede rohelusega. Võta arvesse värve aias ja vali kas tagasihoidlikumate hallide, mustade ja pruunide toonide või värvikamate punakaspruunide hulgast. Valge on aias pilkupüüdev dekoratiivne värvitoon.

Vähem rohimist

Lahtine mullapind on suurepärane kasvukoht kas või näiteks õhus lendlevatele võililleseemnetele. Kui rohimine on töö, millest Sa eriti ei hooli, on multši kasutamine keskkonnasõbralik viis umbrohtu vältida. Multšitud pinnal idaneb umbrohi halvasti ja seda on kerge välja tõmmata, sest juured ei suuda sõredasse multši tugevalt kinnituda. Mitmeaastaste umbrohutaimede juured eemaldatakse mullast enne multši laotamist.

Kobe muld

Multšipind hoiab kogu mullakihi kobedana, pärast paduvihma ei ole läbiligunenud pinda vaja kobestada. Mulla mikroorganismid tegutsevad kogu mullakihis, need muudavad toitained taimedele omastatavaks. Vihmaussid tunnevad ennast mullas hästi ja parandavad selle struktuuri, nii kasvab taimede juurestik kogu mullakihis. Kuivas pindmises mullakihis juured tavaliselt ei kasva.

Säästa vett

Kastmisvajadus väheneb, kui niiskus mullast ei aurustu. Vesi jääb sõmera multšikihi alla ja mulla veevarustus on paremini kontrolli all. Kiviktaimlas ja kuivadel nõlvadel parandab kivimultš madala juurestikuga taimede veevarustust, sest vesi kontsentreerub nende kõrgusel ja taimed saavad seda kasutada.

fotod: laura Mendelin ja veer

Kaitse ja soojus

Multšikiht aeglustab mulla külmumist ja kaitseb taimede juurestikku põua eest. Kevadel on multši toime vastupidine ja mulla sulamise ajaks tasub see eemaldada. Tumedad kivid, näiteks Kiltkivi ja Must Diabaas, salvestavad päikeseenergiat ja soojendavad mulda. Aeglaselt kasvu alustavatele taimedele on soojus kasulik. Multšikiht ühtlustab öö ja päeva temperatuurierinevusi ja võib aidata vähendada öökülmakahjustusi. Heledad kivipinnad sobivad palavatesse kohtadesse, sest need leevendavad päikesekuumust ja hoiavad mulla jahedamana. Multš laotatakse umbes viie sentimeetri paksuse kihina. Kivikiht võib olla pisut õhem. Multšipind lihtsustab aiatöid ja on kõige looduslikum taimede hooldamise viis.

•

Aiandusspetsialist Pia Holmberg, Kekkilä Grupp

Inspireeru

Kohanda Kuur-kasvuhoone oma vajaduste tarbeks

Kekkilä Kuur-kasvuhoone on kasvuhoone ja aiakuuri kombinatsioon. See koosneb moodulitest, seepärast võid ehitada selle endale sobiva suurusega. Valikus leidub ka valmismudeleid ja lisavarustust.

Aiale põrand

Aiakivide ja multši abil luuakse aeda nägusaid pindu ja antakse sellele hoolitsetud välimus. Suures valikus on palju võimalusi mitmesuguseks otstarbeks.

Sametine muru

Ilusa muru alustala on piisavalt paks ja kvaliteetse mulla kiht. Kui kõik eeltööd tehakse korralikult, siis tulemuseks on ilus ning vastupidav sametine muru. Vaata ka näpunäiteid muru hoolduseks.

54 56 58 60 62

Oma saak köögis

Suvel saab tõeks unistus oma köögiviljaaia maitsvast saagist. Toitaineterikkas mullas ja soojas kasvulavas meeldib taimedel kasvada. Viljapuu istutaja teeb investeeringu tulevikku.

Väetamine ja hooldamine

Köögiviljaaed

Kaunis muru

Kivid ja multšid

Kodu ja Aed

Nõuandeid ja ideid

Väetist igasse kohta

Kastmisväetis sobib kõigile koduaia- ja rõdutaimedele. Igihaljaste taimede hooldamiseks on eraldi tooted.

4 6 8 0 2

Kogu tootevalik netis

Uudistooteid rõdule

Taimevitriin ja jalgadel kasvatuskast Populaarne kasvuhoonekapp, uue suurusega Taimevitriin ja puhasvalges värvitoonis Jalgadega Kasvatuskast on tootesarja Kodu ja Aed uudistooted. Need moodustavad rõdul, terrassil või väikses õues harmoonilise terviku. Puidust valmistatud ja valgeks värvitud Taimevitriinis on kolm terasriiulit, mille asukohta saab vabalt muuta. Kui riiuleid ära võtta, on ruumi ka kõrgemate taimede kasvatamiseks. Vitriini klaasid on karastatud turvaklaasist ja selle alaossa võib paigutada ratastega kasti töövahendite jaoks. Jalgadel Kasvatuskast on hõlpsalt kokkupandav ja see koosneb kasvatuskastist, jalgadest, vääntaimede toest, töövahendite riiulist ja kolmest märgistuspulgast. Kasvatuskast on toodetud Soome männist ja selle jalad on tsingitud. Kasvatuskast sobib suurepäraselt ruumijaotajaks ja vaate piiramiseks.

Kasvatame võsusid

Võsud on tervislik ja värske toit. Pealegi on nende kasvatamine väga lihtne. Proovi! Tee nii: 1. Laota lameda anuma põhja paari sentimeetri paksune kiht mulda. Tihenda muld sõrmega kergelt vajutades tasaseks. 2. Külva hajusalt seemned ja kata need õhukese mullakihiga. Seemneid võib üleöö leotada, et need idaneksid paremini. Võid külvata ka kaks korda ja niiviisi saaki jätkata. 3. Hoia külv niiskena, kuid mitte liiga märjana. Vahel piisab isegi kergest pihustamisest. 4. Võsude kasvamine kestab olenevalt taimeliigist, aastaajast ja valgustusest 1–2 nädalat. Kui teed ühtlaste vaheaegade järel uusi külve, on värske saak toidulaual kogu aeg omast käest võtta. 5. Korista saaki korrapäraselt. Võsud on kõige maitsvamad, kui esimesed pärislehed on avanenud. Seepärast on soovitatav külvata korraga vähe.

Taimevitriin 193 x 49,3 x 55,5 cm Sisaldab kolme tsingitud riiulit. Saadaval ka kahe uksega.

Taimevitriini kast 50 x 41 x 28 cm Müügil eraldi.

Jalgadel Kasvatuskast 86,5 x 34,5 x 117 cm Saadaval ka puiduvärvi.

Kodu ja aed

Oma Kuur-kasvuhoone Kekkilä Kuur-kasvuhoone on ainulaadne kasvuhoone ja aiakuuri kombinatsioon. Ühe katuse all võib kasvatada taimi ja hoida aia hooldamiseks vajalikke vahendeid. Moodulitest koosnev konstruktsioon võimaldab Kuur-kasvuhoone kohandada erinevate vajadustega. Valikus on ka valmiskujul komplekte. Kuur-kasvuhoone värvitakse lõppviimistluseks üle. Materjalid: mänd ja karastatud klaas. Puitosad töödeldakse puidukaitsevahenditega

Kuur-kasvuhoone Into (6 m2)

Kuur-kasvuhoone Oma

Kuur-kasvuhoone Lepo (10m2)

Tutvu Kuur-kasvuhoone mudelitega ja laadi alla täpsed koostejuhised meie veebilehelt kekkila.ee.

Puitmoodul

Klaasmoodul

Kuur-kasvuhoone klaasist otsasein

Kuur-kasvuKuur-kasvuhoone puihoone puidust vahesein dust otsasein

Lehtlamoodul

12 Kekkilä Kodu ja Aed kavand sai auhinna Fennia Prize 2012.

Klaas- ja puitmoodulitest võid kokku panna täpselt sellise Kuur-kasvuhoone, nagu soovid. Ideid võid ammutada ka meie valmismudeleist. Klaasist otsaseintest ja moodulitest saad endale ehitada paraja suurusega kasvuhoone, kus on piisavalt hoiuruumi. Puidust vahesein, otsasein ja moodulid aitavad luua praktilise ja mahuka hoiuruumi. See on hea variant juhuks, kui kasvuhoone on juba olemas, stiilne õuekuur aga puudub. Kõik Kuur-kasvuhoone moodulid tarnitakse puidukaitsevahendiga töödeldud elementidena spetsiaalsel kaubaalusel. Püstitamiseks vajalikud kruvid ja plekk-katus kuuluvad tarne hulka.

Kuur-kasvuhoone kokkupanek Vaata videot

Kogu tootevalik netis

Kuur-kasvuhoone varustus

Kuur-kasvuhoone riiulid 60 cm puitriiul, 1 tk pakendis 30 cm puitriiul, 2 tk pakendis 30 cm klaasriiul, 2 tk pakendis

Kuur-kasvuhoone mõõtmetele vastavad riiulid on soovitatav tellida koos kasvuhoonega. Kasvuhoone riiulid on karastatud klaasist.

Kasvatuskast

Kasvatuskasti abil on oma köögiviljaaeda lihtne rajada. Kuumtöödeldud puidust kasvatuskastis on söödavate taimede kasvatamine lihtne. Kasvatuskast 117 x 80 x 23 cm

Ääriskivid põrandamaterjaliks Ääriskividest saad Kuur-kasvuhoonesse kena ja vähest hoolt vajava põranda. Ääriskivid on hea valik ka aiateede ja puhkenurkade sillutamiseks, kivid on paigaldamiseks sobiva kujuga. Aluspind peab olema hästi tasandatud!

Kuur-kasvuhoone kasvatuskastid

Kuur-kasvuhoonesse sobivate kuumtöödeldud kasvatuskastide abil saavad kasvuhoone kasvulavad ühe hetkega valmis. Pakendis on kaks kasvatuskasti ja kiilkinnitid. Kuur-kasvuhoone kasvatuskast 80 x 59 x 23 cm Materjal: kuumtöödeldud puit Telli lisavarustus koos Kuur-kasvuhoonega.

Ääriskivi 21 x 14 x 7 cm Materjal: läbivärvitud betoon Värvid: tumehall, helehall ja telliskivipunane.

Kivid ja multšid

Aiale põrand Ringikividest stiilsed puhkekohad Ringikividest on lihtne ehitada nägusaid ringikujulisi puhkekohti. Ringikivid sobivad suurepäraselt maitsetaimede aia või väikese õuemuru ääristamiseks. See on stiilne võimalus anda veesilmale oma nägu. Pilkupüüdvad Ringikivid aitavad aias luua selgeid vorme ja vähest hoolt nõudvaid pindu. Valikus on kolm suurust, materjaliks on tumehall läbivärvitud betoon. Kolmeringilise sillutise läbimõõt on 2840 mm. Selleks on vaja igas suuruses 12 Ringikivi. Keskmise suurusega sillutise läbimõõt on 2020 mm ja väikese sillutise läbimõõt 1200 mm. Ringi keskmiseks kiviks sobib tumehall asteplaat. Sillutise alla on soovitatav teha aluspinna nõuetele vastav tasane ja tihendatud kivimaterjalist kiht. Täpsemad juhised on antud veebilehel kekkila.ee.

Uudisetood

Ringikivi Värv: tumehall Väike: 39,8 x 29,9 x 5 cm Keskmine: 39,8 x 51,2 x 5 cm Suur: 39,8 x 72,3 x 5 cm

Astekividest mängulised pinnad Astekividega on lihtne tuua õue elu ja rütmi. Ümar kuju lubab moodustada väga erinevaid mustreid, erinevaid plaate võib loovalt kombineerida sillutisepindadeks ja teeradadeks. Plaatidega võib katta õuemuru ületavad tavalisemad käigurajad, näiteks tee terrassilt peenramaale. Väikseid ja suuri plaate kombineerides sünnib loodusliku välimusega ja elav rada. Neist võib vähese vaevaga laduda õuegrilli alla tasase aluspinna. Astekive on lihtne paigaldada, need ei nõua suurt eeltööd. Materjal on läbivärvitud betoon.

Astekivi Värvid: helehall ja tumehall Suur plaat: läbimõõt 38 cm Väike plaat: läbimõõt 15,5 cm Avaga plaat: läbimõõt 38 cm

Nõuanne! Kombineeri Astekivisid Kekkilä Dekoratiivkivide või kiviklibuga. 56

Kogu tootevalik netis

Dekoratiivkivid loovad esinduslikkust Anna aiale stiilne välimus ja tõsta dekoratiivkividest pindadega esile selle vorme, taimerühmi ja sillutisi. Dekoratiivkivid sobivad muu hulgas käiguteede pindamiseks, istutusalade multšiks, sillutiste ja plaaditud pindade ääristamiseks ning ehitiste seinaäärte korrastamiseks. Dekoratiivkive on saadaval paljudes variantides. Sobita Dekoratiivkivid aia värvimaailma ja stiiliga. Kombineeri erinevaid kive läbimõeldult, sest kompaktsed, piisavalt suured pinnad loovad aia välimusse selgust. Dekoratiivkiividest pinna alla võib laotada kivide värviga sobiva katteriide. Dekoratiivkivide värvitoonid ja suurus on looduslikult muutuvad. Dekoratiivkivi Värvitoonid: punane graniit, valge marmor, must diabaas Kasutamine: aia käiguteed, istutuspinnad, plaaditud pindade ja sillutiste servad, ehitiste seinaääred, Jaapani aiad Suur Dekoratiivkivid Värvitoonid: ümarapoolsed valge kaltsiit ja hall graniit, lamedad grafiithall ja pärlvalge Kasutamine: pottides istandikud, sillutiste servad, puude ja üksiktaimede all Kiltkivi Värv: grafiithall Kasutamine: veesilmad, istutuspinnad, ehitiste seinaääred ja pottides istandikud Rannakivi Värvid: paljudes värvitoonides looduslik kivi Kasutamine: veesilmad, aiarajad, istutuspinnad

Värvilised pinnad dekoratiivmultšiga Dekoratiivmultš sobib aiataimede, ehitiste ja puitpindadega hästi kokku. Looduslike värvidega värvitud hakkpuit sobib jalgradade, mänguplatside, köögiviljaaia ja istutuspindade katmiseks. Multši kasutamine lihtsustab aia hooldamist, sest rohimis- ja kastmisvajadus väheneb. Kvaliteetne dekoratiivmultš lisab istandustele sära ja annab aiale puhta üldilme. Värvivalikus on antiikpunane, süsimust ja pähkelpruun.

Dekoratiivmultš tõstab taimed esile

Dekoratiiv multš 45 l

Kaunis muru

Sametine muru Muru istutamine Ilusa muru alustala on piisavalt paks ja kvaliteetse mulla kiht. Aiamuld sobib hästi muru istutamiseks, sest selle struktuur on vastupidav ning sisaldab piisavalt kõiki toiteaineid, mis vajalikud muru idandamiseks ja kasvuks. Uus kasvualus puistatakse laiali, tasandatakse eelnevalt ning tihendatakse mururulliga. Mullapind peaks kannatama kerget jalutamist selle peal. Ära unusta aluspinda puhastamast umbrohust ennem muru istutamist. Kui kõik eeltööd tehakse korralikult, siis tulemuseks on ilus ning vastupidav sametine muru. Muruseemned külvatakse ühtlaselt ja rullitakse veel kinni mullapinda, siis kastetakse muru põhjalikult. Järelkastmine on vajalik muru juurdumisele. Algul kastetakse tihti kuid väikeste kogustega. Siis kastmiskordasid vähendatakse kuid vee kogus suureneb vähehaaval, et juurte kasv suunata sügavamale.

Aiamuld 60l Aiamuld on põhiväetistega rikastatud ja lubjatud üldotstarbeline muld. Kvaliteetne kasvusubstraat sobib väga hästi kõikide taimede istutamiseks ja muru rajamiseks.

Kvaliteetne muld

Laota muld

Tihenda korralikult

Kastmine

Aiamuld sobib hästi muru istutamiseks. Uut mulda tuleb panna korralikult, vähemalt 10cm kiht.

Rulli hoolega muru, et see ei tuleks ebatasane. Mullapind peaks kannatama kerget jalutamist selle peal.

Laota muld hästi tasandatud pinnale ja ühtlusta see raudrehaga hoolikalt.

Muru kastetakse nii, et pind oleks üleni märg ja algul kord päevas. Hiljem kastmiskorda vähendatakse, kuid vee hulka suurendatakse.

Kogu tootevalik netis

Muruhooldustooted Hästi hooldatud muru talub koormust ja kaunistab aeda. Nii nagu taimedki, vajab muru korrapärast hooldamist. Kekkilä tootevalikus on olemas muru hooldamiseks vajalikud tooted. Muru lupjamine on sama tähtis kui väetamine. Lupjamine vähendab mulla happesust ja parandab muru kasvu. Lubjatud mullast saavad taimed toitaineid paremini kätte. Muru lupjamiseks kasutatakse Aialupja. Hõlpsalt laotatav lubi on sõmer ja niiske, see lahustub kiiresti ja mõjub kaua. Muru tuleb korrapäraselt väetada. Muruväetis on ohtralt lämmastikku ja kaaliumi sisaldav muru jaoks ettenähtud eriväetis. Lämmastik tagab ühtlase kasvu, kaalium kasvatab muru tugevaks ja terveks. Rauda sisaldav väetis parandab muru värvust. Muruväetis laotatakse võimalikult ühtlaselt murule ja kastetakse kohe pärast väetamist. Suvel võib teha lisaväetamise ja kasvuhooaja lõpus väetatakse muru Sügisväetisega. Kui muru on sammaldunud, võib abiks kasutada Samblatõrjevahendit. See on spetsiaalne väetis, mis hävitab sambla ja ühtlasi kiirendab muru kasvu. Pärast väetise laotamist tuleb muru kasta. Võib ka väetada vahetult enne vihma. Kuivanud sammal riisutakse ära, vajaduse korral tehakse paranduskülv. Tihedaks muutunud pinda võib kobestada aiahargiga või selleks ettenähtud vahendiga. Nii saavad juured õhku ja toitaineid ning muru kasvab paremini. Õhutatud murupinna sisse võib rehitseda Mänguliiva.

Aialubi 7,5 kg, 25 kg Puhas ja looduslik marmoripuru

Muruväetis 10 kg, 20 kg Teraline eriväetis muru tarbeks

Samblatõrjevahend 5 kg Teraline eriväetis sammaldunud muru tarbeks

köögiviljaaed

Oma saak köögis

Köögiviljaaiandus muutub järjest populaarsemaks. Omakasvatatud köögivili on tõeline kohalik toit, mida võib nautida kogu pere. Oma aias kasvanud saak on kõige maitsvam. Aia rajamist võib alustada vähese vaevaga. Näiteks maitsetaimede kasvatamine on lihtne ja valikut võib laiendada, kui huvi suureneb. Kekkilä Peenramuld ja Mahe Aiaväetis on köögiviljaaia rajamiseks ja hooldamiseks kõige paremini sobivad tooted. Peenramuld on looduslikult väetatud kasutusvalmis muld. See sobib kasvatuskastidesse, peenramaa korrastamiseks ja kasvuhoonetesse. Mahe Aiaväetis on kogu aia jaoks sobiv taimepõhine kauakestev üldväetis. Aeglaselt lahustuvad toitained väetavad köögiviljaaia taimi pikka aega.

Peenramuld 45 l

Mahe Aiaväetis 10 l

SOOJUST MAITSETAIMEDELE Ääriskividest tehtud kasvulava sobib suurepäraselt maitsetaimede aeda. Muld püsib soe ja taimed kasvavad selles hästi. Paljud õrnemadki maitsetaimed talvituvad kasvulavas hästi, kui nende juured ei pea taluma talvist niiskust. Tasanda kividealune pind, nii saad kohe hea tulemuse. Säilitamine Looduslikus Turbas Peenramaalt kogutud saaki võib hoida keldris, rõdul ja külmruumides maheturba sees. Väetamata ja lupjamata turvas säilitab niiskust ühtlasena, nii püsivad porgandid, kaalikad ja muud juurviljad mahlakana. Looduslikul Turbasl on antibakteriaalsed omadused, mis takistavad säilitushaiguste teket. Kasutamine. Aseta turvas ja juurvili vaheldumisi kihtidena kasti. Keldriõhk on sageli juurvilja jaoks liiga kuiv, kuid kaanega säilituskastis aitab turvas õiget niiskust säilitada. Lisaks talvisele säilitamisele võib turvast kasutada mulla happesuse muutmiseks ning oma mullasegude toorainena. Loouslik Turvas 65 l

Kogu tootevalik netis

Istuta viljapuu

Puukasvatuskomplekt sisaldab kõike vajalikku puu kaitsmiseks.

Kvaliteetsesse mulda istutatud ning õigesti toestatud ja kaitstud puu saab kasvamiseks hea alguse. Puud istutades on tähtis kaevata piisavalt sügav auk, lisada hea kasvusubstraat ja kasta piisavalt. Pärast istutamist võib puu juurtele laotada Dekoratiivmultši, mis vähendab kastmisvajadust ja takistab umbrohu kasvu.

Puukasvatuskomplekt

Puu vajab juurdumiseks ja kasvamiseks kaitset ning tuge. Puukasvatuskomplektis on kaks tugikeppi, sidumiseks sobiv tõrvapael ja kaks kaitsevõrku. Aluskihi sisse löödud tugikeppide külge seotud puu püsib juurdumise ajal kindlalt paigas. Kui puu on korralikult kasvama hakanud, tuleb sidumiskohta igal aastal kontrollida. Jänesevõrk ja mutikaitse kaitsevad puud näriliste eest. Istutustööd kroonib puu nimesilt, millele võib salvestada tähtsaimad põhiandmed: sordi, istutamise aja ja istutaja nime.

Universaalne Looduslik Aiamuld igaks otstarbeks

Mahe Aiamuld on universaalne muld, mis sobib söödavate taimede kasvatamiseks, muru rajamiseks ning marjapõõsaste ja viljapuude istutamiseks. Muld on väetatud taimse maheväetisega.

Mahe Aiamuld 45 l

Nõuanne: Dekoratiivmultš ümber puutüve kaitseb muruniiduki eest. Kekkilä intensiivkomposter Kekkilä Intensiivkompostris võib köögi biojäätmeid aasta läbi kompostida. Stiilne tumehall komposter sobib koduõue ja jäätmekuuri. Lai täitekaas, madal kasutuskõrgus ja mugav, suurte mõõtmetega tühjendusluuk teevad intensiivkompostri kasutamise lihtsaks. Paks soojustus ja ainulaadne õhutussüsteem tagavad komposti küpsemise ka külmal aastaajal. Maht 225 l, lisavarustusena 100-liitrine pealisosa.

Pealisosa annab mahtu juurde!

Kekkilä intensiivkomposter Mõõtmed: 800 x 860 x 740 mm (l x k x s) Korpuse materjal: UV-kindel polüeteen Värv: tumehall

väetamine ja hooldamine

Väetist igasse kohta Kastmisväetis sobib kõigile aias ja rõdul kasvavatele taimedele. Pulbrilisel kujul lahustub see kiiresti vees ning väetamine näiteks kastekannuga on hõlbus. Taimed saavad toitained koos veega kohe kätte. Aiataimedele tuleb anda Kastmisväetist kuni augustini, kui toitainete- ja kastmisvajadus on kõige suurem. Suvelillede väetamist tasub jätkata kuni sügiseni, et pilkupüüdev ja kirev õitsemine kestaks võimalikult kaua. Kui väetis kuivab kõvaks, lisa veidi vett, lase üleöö seista ja sega läbi.

Kastmisväetis 0,8 kg ja 2,5 kg Väetise kasutusjuhend: Väetis lahustub kõige paremini, kui kastekann täita kõigepealt poolest saadik veega, lisadaväetis ja siis segada. Seejärel tuleb kastekann üleni veega täita. Kastmisväetise pakendis on mõõtelusikas ja täpsedaiataimede väetamise juhised.

Nõuanne! Kui väetamine tundub vaevarikas, aitab Kastmisväetis algust teha.

Ehita turbaplokkidest Turbaplokk on lihtsalt vormitav, kerge ja looduslik ehitusmaterjal. See sulandub kenasti ümbrusesse ja sobib hästi mitmesuguste müüride ja vallide ehitamiseks. Näiteks õue ja loodusliku maastiku vahele võib turbast teha loomupärase piirde. Puhas loodustoode on valmistatud kuivatatud pruunist turbasamblast.

Turbaplokk 3 tk

Kogu tootevalik netis

Okaspuu- ja Rododendronimuld 45 l

Okaspuu- ja Rododendroniväetis 0,8 kg Igihaljaste taimede hooldamine kevadel Varakevad on sageli kuiv, seepärast vajavad igihaljad okaspuud ja taimed sel ajal hooldust. Alpiroosid ehk rododendronid on pindjuursed taimed, nende alla tasub kevaditi lisada kiht Okaspuu- ja Rododendronimulda. Enne mulla lisamist tuleb alpirooside juured korralikult läbi kasta. Terve juurestik annab kasvule uut hoogu ja paneb taimed õitsema. Hästi alanud kasvu võib tugevdada, andes koos kastmisveega Okaspuu- ja Rododendroniväetist.

Igihaljad elupuud ja muud okastaimed kannatavad samuti kevadel kuivuse all. Korralik kastmine aitab taimedel sageli talvisest väsimusest toibuda. Igale puule tuleb vähehaaval imbuda lastes anda 20–30 liitrit vett. Neid tuleb kasta korraga vähehaaval, kuid sageli. Nii imbub vesi kindlasti juurteni. Igihaljad taimed muutuvad kenasti roheliseks, kui hästi kastetud taimedele anda Okaspuu- ja Rododendroniväetist.

Igihaljad taimed saab värskeks kastmise ning Okaspuu- ja Rododendroni väetisega. Toesta püsikuid

Marjapõõsatugi sobib suurepäraselt ka suurte püsikute toestamiseks. Alaline tugi püsikupeenra pikematele taimedele, näiteks aed-kukekannustele, säästab vaeva. Kui punuda kevadel aianöörist võre, kasvavad taimede võrsed sellest läbi ja püsivad õitsema hakates kindlalt püsti. Aedpojengide uhked õied ei vaju toestatult maha ja taimestik säilib õhulisena. Materjal: mustaks peitsitud mänd

Marjapõõsatugi 86 x 86 cm

Püsikuväetis 1 kg

Tugevad juured K

ekkilä juured viivad Karjalasse Sakkola valda Kekkilä mõisa, kus agronoom Mikko Jortikka hakkas laiaulatuslikult tarbetaimi kasvatama. Saagikuse parandamiseks tegi ta 1918. aastal algust aiataimede väetamise katsetega. Hoolika tootearenguga püüdis Jortikka tagada, et taimed saaksid vajalikke toitaineid, kuid et väetamine ei koormaks keskkonda. Erandlikult rikkalikud aedviljasaagid äratasid tähelepanu ja nii läksid Kekkilä väetised 1924. aastal esimest korda laia maailma. Kekkilä tootevalik on aastatega laienenud, kuid kirg aianduse vastu ei ole raugenud. Usume kindlalt oma headesse ametioskustesse ja eelarvamustevabasse uute lahenduste otsimisse. Meie juhtpõhimõte on toota kvaliteetseid tooteid, mis aitavad igaühel oma unelmate õdusa õue ja saagika köögiviljaaia teoks teha.

kekkila.ee