20.06–31.10.2026.
La Viscosa. Tekstiilivabrik La Viscosa. Textile Factory
1
Näituse kuraatorid on Aet Ollisaar ja Lylian Meister (Lainoja), näituse kujundaja on Madis Liplap, graafilise kujunduse autor Kadi Pajupuu. Fotod Lisette Laanoja. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. The exhibition is curated by Aet Ollisaar and Lylian Meister (Lainoja). Exhibition design by Madis Liplap; graphic design by Kadi Pajupuu. Photos Lisette Laanoja. The exhibition is supported by the Cultural Endowment of Estonia.
La Viscosa. Tekstiilivabrik 4
N
äitus “La Viscosa. Tekstiilivabrik” on pühendatud 1912. aastal rajatud imposantse kunstsiidivabriku taassünnile Viscosa Kultuuritehasena ja Hiiumaale kui ütlemata põnevale tekstiilitööstuse saarele. Eesti tekstiilitööstusel on rikkalik ajalugu ja siinsed tekstiilikunstnikud on veel mõned aastakümned tagasi töötanud disaineritena tekstiilivabrikutes Narva Kreenholmist Sindi Kalevivabrikuni. Vähem tuntud on mandril Viskoosa kunstsiidivabrik ja selle naaber HiiuKärdla kalevivabrik (Dago-Kertelsche Tuchfabrik), mis oli Eesti vanemaid tekstiilitööstuse suurettevõtteid ja tegutses Hiiumaal aastatel 1829-1941.
N
äituse idee tõukas käima tõdemus, et seos tekstiilkiudude ja tekstiilide tootmisega on Hiiumaal ja ka laiemalt Eestis tugev ning ajalooline mälu tööst tekstiilivabrikutes Eesti tekstiilikunstnike seas veel elav, nooremale põlvkonnale on see tuttav läbi Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi sisukate näituste ja väljaannete.
T
ekstiilivabriku teema suhestub kiudude ja kangastruktuuride disainimise, kangatrüki ja -töötluse, erinevate materjalide ja tekstiilitootmise tähendusväljade loomisega. Üha enam on materjal aga seotud väärtuste, teadmiste ning valdkondi ületava koostööga. Viscosa Kultuuritehas asub ajaloolises kunstsiidi tootmiseks ehitatud vabrikus, seetõttu on ehk põnev mõelda tehismaterjalidele ja miks mitte meenutada ka siin tegutsenud kalatööstust.
O
luliseks väljakutseks on ka tekstiilitööstuse toodangu teekond tarbijani, liikumine, logistika ja transpordiviisid, toodangu teekonnad. Viskoosa kunstsiidivabrik rajati nii suurejoonelisena just Kõrgessaare sadama asukohta silmas pidades, Narvas ja Sindis olid olulised raudteeliiklus ja jõgede energia. Meri liidab ja lahutab Hiiumaad. Samas on materjalide ja toodete teekonna pikkus ja selle lühendamise võimalikkus
üha enam kõneaineks kestlike eluvõimaluste läbimõtlemisel. Teekond ja teelolemine on seega üks olulisi teemasid nii tekstiilitööstuses kui ka tekstiili kasutavas loomingus.
J
a kui ilusad need vanad tekstiilivabrikud on! Viskoosa tehas, Balti manufaktuur, Kreenholmi manufaktuur, Sindi kalevivabrik - need tekstiilivabrikud on ju tööstusarhitektuuri pärlid. Või on tekstiilivabrik hiiglaslik, kõike neelav, ebainimlik masinavärk? Astud uksest sisse ja kaod kogu eluks… Igal juhul on tekstiilivabrikute hooned ajas muutunud ja muutuvad ka edaspidi. Mingil hetkel on hooned nagu hiigelskeletid, lagunenud ja lahti võetud. Viscosa on samuti muutumas, vabrik saab järkjärgult uue hingamise kultuurivabrikuna.
T
ekstiilitööstuses on tegemist enamasti naistööjõuga ning ka tänased Eesti tekstiilikunstnikud on valdavalt naised. Rõivad ja mood, elukeskkond - tekstiilitööstus on põhjalikult seotud Eesti tööstusajaloo ja majandusega ning naiste roll selles on olnud oluline nii tööjõu kui ka kultuurilise panuse osas.
5
La Viscosa. Textile Factory 6
T
he exhibition La Viscosa. Textile Factory is dedicated to the rebirth of the imposing artificial silk factory established in 1912, now transformed into the Viscosa Culture Factory, and to Hiiumaa, an
extraordinarily fascinating island of textile production. The Estonian textile industry has a rich history, and as recently as a few decades ago, local textile artists worked as designers in textile factories ranging from Narva’s Kreenholm Manufacturing Company to the Sindi Broadcloth Factory. Less well known on the mainland are the Viscosa artificial silk factory and its neighbour, the Hiiu-Kärdla Broadcloth Factory (Dago-Kertelsche Tuchfabrik), one of Estonia’s oldest large-scale textile enterprises, which operated on Hiiumaa from 1829 to 1941.
T
he idea for the exhibition was sparked by the realisation that the connection to textile fibres and textile production remains historically strong both on Hiiumaa and more broadly in Estonia.
Among Estonian textile artists, the historical memory of working in textile factories is still alive, while younger generations are familiar with this legacy through the extensive exhibitions and publications of the Estonian Museum of Applied Art and Design.
T
he theme of the textile factory relates to the design of fibres and fabric structures, textile printing and finishing, various materials, and the creation of the cultural and material meanings associated with
textile production. Increasingly, however, materials are also connected with values, knowledge, and interdisciplinary collaboration. Since the Viscosa Culture Factory is in a historic factory originally built to produce artificial silk, it is intriguing to think about synthetic materials and perhaps also recall the fishing industry that once operated here.
A
nother important challenge concerns the journey of textile industry products to the consumer — movement, logistics, transportation methods, and production routes. The Viscosa artificial silk
factory was built on such a grand scale specifically with the location of Kõrgessaare harbour in mind, while in Narva and Sindi, railway transport and river energy played crucial roles. The sea both connects and separates Hiiumaa. At the same time, the length of material and product supply chains, and the possibilities for shortening them, are increasingly discussed in the context of sustainable living. Thus, movement and transit are important themes both in the textile industry and in textile-based creative practices.
A
nd how beautiful these old textile factories are! The Viscosa factory, the Baltic Manufacturing Company, the Kreenholm Manufacturing Company, the Sindi Broadcloth Factory — these
textile factories are jewels of industrial architecture. Or is the textile factory instead a gigantic, all-consuming, inhuman machine? You step through the door and disappear into it for life… In any case, textile factory buildings have changed over time and will continue to change. At a certain point, the buildings become like giant skeletons — decayed and dismantled. Viscosa, too, is transforming, gradually gaining new life as a culture factory.
T
he textile industry has traditionally relied largely on women workers, and contemporary Estonian textile artists are also predominantly women. Clothing and fashion, everyday environments — the
textile industry is deeply intertwined with Estonia’s industrial history and economy, and the role of women in it has been significant both as workers and as cultural contributors.
7
8
Foto Jaanus Eiskop
NÄITUSEL OSALEVAD PARTICIPATING ARTISTS Krista Leesi Riina Samelselg Ülle Raadik Reet Talimaa Marin Nooni Piret Valk Piret Valk, Kadi Kibbermann Mare Kelpman Ene Pars Ainikki Eiskop Zane Shumeiko Sigrid Huik Lylian Meister Tambet Pedak Erika Pedak Valev Sein Signe Kivi Ilja Uhlinov Ellis Robertson Tiiu Valdma Aune Taamal Aet Ollisaar Marilyn Piirsalu Kadi Pajupuu Eva Jakovits Kaire Tali Ülle Saatmäe Ludmilla Swarczewskaja
10 14 18 20 22 24 26 30 34 38 42 44 46 52 54 60 64 70 72 76 82 84 90 94 96 100 102 106
9
10
Krista Leesi Herringbone 2019-2026
digitrükk, žakaarkudumine, õmblemine siid, puuvill
Heeringale kui parvekalale kohaselt masside kujundujumisest tekkiv muster herringbone (eestikeelne vaste kalasaba) kandub nii ülikonnale kui ka mujale.
11
12
Krista Leesi Shit Happens 2021 sõlmvaip vill, viskoos
… võib öelda paljude meie ümber toimuvate asjade kohta viimastel aastatel. Minu sellenimeline teos on sündinud koostöös Tallinna linnalindude ja Nepaali sõlmvaiba kudujatega. Valgelaiguline muster kõnniteel võib teha küll ettevaatlikuks, aga teos üritab omal moel öelda, et ehk on siiski veel lootust.
13
14
Riina Samelselg
Muutuses (68-x) Shifting Surface (68-x) 2023 MultiWeave polüpropüleen- ja monofilkiust punutud nöör EKA MA lõputöö, juhendaja Martin Melioranski, konsultant Kadi Pajupuu
Kuusnurksetest prismadest moodustuva kärjetaolise struktuuriga tekstiilmaterjalis on kõik lõime ja koe lõikumispunktid liikuvad, mis teeb sellest suurepärase kohanduja igal pinnal ja igas olukorras. Muutuses ei peitu takistus vaid võimalus kohanduda - teha uuesti, teistmoodi, toetudes eelnenule.
15
16
Riina Samelselg Kitsas on Crowded 2019
digitrükk polüester EKA BA II kursuse töö, juhendajad Lylian Meister (Lainoja), Piret Valk
Teose algne idee pärineb fotost karpi laotud kiludest. Ilus, aga kaasneb tunne “nagu kilud karbis”, ruumi pole. Mida teha, kui meile etteantud ruumis peame ennast sättima teiste järgi? Siis lihtsalt... oleme ilusti!
17
18
Ülle Raadik
Oli kord. Kreenholm. Once upon a time. Kreenholm 2000 trükk kohapeal leitud materjalidega, fototrükk siidil Kreenholmi niieraamid, originaal. Kreenholmi puuvill, fotod siidil
Aastal 2000 oli Kreenholmi tootmine lõppenud. Kõik mis tsehhides oli, oli vabalt võtta, ootas keda iganes. Kõnetas. ERKI Tekstiilitudengina olime praktikatel 1976 - 79 Kreenholmis korduvalt, ka üks minu kangakavand olla saanud meetriteks. Nii algas just seal minu tutvus trükivärvide ja presentkangaga, mis saadab mind seni. Workshopi korraldasime R.Präätsi ja S.Eelmaga “Kunstisuve” raames Narva linnuses koos kohalike kunstnikega veidi nagu mälestusüritusena. Lõpunäitus toimus müüritornides.
19
20
Reet Talimaa Vormsi. Rumpo 2024 põime lina, vill, puuvill
Rahvarõiva värvikombinatsioonides ja rütmides kajastub ühe rahvakillu elutunnetus, väljendub enesetaju. See vaip lähtub Vormsi rahvarõivaist. Lisaks olen siia kudunud Rumpo küla endisaegsete talude peremärgid. Vaip valmis pärast seda, kui 2024. aasta suvel olin viibinud Vormsil ja pikemalt peatunud Rumpo külas. Sviby Talumuuseumis võib iga külastaja vaadata dokumentaalfilmi II Maailmasõja ajal Vormsilt toimunud suurpõgenemisest. Nähtud kaadrid muuseumigiidi jutt ja saarel sadestunud muljed jätsid minusse sügava jälje. Kultuurikatkestus sai isikliku kogemuse värvi.
21
22
Marin Nooni
Ajuva(i)ba lugu Story of Brainfree Carpet 2025 segatehnika puuvill, vill, puit
See tõestisündinud ajuvaba lugu räägib ühest ammusest ajuvabast ajast ja selle ajuvabadest kommetest. Elas kord naabritädi Eha. Kunagi ammusel imelikul ajal oli kombeks oma töökohast igal võimalusel salaja asju „kõrvale panna” ehk varastada nagu me seda tänapäeval mõistame. Seda nagu ei pandudki väga pahaks, sest paljud tegelesid sellega. Naabritädi „pani kõrvale” voodilinasid, selliseid tuttuusi, puuvillaseid, ühesuguste roosade triipudega ning töökoha templitega. Nii ta tegi seda aastaid ja aastaid, kuni ta ühel heal päeval ise ära suri ja neid linu kunagi vist kasutada ei jõudnudki... Mingil ajuvabal moel jäid need meie pere kätte, sest naabritädil
endal peret ja lapsi polnud. Ja kuni meie veel elame, saame me kõik ajusid ragistada, mida nende ajuvabade linadega peale hakata, sest mitte keegi ei suuda neid terve oma eluea jooksul kunagi ära kasutada. Sellise ajaloolise ajuvabaduse sümboliks valmistasin ühe väikese ajuvaiba tükikese, kus kasutan neid samu mitukümmend aastat seisnud voodilinu. Seda luues oli huvitav mõtiskleda selliste ajuvabade aegade ja kommete üle.
23
24
Piret Valk
Põhja pst luumurdjad Woody Core Breakers of North Street 2025 lõugutamine ja taimedega värvimine pärnaniin, puit
Töötlejad: Tallinnas, Põhja puiesteele langenud pärnaoksad lõugutasid niinekiuks jala-, ratta- ja käpatööd teinud EKAlased jt linlased. Värvijad: kukemagun, tokkroos, värvi-paskhein, värvireseeda ja tuhkpuu Nurga talust. Esitlejad: Tõnise talu linaropsimise mõõgad. Arendajad: Näituse külastajad, kes kasutavad kastis leiduvat või oma tänavalt kogutud niinekiudu materjali potentsiaali uurimiseks.
25
26
Piret Valk, Kadi Kibbermann Kiu- ja värvisuga Fiber and Dye Reed 2025
Installatsioon. Vokil ketramine, taimedega värvimine Varrekiud: harilik kanep, harilik lina, kõrvenõges, ramjee; tselluloosist tehiskiud – bambusviskoos. Vill, taimsed värvid, katseklaasid.
Aegu näinud kangastelje soast on saanud ühenduslüli. Seda läbiv lõim on vertikaalne osa binaarsest kangast – mineviku tarkus, millesse põimitakse tänased valikud, et luua tuleviku olemise kangas. KIUSOA taimekiud ja nendest käsitsi vokil kedratud lõngad voolavad läbi soapiide ja kannavad endas aega ning põlvest põlve edasi antavaid lugusid. Läbi VÄRVISOA kulgev taimedega värvitud lõim juhib meid Ariadne lõngana looduse kaudu särava ja lootusrikka tuleviku suunas.
27
28
Piret Valk, Kadi Kibbermann
29
30
Mare Kelpman
Maailma piiludes Watching the World 2012 digitaalne žakaarkangas puuvill, polüamiid, sünteetiline pits
Vaip on kootud vist 2012 või 2013, on eksponeeritud vaid korra ühel grupinäitusel Pärnus. Tundus, et see sobiks konteksti minu poolt esitatud mustvalgete pleedide grupiga. Vaibas mängitakse samuti eri faktuuridega, siin on eri tonaalsusega valgeid pindu, läiget ja matte pindu. Vaip on kootud tagasivaatena väikese mina tundeellu, kes uuris juba varakult maailmas olevaid mustreid. Siin on vihjeid tekstiilile kui kaasteelisele (mitte reisivale vaid kaasa reisivale)
31
32
Mare Kelpman
4-kõla (pleedid Herbal ja Zig Zag) 4-harmony 2016 ja 2026 kudumine vanadel tööstuslikel Dornier masinatel (weaving) vill
Võimalik, et olen hetkel ainuke praegu töötav Eesti tekstiilikunstnik, kes valdab ja kasutab villase materjali tööstusliku kangakudumise (weaving) võimalusi. Tekstiilid on osaliselt Kelpman Textile brändi 2026a kevadisest seeriast. Kui tavaliselt on mu sallilooming pigem värviline, siis see kooslus uurib, kuidas saab maalida tonaalsusi vaid musta ja valget lõnga kasutades.
33
Ene Pars
Eesti triibukood Estonian Stripe Code 2012 lapitöö,õmblus linane, puuvill
34
Tekstiilikunstniku roll on leida oma töödes uusi ideid ja lahendusi. Olen üks esimesi, kes pakkus välja kodukoha tunnuseks eesti rahvarõiva triibuseeliku. Eestis on 107 kihekonda,kus igal paikkonnal on kindlad värvid ja triibumuster. See mõte on hästi käima läinud, võetud omaks ja väga laialdaselt leiab kasutamist, sellest on ainult suur rõõm. 2007-2018 olen seda mõtet tutvustanud isikunäitustel „Uuesti uus”ja „Eesti triibukood”. 2005. aaastal õmblesin oma esimese triibuvaiba näitusele „Lööb nõelu”, eeskujuks Rapla triip. Vaibad ei ole telgedel kootud vaid lapitööna riideribadest kokku õmmeldud. Valikuliselt olen püüdnud igast maakonnast teha mõne triibuvaiba, enam meeldinud joonte rütmi või põneva värvigammaga. Kodupaiga tähendus saab eriti selgeks heitlikel aegadel, kui suur maailm ei paku enam turvatunnet. Siis on meile tõeliseks pelgupaigaks kodukoht.
35
36
Ene Pars
Reigi – Hiiumaa 2006 lapitehnika, õmblus linane, puuvill
37
38
Ainikki Eiskop
Kastab ja soojendab Waters and Warms 2024 autoritehnika lina, puuvill
Parasjagu niiskust ja soojust. Ilma selleta ei kujutaks elu Maal ettegi. Kui niiskust ja soojust saab liiga palju, on katastroof vältimatu.
39
40
Ainikki Eiskop Virvendus Shimmer 2026
autoritehnika lina, viskoos
Köönaauk ehk Künaauk on La Viscosa tehase tarbeks rajatud paisjärv, mille helklev virvendus sai kangasse kootud. Virvendus, mis on sama muutuv ja etteaimamatu kui tookordse tekstiilivabriku saatus.
41
42
Zane Shumeiko
Seal, kus nad kohtuvad Where They Meet 2026 tikand, kollaaž, segatehnika leitud tekstiilid, kangad, niidid
Prototüüpideks on minu kaks vanaema, Zelma ja Liesma, ning nende vanemad. Meditatiivne mõtisklus aja lõngast, kus lapsepõlv ja vanadus kohtuvad.
43
44
Sigrid Huik Sina Blueness 2010
gobeläänpõime vill, lina
Meri on piiritu ja raamimatu. Hooned ja raamid muutuvad ajas, meri jääb.
45
46
Lylian Meister
Näkimadalad The Nixie’s Shoals 2020 autoritehnika päästerõngas Hiiumaalt
Hiiumaad ümbritsevad veed on ilusad ja ohtlikud, legendid räägivad kaubalaevade karidele meelitamisest ja “merekoera” möirgamisest Näkimadalatel, peidetud kangarullidest ja rikkustest.
47
48
Lylian Meister Rongid Trains 2016
siiditrükk linane kangas
Rongid on olnud ikka oluline osa kaupade transpordisüsteemist, mina elan vanas raudteejaamas, kus rongid enam ei käi. Loodus ja maaelu võtavad süsteemi üle.
49
50
Lylian Meister
51
52
Tambet Pedak
Näkman. Hiiu madal Hiiu Shoal 2026 käsitsi märgvilditud kihnu maalamba villak, digitrükk Kihnu maalamba vill
Hiiu madal paikneb 10 kilomeetri kaugusel Kõrgessaare sadamast loodes. Tänapäeval on madal tähistatud toodritega. Kokkuleppelise keskpunkti kordinaadid on 59° 3′ 0″ N, 22° 15′ 0″ E. Nimetused Hiiu madal ehk Suurrahu on rannarootslastele tuntud kui Neckmansgrund. Kirjanik Herman Sergo tõlkis selle oma rannarootsi ainelises triloogias Näkimadalateks. Neckmansgrundi on rahvapäraselt nimetatud ka Näkmaniks
53
54
Erika Pedak
Arstitädi sõidab tuletõrjemasinaga A Nurse Drives a Fire Engine 2024 käsitsi märgvilditud, tikand Kihnu maalamba vill, iiris, metallniit
“Arstitädi sõidab tuletõrjemasinaga, sest keegi on midagi varastanud.” Nii arvas üht sireeni tänaval kuuldes viieaastane laps 30 aastat tagasi. Nüüdseks on lisandunud hulk uusi ohusignaale. Kas me oleme võimelised adekvaatselt tunnetama sireenide olemust?
55
56
Erika Pedak Sireeni mantel Siren Suit 2025
käsitsi märgvilditud, tikand Kihnu maalamba vill, iiris, metallniit
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pole sugugi ainus kõrge riigiesindaja, kes sõja ajal Valget maja külastades ülikonda pole kandnud. II maailmasõja aegne Suurbritannia peaminister Winston Churchill käis 1942. aastal Valges Majas riietatuna «siren suit´i» ehk sireeni ülikonda. See oli ühes tükis riideese, mida sai kiiresti selga panna, et ohusireenide korral varjuda.
57
Erika Pedak
58
59
60
Valev Sein
Mutantmaastikud. Baassüsteem faas 1 Base System Phase 1 2026 vabaheegeldus maali aluseks leidmaterjal
Idee on alustada maalimist võimalikult nullist. Näiteks ise aluskanga valmistamisest, ehk siis kokku punumisest.
61
62
Valev Sein
Seotud muutujad Related Variables 2026 sõlmimine maali aluseks Leidmaterjal
63
64
Signe Kivi
Kreenholmi kangad rotatsioontrükk
65
66
Signe Kivi
Kangad seeriast Signatuur Fabrics from the Series Signature 2025 käsitrükk puuvill
67
68
Signe Kivi
69
70
Ilja Uhlinov Kala kuival Fish in Desert 2024 gobelään vill, lina
Õhk, tuli, maa, vesi. Kala kujutis kuival liival tuletab meelde, et maailmas ei ole midagi igavest ega püsivat peale maailma enda, olemise. Seal, kus kunagi laiusid mered, tekivad kõrbed. Stepialad kasvavad metsadeks. Ja seal, kus lebasid lumi ja jääkamakad, hakkavad taas voolama ojad, kinkides uue elu. Me elame ajastute piiril, mil kaalul on inimkonna tulevik. Meie tsivilisatsioon sõltub sellest, kui sügavalt mõistame, kes me tegelikult oleme. Nii või teisiti, katsumusi läbides muutume tugevamaks. Tingimused, millesse oleme sattunud, saavad õppetunniks teel puhastumise ja vaimse uuenemise poole. Ning uus ajaloo lehekülg algab paratamatult äratundmisest ja südametunnistuse ärkamisest.
71
72
Ellis Robertson Muie Grin 2025
tušimaal polüesterkangas
Nimetu Untitled 2025 tušimaal polüesterkangas
Autor uurib, kuidas tähelepanumajandus ja praegune digimaastik seostuvad vägivalla ja inimkehaga ning kasutab erinevate värvide ja materjalide interaktsioone et luua ainulaadseid teoseid mis vastanduvad digitaalse maailma kopeeritavusele. Tema loominguline protsess tugineb mälestustele vägivaldsetest ja šokeerivatest piltidest, mida ta lapsena internetis nägi.
73
74
Ellis Robertson Torso 2025
tušimaal polüesterkangas
75
76
Tiiu Valdma
Viskame villast Just Spinning Some Wool 2026 gobelään vill, lina
Hiidlased ajavad udujuttu, luiskavad, naljatavad, ühesõnaga „viskavad villast“. Pika ajalooga Vaemla Villavbrik, loodud ja kodustatud hingega ühe perekonna poolt juba rohkem kui 35 aastat. Villa on tulnud ja väljunud uksest ja aknast. Heidena, lõngana, kampsunite või käpikutena. Aga hiidlaste nali aitab ka kõige raskemal ajal püsti jääda.
77
78 78
Tiiu Valdma
Siidilinnud lendasid ära Silk Birds Flew Away 2026 installatsioon kraasvill, kunstsiid
„Siidilindudeks“ nimetati noori tüdrukuid,kes töötasid Kärdla Kalevivabrikus valmiskangastelt prahi noppijatena. Ei ole enam kalevivabrikut ega ei ole ka Viskoosa siidivabrikut. On veel hingav ja toimiv Vaemla vana villavabrik...jääb lootus, et tulevikus veel leidub siidilinde...
79
80
Tiiu Valdma
100% Hiiu vill 100% Hiiu Wool 2026 telgedel kudumine kudum, vill
Kõikehõlmavad igavikulised maastikud kootud maavillasesse kangasse. Vaikus, rahu, saar.
81
82
Aune Taamal
Ei kusagilt praegu siia From Nowhere to Now Here 2024 vabakäe tikkimine, autoritehnika vahatatud puuvillnöör, puuvill- ja viskoosniit, organza kangas
Teose idee sündis arusaamast, et aeg puudutab meid kõiki omal moel. See jäädvustab iga jagatud puudutuse ja sellest saab aja lugu. Erinevate ajastute loojad on meile pärandanud palju vaimseid väärtusi, mis aitavad piiluda inimolemise tuuma. Nii sünnivad kunstiteosed, luuletused, laulud ja lood, mis puudutavad inimeses kohti, kuhu käed kunagi ei ulatu. Teoses kasutan iidseid tekste, mis on mind puudutanud ja pannud mõtisklema inimolemise tuuma üle. Inspiratsiooni on andnud Jaapani luuletaja Kobayashi Issa haiku “Oo tigu, roni Fuji mäele, aga aeglaselt, aeglaselt...”. Nendes kolmes reas on peidus palju tarkust. See
ülistab loodust ja inspireerib lugejaid võtma aega suurte takistuste ületamiseks. Oma lühiduses kätkeb see luuletus endas ajatu sõnumi rahust, kannatlikkusest ja elu õrnade rütmide hindamisest. Leia oma Fuji ja roni sellele nii aeglaselt kui võimalik! Õnn ja rahulolu ei peitu saavutuses, vaid protsessis. Tippu jõudmine ei ole tingimata eesmärk, oluline on teekond ise. Aeglane liikumine võimaldab näha tervikut väiksemates asjades, luua endas ruumi, olla kohal ja märgata hetke olemust. Nüüd on meie aeg jätta oma väärtused tulevastele põlvedele. Puudutus, jagatud käe, südame või sõnaga, annab meie elule ja ajale tõelise väärtuse ja väe.
83
84
Aet Ollisaar Aega on There is Time 2021 gobelään vill, lina
Hiiumaal on üks rand, kuhu alati tagasi igatsen. Tühi. Liivane. Tuuline. Meri kutsub ja sillerdab, olenemata ilmast ja valgusest. Leiaks vaid aega et sinna minna.
85
86
Aet Ollisaar
Mere taga on meri There is a Sea Behind the Sea 2023 gobelään vill, lina
See hetk, kui hakkad jõudma mere äärde ja puude tagant vilksatab juba sinist. Peaaegu kohal, päike ja soe tuul, peaaegu tunned liiva krudinat varvaste vahel. Mereigatsus.
87
88
Aet Ollisaar
Kaitse mind kurja eest Save me from the Hard Feelings 2022 autoritehnika sisal, siid, metall
Üha enam tundub, et peame põgenema raskete tunnete eest. Halvad ja isegi hirmutavad uudised jõuavad meieni iga päev ja minut. Kuidas reaalsusest eemalduda? Vajame unenäopüüdjat, katet, mis hoiab meid eemale kurjusest ja hirmust. Et olla tugev ja vapper. Et olla elus.
89
90
Marilyn Piirsalu
Tekstiiliinstallatsioon 7 koske 7 Waterfalls 2017 Kootud kangastelgedel Marilyn Piirsalu poolt, kasutades Kadi Pajupuu leiutatud tekstiilitööriistu RailReed ja SteppingReed. lina, vill
91
92
Marilyn Piirsalu Udujutt Misty Tales 2023
RailReed polüester, puuvill, PE pael
93
94
Kadi Pajupuu Kamp Gang 2026
märgviltimine vill, polüpropüleen, puit
95
96
Eva Jakovits
Naine sarjast nõele Female figure from the Darning series 2014 nõelumine puuvill
Teosed sarjast Nõele. Nõeludes tavaliselt parandatakse ja tugevdatakse midagi, täidetakse seda, mis on kasutuses katkenud ja kulunud. Inimene, nagu ka tema identiteet on kokku nõelutud paljudest väikestest osadest ja seetõttu on suur tervik raskemini hoomatav, kui üksikud katked ehk erinevad rollid, mida vaja igapäevaselt kanda.
97
98
Eva Jakovits
Mees sarjast nõele Male Figure from the Darning series 2015 nõelumine puuvill
99
100
Kaire Tali
Mind on mitu There are Many of Me 2016-2026 käsitsi vormitud pabermass pabermass, värviline paber, tekstiil, antratsiitkuulid, metallmanused, suled
Olen alati armastanud kontraste. Nii ka oma töödes! Samas austan väga ka traditsioone aga vahel tuleb ju endale lubada ka mõõdukaid kõrvalhüppeid. Minu 2016.a näitus RETRIIT ahvatles proovima vormi ehk siis katsetama staatilist figuuri monotoonses korduses. See edev rivistus iseloomustab ka täna kõige ilmekamalt minu erinevaid tujusid, tundeid ja seisundeid.
101
102
Ülle Saatmäe
Rippuvad aiad. Vesiroos Hanging Gardens. Water Lily 2024 taimetrükk linane kangas
Taimekujutised on jäädvustunud kangale otsekontaktis kuumas ja niiskes keskkonnas. See on protsess, kus tulemus on suures osas etteaimamatu. Taimedes sisalduvad värvained ja tanniinid kinnituvad kiududele pika aja jooksul, nii muutub nähtavaks nende sisemine ilu.
103
104
Ülle Saatmäe
Rippuvad aiad. Katkujuur Hangign Gardens. Butterbur 2024 taimetrükk linane kangas
105
106
Ludmilla Swarczewskaja Vertikaalne marsruut Vertical Route 2019
gobelään viskoos, lina, vill, akrüül, sisal kootud lint, kalavõrk
Kompositsiooni dünaamilise olemus, askeetlik värvilahendus ja kontrastsete omadusega (kõvad ja pehmed) materjalide valik, toetavad kontseptsiooni: “Vertikaalne marsruut” peegeldab kunstniku isiklikku valikut. Vertikaalne tõus, raskuste ületamine, kus iga samm ülespoole pakub uusi muljed ja kogemusi, ja pehmendab hinge. Nagu ütles Andrei Tarkovski, “Teed ei valita, see luuakse samm-sammult”.
107
Marilyn Piirsalu
110
Foto Jaanus Eiskop
112