Jalka (jaanuar 2026)

PUBLITSISTIKA ERINUMBER

Jalka aasta laureaadid

Kas jalgpalli kajastatakse liiga põhjalikult?

Tiitlivöö rekordaasta

Levadia loots

Zahovaiko pingeid ei pelga

Postritel

Sergei Zenjov, Karola Purgats, KylianRaphinhaMbappé,

KARL JAKOB HEIN esimest korda Eesti parim

Kas jalgpall on kunst?

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

Ilusat uut jalgpalliaastat!

On saanud toredaks traditsiooniks, et uue aasta esimene Jalka on suuresti pikemate mõtiskluste ja arutelude päralt: juba seitsmendat aastat järjest on jaanuarikuu number publitsistika erinumber, mis tähendab, et trükime ära aasta lõpus Jalka jalgpallikonverentsil kõlanud mõtted.

Võrreldes suuliselt esitatuga on esinejatel võimalik kirjalikus versioonis oma mõttelendu kohendada, täiendada ja sättida, nii et lugeda tasub isegi siis, kui konverentsil on mõtetega juba tutvutud!

Traditsioonide ja tavade kohaselt on jaanuarikuu number ühtlasi koht, kus toome välja lõppenud aasta parimaid: koos Sporditähe ajastuga oleme juba 34 aastat järjest pannud kokku aasta sümboolse koosseisu, lisaks nimetame laureaadid 15 tavapärases kategoorias.

Seega – mõnusat lugemist ja ilusat uut aastat, hea jalgpallisõber! Ja kaua uue hooaja algusenigi jäänud on…

KAANELUGU LK 12–13

Taas valiti Eesti aasta parimaid jalgpallureid –seekord saime nii meeste kui naiste seas uue võitja, kui triumfeerisid Karl Jakob Hein ja Siret Räämet. Kuidas jagunesid hääled ja kes kelle poolt hääletas?

KOHUSTUSLIK LUGEMINE:

Kuidas suhestuvad jalgpalliga meie tuntud kultuuriinimesed? Oma suhtest jalgpalliga pajatavad ja seda mõtestavad Juhan Ulfsak, Jaak Prints ja Marek Volt, kes arutavad muu hulgas selle üle, kas ja millisel moel on jalgpall omaette kunst.

Vestlusring lk 46–50

Konverents

18 Mihkel Kunnus

„(Eesti) jalgpalli läbikukkumine“

22 Priit Penu

„Ei mullast meil polegi enam suurt lugu, kui mängime vutti kunstmuru pääl…“

26 Anastasiya Fiadotova

„Facebooki grupp „FK Slutsk Worldwide“: iroonilisest fännikogukonnast ehtsa fännikogukonnani“

42 Priit Pullerits

„Eesti jalgpall ületähtsustamise kütkeis“

46 Vestlusring

Teemal „Kas jalgpall on kunst?“ arutlevad Jaak Prints, Juhan Ulfsak ja Marek Volt. Vestlust juhib Joosep Susi

ESIKAANEL: KARL JAKOB HEIN FOTO: LIISI TROSKA

NR 1 (217) 2026

PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee

TOIMETAJAD: HEITI HELI

KRIS ILVES

LAURA JAANSEN

KRISTJAN JAAK KANGUR

SIIM PULST

KRISTJAN REMMELKOOR

GUNNAR SALU

FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG

REKLAAM: REKLAAM@JALGPALL.EE

KOLLEEGIUM:

INDREK SCHWEDE (ESIMEES)

LENNART KOMP

SIIM KERA

NEEME KORV

AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS

MIHKEL UIBOLEHT

VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE

TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960

TRÜKITUD

EESTI JALGPALLI LIIDU

AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

Koondise isad ja pojad

Eesti jalgpall on taasiseseisvumise järel saanud piisavalt vanaks, et meie koondises teevad tegusid juba teise põlve koondislased. Heidame siinkohal mõnele neist pilgu!

 Sügisel 18. sünnipäeva tähistanud Patrik Kristal müttab siin aga Eesti koondise eest Moldova vastu. Koondisedebüüdi tegi Patrik isast tunduvalt nooremalt – kui Marko 18aastaseks sai, ei olnud Eesti veel isegi taasiseseisvunud!

 Marko Kristali põlvkonna mees Mart Poom oli aastaid Eesti koondise esiväravavaht ning kuulub veel tänapäevalgi väravavahtide treenerina rahvusmeeskonda. Sel pildil valvab ta Eesti väravat 2004. aastal, olles 32aastane.

Kui Kristalid tegutsesidtegutsevad mõlemad sarnasel positsioonil poolkaitses, siis Markus Poomist sai erinevalt isast hoopis väljakumängija. See foto on pärit 2019. aastast, kui 20aastane Markus FC Flora eest Levadia vastu madistas.

Karl Jakob Hein

Eesti koondise esiväravavaht sai Harju maakohtus võidu politsei- ja piirivalveameti üle, kes väitis ekslikult, et alates 2018. aastast välismaal elanud

Heinal polnud õigust Suurbritannia juhiloaga Eestis autot juhtida.

Andres Oper

Eesti meestekoondise läbi aegade parim väravakütt Andres Oper teeb karjääris sammu edasi, asudes uuest hooajast alates koos Arli Salmiga Viimsi JK meeskonna kaaspeatreeneriks. Viimsi on kolmel järjestikusel hooajal lõpetanud esiliiga teisena, kuid Premium liiga üleminekumängudel kaotanud.

Tallinna koolide meistriks tuli hirmkõva koosseisuga Arte gümnaasium

Detsembri alguses peeti EJLi sisehallis Tallinna koolide noormeeste meistrivõistluste finaalturniir, kus nii põhikooli kui gümnaasiumi arvestuses kaitses tiitlit Arte gümnaasium.

Mõlemas arvestuses peeti esmalt alagrupiturniire, seejärel poolfinaale ning viimasel võistluspäeval ootas mängijaid ees finaalturniir. Alagrupiturniiril olid osalejad jagatud nelja- ja viieliikmelistesse rühmadesse, kust edasi poolfinaali pääsesid vaid võitjad. Finaalturniiri pääsme teenisid mõlema poolfinaali kaks parimat ning parim kolmanda koha võistkond. Finaalis mängisid kõik võistkonnad omavahel korra läbi ning paremusjärjestus selgus mängudes kogutud punktide järgi.

Põhikooli arvestuses alustas Arte gümnaasium võistlusteekonda poolfinaalis, kus teenis viie mängu järel neli võitu ja ühe viigi. Finaalis ootas ees neli kohtumist, kus lisaks kolmele võidule tuli tunnistada ka teisele kohale tulnud Tallinna Õismäe vene lütseumi nappi 1 : 0 paremust. Mõlemad olid poolfinaalis oma rühmas parimad ja finaalturniiril lahutas neid ka lõpuks vaid üks punkt. Õismäe esikohavõimaluse napsas kolmandale poodiumiastmele sammunud Tallinna Pae gümnaasium, kellega lepiti turniiri viimane kohtumine 1 : 1 viiki. Esikolmikule järgnesid Tallinna tehnikagümnaasium ja Tallinna Kristiine gümnaasium.

Arte gümnaasiumi koosseis põhikoolide turniiril: Harly Ollin, Gregor Kalvik, Saveli Aleksejev, Henri Jürimäe, Robin Härm, Hendrik Sassi, Artjom Klimenko, Daniil Jepifanov, Robert Birk, Oskar Mathias Antons, Ruuben Ruusmaa, Matias Johan Mürk, Roman Mitin, Juri Mitin, Georg Schkiperov ja Arti Allik.

3

Eesti naistekoondislast siirdusid FC Florast mängima Itaalia tugevuselt kolmandale liigatasandile

Catania naiskonda: Mari Liis Lillemäe, Liselle Palts ja Kristina Teern.

Võidukas Arte gümnaasiumiealiste koosseis.

Foto: Liisi Troska

66.

kohal on aasta lõpu seisuga karjääri lõpetanud Märten Pajunurm A. Le Coq Premium liiga kõigi aegade väravaküttide edetabelis. Penalti- ja karistuslöögispetsina tuntud kaitsja lõi 289 mänguga 54 väravat.

Ka gümnaasiumiastmes sai Arte teekond alguse poolfinaalis, kus teeniti nelja mänguga kolm võitu ja üks viik. Finaalis saavutas paljude Premium liiga kogemusega mängijatega meeskond aga täisedu. On märkimisväärne, et nii poolfinaalis kui finaalis hoidis Arte oma võrgu puhtana, samal ajal kui teistele võistkondadele löödi kahe võistluspäeva peale ühtekokku 22 väravat. Teise koha teenis Tallinna Mustamäe riigigümnaasium ning kolmandale kohale tuli poolfinaalis grupivõidu teeninud Tallinna 21. kool. Veel võistlesid finaalis Gustav Adolfi gümnaasium ja Tallinna Nõmme gümnaasium.

Arte gümnaasiumi koosseis gümnaasiumite turniiril: Robin Miguel Ortega, Daniil Abramenko, Nikita Kalmõkov, Airon Kollo, Mikhail Džemesjuk, Patrick Pihlak, Romet Leppik, Gert Kabal, Ken Ristjan Mölder, Artjom Truuväärt, Andero Kaares, Maksimilian Skvortsov, Andreas Põder, Remo Valdmets, Mihhail Jumankin ja Fjodor Jekimov.

Neidude meistrivõistlustel osutusid parimaks Pae gümnaasium ja Arte gümnaasium.

67

väravat on hooaja esimese nelja liigamänguga löönud saalijalgpalli esiliigas tormilise alguse teinud SJK Hagalaz, mis koosneb peamiselt endistest Pärnu Vapruse murujalgpalluritest. Väravaküttide edetabelis on kõrgel kohal ka tiimi väravavaht Maico Rimmel, kes on koos ühe karikamänguga löönud nelja matšiga kümme väravat!

Uus! Uued Supersmuutid

Maasika-laimi-kibuvitsa ja apelsini-granadilli-tšilli

„Nagu oleks Saksamaale jalgpallis värava löönud!“

Peaminister Kristen Michali vastus küsimusele, mis tunne tekkis, kui Eesti ettevõte Skeleton avas Saksamaal tehase

„Olen näinud linna peal ühte, kes sellise kirja kirjutas, ja ütlesin talle, et noh, sul on võimalus – tee siis midagi. Aga selliseid asju kirjutab enamasti õlu, mida nad joovad.“

Rootsi tugevuselt kolmandas liigas mängiv Kristoffer Grauberg sai ebaõnnestunud mängu järel ähvarduskirja

„Riided on prügist puhtaks löödud.“

Jalgpalliliidu ametist lahkuva peasekretäri Anne Rei sõnul ei ole vutiliidu presidendivalimiste ajal tekkinud leerid Eesti jalgpallikogukonda kaheks löönud

„Sisekliima peab olema hea ja õhk puhas. Et seda saavutada, lähtun enda elulistest põhiväärtustest. Need on aus suhtlus ja minimaalne Santa Barbara. Minimaalne, kui üldse. Minu meeskonnas ei ole sellele kohta.“

FCI Levadia peatreeneriks asunud Vjatšeslav Zahovaiko keelepeksu ja intriige ei tolereeri

„Meie fännid laenasid käsipalliklubilt trumme, et tulla Paidesse Tulevikule kaasa elama. Tavaliselt on Viljandis ikka tennisepublik, kes vaid vaatab ja plaksutab, aga üleminekumängude korduskohtumises tõmmati selline möll käima, et hakati suisa laulma.“

Viljandi Tuleviku juhatuse

liige Kris Süld esiliiga B üleminekumängudest Tuleviku ja Paide U21 vahel

„Kui koondise eest mängin, siis tahan alati olla see mängija, kes suudab näidata, et võin küll olla pärit väikesest riigist, võin olla Lasnamäe Ajaxist, nii et mind ei teadnud mitte keegi peale nende, kellega koos mängisin, aga ka mina võin jõuda kõrgeimale tasemele.“

FC Baselis profijalgpalli mängiv

Anželika Jotkina

Mika Keränen: vabatahtlikud on üks suur

jalkapere

Supilinna salaseltsi tegemistest jutustava lastekrimkade sarjaga tuntust kogunud soome päritolu Eesti kirjanik

Mika Keränen on ühtlasi kirglik jalgpallifänn, kes osaleb võimalusel jalgpalliüritustel vabatahtlikuna.

Mika, kuidas jõudsid jalgpalli ja eriti vabatahtliku tööni? Milline oli sinu esimene kogemus vabatahtlikuna jalgpalliüritusel?

Minu esimene jalgpalliklubi oli PK-35. Hakkasin käima treeningutel Pihlajamäkis ning vabatahtlik töö tuli kõrvale üsna varakult teismelisena, nagu paljudel aktiivsetel noortel. Kogusime klubile raha ühel või teisel moel. See oli 1970. aastate lõpus Helsingis.

Millistel jalgpalliüritustel sa oled vabatahtlik olnud ja millistes rollides oled end leidnud?

Olin kord teadustaja Eesti ja Soome legendide mängul ning olin väga uhke, et nimede hääldusega ei pannud puusse. Kõige võimsam kogemus pärineb Tallinnas toimunud UEFA superkarikalt 2018. aastal, kui aitasin lahendada piletitega seotud muresid. Väga meeldejääv oli ka neidude U17 Euroopa meistrivõistluste finaalturniir – seal sõidutasin külalisi ja tegelesin väljaku ettevalmistusega Võrus.

Kuidas sobitad vabatahtliku töö kirjanikutöö ja muu elu kõrvale? Kirjutan tihti jalgpallist, seega kuluvad kõik vabatahtliku töö kogemused marjaks ära. Mu lähedased on alati leppinud sellega, et olen jalkahaige –mis neil muud üle jääb.

Kas sul on vabatahtlikuna tegutsemisest mõni naljakas või ootamatu seik, mida meenutad hea meelega?

Väga tore üllatus oli see, kui olin vabatahtlik UEFA superkarikal. Kui Real Madridi ja Atlético mäng algas, tõmbas vabatahtlike koordinaator taskust mängupileti ja ütles, et mine ja vaata mängu – ta saab ise hakkama. Olin arvestanud, et mängu kohapeal ei näegi, aga nägin! See jääb elu lõpuni meelde.

Mis sind iga kord tagasi toob – miks sa jätkuvalt vabatahtlikuks tuled?

Lahedad inimesed, kes Eesti jalgpallieluga seotud on. Neid vabatahtlikke, kellega mul on olnud rõõm kohtuda, ühendab armastus jalgpalli vastu. Ma ei usu, et oleksin kuskil mujal nendega kokku puutunud, aga alati on tore neid näha. Me oleme üks suur jalkapere.

Kui palju lisab spordielamusele see, et saad olla ise osa korraldusmeeskonnast, mitte ainult pealtvaataja?

Minu jaoks on need rollid siiski natuke erinevad. Vabatahtlikuna olen tööl – see, et töö on tasustamata, ei tähenda, et ma seda vähem tõsiselt võtaksin. See väljendub nii riietuses kui ka käitumises. Kui lähen mängule fännina, siis olen lihtsalt vaba mees vabal maal.

Kui palju on vabatahtlik töö sind üllatanud – kas midagi on olnud teistsugune, kui alguses arvasid?

Mind on üllatanud see, kui professionaalsete tiimidega olen saanud töötada. See motiveerib ka mind endast parimat andma.

Miks võiks sinu arvates iga jalgpallisõber vähemalt korra vabatahtlikuna kaasa lüüa?

Uusi asju on alati lahe proovida ja võibolla avastad enda kohta midagi uut. Väga tore tunne on hakkama saada – kasvõi näiteks tartlasena Tallinna liikluses, kui autos oli neli rootsi keeles lobisevat jalkaametnikku.

Kas vabatahtlikuks olemine on sind kuidagi muutnud – näiteks teinud kannatlikumaks, sotsiaalsemaks või spordimaailma paremini mõistvaks?

Vabatahtlik töö on õpetanud mind hindama kõikide vabatahtlike panust, sõltumata valdkonnast.

Millise mängu või sündmuse vabatahtlikuna kaasa tegemise unistus sul veel täitmata on?

Tahaksin olla vabatahtlik üritusel, kus mu enda lapselaps mängib.

Tule vabatahtlikuks!

Jalgpalliliidu vabatahtlike kogukonda kuulub enam kui 200 liiget ning neist üle poole on igal aastal liidu korraldatavate üritustega seotud. Aastas toimub peaaegu 30 üritust, kuhu vabatahtlikke kaasatakse. Aktiivsemaid vabatahtlikke tunnustatakse Estonia kontserdisaalis toimuval galal „Eesti jalgpall tänab“. Lisaks korraldatakse aasta jooksul vabatahtlikele ühisüritusi.

EJLi vabatahtlike programmiga saab liituda, täites liidu kodulehel või all oleva QR­koodi kaudu ankeedi või esitades avalduse  EJLi vabatahtlike Facebooki grupis. Täpsema info vabatahtlike programmi kohta saab leida jalgpalliliidu kodulehelt.

2026. aastal on võimalus vabatahtlike kogukonnaga tegutseda ka 25. maist 7. juunini toimuval noormeeste U17 EM­finaalturniiril. Suurturniiri õnnestumine oleneb suurel määral vabatahtlike panusest. Täpsem info valdkondade ja kandideerimise kohta EJLi kodulehel.

Vutiklubide pinksimeister selgub

18. jaanuaril

Järjekorras kolmandad jalgpalliklubide ja toetajate meistrivõistlused lauatennises toimuvad A. Le Coq Arenal 18. jaanuaril algusega kell 11. Registreerimine turniirile on avatud jalgpalliliidu kodulehel.

Eesti Jalgpalli Liidu, Eesti Lauatenniseliidu ja logistikaettevõtte Ferroline koostöös toimuvate võistluste eesmärk on edendada kogukonnatunnetust ja tuua jalgpallipere kokku tavapärasest teistsuguses keskkonnas.

Osalema on oodatud kõik Eestis tegutsevate jalgpalliklubide liikmed – mängijad, ametiisikud ja EJLi toetajad –, sõltumata nende lauatenniseoskuse tasemest. Ametiisikuks loetakse klubiga seotud isikut, kes on klubisse registreeritud ja kel on kehtiv ametiisiku litsents (näiteks treener, võistkonna esindaja, klubi president või meditsiinitöötaja).

Võistkonda saab igast klubist esindada kaks mängijat, kelle vahel tohib mängude käigus vahetusi teha. Turniiril osaleb kuni 32 klubi. Alagrupid moodustatakse registreerunute arvu järgi ning mängude ajakava selgub pärast loosi.

Registreerimine on avatud 12. jaanuarini ja turniir on kõigile tasuta.

Hein ja Räämet aasta parimad

Nii meeste kui naiste seas valiti tänavu Eesti parimaks jalgpalluriks mängija, kes polnud varem seda auhinda võitnud. Sedapuhku tulid võitjaks Karl Jakob Hein ja Siret Räämet.

Nii Hein kui Räämet lõpetasid esikolmikus ka eelmise aasta parimate valimisel (Hein oli meestest teine, Räämet naistest kolmas), kuid tõusid tänavu üsna kindlalt esikohale. Osaliselt saab seda selgitada vigastustega: eelmisel aastal meeste konkurentsis tihedas heitluses

Heina ees võidu võtnud Karol Mets naasis tänavu platsile alles oktoobris ehk mängis aastast veerandi; naiste hulgas mullu esikahe moodustanud Vlada Kubassova ja Lisette Tammik olid samuti suure osa aastast traumadega kimpus.

Hein valiti sealjuures parimaks hoolimata sellest, et ta on alates sügisest olnud klubijalgpallis väga vähese mänguajaga – kevadel Real Valladolidi eest Hispaania kõrgliigas mänginud Hein siirdus käimasolevaks hooajaks laenule Saksamaa Bundesliga klubi Bremeni Werder ridadesse, kus tal on aga tulnud täita varuväravavahi rolli. Mängulisi etteheiteid ei ole aga Heinale peaaegu olnud võimalik teha ei klubis ega koondises – sinisärkide eest on Hein endiselt selge liidermängija.

2025. aasta viimasel päeval 26. sünnipäeva tähistava keskkaitsja Räämeti aasta möödus Austria kõrgliigas Linzi LASKi ridades, kus ta kerkis väga kiirelt võtmemängijaks, aidates esmalt klubil kevadel liigasse püsima jääda ja sügisel keskmikuna kanda kinnitada. Samuti on Räämet Eesti koondises olnud kapten ja kaitseliini liider.

Nii meeste kui naiste seas tehti hääletus Eesti jalgpalliajakirjanike klubi (EJAK) ja Eesti jalgpalliliidu (EJL) koostöös: meestele panid mõlemad organisatsioonid välja 41, naistele 12 hääletajat. Hääletajate arvu vahe tulenes sellest, et suur osa EJAKi liikmeid, kes naistejalgpalli põhjalikult ei jälgi, ei soovinud hääletusest osa võtta.

Eesti parim meesjalgpallur 2025

Nime järel punktide arv, sulgudes esikohtade arv.

1. Karl Jakob Hein, 214 punkti (61)

2. Maksim Paskotši, 121 punkti (11)

3. Mattias Käit, 80 punkti (4)

4. Rauno Sappinen, 40 punkti (5)

5. Karol Mets, 16 punkti (1 esikoht)

6. Rocco Robert Shein, 6 punkti

7.–9. Märten Kuusk, 3 punkti

7.–9. Vlasi Sinjavski, 3 punkti

7.–9. Alex Matthias Tamm, 3 punkti

10. Mihkel Ainsalu, 2 punkti

11. Michael Schjønning-Larsen, 2 punkti

12.–13. Martin Miller, 1 punkt

12.–13. Markus Soomets, 1 punkt

Teet Allas: 1. Karl Jakob Hein, 2. Mattias Käit, 3. Rauno Sappinen

Are Altraja: 1. Rauno Sappinen, 2. Maksim Paskotši, 3. Karl Jakob Hein

Nikita Andrejev: 1. Maksim Paskotši, 2. Karl Jakob Hein, 3. Alex Matthias Tamm

Alo Bärengrub: 1. Karl Jakob Hein, 2. Karol Mets, 3. Rauno Sappinen

Kasper Elissaar: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Mattias Käit

Mario Hansi: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Mattias Käit

Heiti Heli: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Märten Kuusk

Andri Hõbemägi: 1. Karl Jakob Hein, 2. Mattias Käit, 3. Maksim Paskotši

Kris Ilves: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Mattias Käit

Laura Jaansen: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Mattias Käit

Ott Järvela: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Mattias Käit

Enar Jääger: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Rocco Robert Shein

Hannes Kaasik: 1. Karl Jakob Hein, 2. Rauno Sappinen, 3. Rocco Robert Shein

Targo Kaldoja: 1. Karl Jakob Hein, 2. Mattias Käit, 3. Maksim Paskotši

Eigo Kaljurand: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Mattias Käit

Janno Kaljuvee: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Mattias Käit

Marko Kaljuveer: 1. Karl Jakob Hein, 2. Rauno Sappinen, 3. Maksim Paskotši

Kristjan Kalkun: 1. Karl Jakob Hein, 2. Mattias Käit, 3. Maksim Paskotši

Martti Kallas: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Mattias Käit

Madis Kalvet: 1. Maksim Paskotši, 2. Karl Jakob Hein, 3. Mattias Käit

Kristjan Jaak Kangur: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Karol Mets

Kari-Andri Kask: 1. Rauno Sappinen, 2. Karl Jakob Hein, 3. Mattias Käit

Siim Kera: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Rauno Sappinen

Janno Kivisild: 1. Karl Jakob Hein, 2. Mattias Käit, 3. Rauno Sappinen

Kaspar Koort: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Rauno Sappinen

Roman Kožuhhovski: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Michael

Schjønning-Larsen

Marko Kristal: 1. Maksim Paskotši, 2. Mattias Käit, 3. Karl Jakob Hein

Dmitri Kruglov: 1. Maksim Paskotši, 2. Mattias Käit, 3. Karl Jakob Hein

Gunnar Leheste: 1. Karl Jakob Hein, 2. Karol Mets, 3. Maksim Paskotši

Tarmo Lehiste: 1. Maksim Paskotši, 2. Mattias Käit, 3. Rauno Sappinen

Marko Lelov: 1. Karl Jakob Hein, 2. Mattias Käit, 3. Maksim Paskotši

Marek Lemsalu: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Mattias Käit

Ivar Lepik: 1. Rauno Sappinen, 2. Alex Matthias Tamm, 3. Karl Jakob Hein

Oliver Lomp: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Mattias Käit

Anastassia Morkovkina: 1. Karl Jakob Hein, 2. Märten Kuusk, 3. Michael Schjønning-Larsen

Andres Must: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Mattias Käit

Gerd Müller: 1. Karl Jakob Hein, 2. Rocco Robert Shein, 3. Maksim Paskotši

Lauri Nuuma: 1. Karl Jakob Hein, 2. Mattias Käit, 3. Maksim Paskotši

Raul Ojassaar: 1. Maksim Paskotši, 2. Karl Jakob Hein, 3. Mattias Käit

Andres Oper: 1. Maksim Paskotši, 2. Mattias Käit, 3. Karl Jakob Hein

Kadi Parts: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Markus Soomets

Lembit Peegel: 1. Rauno Sappinen, 2. Mattias Käit, 3. Karl Jakob Hein

Katariina Peetson: 1. Rauno Sappinen, 2. Karl Jakob Hein, 3. Maksim Paskotši

Priit Penu: 1. Mattias Käit, 2. Karl Jakob Hein, 3. Maksim Paskotši

Raio Piiroja: 1. Karl Jakob Hein, 2. Mattias Käit, 3. Rauno Sappinen

Jana Pipar: 1. Karl Jakob Hein, 2. Karol Mets, 3. Maksim Paskotši

Aivar Pohlak: 1. Maksim Paskotši, 2. Karl Jakob Hein, 3. Rauno Sappinen

Sander Post: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Mattias Käit

Igor Prins: 1. Maksim Paskotši, 2. Mihkel Ainsalu, 3. Rauno Sappinen

Siim Pulst: 1. Karl Jakob Hein, 2. Mattias Käit, 3. Maksim Paskotši

Marti Pähn: 1. Karl Jakob Hein, 2. Mattias Käit, 3. Rocco Robert Shein

Marko Pärnpuu: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Rauno Sappinen

Rasmus Raidla: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Karol Mets

Monica Rand: 1. Karl Jakob Hein, 2. Rauno Sappinen, 3. Martin Miller

Raivo Rauts: 1. Karl Jakob Hein, 2. Karol Mets, 3. Rauno Sappinen

Anne Rei: 1. Maksim Paskotši, 2. Karl Jakob Hein, 3. Mattias Käit

Martin Reim: 1. Karl Jakob Hein, 2. Mattias Käit, 3. Maksim Paskotši

Kristjan Remmelkoor: 1. Karl Jakob Hein, 2. Vlasi Sinjavski, 3. Mattias Käit

Kaspar Ruus: 1. Maksim Paskotši, 2. Karl Jakob Hein, 3. Mattias Käit

Eduard Rõžov: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Mattias Käit

Debora Saarnak: 1. Mattias Käit, 2. Karl Jakob Hein, 3. Rauno Sappinen

Jani Sarajärvi: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Mattias Käit

Daniil Savitski: 1. Karl Jakob Hein, 2. Mattias Käit, 3. Maksim Paskotši

Indrek Schwede: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Rocco Robert Shein

Steiv Silm: 1. Karol Mets, 2. Karl Jakob Hein, 3. Mattias Käit

Joosep Susi: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Mattias Käit

Marko Susi: 1. Karl Jakob Hein, 2. Mattias Käit, 3. Maksim Paskotši

Aet Süvari: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Rauno Sappinen

Aleksandra Ševoldajeva: 1. Karl Jakob Hein, 2. Rauno Sappinen, 3. Maksim Paskotši

Brit Maria Tael: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Karol Mets

Ludvig Tasane: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Rauno Sappinen

Curro Torres: 1. Karl Jakob Hein, 2. Rauno Sappinen, 3. Maksim Paskotši

Mart Treial: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Mattias Käit

Liisi Troska: 1. Mattias Käit, 2. Karl Jakob Hein, 3. Rauno Sappinen

Andrian Tšeremenin: 1. Karl Jakob Hein 2. Maksim Paskotši, 3. Vlasi Sinjavski

Uno Tutk: 1. Karl Jakob Hein, 2. Mattias Käit, 3. Maksim Paskotši

Kaarel Täll: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Mattias Käit

Andres Vaher: 1. Karl Jakob Hein, 2. Mattias Käit, 3. Maksim Paskotši

Siim Valtna: 1. Karl Jakob Hein, 2. Mattias Käit, 3. Maksim Paskotši

Konstantin Vassiljev: 1. Mattias Käit, 2. Maksim Paskotši, 3. Karl Jakob Hein

Vladimir Vassiljev: 1. Karl Jakob Hein, 2. Karol Mets, 3. Mattias Käit

Rasmus Voolaid: 1. Karl Jakob Hein, 2. Maksim Paskotši, 3. Mattias Käit

Eesti parim naisjalgpallur 2025

Nime järel punktide arv, sulgudes esikohtade arv.

1. Siret Räämet, 58 punkti (16)

2. Vlada Kubassova, 25 punkti (3)

3. Katarina Elisabeth Käpa, 19 punkti

4. Mari Liis Lillemäe, 12 punkti (2)

5. Katriin Saulus, 7 punkti (1)

6. Katrin Kirpu, 6 punkti

7.–8. Karola Purgats, 5 punkti

7.–8. Jaanika Volkov, 5 punkti

9. Kristina Teern, 4 punkti (1)

10. Annegret Kala, 3 punkti (1)

Kätlin Hein: 1. Siret Räämet, 2. Karola Purgats, 3. Katarina Elisabeth Käpa

Heiti Heli: 1. Siret Räämet, 2. Vlada Kubassova, 3. Katarina Elisabeth Käpa

Kris Ilves: 1. Siret Räämet, 2. Jaanika Volkov, 3. Katarina Elisabeth Käpa

Laura Jaansen: 1. Siret Räämet, 2. Katarina Elisabeth Käpa, 3. Vlada

Kubassova

Kaidi Jekimova: 1. Mari Liis Lillemäe, 2. Siret Räämet, 3. Karola Purgats

Martti Kallas: 1. Siret Räämet, 2. Vlada Kubassova, 3. Mari Liis Lillemäe

Kristjan Jaak Kangur: 1. Siret Räämet, 2. Jaanika Volkov, 3. Katarina

Elisabeth Käpa

Bogdan Lukašenko: 1. Annegret Kala, 2. Karola Purgats, 3. Vlada

Kubassova

Ljubov Maksimova: 1. Vlada Kubassova, 2. Siret Räämet, 3. Mari Liis

Lillemäe

Anastassia Morkovkina: 1. Katriin Saulus, 2. Katarina Elisabeth Käpa, 3. Katrin Kirpu

Gerd Müller: 1. Kristina Teern, 2. Vlada Kubassova, 3. Siret Räämet

Raul Ojassaar: 1. Siret Räämet, 2. Katrin Kirpu, 3. Katarina Elisabeth Käpa

Kadi Parts: 1. Siret Räämet, 2. Katrin Kirpu, 3. Mari Liis Lillemäe

Katariina Peetson: 1. Mari Liis Lillemäe, 2. Siret Räämet, 3. Katarina

Elisabeth Käpa

Aivar Pohlak: 1. Siret Räämet, 2. Vlada Kubassova, 3. Katarina Elisabeth Käpa;

Raivo Rauts: 1. Siret Räämet, 2. Vlada Kubassova, 3. Katrin Kirpu

Anne Rei: 1. Siret Räämet, 2. Vlada Kubassova, 3. Katarina Elisabeth Käpa

Martin Reim: 1. Siret Räämet, 2. Katriin Saulus, 3. Katarina Elisabeth Käpa

Kristjan Remmelkoor: 1. Siret Räämet, 2. Vlada Kubassova, 3. Jaanika

Volkov

Jüri Saar: 1. Siret Räämet, 2. Katarina Elisabeth Käpa, 3. Katriin Saulus

Deniss Samoilov: 1. Vlada Kubassova, 2. Siret Räämet, 3. Mari Liis Lillemäe

Aet Süvari: 1. Vlada Kubassova, 2. Katarina Elisabeth Käpa, 3. Siret Räämet

Merily Toom: 1. Siret Räämet, 2. Mari Liis Lillemäe, 3. Katriin Saulus

Liisi Troska: 1. Siret Räämet, 2. Katarina Elisabeth Käpa, 3. Kristina Teern

Aasta sümboolne koondis ja teised laureaadid

Juba aastast 1992 oleme välja kuulutanud Eesti jalgpalli sümboolse koondise. Kõik teised laureaadid on lugejatele tuttavates kategooriates nimetatud alates 1995. aastast. Jalka võttis selle traditsiooni 2009. aastal üle ajakirjalt Sporditäht.

Aasta poolkaitsja

2025 Mattias Käit – esiliigast tõusnud FC Thuni vedamise eest Šveitsi kõrgliiga liidriks

2024 Mihkel Ainsalu

2023 Markus Poom

2022 Konstantin Vassiljev

2021 Mattias Käit

2020 Vladislav Kreida

2019 Mihkel Ainsalu

2018 Konstantin Vassiljev

2017 Mattias Käit

2016 Konstantin Vassiljev

2015 Karol Mets

2014 Karol Mets

2013 Konstantin Vassiljev

2012 Konstantin Vassiljev

2011 Konstantin Nahk

2010 Konstantin Vassiljev

2009 Kaka

2008 Martin Vunk

2007 Juha Hakola

2006 Ragnar Klavan

2005 Ragnar Klavan

2004 Taavi Rähn

2003 Marko Kristal

2002 Martin Reim

2001 Marko Kristal

2000 Martin Reim

1999 Martin Reim

1998 Marko Kristal

1997 Viktor Alonen

1996 Meelis Rooba

1995 Indro Olumets

Aasta kaitsja

Aasta ründaja

2025 Rauno Sappinen – koondises Küprosele löödud kübaratriki eest

2024 Alex Matthias Tamm

2023 Rauno Sappinen

2022 Henri Anier

2021 Robert Kirss

2020 Rauno Sappinen

2019 Erik Sorga

2018 Mark Anders Lepik

2017 Joonas Tamm

2016 Vjatšeslav Zahovaiko

2015 Ats Purje

2014 Frank Liivak

2013 Henri Anier

2012 Andres Oper

2011 Konstantin Vassiljev

2010 Sander Post

2009 Indrek Zelinski

2008 Ats Purje

2007 Andres Oper

2006 Andres Oper

2005 Tarmo Neemelo

2004 Ingemar Teever

2003 Tor Henning Hamre

2002 Andres Oper

2001 Indrek Zelinski

2000 Andres Oper

1999 Andres Oper

1998 Indrek Zelinski

1997 Argo Arbeiter

1996 Andres Oper

1995 Lembit Rajala

2025 Maksim Paskotši – tugevas Belgia liigas kindlaks põhimeheks saamise eest

2024 Karol Mets

2023 Karol Mets

2022 Karol Mets

2021 Märten Kuusk

2020 Joonas Tamm

2019 Karol Mets

2018 Joonas Tamm

2017 Ragnar Klavan

2016 Ragnar Klavan

2015 Ragnar Klavan

2014 Artur Pikk

2013 Ragnar Klavan

2012 Ragnar Klavan

2011 Ragnar Klavan

2010 Ragnar Klavan

2009 Raio Piiroja

2008 Raio Piiroja

2007 Raio Piiroja

2006 Enar Jääger

2005 Enar Jääger

2004 Andrei Stepanov

2003 Urmas Rooba

2002 Urmas Rooba

2001 Raio Piiroja

2000 Urmas Rooba

1999 Raio Piiroja

1998 Martin Reim

1997 Urmas Kirs

1996 Sergei Hohlov-Simson

1995 Marek Lemsalu

Aasta väravavaht

2025 Karl Jakob Hein – debüüdi eest Bundesligas

2024 Karl Jakob Hein

2023 Evert Grünvald

2022 Karl Jakob Hein

2021 Karl Jakob Hein

2020 Karl Jakob Hein

2019 Matvei Igonen

2018 Sergei Lepmets

2017 Sergei Lepmets

2016 Andreas Vaikla

2015 Mihkel Aksalu

2014 Mihkel Aksalu

2013 Sergei Pareiko

2012 Sergei Pareiko

2011 Samir Handanović

2010 Marko Meerits

2009 Sergei Pareiko

2008 Pavel Londak

2007 Pavel Londak

2006 Martin Kaalma

2005 Mart Poom

2004 Mart Poom

2003 Mart Poom

2002 Martin Kaalma

2001 Martin Kaalma

2000 Mart Poom

1999 Ain Tammus

1998 Toomas Tohver

1997 Mart Poom

1996 Rain Vessenberg

1995 Algimantas Briaunys

Aasta treener

2025 Konstantin Vassiljev – esimesel treeneriaastal üllatuslikult võidetud meistritiitli eest

2024 Aleksandra Ševoldajeva

2023 Igor Prins

2022 Aivar Anniste ja Daniel Meijel

2021 Thomas Häberli

2020 Leo Ira

2019 Jürgen Henn

2018 Aleksandra Ševoldajeva

2017 Arno Pijpers

2016 Jürgen Klopp

2015 Norbert Hurt

2014 Indrek Koser

2013 Martin Reim

2012 Lars Hopp

2011 Tarmo Rüütli

2010 Keith Boanas

2009 Frank Bernhardt

2008 Frank Bernhardt

2007 Viggo Jensen

2006 Tarmo Rüütli

2005 Jelle Goes

2004 Tarmo Rüütli

2003 Jelle Goes

2002 Arno Pijpers

2001 Olev Reim

2000 Aivar Lillevere

1999 Teitur Thordarson

1998 Erki Kesküla

1997 Tarmo Rüütli

1996 Teitur Thordarson

1995 Silvar Luht

LAUREAADID

Aasta naismängija

2025 Siret Räämet – koondise kapten kinnitas välismaal kanda

2024 Kairi Himanen

2023 Lisette Tammik

2022 Vlada Kubassova

2021 Pille Raadik

2020 Katrin Loo

2019 Inna Zlidnis

2018 Katrin Loo

2017 Anastassia Morkovkina

2016 Kaire Palmaru

2015 Anete Paulus

2014 Signy Aarna

2013 Getter Laar

2012 Anastassia Morkovkina

2011 Pille Raadik

2010 Tiina Trutsi

2009 Katrin Loo

2008 Ave Pajo

2007 Heleri Saar

2006 Ave Pajo

2005 Hannaliis Jaadla

2004 Heleri Saar

2003 Andra Karpin

2002 Ave Pajo

2001 Irja Reedik

2000 Geit Prants

1999 Annika Tammela

1998 Katrin Tuse

1997 Kaire Kaljurand

1996 Maaren Olander

1995 Aire Lepik

Aasta klubi

2025 FC Flora – meister

taas nii meeste kui naiste

seas

2024 Tartu JK Welco

2023 JK Tallinna Kalev

2022 JK Tabasalu

2021 Pärnu Vaprus

2020 Viljandi JK Tulevik

2019 FC Nõmme United

2018 JK Tabasalu

2017 Pärnu Poseidon

2016 Tallinna FC Eston Villa

2015 Tartu Tammeka

2014 Pärnu JK

2013 Tartu Santos

2012 Vändra JK Vaprus

2011 Viljandi JK Tulevik

2010 JK Liverpool Pub

2009 FC Tabivere

2008 Nõmme Kalju

2007 Nõmme Kalju

2006 FC Levadia

2005 FC Elva

2004 Tartu JK Tammeka

2003 JK Sõrve

2002 FC Flora

2001 FC Kotkas

2000 FC Valga

1999 FC Kuressaare

1998 FC Flora

1997 Viljandi JK Tulevik

1996 Lelle SK

1995 Mustamäe SK Aeg

Aasta kohtunik

2025 Grigori Ošomkov – U19 noormeeste saalijalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaali teenindamise ja aastatepikkuse töö eest Euroopa saalijalgpallikohtunike tipus

2024 Kristo Tohver

2023 Karolin Kaivoja

2022 Karolin Kaivoja

2021 Kristo Külljastinen

2020 Karolin Kaivoja

2019 Karolin Kaivoja

2018 Kristo Tohver

2017 Ago Kärtmann

2016 Uno Tutk

2015 Triinu Laos

2014 Reelika Turi, Triinu Laos, Anni Rahula

2013 Silver Kõiv

2012 Kristo Tohver

2011 Kristo Tohver

2010 Aivar Pohlak

2009 Hannes Kaasik

2008 Maaren Olander

2007 Kristo Tohver

2006 Kristo Tohver

2005 Hannes Reinvald

2004 Margus Kotter

2003 Maaren Olander

2002 Uno Tutk

2001 Hannes Kaasik

2000 Uno Tutk

1999 Kalev Pajula

1998 Raivo Lattik

1997 Katrin Taurafeldt, Sirle Blumberg

1996 Sten Kaldma

1995 Margus Kotter

Aasta turniir

2025 U19 saalijalgpalli valikturniir Sillamäel – kolme mänguga

1366 pealtvaatajat ja Eesti edasipääs

2024 rannajalgpalli euroliiga superfinaal

2023 tüdrukute U17 EM­finaalturniir Eestis

2022 naiste Balti turniir

2021 UEFA Konverentsiliiga

2020 Premium liiga

2019 U17 sõprusturniir Lõuna-Eestis

2018 UEFA superkarikas Tallinnas

2017 naiste Meistrite liiga alagrupiturniir Pärnus

2016 Premium liiga

2015 rannajalgpalli euroliiga superfinaal Pärnus

2014 Ropka hoovijalgpalliturniir

2013 rahvaliiga

2012 U19 EM­finaalturniir Eestis

2011 Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluv U19

Tallinn Cup

2010 A­koondiste EM­valikturniir

2009 U19 eliitringi turniir Tallinnas

2008 U19 EM­valikturniir Tallinnas

2007 Vaprus Summer Cup noortele Pärnus

2006 rahvusvaheline naiste klubiturniir Pärnus ASi Savi auhindadele

2005 Coca­Cola pühapäevaliiga

2004 FC Flora maakoolide turniir

2003 Tali Cup

2002 EJLi saalijalgpalli aastalõputurniir

2001 Põlva Lootose rahvusvaheline noorteturniir

2000 Kotkas Cup

1999 Päkapiku turniir Pärnus

1998 IV Peipsi Cup

1997 Kärdla VII noorteturniir

1996 U16 MM-valikturniir Tallinnas

1995 EJLi saalijalgpalli aastalõputurniir

Aasta staadion

2025 Laagri staadion – Harju JK Laagri kodumängude mõnusa atmosfääri, uue tribüüni ja kunstmuru eest

2024 Kadrioru staadion

2023 Pärnu jalgpallihall ja Tallinna Kalevi jalgpallihall

2022 Pärnu rannastaadion

2021 Männimäe jalgpallihall

2020 Raadi roheline jalgpallipark

2019 Kuressaare linnastaadion

2018 A. Le Coq Arena

2017 Tartu Sepa jalgpallikeskus

2016 Pärnu rannastaadion

2015 A. Le Coq Arena

2014 Leedu jalgpalliliidu staadion Vilniuses

2013 Eesti Jalgpalli Liidu sisehall

2012 Tehvandi staadion

2011 Tamme staadion Tartus

2010 Rakvere staadion

2009 Pere-Reinu jalgpallistaadion Paduveres

2008 Bilino Polje Zenicas

2007 Wembley

2006 FC Kotka sisehall

2005 Tallinna kunstihoone

2004 Põlva Lootospargi staadion

2003 Kotka staadion

2002 üheksa uut kunstmuruväljakut üle Eesti (viis Tallinnas, üks Tartus, Kuressaares, Valgas ja Maardus)

2001 Lilleküla

2000 Tallinna Jalgpalli Kool

1999 Kadrioru

1998 Stadio Cibali Sitsiilias Catanias

1997 Viljandi

1996 Kadrioru

1995 Kehtna

Aasta publik

2025 Viimsi–Kuressaare üleminekumäng – 811 pealtvaatajat kütsid jaheda sügisilma kuumaks

2024 Eesti–Saksamaa U21 EM-valikmäng Kadriorus

2023 FCI Levadia – FC Flora Premium liigas

2022 Białystoki Jagiellonia fännid A. Le Coq Arenal

2021 FC Flora – Saku Sporting naiste meistriliigas

2020 Pärnu Vaprus

2019 FC Flora

2018 Narva Trans

2017 Nõmme Kalju

2016 FC Elva

2015 Premium liiga publik

2014 FC Flora

2013 Tartu Tammeka

2012 U19 finaalturniiri publik Tallinnas, Haapsalus, Rakveres

2011 Eesti–Iirimaa publik Tallinnas

2010 Serbia koondise toetajad mängus Eesti vastu

2009 Hispaania–Eesti MM-valikmängul Meridas

2008 Eesti–Kanada A. Le Coq Arenal

2007 Eesti–Montenegro A. Le Coq Arenal

2006 Levadia–Newcastle A. Le Coq Arenal

2005 Tartu publik Eesti meistrivõistlustel

2004 Läti–Eesti Riias

2003 Kohtla-Järve Lootose publik

2002 Eesti–Venemaa A. Le Coq Arenal

2001 Eesti–Holland Lillekülas

2000 Eesti–Kõrgõzstan Kuressaares

1999 Leedu–Eesti Vilniuses

1998 Eesti – Fääri saared Kadriorus

1997 Eesti–Andorra Kuressaares

Aasta pealtvaataja

2025 Nikita Andrejev – juhendamiskeelu all olnud Nõmme Kalju peatreener jälgis mängu Hiiu staadioni katuselt

2024 Margus Mänd

2023 Juss Haasma

2022 Jürgen Henn

2021 Üllar Lanno

2020 Jari Litmanen

2019 Sebastian Luhtaru

2018 Kersti Kaljulaid

2017 Eesti kolmik (Nele Akulin / Martin Kasesalu / Frank Kolde) Okeaania turneel

2016 maskotipoiss Siil

2015 Luule Komissarov

2014 Kadri ja Triin Teeväli

2013 Magnus Pehrsson

2012 koorilauljad Eesti–Poola mängul A. Le Coq Arenal

2011 Toomas Hendrik Ilves

2010 Martin Kivimäe

2009 Sander Puri

2008 Roosa Panter

2007 Ott Pruun

2006 Arnold Rüütel

2005 Jüri Makarov

2004 Kadri Liik

2003 Henrik Hololei

2002 Kojamees ehk Tarmo Kruusimäe

2001 Rootsi Kunn ehk Toomas Kalmet

2000 Mart Laar

1999 Sulev Vahtre

1998 Mart Mardisalu

1997 Illar Hallaste

1996 Triin Edasi

1995 Edmund Karp

Aasta ajakirjanik

2025 Laura Jaansen – asjatundlike stuudioanalüüside eest ERRi eetris ja terava sule eest Soccernet.ee veergudel

2024 Kasper Elissaar

2023 Debora Saarnak

2022 Steiv Silm

2021 Madis Kalvet

2020 Kalev Kruus ja Toomas Vara

2019 Indrek Schwede

2018 Aet Süvari

2017 Kasper Elissaar

2016 Hugo Tipner

2015 Kristjan Jaak Kangur

2014 Priit Pullerits

Aasta sponsor

2013 Marko Kaljuveer

2012 Kalle Paas

2011 Tarmo Tiisler

2010 Kristjan Roos

2009 Joosep Susi

2008 Ott Järvela

2007 Aet Süvari

2006 Andres Must

2005 Anton Siht

2004 Aavo Sarap

2003 Mihkel Uiboleht

2002 Helar Osila

2001 Andres Vaher

2000 Indrek Kannik

1999 Tiit Karuks

1998 Jaan Martinson ja Andres Vaher

1997 Veiko Asu

1996 Andrus Allika

1995 Margus Luik

2025 LHV pank – jalgpalli suuremahulise toetamise ja jalgpallikaardi projekti uue rekordsumma eest

2024 Euronics

2023 A. Le Coq

2022 LHV pank

2021 A. Le Coq

2020 Coolbet

2019 LHV pank

2018 Rimi

2017 Betsafe

2016 LHV pank

2015 Triobet

2014 Coca­Cola HBC Eesti

2013 A. Le Coq

2012 Olerex

2011 LHV pank

2010 ABC Motors

2009 Lavazza

2008 Nike

2007 Triobet

2006 A. Le Coq

2005 Elisa

Jalka sümboolne koondis 2025

Sümboolset koondist valivad Sporditäht/Jalka seekord juba 34. korda.

Kõige napimalt pääses koosseisu seekord koondise kapten Karol Mets, kes naasis pika vigastuspausi järel platsile alles oktoobris ja sai seetõttu rivisse väikese mööndusega – aga kellele seda siis veel teha kui mitte Bundesliga põhimehele? Mets on valikus 12. korda (kõik järjest!), olles esimest korda sümboolsesse koosseisu kuulunud 2014. aastal.

Kõigi aegade tabelis tõstab see Metsa jagama viiendat kohta – 16 korda on valikus olnud Ragnar Klavan ja Konstantin Vassiljev, 13 korda Andres Oper ja Martin Reim. Metsaga võrdsed 12 nominatsiooni on teeninud Mart Poom ja Taijo Teniste.

Kui mullu oli koosseisus koguni viis debütanti, siis tänavune rivistus on pisut ebatavaline seepärast, et ühtegi debütanti seekord 11 sekka ei kuulugi – Mattias Käit on rivis kaheksandat, Karl Jakob Hein kuuendat, Rauno Sappinen, Maksim Paskotši ja Vlasi Sinjavski neljandat ja ülejäänud mehed (Märten Kuusk, Kevor Palumets, Michael Schjønning-Larsen, Rocco Robert Shein ja Alex Matthias Tamm) teist korda.

Võrreldes eelmise aastaga on vahetunud vaid üksikud nimed: välja on jäänud Joonas Tamm, Mihkel Ainsalu ja Ioan Yakovlev, neid asendavad Märten Kuusk, Mattias Käit ja Rauno Sappinen.

2004 Radiolinja

2003 Radiolinja

2002 A. Le Coq

2001 A. Le Coq

2000 Nike

1999 Estreftrans Service

1998 Nike

1997 VH Sportmedia AG

1996 hotell Olümpia

1995 RAS Liviko

Aasta parim alla 21aastane vutimees

2025 Marten-Chris Paalberg – Premium liiga paremuselt teine väravakütt ja A-koondislane – ja seda kõike napilt 17aastaselt!

2024 Patrik Kristal

2023 Martin Vetkal

2022 Rocco Robert Shein

2021 Maksim Paskotši

2020 Karl Jakob Hein

2019 Vladislav Kreida

2018 Karl Jakob Hein

2017 Martin Miller

2016 Mattias Käit

2015 Rauno Sappinen

2014 Karol Mets

2013 Frank Liivak

2012 Henrik Ojamaa

2011 Albert Prosa

2010 Sergei Zenjov

2009 Kaimar Saag

2008 Sander Puri

2007 Kaimar Saag

2006 Ats Purje

2005 Jürgen Kuresoo

2004 Ragnar Klavan

2003 Enar Jääger

(Eesti) jalgpalli läbikukkumine

„Vaieldamatult on mäng inimpsüü hika üks tõsisemaid ja or gaanilisemaid vajadusi. Mängu eri vormid saadavad inimest ja inimkonda kõigil ta arengustaadiumidel. Hooletu käegalöömine sellele faktile tooks vaevalt kasu teadusele.“

Juri Lotman („Kunst modelleerivate süsteemide seas. Teesid“, tees 1.2.1)

Käesolev sõnaline katsetus (essee) on filosoofiline tähenduses, mis võtab filosoofia etümoloogiat tõsiselt. Või siis mänguliselt. Või täpsemini mõlemat korraga: mänguli selt ja tõsiselt. Filosoofia – see on ju tarkusearmastus. Armastus on aga irratsionaalne lembimine. Filosoofia – see on sõge ja irratsio naalne kirg mõistuse vastu. Kummati on see tabav, miska käesoleva ettekande avatees tundub vähemasti (esmapilgul) provokatiivne.

gi see, et gepard jookseb tast võrratult kiiremini, elevant on võrratult tugevam, ämblik suudab eritada terasest tugevamat niiti, kass näha pimedamas jne. Veelgi vähem häirivad inimest masinate paremad saavutused (masin, mis koob kiiremini kui tuhat vanaema, kraana, mis tõstab kui sada Lurichit jne). Kui aga inimesele püütakse väita, et šimpans lahendab temast mõnda vaimset ülesannet paremini või et kohe võtavad arvutid mõtlemise üle, siis muutub inimene ärevaks. Kui inimene lõi masina, mis matkib väga veenvalt mõtlemisvõime üht olulisimat tunnust – sõnalist osavust –, siis reanimeerusid massiliselt väga arhailised müüdid, olgu need siis peatset taevariiki või apokalüpsist kuulutavad.

1. Jalgpall on täiesti mõttetu tegevus.

Miks tundub see väide provokatiivne (et mitte öelda lausa solvav)? Küllap ikka sellest, et mõtlemisel (mõtlemisvõimel) on inimese identiteedis eriline koht. See kajastub rõhutatult liiginimeski – homo sapiens sapiens –, mõtlev mõtlev inimene (milline groteskne liialdus ja nartsissism!).

„Kui inimesele püütakse väita, et šimpans lahendab temast mõnda vaimset ülesannet paremini või et kohe võtavad arvutid mõtlemise üle, siis muutub inimene ärevaks.“

Öötaeva mõõtmatu ulatuse ees end kaduvväikese ja tühisena tundnud suurmõtleja Blaise

Pascal kirjeldas inimest hapra ja kaduva pilliroona, aga mõtleva pilliroona. Ning oli selge, et mõtlemise suurus ületas igati ainelise tühisuse.

Inimese üleolekuveendumust ei kõiguta kuida-

Sedalaadi vaimuinimesed, keda iseloomustab põlgus spordi kui sellise vastu, on väljasurematu tõug. Filosoofilise ehk mõttetarkuse ülistamise kõrval on alati käinud ka traditsioon, mis suhtub mõistusesse ääretu umbusuga (selle saatanlikuks kuulutamiseni välja). See traditsioon pole teps mitte rumal, pole teps mitte harimatu.

Johan Huizinga, üks 20. sajandi kuulsamaid kultuuriloolasi, kirjutab oma raamatu „Mängiv inimene“ (1938) eessõnas: „Kui meie tegevuse sisu üle lõpuni järele mõelda, võib kogu inimtegevus paista pelga mänguna. Kellele piisab sellest metafüüsilisest järeldusest, see ei pea seda raamatut lugema.“ Erasmuse „Narruse kiitust“ pidas ta kohutavalt läbinägelikuks. Ta ei ole selles äratundmises sugugi üksi.

Dostojevski üli- ja ülearenenud põrandaalune võtab kenasti kokku: „Vaadake, härrased, mõistus on hea asi, selle vastu ei saa vaielda, ent mõistus on ainult mõistus ja rahuldab ainult inimese mõistuslikke potentse, tahtmises aga avaldub elu tervenisti, see on kogu inimelu, kaasa arvatud mõistus ja kõik muu enesesügamine. Ja kui ka meie elu selles oma avalduses osutub tihtipeale näruseks, siis on see ikkagi elu, mitte ruutjuure leidmine! On ju näiteks täiesti loomulik, et tahan elada just selleks, et rahuldada kõiki oma elupotentse, aga mitte selleks, et rahuldada ainuüksi oma mõistuslikke potentse, mis on kõigest kahekümnendik mu elupotentsidest.“

„Jalgpall on täiesti mõttetu tegevus.“

„Jah, just! Loomulikult! Kuidas muidu saaks ta olla suur ja oluline!“

Seega.

2. [Jalgpall on] ometi väga tähtis tegevus – see on empiiriline üldistus, mida kinnitab seal liikuva rahavoo maht.

Halastusest mõttetarkade ja kutsumuslike vaimuinimeste vastu ei hakka ma siin kõrvutama esseistide honorare või filosoofiaõpetajate aastapalka maailma tippjalgpallurite aritmeetilise sekunditeenistusega.

Jalgpalli austajate koguhulk on samas suurusjärgus inimliigi populatsiooni enesega. Väidetavasti on see maailma kõige populaarsem spordiala. Nii võib julgelt öelda, et jalgpalli fenomenaalne (filosoofi alandav) populaarsus kõneleb midagi inimliigi enese kohta. Ja see on empiiriline üldistus (mitte deskriptiivne üleskutse à la Pascal).

3. Jalgpall on ürgse, hord hordi vastu võitlusvajaduse integreerimine tsiviliseeritusse.1

Rääkida liigist tähendab vältimatult rääkida tema kujunemisloost, sest elu on mäluline aine.

Vägivaldsuse puhul eristatakse vähemalt kahte funktsionaalset tüüpi: reaktsiooniline ja strateegiline (kavandatud). Inimene on kodustatud liik, ta on ennast ise kodustanud. Kodustatuse tunnused ulatuvad fenotüüpilistest käitumuslikeni (üheks, muuseas, on aju kahanemine).

Võrreldes lähisugulastega on inimene väga vähe reaktsiooniliselt vägivaldne, ta on oma reaktsioonilise vägivaldsuse väga edukalt maha keeranud (kõige rohkem reaktsioonilist vägivalda kasutab kahe-kolmeaastane inimene, sest siis on juba piisavalt kehalist võimekust löömiseks, hammustamiseks, tõukamiseks, aga inhibeeriv sotsialiseerumine alles algab).

Strateegilist vägivaldsust pole inimesel veel eriti õnnestunud alla reguleerida (selle väite valus tõendus oli siin maailmajaos Venemaa rünnak Ukraina vastu, eks).

Arusaadavalt ei saa liigisisene agressiivsus evolutsioonilistel põhjustel olla kunagi liiga edukas. Liikidevahelises konkurentsis soosib evolutsioon neid liike, kes ennast ise liiga palju ei nõrgesta. Võideldakse ressursside pärast (toit ja territoorium) ja võideldakse ka sigimispartneri pärast.

Seksuaalne dimorfism indikeerib intraseksuaalse konkurentsi laadi.

Vaatame näiteks gorillasid. Gorilladel on väga suur seksuaalne dimorfism – isased on emastest nii palju suuremad ja tugevamad, et võivad mitteteadjale tunduda lausa teisest ahviliigist. Isaste omavaheline mõõduvõtt paneb paika selle, kes saab pruutide juurde ja kes mitte.

Evolutsioon soosib koostööd emaste ja isaste vahel (emasel, kes läheb ise isase juurde, on ju palju paremad evolutsioonilised võimalused kui sellel, kes isase eest põgeneb). Samuti pole liigi huvides see, et isased üksteist liiga edukalt maha notivad või sandistavad. Nõnda areneb välja turniirlemine, olgu tedrekuked või põdrapullid, sportlased või sportautolased – isased turniirlevad ja emastele tunduvad isased seda atraktiivsemad, mida kõrgemal on nad isaste omavahelises hierarhias.

1 Määratlen siin tsiviliseeritust kõnekeelsena, st umbes sama tähendusväljaga nagu kujundites „tsiviliseeritud inimene“, „tsiviliseeritud käitumine“. Või sel sildil Soome idapiiril, kus kirjas „tsivilisatsiooni lõpp“.

Seevastu kõige hipilikumatel primaatidel – bonobotel – on emased ja isased enam-vähem sama suured. Liikide puhul, kus isased võitlevad emaste pärast, on isased emastest suuremad ja tugevamad (ja relvastatumad jne).

Kuidas inimesega on? Mehed on keskeltläbi pikemad ja raskemad, aga erinevus pole kaugeltki nii suur kui gorillade puhul. Samas (eriti) ülakeha jõus ja kaklemisvõimes on erinevus väga selge ja ühene.

Kui jalgpall on mõttetu (evolutsiooniliste instinktide puntratants), siis naistejalgpall on täiskultuuriline perverssus, karneval. Hügieenilisemal juhul filosoofi idee. Miski, mis on õigustatav ainult filosoofiliselt, sest võrdusmärgi suudab siia fantaseerida ainult bioloogilistest realiteetidest ehk elust sõltumatust taotlev abstraktne mõistus, see, mida armastavad mõistusearmastajad.

„Halastusest

lutsiooniliselt kasulik on ühtlasi meeldiv. Nõnda on sellise tunde- ja motivatsioonikompleksiga varustatud seks ja laste eest hoolitsemine, aga paraku ka territooriumi- ja toidukonkurentide liigisisene tõurastamine.

Etoloogianobelist Konrad Lorenz pani tähele, et liikidel, kellel on välja arenenud tapvad relvad (kihvad, teravad sarved, küünised vms), on tugevalt välja arenenud liigisisese agressiivsuse pärssimise mehhanismid. Nende isased turniirlevad ehk nende pulmakaklused on ritualiseeritud ja seepärast väga harva letaalsed.

mõttetarkade ja kutsumuslike vaimuinimeste vastu ei hakka ma siin kõrvutama esseistide honorare või filosoofiaõpetajate aastapalka maailma tippjalgpallurite aritmeetilise sekunditeenistusega.“

Evolutsiooni evangeelium on see, et pikas perspektiivis soosib evolutsioon vastastikku meeldivaid suhteid, sest suhted, mis ühele osapoolele on ebameeldivad, sisaldavad suhet ennast destabiliseerivat tendentsi. Evolutsioon triivib parasitismilt mutualismile, vägistamiselt armatsemisele, sõjalt jalgpallile.

Aga oleme alles üsna alguses. Pealegi soosib evolutsioon neid isendeid ja kooslusi, kellele evo-

Võib öelda, et jalgpall on ritualiseeritud sõda, kollektiivne kavandatud agressiivsus arendatud kõrgemale evolutsioonilisele astmele.

4. Jalgpalli läbikukkumine on seega (evolutsiooni evangeeliumiga pärituulse) tsiviliseerumisprotsessi läbikukkumine ehk miski, mida kinnitab üha rohkem poliitiline polariseerumine polariseerumise pärast ja afektiivsusse vajuv sotsiaalmeediavoog.

Kui inimene ei suuda enam kollektiivset kavandatud agressiivsust ritualiseerida, siis võib öelda, et jalgpall on läbi kukkunud. Ja tundub, et üha enam ongi.

„Ei mullast meil polegi enam suurt lugu, kui mängime vutti kunstmuru pääl…?“

Kas mäletate oma viimast suurt jalgpallimatši? Töenäoliselt meenuvad teile sellega seoses löödud väravad, kaitsjate ennastsalgav töö, väravavahi dramaatiline törje, kohtunike eksimused ja fännide kaasaelamine. Kuid kas keegi mäletab mulda vöi muru selle peal, millel köik see toimus? Tänapäeva jalgpallis, kus domineerivad tipptehnoloogia ja kalli infrastruktuuriga kunstmuruväljakud, kiputakse unustama spordiala alget – mulda. See ei ole lihtsalt must tolm vöi pori jalge all, vaid ürgne, elav ja hingav organism, mille seisund möjutab otseselt jalgpallimängu dünaamikat, vigastuste riski ja ka laiemalt sportlaste tervist. Jalgpallurid oskavad sageli hinnata muru kvaliteeti, kuid selle otsene möjutaja on muru all käivad protsessid.

See sageli unustatud seos on siiski sügavam nii otseses kui ülekantud tähenduses, kui me arvata oskame. Etümoloogiliselt tulenevad nii kreekakeelne söna pedon (muld, maa) kui ka pous (jalg) samast indoeuroopa algkeele (sanskriti) sönatüvest, mis tähistab köndimist ja jalajälge. Seega kui iidset keelt uskuda, vöiksime jalgpalli asemel rahulikult öelda, et mängime mullapalli vöi isegi könnipalli, mis tekitab aktuaalsed seosed tänapäeval populaarsust koguva könnijalkaga.

Mis on muld?

„Tänapäeva jalgpallis, kus domineerivad tipptehnoloogia ja kalli infrastruktuuriga kunstmuruväljakud, kiputakse unustama spordiala alget –mulda.“

Üldtuntud mulla definitsioon vöiks kölada järgmiselt: muld on maakoore pindmine kobe kiht, millele kinnituvad taimejuured, ammutades sealt eluandvaid toitaineid ja vett. Tegelikult on muld elus ja

eluta looduse sümbioos, mis on tekkinud kivimite, taimede ja mikroorganismide vastastikuse möjutuse tulemusel, ehk muld kannab endas nii elus kui eluta looduse komponente ja koosneb mineraalosast (liiv, savi jne), orgaanilisest osast (taimejuured, loomad ja mikroorganismid ehk mullaelustik), veest ja öhust. Sügav side inimkonna ja mulla vahel kajastub ka ajaloolistes ja keelelistes allikates. Piibli järgi oli esimene inimene Aadam (Adamah) tehtud mullast. See nimi tulenes vanaheebrea-keelsest sönast adamah, mis tähendab savikat punast mulda. Sellest omakorda tuleneb tuntud lause „Mullast oled sa tulnud ja mullaks pead sa saama“. Kuigi sageli tundub, et muld on eluta, siis otse vastupidi. Ühes peotäies mullas vöib leiduda rohkem elusorganisme kui maakeral inimesi. Kui muld ei ole kaetud taimedega, siis ta tegelikult ei puhka, vaid hoopis väsib, sest taimed kasvatavad mulda ja on toiduks mullaelustikule. Muld ulatub peaaegu alati oluliselt sügavamale kui vaid pealmine tume orgaanilise aine akumulatsiooniehk huumushorisont – see hölmab ka liiva, savi ja kruusa, ulatudes vähemalt nii sügavale, kuhu ulatuvad taimede juured. Eestis vöiks teatud tingimustel lugeda muldade sügavuseks kuni kümme meetrit – just nii sügavale ulatuvad puude juured. Kui tavaliselt arvatakse, et mullad on tumedat värvi, siis tegelikult on Eesti mulla värvigamma lai – kollasest pruunini ja punasest valkjashallini. Tume on vaid mulla pealmine ehk huumuskiht, alumised kihid ehk horisondid vöivad olla väga värvikirevad.

Muldade ökoloogilised ülesanded

Muru kasvatamise körval täidab ka jalgpalliväljaku muld muu hulgas elutähtsaid ökoloogilisi funktsioone, mis möjutavad kaudselt nii inimese tegevust kui kogu planeedi tervist.

Aineringe keskus: muld on elusorganismide sünnitusmaja, jalgpallikool ja surnuaed üheaegselt, olles aineringes asendamatu – mullas käib samal ajal orgaanilise aine lagundamine ja sidumine. Nii nagu inimene saab energiat toidu lagundamisega, muundatakse mullas vana orgaaniline aine uueks energiaks ja toitaineteks.

Puhastusseade: muld osaleb aktiivselt vee filtreerimis-, puhverdus- ja akumulatsioonifunktsioonides, mis on olulised nii jalgpallimuru väetamisel kui ka veeringe stabiilsuses.

Geneetiline varakamber: mullas säilitatakse palju geneetilist ressurssi, mis hölmab väga laias skaalas floorat, faunat ja isegi... jalgpallureid, kes murul lamades vöivad sinna jätta oma geneetilise informatsiooni kandjaid näiteks süljega!

Muldade vilgas elutegevus

Völlanalja tehes – 22 jalgpalluri konsumeerimine on mullas elutsevatele organismidele käkitegu. Lisaks pisikestele elanikele on olulised ka suuremad mullas tegutsejad, kellest olulisemad on kindlasti vihmaussid. Harilik vihmauss (Lumbricus terrestris) vöib olla kuni 20 sentimeetrit pikk ja aitab oluliselt kaasa mulla viljakusele. Ühe jalgpalliväljaku suurusele alale vöivad nad tekitada aastas 40–50 tonni väljaheiteid, mis tegelikult on viljakas muld!

„Valik naturaalse muru ja kunstmuru vahel on kompromiss ökoloogia, rahakulu ja sportliku soorituse vahel.“

Ühe jalgpalliväljaku suuruse ala mullas on ligikaudu 400 kilo baktereid ja 70 kilo algloomi. Uskumatu, aga fakt on tösiasi: jalgpalliväljaku mullas suudavad mikroorganismid orgaanilist ainet ümber töödelda koguses, mis on kaalult vördne 25 söiduautoga.

Mulla mikroorganismide uurimine on toonud teadusesse läbimurdeid. Näiteks 1952. aastal sai Ukrainas sündinud Selman Abraham Waksman Nobeli meditsiiniauhinna mulla mikroobide leidlike, süstemaatiliste ja edukate uuringute eest, mis viis streptomütsiini, esimese tuberkuloosivastase antibiootikumi avastamiseni. Üldse vöib mullast leida väga erinevaid antibiootikume, mida suudavad mullas elutsevad mikroorganismid toota. Mullas on antibiootikumid siiski eri elusorganismide rühmade relvad mullas toimuvates lahingutes. Nii nagu vöitlevad jalgpallurid mulla pinnal, nii käib halastamatu vöitlus bakterite, seente, vetikate jne vahel mullas. Seega, kuna mullas vöib leiduda palju kasulikke mikroorganisme, siis iga mängija, kes murul püherdab, suudab ennast „nakatada“ näiteks möne loodusliku antibiootikumiga.

Naturaalne muru versus kunstmuru: riskid ja valikud

Mulla seisukohast jagunevad jalgpalliväljakud kolmeks: naturaalse muruga looduslikul mullal (nt Taritu rahvaliigameeskonna väljak), naturaalse muruga tehismullal (enamik staadioneid, näiteks

Paide linnastaadion, kus looduslikult oli leostunud gleimuld (Go); väljaku rajamise käigus muudeti see tehismullaks ehk Technosoliks rahvusvahelise muldade klassifikatsiooni ehk WRB-süsteemi järgi) ja kunstmuruväljakud, mis on paraku hävitatud mullaga tehisobjektid.

Valik naturaalse muru ja kunstmuru vahel on kompromiss ökoloogia, rahakulu ja sportliku soorituse vahel. Olulisemad erinevused naturaalmuru ja kunstmuru vahel on toodud välja alljärgnevas tabelis.

Kriteerium Naturaalne muru

Mängu enim möjutavad mullaomadused Väljaku ja muru seisukohalt on olulised mulla tunnused, mis vöivad otseselt möjutada nii väljakut kui selle kaudu mängu kvaliteeti.

Veejuhtivus. See on köige olulisem omadus ja söltub peamiselt mulla löimisest (liiva ja savi vahekorrast). Väljakul olev muld peab suutma filtreerida kiirelt suurt hulka sademeid, et väljakule ei tekiks veeloike. Samas ei tohiks vee liikumine olla ülemäära kiire, mis aitab paremini vastu pidada pöuale.

Struktuur ja tihenemine: ühtlane mullastruktuur kindlustab jalgpallisaapa hea kontakti mullaga ja ühtlase palliveeremise. Tihenenud muld muudab palli pörget ja suurendab vigastuste ohtu ning halvendab veejuhtivust.

Keemiline tasakaal: mulla reaktsioon (happelisus/aluselisus) ja toitainete sisaldus on muru kvaliteedi seisukohalt määravad – muld peab tagama soodsad tingimused mullaelustikule ja piisavalt toitaineid murutaimedele.

Mulla ja väljaku hooldamise vötted

Kuna staadionite mulla ülemine kiht koosneb Eestis tavaliselt turba ja liiva segust, kaasnevad sellega spetsiifilised hooldusvajadused. Liiv on küll hea dreenivusega ja tallamiskindlusega, kuid ei seo vett ega toitaineid, mis muudab väetamise keeruliseks, ehk väetada tuleks pigem väiksemate normidega ja sagedamini, et vältida toitainete kadu leostumise töttu. Turvas aga aja jooksul mineraliseerub ja kaob ning seepärast vöib väheneda orgaanilise süsiniku sisaldus mullas ja väheneb ka bioloogiline aktiivsus. Selle probleemi lahendamiseks on elutähtis lisada perioodiliselt suure aktiivsusega looduslikku mulda (koos liivaga) ülemisse mullakihti, et tuua sisse vajalikud mikroorganismid, ja soovitatavalt ka väike kogus savi, mis aitab vett ja toitaineid siduda. Vihmausside ja bioväetiste kasutamine on omal kohal, toetades mulla loomulikku aineringet. Eriti oluline on teha pidevat mullaseiret ja kogutud mullaproovide abil jälgida mulla seisundit ja happesust, sest väetised muudavad mulda aja jooksul happelisemaks.

Kokkuvöttes on looduslikul murul ja looduslikul mullal mängitav jalgpall seotud looduse iidse ja sügava seaduspärasusega ja vöimaldab tunnetada looduslikke, mulla pakutavaid hüvesid. Kunstmurud on küll odavad ekspluateerida, kuid nende rajamisega hävitame paratamatult ka mulda.

Kunstmuru

Muld/pind Turba ja liiva segu; pakub optimaalset temperatuuri Muld puudub, on tehispinnas

Ohutus Pehmem ja sujuvam; väiksem koormus liigestele Kövem; tekitab suure väändetakistuse jalale – suurem vigastuste oht

Tervis Mullaelustikus valdavalt looduslikud organismid; toetab immuunsust (mängijate „rullimine“)

Majandus Suurem kulu hooldusele; piiratud kasutamine

Elustikus oluliselt vähem looduslikke organisme; suurem patogeensete bakterite arvukus

Odavam hooldus; aastaringne kasutamine; stabiilne kvaliteet

Kasutades sooduskoodi JALKA15

saad kogu tellimuselt soodustust -15%

Facebooki grupp

„FK Slutsk Worldwide“: iroonilisest fännikogukonnast ehtsa fännikogukonnani

Taust – kuidas see kõik algas 2020. aasta kevadel, kui riigid üle maailma kehtestasid kiiresti leviva COVID-19 pandeemia tõttu sotsiaalse distantsi reeglid ja peatasid jalgpallivõistlused, muutus Valgevene erandiks. Aleksandr Lukašenko pisendas koroonaviiruse ohtu ja keeldus koroonaviiruse leviku tõttu eriolukorda kehtestamast. Ta ütles, et viin ja saun on head ravimid koroonaviiruse vastu. See suhtumine mõjutas mitut eluvaldkonda, sealhulgas sporti. Selle tulemusel jäid Valgevene kõrgliiga mängud ainsateks veel toimuvateks Euroopa meistrivõistlusteks, mis tõmbasid jalgpallisõprade tähelepanu üle maailma. 23. märtsil 2020 lõid Austraalia jalgpallifännid Facebooki grupi „FK Slutsk Worldwide“, mis oli pühendatud samanimelise Valgevene jalgpalliklubi toetamisele. Grupp jõudis vähem kui kahe kuuga 7000 liikmeni, muutudes kiiresti mitmekesiseks ja rahvusvaheliseks veebikogukonnaks, mida kajastasid ka suured rahvusvahelised meediakanalid, nagu BBC ja The New York Times. Ootamatu rahvusvaheline huvi oli enneolematu nii klubile, mis debüteeris Valgevene kõrgliigas alles 2014. aastal ja pole kunagi lõpetanud hooaega kõrgemal kui seitsmendal kohal, kui ka Valgevene kõrgliigale endale, mille Euroopa jalgpalliliit oli tol ajal oma 56 liikmesliiga seas 32. kohale asetanud (nüüd on ta 48. kohal).

Anastasiya Fiadotava esines konverentsil videosilla teel.

„Leonid Slutski pidas imiteeriva ergutuskõne, pakkudes humoorikalt välja algkoosseisu ja andes mängijatele juhiseid, justkui treeniks ta meeskonda.“

muidu tähelepandamatul meeskonnal on tingitud pandeemiast. Ehk alguses sisaldas see rühm iroonilise fänluse jooni. Iroonilised fännid naudivad seda, mida nad peavad halvaks massikultuuri tooteks. Irooniline ja ehtne fänlus võivad aga ka põimuda. Iroonilised fännid võivad siiski näidata üles siirast imetlust „iidolite“ vastu ja ühendada iroonilise suhtumise emotsionaalse kaasatusega. Slutski jalgpalliklubi puhul tähendab irooniline fänlus esiteks vastuolu jalgpalliklubi taseme ja saadud tähelepanu vahel ning teiseks vastuolu pandeemiaeelse ja pandeemiaaja jalgpallifänluse tavade vahel. Enne pandeemiat tegutsesid jalgpallifännid peamiselt staadionidel ja pubides, pandeemia ajal olid nad sunnitud kodus püsima ja üksinda jalgpallimeeskondi toetama. Ainuke võimalus teiste fännide ja jalgpalliklubidega suhelda oli sotsiaalmeedia kaudu. Jalgpallimängude ajutine tühistamine ei takistanud muidugi fännidel lemmikmeeskondi toetamast ja seda toetust veebis väljendamast, kuid nad igatsesid päris jalgpallimängude vaatamist ja arutamist, eriti kuna paljud neist pidid palju aega kodus veetma.

Alguses jagasid paljud grupi liikmed mitmesuguseid meeme, nalju ja muid humoorikaid postitusi ning olid teadlikud, et intensiivne rahvusvaheline fookus

„FK Slutsk Worldwide’i“ grupi huumor Selleks, et seda igatsust vähendada, lõidki mõned neist „FK Slutsk Worldwide’i“ Facebooki grupi. Grupi loomise idee oli humoorikas. Selle asutaja Shane Robinson kommenteeris seda niimoodi: „Alustasime väikese grupina, et natuke naerda, juttu ajada ja leida viise mängude vaatamiseks.“

Rühmas oli üks peamine aruteluteema klubi nimi. Kuigi Slutski linna (klubi nimekaim) nime hääldatakse kui „slutsk“, sarnaneb selle kirjapilt ingliskeelse sõnaga sluts (litsid); ja slaavi keeltega mitte tuttavad inglise keele kõnelejad võivadki eeldada, et neid sõnu hääldatakse sarnaselt. Mõnede Facebooki grupi liikmete sõnul oli nimekuju see, mis neid algul grupi poole tõmbas. Loomulikult inspireeris see ka palju huumorit, mis mängib sluts’i ja Slutski sarnasusega.

Nimi Slutsk võib jalgpallisõpradele tekitada ka muid assotsiatsioone, nimelt Venemaa jalgpallitreeneri Leonid Slutskiga, kes on endine Venemaa jalgpallikoondise ja Venemaa tippklubi FC CSKA peatreener. Rahvusvahelised FC Slutski fännid pakkusid välja, et Slutski peaks klubi treenimisse kaasama, ning lõid humoorikaid meeme, mängides tema nime ja klubi nime sarnasusega. Huvitav on, et Slutski ise osales samuti natuke selles huumoriloomes. 10. aprillil intervjueeris teda YouTube’i blogija KraSava. Üks arutatud teemadest oli FC Slutsk ja selle eelseisev mäng Vitsebski meeskonnaga. Leonid Slutski pidas imiteeriva ergutuskõne, pakkudes humoorikalt välja algkoosseisu ja andes mängijatele juhiseid, justkui treeniks ta meeskonda.

Mõned humoorikad näited viitasid COVID-19 pandeemiale ja selle mõjule maailma (ja Valgevene) jalgpallile. Näiteks Valgevene jalgpalliliigade mängude jätkumine pandeemiaajal ei jäänud rühmaliikmete tähelepanuta. Fännid pakkusid isegi naljatades välja, et pandeemia korraldas Valgevene kõrgliiga, et tõmmata jalgpallifännide tähelepanu kogu maailmas.

Teine teema, mis rühma esimestel nädalatel silmapaistvalt esile kerkis, oli FC Slutski ja maailmakuulsate jalgpalliklubide võrdlus ja vastandamine. Sümboolselt viitasid paljud varasemad huumorinäited grupis enneolematule olukorrale, kus kuulsad jalgpalliklubid ja mängijad pidid mängimise lõpetama, samal ajal kui FC Slutsk jätkas mängimist. Mõnikord muutsid fännid digitaalselt tippjalgpallurite fotosid, asendades nende näo selliste FC Slutski mängijate näoga, kes mängivad samasuguses asetuses või kellel on nendega visuaalne sarnasus, või lisades piltidele FC Slutski logo. Näiteks ühes meemis võrreldakse maailmakuulsat Messit FC Slutski ründaja Artem Serdjukiga, ja ilmselgelt näeb Serdjuk välja Messist suurem ja võimsam. FC Slutski mängijate võimete ja silmapaistvusega liialdamine, võrreldes neid Messi ja Ronaldo omadustega, oli ka irooniline tunnistus, et fännid ise ei võtnud klubi äsja leitud kuulsust liiga tõsiselt.

„Mängijad ise hakkasid rahvusvaheliste fännidega otse suhtlema, hoolimata keelebarjäärist ja ajavahest.“

Oli ka huumorit, kus võrreldi FC Slutski teiste Valgevene jalgpalliklubidega ja nende fänne FC Slutski fännidega. See oli eriti populaarne enne FC Slutski mänge nendega või pärast FC Slutski võitu.

COVID-19-teemalised postitused grupis moodustasid aga vaid väikese osa postitustest. See võib tunduda imelik, arvestades, kui palju nalju, meeme ja muud pandeemiaga seotud huumorit levis sotsiaalmeedias 2020. aasta kevadel. Siiski on grupiliikmete vastumeelsus pandeemiast rääkida mõistetav, arvestades asjaolu, et rühm loodi selleks, et kompenseerida jalgpallitegevuse puudumist teistes liigades ja aidata jalgpallifännidel kohaneda uue maailma reaalsusega. Seega võis „FK Slutsk Worldwide“ olla koht, kus põgeneda reaalsusest ning pandeemiast tingitud hirmude ja ebakindluse eest. Tavapäraste fännivestluste ja veebitegevuste kaudu suutsid grupiliikmed end kaitsta muidu laialt levinud COVID-19 teema eest ning isegi huumor tungis sellest kilbist harva läbi. Grupis leidus ka huumorit, mis sihtis fänne endid. See huumor tõi esile rahvusvaheliste toetajate hulga ebaproportsionaalsuse ja rõhutas klubi fänniaktiivsuse veebipõhisust. Fännid tegid nalja ka selle üle, et nad hakkasid Slutski fänniks üsna ootamatult. Näiteks postitas üks fänn irooniliselt: „Olles nüüdseks kaheksa päeva olnud Slutski fänn, võin julgelt öelda, et see armastus pole mööduv.“

Klubi vastus huumorile

Vaatamata „FK Slutsk Worldwide’is“ käinud arutelude iroonilisele alatoonile algusnädalatel, märkas FC Slutski klubi juhtkond kiiresti rühma potentsiaali ja püüdis seda ära kasutada. Vaid paar päeva pärast „FK Slutsk Worldwide’i“ loomist lõi klubi Facebookis ametliku grupi, mille postitused olid peaaegu ainult inglise keeles (erinevalt nende pikaajalisest venekeelsest VKontakte grupist, mis oli suunatud kohalikele toetajatele). Klubi vestles regulaarselt ka äsja leitud rahvusvaheliste fännidega „FK Slutsk Worldwide’i“ fännigrupis. Kuigi klubi pool vestluses oli peamiselt tõsine, panustasid nad aeg-ajalt ka humoorika sisuga.

Samuti oli tähelepanuväärne vestlus grupi rahvusvaheliste fännide ja Valgevene liikmete vahel. Grupi algusest peale väljendasid mõned rahvusvahelised fännid huvi selle vastu, kuidas kohalikud fännid Facebooki grupi vastu võtavad, ja Valgevene poolehoidjad vastasid, et nad suhtuvad sellesse positiivselt. Kuna nad said hästi aru, et tegemist on iroonilise fänlusega, ning tegid seal ka nalju, nägid mõned Valgevene jalgpallifännid rühma võimalusena harida rahvusvahelist publikut Slutski ja Valgevene teemal.

Mängijad ise hakkasid rahvusvaheliste toetajatega otse suhtlema, hoolimata keelebarjäärist ja ajavahest. Mõned neist kasutasid fännidega suheldes ka huumorit. Ründaja Artem Serdjuk, kellest oli saanud klubi rahvusvaheliste fännide seas üks populaarsemaid mängijaid, vastas sageli poolehoidjate postitustele. Pärast seda, kui rahvusvahelised fännid kirjutasid, et FC Slutsk vajab oma erilist väravatähistamist, korraldasid FC Slutski mängijad järgmises mängus austusavaldusena oma Austraalia toetajatele „känguru moodi väravatähistamise“.

2022. aastal koristati Vene–Ukraina täiemahulise sõja puhkemise järel Slutski fännitribüünilt ära sinna välismaalt saadetud fännilipud, sest Suurbritannia, Kanada ja Austraalia olid Valgevene režiimi jaoks ebasõbralikud riigid.

Austraaliast alguse saanud ja 5600 liikmega Facebooki kogukond on praeguseks peaaegu välja surnud. Viimane teade on nukker – Slutski meeskond kukkus kõrgliigast välja ja klubi tulevik on ebaselge.

Iroonilisest fänlusest ehtsa fännikogukonnani – või huvi lõpuni Irooniline fänlus osutus lühiajaliseks nähtuseks: see on osaliselt muutunud siiraks fänluseks ja osaliselt hääbunud. Seda saab seletada mitmel moel. Esiteks on klubi rahvusvaheline populaarsus ja rahvusvaheliste fännide aktiivsus Facebookis üldiselt vähenenud. FC Slutski tulemused halvenesid võrreldes eelmiste kuude omadega, alates maist lõppes enamik nende mängudest kas viigi või kaotusega. Koos paljude Euroopa tippliigade naasmise ja piirangute leevendamisega tähendas see tähelepanu vähenemist FC Slutskile. Ka väikese kohaliku klubi suure rahvusvahelise toetuse idee humoorikus oli nüüdseks hääbunud. Mõned neist, kes olid grupiga liitunud lihtsalt lõbu pärast, lõpetasid selle aktiivse jälgimise, kuna see ei pakkunud pidevat ja mitmekesist meelelahutust: naljad FC Slutski nime ja selle üleoleku kohta võrreldes maailma tipp-jalgpalliklubidega olid vananenud ning need liikmed polnud piisavalt kaasatud, et hilisema aja rühmasiseseid nalju jälgida. Teised liikmed aga jätkasid FC Slutski edusammude jälgimist ja Facebooki grupis postitamist (peamiselt mängupäevadel), väljendades rõõmu klubi võidu üle ning arutades kibedalt kaotusi – just nagu nad oleksid seda teinud oma lemmikklubi lehel ka enne pandeemiat. FC Slutski ametlik Facebooki grupp jätkas samuti veel mõne aja jooksul teabe edastamist mängude koosseisu, tulemuste ja muude klubi tegevuste kohta oma rahvusvahelistele jälgijatele.

Karbi sees on eesti- ja ingliskeelne mängulaud ning õpetus.

Mäng jäljendab kõiki jalgpallimängu elemente: saab triblada, sööta, nurgalööki toimetada, aega viita, suluseisu jääda, küljejoone taga vigastust ravida, penalti teenida või sukeldumise eest kollase kaardi saada. Võib tühjast väravast mööda lüüa või punase kaardi saada. Väga tähtis on oma värava kaitsmine: ükski vastane ei suuda lüüa väravat, kui sul on suurepärane väravavahivaist! Mäng on tempokas ja täis ootamatusi.

Müügil Rahva Raamatus ja Apollos www dicefootball eu

Jalgpalliliidu peasekretäriks saab Mihkel Uiboleht

Alates 2026. aasta 1. jaanuarist toimub muudatus jalgpalliliidu juhtimises: pikaaegne peasekretär Anne Rei astub ametist tagasi ja soovib saada alaliidu asepresidendiks, ameti võtab üle juba üle 20 aasta vutiliidus töötanud Mihkel Uiboleht.

Rei alustas EJLi peasekretärina 2012. aasta sügisel, olles enne edukalt juhtinud noormeeste U19 vanuseklassi Eestis toimunud Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri.

„Andsin juba rohkem kui aasta tagasi alaliidu juhtkonnale teada, et soovin võtta rahvusvaheliselt senisest suurema rolli, nii et see oli pikalt planeeritud areng,“ selgitab Rei, kes peale UEFA naistejalgpalli komitee juhtimise on UEFA ja FIFA mängude delegaat ning alates möödunud sügisest FIFA naiste rahvuskoondiste võistluste komitee asejuht. Eestis kuulub Rei Eesti olümpiakomitee täitevkomiteesse.

„Väga põnev aeg, kus töötempo oli kiire, ja tagasi vaadates saab öelda, et mitu nii-öelda võimatut projekti õnnestus ellu viia. Et mu südameasi on naistejalgpall, teeb eriti heameelt see, et nende aastate jooksul õnnestus klubide ja alaliidu heas koostöös suurendada jalgpalli mängivate tüdrukute arvu rohkem kui kaks korda,“ lausub Rei.

„Suur tänu Annele tõsise panuse eest alaliidu ja kogu Eesti jalgpalli arendamisse peasekretärina. Mul on väga hea meel, et Anne võttis vastu ettepaneku ühineda juhatusega, ja esitan tema kandidatuuri järgmisel korralisel üldkogul asepresidendi ametikohale,“ lausub EJLi president Aivar Pohlak.

Uue peasekretärina alustab senine EJLi jalgpalli korraldamise osakonna juhataja Mihkel Uiboleht. Asepeasekretärina liitub alaliiduga aga tippkohtunik Karolin Kaivoja.

Eesti jalgpall ületähtsustamise kütkeis

Kas selleks, et jalgpalli kohta sõna võtta, peab tingimata jalgpalli vaatama?

Ega vist.

Viimati nägin oma sil maga jalgpalli tosin aastat tagasi. See-eest kaugel Chicagos. Kohtasin seal juhuslikult Joel Lindperet, kes mängis tol ajal Chicago Fire’i eest. Ta kutsus kaasa õhtusele mängule San Jose meeskonna vastu.

Lindpere meeskond võitis 3 : 2.

Lindpere lõi samuti värava. Paraku oma väravasse. Esimest korda kogu karjääri jooksul. Kuid ega sellest tribüünilt aru saanud. Kõik toimus eemal karis tusalas meestesummas mõne hetkega. Järeldus oli sama mis mu eelmisel, ühtlasi kõige esimesel jalgpallikogemusel, mis saadud staadionil viibides, kui Eesti kaotas 1992. aastal Kadriorus Šveitsile 0 : 6 – nimelt jääb tribüünil istudes suur osa mängust nägemata.

sed. Vaatasime Kesktelevisioonist isegi NSV Liidu jalgpalli meistrivõistluste mänge ja lugesime venekeelset ajalehte Futbol. Hokkei. Me lemmikmeeskond oli Brasiilia. Kurvastasime sügavalt, kui Brasiilia kaotas 1982. aasta MMil Itaaliale ja medalimängudele ei jõudnud.

Aga nüüd? Nüüd on mul juba ammuilma ükskõik, kas MM-finaali võidab Argentina või Prantsusmaa. Vaatasin nende penaltiseeriat samasuguse kliinilise neutraalsusega nagu arstitudeng kogenud kirurgi käsitööd patsiendi kallal. See oli niigi erand – viimatisest MM-turniirist ainus osa, mida telerist üldse vaatasin. Üle-eelmist MM-turniiri ei vaadanud minutitki. Nimme. Kasvõi selleks, et tõestada endale – ja ka teistele, kes sellest huvituma peaks –, et saab ka ilma.

Kes teab, võibolla juurutaski tookordne saun Šveitsilt pähe veendumuse, et jalgpalli vaatamisele pole mõtet aega kulutada: esiteks sa ei pruugi võtmesündmusi üldse korralikult nähagi, ja teiseks pead eestlase ja Eesti poolehoidjana olema valmis, et su võistkond tavaliselt kaotab – ja mitte vähe.

„Kui saavutan keskmaajooksjana piisava taseme, on ehk lootust, et pääsen poole aasta pärast Riiga spordiroodu, mitte ei maandu okupatsiooniarmee ridades näiteks Afganistanis.“

Lapsepõlves, tunnistan, oli jalgpall mul põhiala. Suvel maal jõudsime vennaga teineteise vastu läbi mängida paljude Euroopa riikide meistrivõistlu-

Ometi tean jalgpallist nii mõndagi, mis võimaldab selle kohta ka sõna võtta. Kuidas tean? Sellepärast, et jalgpall on totaalselt üledoseeritud. Klišeega väljendades: seda tuleb nii uksest kui aknast.

Sport – elu ja surma küsimus või meelelahutus?

Kuid jalgpall enam ei köida nagu poisipõlves. Millest selline muutus?

Mäletan, kuidas 1984. aasta jaanuaris küsis professor Marju Lauristin, kes teadis, et olen spordihuviline, Tartu ülikoolis massikommuni-

katsiooni teooria eksamil mult, mis asi on sport.

Mis asi on sport?! Sport oli siis elu ja surma küsimus. Kui saavutasin keskmaajooksjana piisava taseme, oli ehk lootust, et pääsen poole aasta pärast Riiga spordiroodu, mitte ei maandu okupatsiooniarmee ridades näiteks Afganistanis.

Mida iganes ma tookord Lauristinile vastasin, oluline on see, mida tema ütles: „Sport on meelelahutus.“

Möödapääsmatust armeeteenistusest eluga tagasi tulnud ja ülikooliõpingutega lõpusirgele jõudnud, endiselt spordihuvilisena, võinuks ju endalt küsida, kas tahan saada meelelahu tusajakirjanikuks. Kuid seda küsimust ei tekkinudki. Kaheksakümnendate lõpp näitas värvikalt, et elus on palju rohkemat ja huvitavamat kui sport, sealhulgas jalgpall.

mängu, kulutab ta selleks 70 tundi. See teeb 8,75 täistööpäeva – keset suve.

Mida peale töö veel võib selle ajaga teha? Keskmine inimene loeb raamatut, artikleid ja uudiseid keskmise tempoga 200–250 sõna minutis. Tavalise romaani või novellikogu ühel leheküljel on 250–350 sõna. Võtame neist andmeist keskmised: 225 sõna minutis ja 300 sõna lehekülje peale. See teeb 13 500 sõna ehk 45 lehekülge tunnis. Seega saab jalgpalli vaatamisele kulutatava 70 tunniga läbi lugeda 3150 lehekülge. A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ viies köites on kokku 2052 lehekülge; Lev Tolstoi „Sõjas ja rahus“ on nelja köite peale kokku 1480 lehekülge.

Kolme tuhande eest jalgpalli

Erilise tänutundega kiidan tudengipõlve lõpus enda langetatud valikut loobuda spordiajakirjandusest siis, kui vaatan õhtuti ETV spordisaadet ja näen ekraanil jalgpallistaadioni ääres noorukesi spordireportereid, paks jope seljas ja villane müts peas, kuulamas tõsisel ilmel, mikrofon käes, pärast järjekordset Eesti meistriliiga suvalist mängu halvas eesti keeles või sootuks võõrkeeles antud kommentaari, miks initsiatiiv libises käest ja miks võimalused jäid realiseerimata, nagu oleks tegemist mingi eluliselt kaaluka ja sügavamõttelise avaldusega.

Üledoseerimine ja nõrk tase

Aga räägime rahast ka. Mullu juunis oli Eesti keskmine brutopalk 2213 eurot. Juunis on kalendri järgi töötunde 152. Seega, ühe töötunniga teenib keskmine palgateenija Eestis juunikuus 14,50 eurot. Korrutame selle summa jalgpalli vaatamisele kuluva 70 tunniga ning saame 1015 eurot. Kes püüab ära vaadata tuleva aasta MM-turniiri kõik mängud, võiks seda aega tööle pühendades teenida 3016 eurot.

„Kes püüab ära vaadata tuleva aasta MM-turniiri kõik mängud, võiks seda aega tööle pühendades teenida 3016 eurot.“

Parim, mis sellistel hetkedel teha, on sulgeda silmad ja süüvida endasse ning küsida endalt, nii nagu nüüdisajal kombeks: kuidas aitab jalgpalli vaatamine saada mul paremaks inimeseks ja leida üles parema versiooni iseendast? Või kui ratsionaalsemalt sõnastada: milline on jalgpalli vaatamise kasutegur?

Põhjusi, miks jalgpall häälestab enda vastu, on mul kaks. Esiteks jalgpalli üledoos televisioonis. Teiseks Eesti jalgpalli nõrk tase. (Muide, need on täpselt samad põhjused, miks ka laskesuusatamine häälestab enda vastu.)

Tagatipuks on jalgpalli vaatamine ajaraiskamine. Aeg on teatavasti kaduv ja taastumatu ressurss. Teeme mõned lihtsad arvutused. Tuleva aasta suvel on jalgpalli MM-võistlustel, mis kestavad 39 päeva, kavas 104 mängu (varem 64). Võtame ühe mängu teleülekande kestuseks kaks tundi. Kui jalgpallisõber vaatab kasvõi ainult iga kolmandat

Kusjuures, ärge unustage, et siin sai vaadeldud üksnes MM-turniiri vaatamisele kuluvat aega. Aga lisaks sellele on meeste EM, naiste MM ja EM, kvalifikatsiooniturniirid, UEFA Rahvuste liiga, Euroopa Meistrite liiga, Premier League jne, jne.

Ent ärme unusta ka seda, mille pärast inimesed jalgpalli vaatavad. Ikka selleks, et näha väravate löömist. Aga seda ei juhtu just sageli. 2022. aasta MM-turniiri sagedasemad tulemused olid 2 : 1 (10 mängu), 1 : 0 (8 mängu), 0 : 0 (7 mängu) ja 2 : 0 (6 mängu). Keskmine väravate arv ühe mängu kohta oli 2,69. See teeb keskmiselt ühe värava iga 33,5 minuti järel. (Tegelikult, olgem ausad, on see aeg veelgi pikem, sest jätsin arvestamata üleminutid ja lisaajad.)

Vastuväide kõlaks ilmselt nii, et väravad on ainult kirss tordil, et mäng võib olla põnev ka siis, kui väravaid üldse ei lööda. Millele võib omakorda vastu väita, et kui ihkate tõelist põnevust, minge Tartu rattarallile. Seal on ka vilunud ja tugevad sõitjad tunnistanud, et Tartu rattaralli tähendab suurtes rühmades kolm ja pool tundi karmi närvikõdi, sõrmed pidevalt piduriheeblitel – kas pääsed kukkumisest või maandud külakuhjas?

Liverpool Klavanita võrdub Queen Mercuryta?

Kuna Eesti suurturniiridele ei pääse, aga kaasa elada tahaks, tekib küsimus, kellele vaatajana pöialt hoida. Kelle poolt olete, kui kohtuvad Šveits ja Sloveenia? Või Paraguay ja Maroko? Aga Jaapan ja Mehhiko? Eks põhjuse olla kellegi poolt või vastu leiab alati, aga tegelikult, mööngem, on see kauge ja mõttetu mure, kas võidab LAV või Austraalia, Senegal või Uruguay. Milleks kulutada aega ja tundeenergiat võõraste peale?

Sama ebaratsionaalne ja viljatu on hakata mõne Euroopa klubimeeskonna fänniks. Olgu, võib tõesti elada kaasa Liverpoolile, kui selle eest mängib Ragnar Klavan. Aga see on ajutine. Ta ei mängi seal igavesti. Varem või hiljem müüakse ta mujale edasi. Tema asemele palgatakse keegi teine. Mis seos siis vaesel Eesti fännil Liverpooliga on?

fännavad ka välismaiseid bände, kus samuti pole eestlasi. Nõus. Aga kui Queeni solist polnuks enam Freddie Mercury, polnuks see mingil juhul enam see Queen, kes mulle aegadest ammustest meeldinud on.

Hea, et me EMile ei pääsenud?

Eesti jalgpalli kustumatu miinus, mis peaks hoiatama, et ei tasu sellesse liiga palju vaatamisaega ja tundeid investeerida, on see, et tõenäosus saada halbu emotsioone on kordades suurem kui saada häid. Eesti spordiajakirjandus annab endast küll maksimumi, et järjekordse rahvuskoondise mängu eel tekitada vähemasti mõõdukat optimismi, ent mängujärgsed analüüsid peavad pahatihti tegelema sellega, et lahata, miks taas kord midagi välja ei tulnud ja saadi suurem saun, kui karta võis.

Siiski, on üks mälestusväärne aeg, aasta 2012, mil EM-turniirile pääs sattus käeulatusse. Spordiajakirjanikud kerkisid retoorikaga taevasse: „Homme on Euroopa Eestiga. Rohelises särgis iirlaste vastu rivistuvad üksteist sinist Eesti koondislast on justkui jalgpalli väikeriikide kollektiivse unelma avangard, kelle laubal pärlendab higi ja lihastes tuikab valu üle terve Euroopa.“

Teisal: „Esimest korda ajaloos oleme me peaaegu juba keegi, mõnes mõttes võrdleks seda olukorda vabadussõjaga, kus esimest korda saavad suured aimu, et ka meie oleme olemas ja meil on elujanu.“

Iirimaa tõi Eesti koondise valusalt maa peale –4 : 0. Aivar Pohlak: „Pingetest tingituna võeti platsil ja platsi ääres vastu valesid otsuseid. Iirlased olid selgelt paremini keskendunud.“

Tagantjärele vaadates on hea, et Eesti EM-finaalturniirile ei jõudnud. Iirimaa, kes Eesti asemel jõudis, oli seal selge peksupoiss, nõrgim meeskond. Iirlased kaotasid kõik kolm mängu, väravate vahe 1 : 9. Kas me oleksime sellist, tõenäoliselt veel valusamat alandust Euroopa silme ees tahtnud?

„Eesti jalgpalli kustumatu miinus, mis peaks hoiatama, et ei tasu sellesse liiga palju vaatamisaega ja tundeid investeerida, on see, et tõenäosus saada halbu emotsioone on kordades suurem kui saada häid.“

Vastuväide: ega selleks, et kedagi fännata, pea tingimata eestlane mängus olema, sest inimesed

ETV võib küll kloppida koduse liiga viimaste voorude eel üles vahtu, kas meistriks tuleb FC Flora või FCI Levadia, kuid Eesti jalgpalli taseme kohta annavad hinnangu ikkagi rahvuskoondise etteasted. Võib ju võita maavõistlusmängus 1 : 0 Soomet ja teha 1 : 1 viigi Islandiga, aga isegi rohkem kui 2024. aasta suured kaotused, 0 : 4 Šveitsile ja 1 : 5 Poolale, kõneleb Eesti jalgpalli pehmelt öeldes suurest arenguvarust sügisene väravateta koduväljakuviik Andorraga. Paraku ei sega need tõsiasjad osutamast jalgpallile nii avalikus sfääris kui ajakirjanduses edaspidigi üleelusuuruses tähelepanu – tähelepanu, mis on ebaproportsionaalne võrreldes sellega, milline on Eesti jalgpalli tase ja mida jalgpalli vaatamine annab, või täpsemini: ei anna.

Kas jalgpall on kunst?

Jalka konverentsi lõpetas traditsiooniline vestlusring, mille teema oli seekord „Kas jalgpall on kunst?“. Jalgpalli ja kunsti seoseid arutasid kunstifilosoof Marek Volt (MV), Von Krahli teatri kunstiline juht Juhan Ulfsak (JU) ning sama teatri tegevjuht Jaak Prints (JP). Tavapäraselt juhtis juturingi kirjandusteadlane Joosep Susi (JS). Avaldame siinkohal kokkuvõtte kõlanud mõtetest.

Jalgpall kui kultuurifenomen

JU: Jalgpallist on kohati lihtsam põlema minna kui Eesti teatrist. Jalgpalli tõus töölisklassi mängust kultuurifenomeniks on olnud nii totaalne. Vahepeal läheb asi juba minu maitse jaoks liiale: kuskilt sealt, kust rahvuslus hakkab sisse ronima ja on mistahes hinnaga vaja võit saada. Istume kasvõi umbkaitses, aga siis peame ikka festivali, sest meie rahvus võitis 1 : 0 kahtlase penaltiga. Kui on EM või MM, siis mulle kohati juba tundub, et see asi on täiesti over the top

JP: Mina olen sellest spordialast kasvanud ja ise seda teinud, seetõttu olen natuke erapoolik. Kui miski kogu aeg kasvab ja kasvab, siis ühel hetkel tekib tunne, et see ei saa olla lõputu. Väline (majanduslik) surve on nii suur. Küsimus on, kas seda kasvu saab üldse kuidagi reguleerida ja heades mastaapides hoida.

MV: Priit Pullerits ütles, et jalgpalli näidatakse televisioonis liiga palju. Minu isiklik taust on korvpall ja mõnikord mõtlen isegi, et miks just seda koleda signatuuriga jalgpalli seal enne uudiseid näidatakse. Mulle tundub, et Pulleritsu silmis kulutab rahvas tundide, päevade ja aastate jagu aega jalgpalli vaatamiseks. Ma arvan, et see pole nii massiline. Iga vähegi arukas inimene oskab oma aega doseerida. Kolmekümneselt võisin vaadata kolm mängu nädalas, nüüd kindlasti enam mitte.

hakkab. Kõik võib puruneda viimasel sekundil. See ootamatus on see, mis ajab ka kunstiinimesel pulsi kõrgemale.

Kasutud, aga kõige tähtsamad asjad

JU: Ma ei usu, et jalgpallurid jooksevad väljakule mõttega, et muudame täna kellegi elu. Ja ei peaks ka. Samamoodi ei peaks näitleja minema lavale selle tundega, et nüüd ta peab kedagi muutma. Miks mulle nii kunst kui tippsport meeldivad, on see, et nad on mingis mõttes kasutud. On jäänud vale arusaamine, et on tähtsad asjad ja kasutud asjad.

Mulle õudselt meeldivad need täiesti kasutud asjad, millele annad kogu oma energia ja aja. Pole midagi tähtsamat kui asi, mis on täiesti mõttetu ja samal ajal kohutavalt tõsine ja täiesti naeruväärne. Jalgpallis on see näha iga kord, kui mingi vile läheb valesti või suluseis määratakse valesti – see on täiesti naeruväärne. Aga samal ajal üüratult tõsine. See balansseeribki selle piiri peal. Kunst teeb sedasama.

JU: Minu arvates võiks televiisorist pigem rohkem jalgpalli tulla kui praegu!

Ootamatuse aspekt

MV: Me ei pea ette kujutama, et kunsti, teatri ja jalgpalli vaatamine on monotoonsed või ühesugused. Ma pole silmaklappidega ideoloogiline partisan. Minu jaoks on need kõik väga sarnased. Istun, vaatan, tekib äratundmine, siis ühel hetkel on see läbi ja varsti hakkab päriselu pihta. Ma ei teeks kunstil ja spordil suuremat vahet – mõlemas saab vahepeal kaasa elada, vahepeal võtta lõdvemalt ja mõtiskleda. Näiteks vaatan, mida nad teevad siis, kui mäng seisab. Minu jaoks on see kõik kultuurikogemus. Ja kultuurikogemuse üks osa on see, et ma ei saa rääkida kõigest, mida ma tegelikult kogen – olgu filmis või jalgpalli vaadates.

Juhan Ulfsak: „Minu arvates võiks televiisorist pigem rohkem jalgpalli tulla kui praegu!“

MV: Ma arvan, et kunsti mõju pikemaajaliste tagajärgede suhtes on ülehinnatud. See ahhaa-tunne, mis tekib hea kirjandusteose, filmi või lavastuse puhul, ei tee sind pikas plaanis paremaks või üllamaks inimeseks. See on sama elevus, mida saad spordist. Meile meeldib uskuda, et kunstil on tohutu kognitiivne ja tunnetuslik väärtus, aga ma kahtlustan, et seda on spordiga võrreldes üle tähtsustatud.

Hetked, mis aitavad elada

JU: Kui ma olen paar õlut liiga palju joonud ja meel läheb kurvaks, siis vaatan YouTube’ist seda, kuidas Liverpool Barcelonale kodus 4 : 0 pani või kuidas Zlatan Ibrahimović selle kääridega värava lõi. Mul läheb kohe tuju paremaks. Mingit suurt mõju avaldavat kunstiteost ma riiulist alati ei haara, aga jalgpallist on mul need hetked kuskil sees olemas ja nad aitavad elada.

JS: Natuke oponeerides – kui mina olen paar õlut liiga palju joonud ja meel on hästi madalal, siis panen käima klipi, kus Steven Gerrard libastub…

JU: Filmi puhul on 20 minutiga tavaliselt selge, mis hakkab juhtuma. Jalgpallis tulevad inimesed samasuguse kire, samasuguste lootuste ja unistustega väljakule, aga keegi ei tea, mis saama

JP: Seda meeleülendust olen ma ka kogenud. Sa saad osa kellegi sooritusest ja lahkud tundega, et tahaks ise ka midagi teha – elu tundub korraks kaunim ja kenam.

Konverentsi külastas ka Eesti olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid.

Meisterlikkuse ja ilu koosloome

JS: Jaak mainis meisterlikkust. Inimesel tekib ülevustunne, kui ta näeb väga head sooritust, olgu see laval või väljakul. Kas te naudite seda puhtalt meisterlikkuse pinnalt?

MV: Sõltub, kes sa oled. Kui sa oled konkureeriv näitleja, võib esimesena tulla kadedustunne, et ma ei ole nii andekas. Jalgpallurina samamoodi, et miks mina nii ei suuda. Tahtsin lihtsalt natuke negatiivset värvi su liiga positiivse jutu juurde visata.

JP: On üks asi, kui keegi sooritab individuaalselt midagi efektset — see on ootamatu ja ilus vaadata. Aga kui midagi ilusat ja ootamatut

sünnib mitme inimese vahetu suhtluse käigus, midagi, milles nad ei ole saanud eelnevalt kokku leppida, siis seda tuleb kõigest ülevamaks tunnistada. Mitme inimese koosloomes, kokkumängus, vastastikusest tajumisest ning mõistmisest sündiv ilu on igal elualal imetlusväärne.

JU: Mul on jalgpalliga huvitav see, et ma ise ei oska seda tegelikult mängida. Ma pole olnud kunagi tasemel, kus putsad on jalas ja mängin suurel väljakul. Mul puudub arusaamine, kuidas see kõik üldse võimalik on. Ma ei oska ennast sinna väljakule mängijate asemele panna. Teatris ja filmis oskan ennast mingitesse olukordadesse tõsta, jalgpallis olen rohkem hämmelduses.

Jalgpallis sünnivad imed

JU: Ma olen väga sentimentaalne inimene ja enne jõule on see ime minu jaoks väga tore. See tohutu pühendumus, tahe, mis siis vahel mingi rikošeti või riivaka kaudu õnnestub. Island läheb Inglismaa vastu imet tegema ja vahel see õnnestubki. Meie oma mansaga proovime vahel ka.

JS: On tehtud uuringuid, mis võrdlevad suur- ja väikeriikide spordihuvilisi. Üks erinevus on välja tulnud. Väikeriikide inimesed valivad sagedamini toetamiseks nõrgema meeskonna, suurriikides eelistatakse favoriite.

JU: See on küll päris huvitav, et sa ise oled mingist teisest suurriigist ja oled kellegi poolt sellepärast, et see on ka suur. Mina mingite väikeste könnide poolt ei ole. Normaalne suhtumine…

JS: Kui lasen tehisarul teha täiusliku luuletuse, siis midagi igavamat ei ole võimalik ette kujutada. Seal peavad mingid häired, tõrked või ebakõlad sees olema. Jalgpalli puhul on see, et eri subkultuurid pooldavad erinevaid jalgpallistiile. Lääne jalgpalli kultuuriruumi läbiv motiiv on selline nähtus nagu antijalgpall. Umbes nagu José Mourinho antijalgpall. Pargitakse buss kaitseliini ette ära. Millegipärast öeldakse, et see pole ilus ja seda pole hea vaadata. Kas see ei ole siis ilus või on mingid stiilid, mis on ilusamad kui teised?

JU: See oleneb kontekstist. Kas seda mängib Mourinho või Island Hispaania vastu MMil. Küsimus on, kelle maja ette sa selle bussi pargid.

MV: Ma ei ole nii detailne vaataja, et ühe stiili järgi klubi valida, aga kui jalgpalli sees oleks tõesti mingid selged stiilid, mille külge identiteet jääb pidama, oleks lihtsam. Praegu on kaadrivoolavus nii suur ja klubide identiteet nii muutuv, et selle põhjal on keeruline fänniks hakata.

Jalgpall kui sündmus

JS: Mul tekkis vahepeal üks hoopis teine mõte, Juhan rääkis jalgpallist kui sündmusest. Mulle tundub, et jalgpall muutub sageli sünd -

museks nii, et see ei tulene mängu sisemisest kvaliteedist. Seetõttu on tihtilugu minu üks lemmikpealkiri „Põnevuslahing algab Pärnus kell kaks“. Kust me teame, et see põnev on? See meenutab natuke eesti kultuuri ja ajakirjandust. Selleks, et teha teatrilavastus sündmuseks, piisab sellest, et see on olemas. Olenemata kunstilisest kvaliteedist.

MV: Ühes mõttes on see iseenesestmõistetav. Sa tahad emotsionaalselt läbi elada asja, mille ümber on mingi intriig, taustalugu. See on kunstis samamoodi. Kui sa ei tea, mida mingi kunstiliik on teinud või mis lugu lavastatakse, siis ei hakka see sind kõnetama. Tegelikult oleks võimalik iga mäng panna mingisuguse looga tööle. Siis ei jää see kunagi pelgalt sellele tasandile, et 11 lolli ajavad palli taga.

JS: Teatris on mul väga sageli igav, eriti Eesti teatris. Jalgpalli vaadates mul naljalt igav ei hakka. Ja jalgpalli puhul näeme teleri vahendusel maailma tipptaset, aga näiteks ooperis näeme enamasti Eesti tipptaset.

MV: Samas on mul nii teatris kui jalgpallis võõristushetki.

Lähen teatrisse ja vaatan, kuidas mingid tüübid istuvad raami sees lava peal. Milleks see kõik on, absurdne ei ole natuke või? Mistahes spordialaga on samamoodi. Mingil hetkel taipan, et kõik, mis me teeme, on niivõrd konventsionaalne. Ükskõik kuhu sa palli ajad, kõik tundub mingil hetkel totter. Mul on kogu aeg need eksistentsiaalsed teemad sees vilkunud. Samas ma elan kaasa ikka, ma ei ole liiga metateadlik sellest mängusituatsioonist.

ka seotud selle valuga. Kunstiteos võib sinu jaoks midagi ära öelda, mingisuguse tõe näiteks. Tegi sulle näiteks selgeks, et sa oled labane inimene. Jalgpallis sellist valu ei ole. Kuna ma olen Inglismaa toetaja, siis muutusin veidi masohhistlikuks. Ma ei saanud aru, kui palju tundsin naudingut ja kui palju rahuldust. See on alati selline piinarikas nauding.

JP: Rahvustasandil on mul kaks mängu, mis meenuvad siitsamast A. Le Coq Arenalt, mõlemad Hollandi vastu. Staadioni avamäng, kus Eestit esindasid koos veidi vanemate meestega nii mõnedki minu generatsiooni mängukaaslased ja kus ime oli peaaegu sündimas. Kahekordset juhtimaminekut veel ehitusplatsi meenutaval uuel rahvusareenil koondise vastu, keda esindasid toonased absoluutsed tähtmängijad, 2 : 1 eduseisu muutumist 2 : 4 kaotuseks oli valus kogeda. Sarnast röövimise tunnet pakkus Hollandi teistkordne külaskäik Lillekülla, kus Eesti koondis, kus ikka veel rivis Piiroja ja Lindpere, pööras kahe suurepärase väravaga kaotusseisu eduks, mille tühistas mängu viimasel minutil määratud penalti, mille õigsus jääbki vaidluseks. Rahvuskaaslasena olid need olukorrad, mis vahetul osasaamisel valu põhjustasid.

Kas jalgpalli vaadata on valus?

JS: Kui lemmikmeeskond kaotab, mis tunne siis tegelikult on? Kas see tunne on selline, et tegelikult on ka valus, või on see pooleldi mäng. Kas kunst võib ka samasugust valu tekitada?

Jaak Prints:

„Tõeline ilu sünnib siis, kui inimeste vahel juhtub midagi, mis on sellest kõigest üle. Midagi, mida ei saa enne kokku rääkida, mis sünnib just nüüd ja meie silme all.“

JU: Valus võib olla küll, aga ma ei oska neid valutüüpe võrrelda. Kunsti puhul on see pigem katarsis, jalgpalli puhul midagi muud.

MV: Minu jaoks see pigem vilksatab. Mingil hetkel tuleb tunne, et see kõik on fiktsioon. Sport saab olla kunsti sisu, aga vastupidi ei saa. Sa ei saa endale jalgpallis võtta teatrit sisuks. Võibolla on see

MV: Ma arvan, et kui 0 : 6 on, siis ma lõpetan vaatamise ära. Kui ei ole mingisugune eraldi olukord, et nad peavad võitma 7 : 0 selleks, et midagi veel saada. Näiteks selleks, et jõuda mingile rahvusvahelisele turniirile. Siis on huvi veel üleval. Minu vanuses nii pikka ja mõttetut mängu ma ei vahi. Puhtfilosoofiline huvi tekib ka, et mida näiteks treener peaks tegema.

JU: Kui Brasiilia kaotas kodusel MMil Saksamaale 1 : 7, sai sellest kohe kultuuriline metafoor. Brasiilias on nüüd ütlus, et kui midagi läheb väga halvasti, ütled lihtsalt 1 : 7. See on katastroof. See näitab, kui sügavale kultuuri võib jalgpall sisse kasvada.

Mida saab jalgpallist teatrisse üle kanda?

JU: Pep Guardiola on hea näide. Igal pool, kus ta käib, ta õpetab. Ta läks NBAd vaatama ja siis

ta seletas seal samamoodi kellelegi midagi. Kui sa tegeled lavastamisega, haldad sa inimeste energiaid ja rütme. Spordist saab tohutult inspiratsiooni ja terminoloogiat üle kanda. Ma ei ole kindel, kas jalgpallis öeldakse näiteks „teine vaatus“, ma ei usu. Ükskõik kui kummalist kunsti sa teed, lõppkokkuvõttes tegeled sa inimeste ja nende dünaamikaga.

JS: Kui palju sa ise lavastaja positsioonilt oled üle võtnud või mõelnud jalgpallianaloogiale?

Marek Volt:

„Kuna ma olen Inglismaa toetaja, siis muutusin veidi masohhistlikuks. Ma ei saanud aru, kui palju tundsin naudingut ja kui palju rahuldust.“

JU: Ta inspireerib. Üks ühele ei saa võtta. Eriti siis, kui sa teed sellist natuke keerulisemat või tumedamat kunsti. Siis on kasulik kasutada jalgpalliterminoloogiat, mis ei rõhuta kunsti, vaid teeb seda pigem mängulisemaks.

MV: Treeneri ja lavastaja analoogia on väga tugev. Ma usun, et kunstis on täpselt samasugused seltskonnad, kus arutatakse, kas lavastaja kasutas näitlejat nii-öelda õigel positsioonil.

JS: Mulle meeldib mõte, et kõrtsis räägitakse teatrist samamoodi, nagu praegu räägitakse jalgpallist. Et näiteks Ulfsak oleks pidanud sinna teise näitleja panema.

Kas jalgpall on kunst?

MV: Filosoofina häirib mind see, et küsimus ise vilgub erinevate tõlgenduste vahel. Mida me üldse teada tahame, kui küsime, kas jalgpall on kunst? Kas me tahame faktilist vastust, et kas ta kuulub kunstivaldkonda? Sellisel juhul on vastus üsna lihtne, sest ei kuulu. Teine küsimus on see, kas jalgpall võib olla kunst. Loomulikult võib. Ma ei saa seda kuidagi välistada.

Kolmas küsimus on see, kas jalgpall peaks olema kunst. Siin olen ma pigem eitaval seisukohal. Mind häirib juba see, et võrdluses tekib kohe see, kas jalgpall on madalam ja tahab end tõsta, või on ta hoopis kunstist kõrgem.

Ja isegi kui me otsustaksime, et jalgpall on kunst, tekiksid sellest väga veidrad järeldused. Kas jalgpallurid peaksid siis lavakunstikooli sisse astuma? Kas kunstimaailm tahaks üldse jalgpalli oma territooriumile? Ei ole nii, et jalgpalliinimesed hääletavad ja otsustavad, et nüüd on. Kunsti poolelt võib vabalt tulla vastus, et me ei taha seda praktikat sisse võtta. Võibolla ongi parem, kui jalgpall ja kunst jäävadki sellisteks kasututeks, ühtaegu ülimalt tõsisteks ja täiesti naeruväärseteks asjadeks.

Karbi sees on eesti- ja ingliskeelne mängulaud ning õpetus.

Mäng jäljendab kõiki jalgpallimängu elemente: saab triblada, sööta, nurgalööki toimetada, aega viita, suluseisu jääda, küljejoone taga vigastust ravida, penalti teenida või sukeldumise eest kollase kaardi saada. Võib tühjast väravast mööda lüüa või punase kaardi saada. Väga tähtis on oma värava kaitsmine: ükski vastane ei suuda lüüa väravat, kui sul on suurepärane väravavahivaist! Mäng on tempokas ja täis ootamatusi.

Müügil Rahva Raamatus ja Apollos www dicefootball eu

Levadia uus pealik Zahovaiko tiitlipingeid ei pelga:

miks peaksin? Töö on töö ja tellijal on alati õigus!

Vjatšeslav Zahovaiko on tagasi! Ehkki tegelikult pole FCI Levadia esindusmeeskonna värske peatreener ju kuskil ära olnudki. Põige noortejalgpalli oli teadlik otsus, langetatud kindlas veendumuses –mis peab tulema, see tuleb.

Tekst: Kristjan Jaak Kangur

Täpselt sama mõtteviisiga läheb Zahovaiko vastu ka uuele aastale, mille lõpetuseks on Levadiale seatud ehtlevadialikud eesmärgid. Meistritiitel ja edu eurosarjas pole seepärast ülemäärane kohustus, veel vähem pinge, sest juhendaja teab, mida tippjalgpallis tahetakse ja oodatakse.

Paide Linnameeskonna poolproffidest moodustatud tabelikeskmiku rollist Eesti tippklubide sekka tõstnud Zahovaiko parimaks saavutuseks jäi selle klubiga 2020. aasta hõbemedal. Kõrgemat kohta pole Paide ajaloo jooksul enne ega pärast saanudki. Eestis mängijana eeskätt Florat ja Flora sõsarklubisid, karjääri lõpus ka Sillamäe Kalevit ja Paidet esindanud Zahovaiko teekond viis teda veel Portugali, Ungarisse ja Soome, kiire põikena korraks isegi Kuveiti.

Eesti koondises 39 mänguga kaheksa väravat kirja saanud Zahovaiko pole ootamatute valikute

Viimastel aastatel on Zahovaiko olnud hinnatud ekspert ka jalgpalliülekannetes.

Foto: Katariina Peetson

ees tagasi kohkunud ka treenerina. Nii sai temast 2023. aastal Real De Banjuli tüüri juures Gambia meister, ent seejärel naasis ta Eestisse. Tänavu viis ta Levadia U17 vanuseklassi noored eliitliiga meistriks ning tundis, et täpselt seda oligi talle vaja. Nüüd on aeg tulla tagasi suurde mängu. Eesti mõistes kõige suuremasse.

Slava, palju õnne uue ameti puhul! Kui kiiresti klubi uue peatreeneri otsingul sinuni jõudis ja kui kiirelt sa jah-sõna andsid?

Aitäh! Ega siin ei ole mingit saladust – ma olen ju klubis aasta otsa U17ga tööd teinud. Kokkupuude on olnud päris tihe kogu aeg, kuigi mul ei ole otseselt esinduse juurde asja olnud. Minul oli oma töö, neil oma.

Aga mõne nädala eest oli esimene vestlus. Sealt edasi läks üsna ruttu. Laual olid küll eri variandid – näiteks võimalus jätkata klubi struktuuris teises

ametis ja teises rollis. Ent kui tuli pakkumine võtta üle esindusmeeskond, mõtlesin juba kiiremini. Ega nad minu otsuse järel ootama ei pidanud!

Levadias on alati suured nõudmised. Kas see sulle pingeid peale ei pane?

Aga miks peaks? Töö on töö ja tellijal on alati õigus! Kui miski ei sobi ja ei meeldi, siis nii on. Kõik teavad, et treeneritöö on natuke teistmoodi töö, orienteeritud tulemusele. Kas ma mõtlen praegu sellele? Kindlasti mitte. Mõtlen jaanuarile ja võimalusele meeskonnaga tööle hakata.

Muutusi on Levadia koosseisus juba olnud. Tuleb veel?

Meediast on juba läbi käinud, kellega meil on teed lahku läinud. Tuumik siiski kenasti jääb. Selle najal hakkame võistkonda üles ehitama. Meil on juba päris korralik koosseis. Kui on kedagi tuua, toome, aga need peavad olema head täiendused.

Nii et seda pole karta, et Levadia koosseis talvega laiali jookseb?

Selles osas on jalgpalliühiskonnas tekkinud mingi valearusaam. Klubi on ju toiminud kümneid aastaid. Tuumik ei kao kuskile.

Lihtsalt vahel on vaja värsket verd igale tasandile, olgu võistkonna sees või abipersonali seas või peatreenerina. Iga asi saab vahel otsa. Minu eelkäijad on teinud suurepärast tööd, suur aitäh neile! Neil on olnud väga kõrged standardid ja meeskond on tänu sellele kõrgete standarditega harjunud.

Kas su treenerite tiim on sinu peas juba paigas?

See saab paika. Proovime pusletükid paika loksutada. Aega läheb ehk veel nädal-kaks, siis saab laiem avalikkus ka sellest teada.

Kui väga sa oled tippjalgpalli naasmist oodanud?

jooksul juhtunud. Võitsime U17 eliitliiga, mängides aasta vanemate vastu. See on jalgpallis suur vahe! Poisid olid füüsiliselt väiksemad, aga ei jäänud kellelegi mänguliselt alla.

Ning saime ka rahvusvahelisel areenil kõvasti esineda. Poisid peavad olema uhked! Oli hästi positiivne aasta, väga palju häid emotsioone. Mul on tegelikult nüüd hea üldpilt meie noorte järelkasvust – mitte ainult klubi sees, vaid ka üle Eesti.

Levadia uue hooaja koosseisust:

„Klubi on ju toiminud kümneid aastaid. Tuumik ei kao kuskile.“

Keriks siinkohal natuke aega tagasi. Mulle meeldivad väga väljakutsed, see on selge. Minu õnn on, et ma olen saanud proovida igasuguseid asju. Olla tippjalgpallis siin ja seal, maitsta mitut asja. Ka treenerina on mul lühikese aja jooksul rikkalikku kogemust hangitud.

Aga mis mul oli puudu – noortetöö kogemus. Kui mulle pakuti Levadia U17 võistkonna juhendamise võimalust, võtsin selle teadlikult vastu. Tahtsin nii kangesti sellest osa saada! Oli suur au treenida noorukeid ja mõista nende maailma paremini. See pusletükk mul seni puudus.

Hasart ja pinge? Nõus, et sellise võistkonna juhendamisega kaasneb niisuguseid asju vähem kui meistriliigas. Aga see oli vinge, lausa unustamatu seiklus! Saime grupiga väga lähedaseks, kogesime palju positiivseid hetki. Esmakordselt võitis Eesti võistkond Riga Cupi, seda pole kunagi 24 aasta

Muidugi oli mul mingil hetkel igatsus suure jalgpalli järele. Aga teadsin, et küll see tuleb. Mis vormis, kas siin või seal, see oli ainsana lahtine. On olnud telefonikõnesid ja pakkumisi. Aga olin Levadiaga niimoodi kokku leppinud ja tahtsin aasta aega teha noortetööd. Üks tööots sai tehtud. Ja mina hindan, et sai tehtud hästi! Nüüd on uus väljakutse.

Kiitsid ohtralt poisse, aga ometigi said ju ka enda kohta teada, et oled ka noortega võimeline tulemust tegema?

Nojah. Aga ma ikkagi ütlen, et võistkond oli erakordselt andekas. Eeskätt töökuse mõttes. Lülitumine lastejalgpallist veidi suuremasse jalgpalli pole lihtne. Nemad tulid sellega toime.

Eesmärkidest ei ole vist sinu uue töö puhul vaja eraldi rääkidagi?

Iga jalgpallisõber teab, kui ambitsioonikas Levadia on. See on kõigile selge – tuleb võtta võimalikult hea koht Eestis ja jõuda võimalikult kaugele Euroopas. Ega mina pole selles mõttes peatreenerina erand. Tuleb tore seiklus, kõva väljakutse. Ambitsioonid on suured. Ma olen endale selgeks teinud, kuhu astun!

Tallinna Kalevi naiskond läheb hingusele.

Klavan: ma ei tunne, et oleksin silmakirjalik olnud

JK Tallinna Kalev on otsustanud, et uuel hooajal nad naiste meistriliigavõistkonda välja ei pane. Naiskond on otsustanud klubist täielikult lahkuda.

Üldistatult võttes on JK Tallinna Kalev alati naiste kõrgliigas mänginud. Viimastel hooaegadel on nad küll paremate seast välja jäänud, samas aastatel 2019–2022 lõpetati pjedestaalil ja õnnestumiste sekka on mahtunud ka karikafinaale. Samuti on Kalevi ridades mõni A-koondislane ja endine särav noortekoondislane, kes on uue sammu lävel.

Need lood jäävad siinkohal aga katki, sest Kalev on otsustanud naiskonna oma plaanidest kärpida. Klubi fookus näib olevat tegeleda veel rohkem kasvatajaklubina ja ühes meeskonna kolisemisega on praegu otsustatud jääda vaid noortejalgpalli peale. Otseselt pole naiskond ja meeskond küll niiviisi seotud – kõige taga on ikka ja jälle raha.

Mis siis ikkagi juhtus?

Naiskonna lõppenud hooaja abitreener Carmen Kärg selgitab, et oktoobri lõpus kohtus ta Kalevi juhi Ragnar Klavani, tegevjuhi Greeg Jakobsoni ja noortetöö juhi Madis Metsmäega, et arutada uue hooaja plaane. Sel hetkel oli teada, et Kätlin Hein peatreeneri kohal ei jätka, ning tema töö pidanukski üle võtma Kärg. Kui ta aga nägi kohtumisel uue hooaja eelarvet ja oma palka, näis ühiselt jätkamine keeruline.

„Ütlesin, et ma ei ole nõus selle palgaga jätkama ja ma ei ole ka kindel, et te leiate peatreeneri, kes sellise palgaga oleks nõus. Selle peale tuli kohe lause, et naiskond järgmisel aastal Kalevis ei jätka,“ kirjeldab Kärg. Olukorrale tagasi vaadates valutab ta pisut südant, et ei proovinud paindlikumalt reageerida. Näiteks pakkuda võimalust võtta klubis veel mõni ülesanne, et saada soovitud palka.

Ent asi polnud vaid ühes palgas, vaid kogu klubi hoiakus. Meenutuseks – lõppenud hooajal tegutses Kalevi naiskond eelmise juhi Joel Lindpere ajal sõlmitud lepingu alusel põhimõtteliselt iseseisvalt.

Tallinna Kalevi naiskonda uuel hooajal mängimas ei näe.

2026. aastal mängib suur osa Kalevi naiskonnast meistriliigas Harju JK Laagri naiskonnas. Klubi tagas Raja hallis treeningu- ja mänguajad (samas Sportland Arenal mängimise eest maksis naiskond ise) ja pallid-markerid-vestid ning maksis peatreenerile ja abitreenerile palka. Naiskond majandas ise UEFA solidaarsusrahana tulnud 10 000 euroga – millest kusjuures maksis ligi 2700eurose liiga liikmetasu –, mängijatelt kogutud liikmemaksu ja leitud sponsorite toel.

Kärgi sõnul prooviti naiskonna poolt teha ettepanekuid, et nende ja klubi eelarve paremini vastavusse viia. Pakuti välja võimalusi, kuidas mõnda tuluallikat suurendada või kulurida kitsamaks kirjutada. Kalev jäi oma otsusele aga kindlaks ning andis novembri lõpus võistkonnale loa alustada uue mängupaiga otsimisega. Kusjuures ühte lahendust proovisid naiskond ja Kalev ühiselt leida, kuid see ei mahtunud Eesti Jalgpalli Liidu nõudmiste raamidesse. Edasisi vestlusi pidas naiskond juba omal käel, kuid nii Kalev kui alaliit püsisid kursis.

Trükkimineku ajal pole kokkulepet lõplikult lukku pandud, ent Kalevi nime alt lahkunud naiskond jääb teise klubi all siiski naiste meistriliigasse. Mõtte ja vestluste tasandil käis läbi kokku kaheksa täiesti erineva kaliibriga klubi.

„Kalevist ära minemine ei olnud meie prioriteet. Me oleksime tahtnud arutada, kuidas leida see võimalus, et jääda. Läksin ka neisse klubidesse sellesama eelarvega, aga põhisõnum oli, et me oleme kõike valmis arutama. Vajasime kedagi, kes on nõus meiega koostööd tegema ja seda protsessi toetama. Kedagi, kes mõtleb, kuidas saab,“ rõhutab Kärg.

Klavan rõhub Kalevi identiteedile

Kalevi juht Ragnar Klavan väljendab küll nördimust, et naiskonnaga ei jätkata, kuid kirjeldab ka, et kui klubi pole võimeline mitut asja tegema, tuleb langetada karm otsus. Ka meestejalgpallis on tunda, et 2023. aastal lausa pronksil lõpetanud Kalev tõmbab Premium liigast langemise järel pisut hinge.

„Oleme teinud parandused kvaliteeditõusus noorte puhul ja sellel on omad finantsilised kulud ja väljakutsed. Need muutused kanduvad üle nii meeste kui naiste esindusvõistkonda. Ma olen seda varasemalt ka välja öelnud, et kui me ei ole suutelised sellises mahus – mis iganes see maht on – esindusvõistkondasid tegema, siis alati langeb kaalukauss noorte kasuks,“ sõnab Klavan.

Ta jätkab, et laiemalt võib ühiseks nimetajaks nimetada raha, mis on Eesti spordis ja jalgpallis olnud alati murekoht. Samas toob ta ka välja, et Kalevi tüdrukute püramiid on jäänud auklikuks, mis teeb jätkusuutliku esindusnaiskonna kokkupaneku väga keeruliseks. See võetakse nüüd aga korralikumalt ette, sest end kasvatajaklu -

bina identifitseeriv Kalev kavatseb ressursse suunata nii poiste kui tüdrukute poolele. Seda, et mingil ajal luuakse uus naiskond, peab ta tõenäoliseks.

Iseenesest ei tule Kalevi otsus üllatusena, sest raskusi kumas välja ka veel enne lõppenud hooaega. Klubi ja naiskonna tavapäratu koostöö hoidis asju hädavaevu pinnal ning näitas, et Eesti naistejalgpall on endiselt paljude küngaste taga kinni. Seda julges Klavan koos abilistega välja öelda ka suvel toimunud EJLi presidendivalimistel, kuid kuna tema oma klubis olid asjad laokil, ei kõlanud ideed kõigile usaldusväärsena.

„Me oleme selle sotsiaalse vastutuse võtnud 20 aasta jooksul. Samas aastaid ja aastaid on olnud klubisid, kes on Premium liiga tasandil mänginud ja ei ole seda sotsiaalset vastutust võtnud, maksnud jalkaliidule selle minimaalse trahvi ära ja rahulikult edasi liikunud. Selle koha pealt ma kohe kindlasti ei tunne, et ma oleks silmakirjalik olnud,“ kõlab Klavani mõte vastu.

Ta jätkab: „Jah, kui me räägime presidendikampaania raames, siis me räägime ideaalmaailmast – mis terves Eesti jalgpallis võiks muutuda või peaks muutuma. Praegu, kui mina vaatan oma klubi eesmärke ja Exceli tabeleid, siis kuskil on vaja need asjad jonksu saada.“

Paide lõpetas kalendriaasta teist korda järjest tiitlivööga

Ühtegi Eesti meistritiitlit pole Paide

Linnameeskond veel võitnud, kuid omapärasel moel said nad juba teist aastat järjest jõululauast tõustes pükse üleval hoida kuldse vööga – nagu ka mullu, jäi seekord hooaja lõpuks nende kätte Eesti jalgpalli tiitlivöö.

Tekst: Raul Ojassaar

Kui hinnata selle järgi, kui tihti tiitlivöö omanikku vahetas, oli tegu kõigi aegade kõige tasavägisema hooajaga. Varasem rekord pärines 2016. aastast, kui FC Infoneti meistritiitli ja tiitlivööga lõppenud hooaja jooksul vahetas see väljamõeldud auhind omanikku 12 korral. Sel aastal oli see näitaja suisa 14 – sellele aitas tugevalt kaasa aprilli lõpus ja mai alguses olnud seeria, kus parasjagu tiitlivööd hoidnud meeskond kaotas kolmes mängus järjest.

Kahekohalise arvu kordi on tiitlivöö omanikku vahetanud ainult kolmel juhul – kümmet vahetust sai näha 2023. aastal.

Rekordiline oli tänavune hooaeg ka selle poolest, kui mitu meeskonda kämblad tiitlivöö külge panna said – Premium liigas käis tiitlivöö läbi koguni kaheksa meeskonna käest. Ainsana jäid sellest ilma Tartu Tammeka ja FC Kuressaare, üheks mänguks sai vöö endale isegi hooaja punase laternana lõpetanud Tallinna Kalev, kes napsas selle aprillis Paide Linnameeskonna seljatamisega. Mitte ükski meeskond ei suutnud tiitlivööd kaitsta enam kui neljas mängus – tasub aga märkida, et Paide lõpetas aasta neljamängulise seeriaga ja saab uue hooaja esimeses Premium liiga voorus seda kohe viie peale pikendada.

Sel aastal täienes tiitlivöö järjestus ka täiesti uue klubi võrra, kui esimest korda sai maikuus seda ühes mängus vallata Harju JK Laagri. Narva Transi viimasest tiitlivöö-perioodist oli möödas viis aastat.

Lausa viis aastat järjest pole parasjagu Eesti meistriks tulnud meeskond suutnud aasta lõpuks enda kätte tiitlivööd jätta – viimati õnnestus selline „duubel“ 2020. aastal FC Floral.

Hooaeg Eesti meister

Tiitlivöö omanik hooaja lõpus

1992 Norma Jõhvi Eesti Põlevkivi

1992–93 Norma Norma

1993–94 FC Flora FC Flora

1994–95 FC Flora FC Flora

1995–96 Lantana FC Flora

1996–97 Lantana Tallinna Sadam

1997–98 FC Flora FC Flora

1998 FC Flora Tallinna Sadam

1999 Maardu Levadia FC Štrommi

2000 Maardu Levadia Levadia

2001 FC Flora FC Flora

2002 FC Flora FC Flora

2003 FC Flora FC Flora

2004 Levadia FC Flora

2005 TVMK FC Levadia

2006 FC Levadia TVMK

2007 FC Levadia FC Flora

2008 FC Levadia FC Flora

2009 FC Levadia Levadia

2010 FC Flora Narva Trans

2011 FC Flora FC Flora

2012 Nõmme Kalju FC Flora

2013 FC Levadia FC Levadia

2014 FC Levadia FC Infonet

2015 FC Flora Nõmme Kalju

2016 FC Infonet FC Infonet

2017 FC Flora Paide Linnameeskond

2018 Nõmme Kalju Nõmme Kalju

2019 FC Flora Tartu Tammeka

2020 FC Flora FC Flora

2021 FCI Levadia FC Flora

2022 FC Flora FC Tallinn

2023 FC Flora Tallinna Kalev

2024 FCI Levadia Paide Linnameeskond

2025 FC Flora Paide Linnameeskond

Tiitlivöö teekond 2025. aastal

Kuupäev Tiitlikaitsja Tiitli sai endale Tulemus Kaitstud mänge

5.03.2025 Paide Linnameeskond Nõmme Kalju

9.03.2025 Nõmme Kalju Paide Linnameeskond

15.03.2025 Paide Linnameeskond Narva Trans 0 : 1 0

5.04.2025 Narva Trans FCI Levadia 0 : 1 1

23.04.2025 FCI Levadia Paide Linnameeskond 1 : 2 3

26.04.2025 Paide Linnameeskond Tallinna Kalev 0 : 1 0

3.05.2025 Tallinna Kalev Harju JK Laagri

9.05.2025 Harju JK Laagri FC Flora

15.06.2025 FC Flora Paide Linnameeskond

4.07.2025 Paide Linnameeskond FCI Levadia 0 : 3 3

22.08.2025 FCI Levadia Pärnu Vaprus 1 : 3 3

13.09.2025 Pärnu Vaprus FC Flora 0 : 3 1 24.09.2025 FC Flora

Levadia ja Flora vahel kõigi aegade arvestuses terav duell

Flora ja Levadia, Levadia ja Flora –kahe Eesti jalgpalliajaloo edukaima meeskonna vahel käib kõva konkurents ka tiitlivöö kõigi aegade arvestuses. Kui platsi peal on Flora 16 tiitliga Levadia 11 ees ette rebinud, siis tiitlivööga on seis sisuliselt võrdne – oleneb, millist näitajat olulisemaks pidada.

Nimelt on Flora võitnud tiitlivöö enda kätte küll rohkem kordi (43 Levadia 39 vastu), kuid tiitlivöö omanikuna peetud mängude arvestuses on Levadial (394) Flora (390) ees õhkõrn edu sees. Järgmised meeskonnad jäävad juba kaugele maha: Nõmme Kalju on tiitlivöö enda kätte võitnud 16 korral ja sellega kokku saanud mängida 87 mängu, järgnevad Narva Trans (14 ja 53), TVMK (6 ja 46) ning ehk pisut üllatuslikult Nõmme United (3 ja 32). Unitedi suur arv tuleb 2023. aastast, kui tiitlivöö sattus tükiks ajaks esiliigasse, kus Unitedil oli parasjagu väga võimas hooaeg.

Mida meile 2025. aastal öeldi

Järjekordse aastaringi täitumise puhul paneme kokku valiku

tabavatest, humoorikatest või lihtsalt huvitavatest ütlustest, mida

lõppenud aastal meie ajakirjale lausuti. Traditsiooniliselt pääseb iga ütleja valikusse vaid ühe noppega.

„Põldu ju tegelikult on, me ei ole täitsa kõrb – meil on täitsa vägevad lilled kasvamas! Peame olema üksteisega lihtsalt kannatlikumad ja mõistvamad.“

Karjääri lõpetanud Kairi Himanen Eesti naistejalgpalli tulevikust

„Nii õpetaja kui ka treener on tihti ema-isa kõrval olulisim täiskasvanu, kes lapsega peaaegu igapäevaselt kokku puutub. Ja kuna laste kodune ja sotsiaalmajanduslik taust on väga erinev, võib vahel ka juhtuda, et treener või õpetaja on lapsele isegi kõige olulisem täiskasvanu, kellelt eeskuju kaudu õppida.“

Õpetajahariduse professor Katrin

Poom-Valickis

„Kui rääkida Phoenixi mängudest, siis meie mängudel on käinud pooleaastased lapsed, veteranid, ühe korra isegi lasime koera saali, et ta ei peaks autos üksinda külmetama.“

Jõhvi Phoenixi fännikoordinaator Daniel Lullu

„Ma arvan, et usk on aidanud mind jalgpallurikarjääris edasi. See on pannud jalgpalli ja elu üleüldse natuke teise perspektiivi ja võtnud mingis mõttes pinget enda pealt ära. Minu jaoks ei ole tagasilöögid juhuslikud, vaid need on reaalsed kogemused, mille olen pidanud läbi elama, et oleksin täpselt see inimene, kes ma praegu olen.“

Markus Poom

„Neile võibolla kõlas esialgu kahtlaselt, kas olen võimeline selles rollis tegelikult ka töötama, aga minu jaoks oli pilt selge, et mul ei ole probleemi neid asju teha, Curro Torrese ja abitreener Jose Soto alluvuses töötada ja ennast selle juures hästi tunda.“

Endine koondise peatreener Karel Voolaid Levadias abitreeneriks asumisest

„Klubid võtavad üldiselt kõige minimaalsema kindlustuse, põhimõtteliselt selleks, et lihtsalt linnuke kirja saada. See maksab suurusjärgus 15 eurot mängija kohta ja kindlustab ta invaliidsuse ja surma eest.“

Daniil Savitski Eesti jalgpallurite kindlustatusest lisaks kohustuslikule tervisekindlustusele

„Tahame üles leida mõned jalgpallimängu võtmekohad, kus me saame tegelikult olla maailma parimad.“

U21 koondise peatreener Jani Sarajärvi

„Meil võivad vahel koosolekud lõppeda niimoodi, et me ei saa hästi läbi ja peame tunni aja pärast uuesti kokku saama ja asjad läbi rääkima.“

Jürgen Henn koostööst abitreener Joel Indermittega

„Ükskõik mida hakkame meenutama, siis jõuame ikka 1981. aasta keskele Sotši ettevalmistuslaagrisse. See on nagu eilne päev meeles! Seal oli topeltkoormus: trennid, Norma võistkond 20 inimesega ja 400 noort naist üle Nõukogude Liidu. Mis sa arvad, et seal oli kerge? Sellest laagrist taastusime veel nädal aega Tallinnas!“

Enn Läänmäe elust Tallinna Norma mängijana

„[Valdemaras] Martinkenas tuli Mardi [Poom] asemele väravasse. Minu meelest oli see [Risto] Kallaste, kes hüüdis keskele ette, et laseme neil auvärava lüüa. Lasime nad läbi ja päris osavalt vedasid palli, tegid ka väga häid lööke, aga me kõik unustasime ära, et Martinkenas ei oska eesti keelt. Ta ei saanud aru, et tuleb auvärav lasta!“

Raimo Nõu 2000. aasta sõumängust

Iron Maideni ja FC Flora vahel

„See oli päris pikk lugu, kuid Argentina–Eesti mängu järel mina Messi särki ei saanud, küll aga püksid. Tema särk on ilmselt maailma kõige enam tahetud jalgpallisärk, nii et seal on täiesti omad süsteemid, kuidas asi käib. Mulle öeldi, et iga kord, kui Messi mängib, võtavad varustajad 20–30 tema särki kaasa. Osa läheb vastasmängijatele, osa fännidele, osa publikus olevatele kuulsustele ja nii edasi. Kui praegu seda räägin, siis mõtlen: seal oli 30 särki, aga mina sain ainult püksid! Jääb vist kripeldama!“

Maksim Paskotši

„Mingil momendil sain aru, et otseselt pole mul seda vaja ning see ei sega edasist elu. Aga see tiksus mul kuklas ja oli vaja lõpetada. Nüüd oli ajastus selline ja sain sellega ühele poole.“

Andres Oper lõpetas 47aastaselt gümnaasiumi, mis noorena jalgpalli tõttu pooleli jäi

„Minu eesmärk on arendada välja teenus, mis oleks suurim asi, mis kunagi Eesti jalgpallist välja on kasvanud. Igal aastal alustab maailmas 100 000 uut kohtunikku, kogu maailma kohtunikkond on kokku umbes 1,5 miljonit. See, kuidas meie oleme õppimise üles ehitanud, on just see, mida alustavatel kohtunikel on väga vaja.“

Kohtunike arenguprogrammi RefPal looja Sten Klaasen

„Kultuur oli ikka täiesti teine. Kui trenn lõppes, siis jagasid Itaalia koondislased, suits suus, fännidele autogramme. Sellist asja ei oleks küll ette kujutanud. Ja kui mina ostsin teel Rooma Lazioga mängule ühe Coca-Cola, siis sellest tekkis probleem. Treener oli täiesti endast väljas. Kui kohale jõudsime, siis pakuti pitsa kõrvale veini… Ehk siis vein ja suits on okeid, Coca-Cola keelatud, liiga ebatervislik. See on Itaalia!“

Henri Anier nooruspõlve kogemusest Sampdoria klubis

„Serbia koondis käis Eestis ja sai lumisel A. Le Coq Arenal Eestiga viigi. Mul oli vaja pärast mängu Nemanja Vidić kiiresti Manchester Unitedi eralennukile viia. Mul oli kasutada oma hea sõbra auto – väike Mazda. Vidić oma laiade õlgadega mahtus autosse nii, et istusime põhimõtteliselt õlg õla vastas. Mäletan, et ta oli päris närvis ja rääkis terve sõidu telefoniga. Muidugi oli ta pettunud, et viigiga lahkuma pidi, aga see polnud veel kõige hullem asi. Korralik lumetorm oli ja ma pidin kõvasti keskenduma, et auto teel püsiks! Lõpuks sai ta ilusti lennukile, aga see oli kindlasti üks ärevamaid sõite, kui pead oma lemmikmeeskonna kapteni lumetormis lennukile viima.“

Serbia koondist 2011. aastal saatnud Juss Tamming

„Koondisega reisides tekib palju huvitavaid juhuslikke või sundimata kohtumisi ja vestlusi. Taškendis tõi näiteks pärast mingit treeningut või mängu Viggo Jensen minu juurde ühtäkki mingi tüübi, kes oli temaga rääkima hakanud. Tuli välja, et see oli keegi kohalik usbekk, kes oli kunagi käinud Eestis. Ta oli selle kohta võtnud kaasa isegi ajalehe väljalõike – tegemist oli professionaalse Adolf Hitleri jäljendajaga! See tüüp nägi päriselt ka väga Hitleri moodi välja. Viggo oli natuke kohmetu, tuli minu juurde, et näe, mingi Hitler on siin ja väidab, et ta on Eestis käinud. Vaat see oli sürreaalne kogemus!“

Mihkel Uiboleht

„Muidugi olid Flora ja koondis üsna palju seotud, sest mängijad kattusid päris palju, aga teiste klubidega tuli päris palju suhelda ja selgitada. Viktor Levadaga rääkisime kolm-neli korda pikalt sellest, kuidas tahaksin, et koondis mängiks. Kuna mängisime nii Floras kui koondises samamoodi, siis tähendas see, et käisin konkurentidele põhjalikult meie mänguplaani tutvustamas!“

Arno Pijpers ajast, mil ta juhendas ühel ajal nii Eesti koondist kui FC Florat

„Meil on tegelikult andmeid väga palju, aga meil pole hetkel võimekust, et nendega süvendatult tegeleda – justkui poleks meil jõudu raha maast üles korjata. See on kindlasti läbimõeldult toimetades üks väga tasuv suund, kus minimaalse investeeringuga on võimalik kvaliteedis palju juurde panna ja konkurentsieelis tekitada.“

Mario Hansi jalgpalliliidu strateegiast

Ühe lõpp ja teise algus

Detsembrikuu on Eesti jalgpallis üldiselt aasta kõige vaiksem aeg –murujalgpallis on hooaeg lõpuks läbi saanud ja võistkonnad puhkavad, kuid see ei tähenda, et jalgpallimaailm täielikult pöörlemise lõpetaks. Pilgud tuleb lihtsalt pöörata saalide poole, sest saalijalgpallihooaeg kogub aina enam hoogu!

Novembri viimastel päevadel sai Eesti klubijalgpallihooaeg 2025 lõpu Saaremaal, kui Premium liiga üleminekumängude otsustavas vaatuses olid vastamisi FC Kuressaare ja Viimsi JK. Avamängus võõrsil napi 1 : 0 võidu saanud saarlased suutsid ka pingelises kodumängus oma paremuse maksma panna ja omaenda kasvandiku Andero Kivi väravatest 2 : 0 võita. Kivi esimest väravat tähistati kollasinise tossupilve ja tavapärasest kõvasti emotsionaalsemate embustega, millega ühinesid ka tribüünilt väljaku äärde jooksnud fännid. Foto: Allan Mehik

„Kure!“ Lõpuvile järel kogunes Kuressaare meeskond koos toetajate ja fännidega kunstmurule, kus esitati ühiselt võiduhüüd ja -tants. Veel enne seda pidas aga omadele kõne meeskonna kapten Märten Pajunurm, kes tõmbas selle kohtumisega joone alla oma Premium liiga karjäärile. Foto: Allan Mehik

Enne novembri lõppu ei saanud päris puhkama minna ka meie paremad naismängijad, keda ootas veel üks kodune sõpruskohtumine Leedu koondisega. Eestil tuli paraku vastu võtta 0 : 2 kaotus. Pildil näitab hoogsalt triblinguoskust ründaja Kristina Teern. Foto: Liisi Troska

Ta on tagasi! 2018. aastal Eesti aasta parimaks naisjalgpalluriks valitud Katrin Loo lõpetas murujalgpallis mängijakarjääri juba 2020. aastal FC Floraga võidetud meistritiitli järel, kuid nüüd on ta tagasi meistriliigas – aga mitte murul, vaid hoopis saalis, kus ta on liitunud Aurora Futsali naiskonnaga. Mängutase pole vahepealse ajaga loomulikult kuhugi ära kadunud – esimeses kahes mängus aitas Loo naiskonna võidule, lüües kaks ja kolm väravat! Foto: Liisi Troska

0%

Jalka 2015. aasta lugejaküsitluse vastajatest valis küsimusele, mis teemadel lugusid nad sooviksid rohkem lugeda (valida võis mitu teemat), vastuseks naistejalgpalli.

2

kirjandit jõuab Meistrite liiga kohtumise vaheajal ära kontrollida – sellise tähelepaneku tegi Reelika Turi.

Sportland Footballi poes

töötas Meelis Rooba seitse aastat.

Rooba 2016: töötame, et kümne aasta pärast vilju nautida

2016. aasta jaanuarikuu Jalkale rääkis tulevikusihtidest toonane Paide Linnameeskonna peatreener Meelis Rooba. „Praegu tegeleme sellega, et kümne aasta pärast saaksime oma vilju nautida,“ sõnas Rooba, kelle käe all oli Linnameeskond saanud 2015. aastal Premium liigas seitsmenda koha, kuid kes tegeles ka klubi noortetööga. „Tulevikus näeme oma kasvandikest koosnevat Paidet, kes mängib tiitli peale!“

Jalka koostatud Eesti 2015. aasta sümboolsesse koondisesse kuulusid Mihkel Aksalu, Artur Pikk, Ragnar Klavan, Enar Jääger, Taijo Teniste, Ken Kallaste, Aleksandr Dmitrijev, Karol Mets, Sergei Zenjov, Ats Purje ja Konstantin Vassiljev.

Vasakpoolkaitsjana sümboolsesse koondisesse mahtunud Kallaste vastas kaaneloo raames lugejate küsimustele. „Ma arvan, mingi 14–16 aastat oli vanus, kui ma jalgpalli ei võtnud nii tõsiselt, kui oleks võinud. Olin rohkem sõpradega koos, mängisime arvutimänge ja olid teised huvid,“ tunnistas Kallaste, kelle sõnul pidanuks ta noorena rohkem isa kuulama. „Eks ikka kahetsen veidi, aga mis siin ikka, tuleb teha, mis praegu teha saab. Elu läheb edasi.“

Samas usutles Jalka ka Kristina Bannikovat, kes läks esimest korda vutitrenni alles 19aastaselt, aga jõudis juba 2,5 aastat hiljem Eesti naiste A-koondisesse! „Ma ei käinud trennis ega midagi, aga juba siis unistasin koondises mängimisest,“ rääkis Bannikova nooruspõlvele mõeldes ja muiates. „Ma teadsin, et meestekoondis on olemas, aga naistekoondisest ei teadnud midagi. Võibolla mõtlesin, et pannakse minu jaoks mingi segakoondis kokku. Ma ei tea, tahtsin lihtsalt koondisesse saada!“

Tartu Tammeka legend Kristjan Tiirik meenutas, et Narvas elatud poolaasta jooksul (ta mängis 13 liigamängu Narva Transi eest) jõudis ta koduak-

nast näha, kuidas üks mees lõi naisele rusikaga lihtsalt vastu hambaid. Piirilinna poes inimesed temast eesti keeles aru ei saanud.

Tiirikust kaks aastat hiljem ehk 2015. aastal Premium liiga hooaja ilusaima värava löönud Raido Roman rääkis oma kaunist tabamust kirjeldades: „Kuidagi hästi tabasin, ise arvasin, et olen karistusala joone peal, ja mind on eluaeg õpetatud, et sealt tuleb peale virutada, mis sa ikka söötu otsid. Virutasin ja tabasin hästi. Kordusest vaatasin, et tegelikult olin umbes 25 meetri peal, ja siis oli küll üllatus.“

Jalkaga vestles ka FIFA kategooria kohtunik Reelika Turi, kes töötas alates 2014. aasta sügisest Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajana. „Kohtunikutöö kõige ägedam hetk on see, kui oled teinud pika diagonaalse spurdi, jõudnud karistusalasse ning siis juhtub midagi,“ selgitas Turi. „Pead otsustama, kas on penalti, kas on punane või kollane. Mis otsuse vastu võtad, kuidas mängijad reageerivad, kas nad tulevad sind sõimama? Sa tunned oma pulssi ja tekib see adrenaliin, mida ma oma ellu vajan.“

Indrek Schwede kritiseeris oma kolumnis Tallinna Levadia ja Nõmme Kalju mängijaid, kellest enamik nimekamaid jättis minemata jalgpalligalale Estonia kontserdisaali, kus neid ootasid Premium liiga hõbe- ja pronksmedalid. Schwede märkis, et sellises ulatuses mitte tulemine mõjub ülbena. Ükski Eestist sirgunud jalgpallur ei tohiks aga kunagi muutuda üleolevaks oma kodumaa jalgpalli vastu.

Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!

Pane end proovile!

„Pane end proovile!“ pakub Jalka lugejatele igakuiselt pisut nuputamist – nii viktoriiniküsimuste vormis kui küsimustega reeglite tundmise kohta. Mitu õiget vastust kaheksa küsimuse peale kokku saad?

Mälumäng

1. 2011. aasta hooaja järel andis Levadia klubi ühe lubaduse, mida murti kas teadlikult või teadmatusest eelmisel suvel, kui meeskonnaga liitus sealt praeguseks lahkunud Mousta Bah. Mida lubati Bah’l teha? Õige vastuse saab soovi korral anda ka ühe tähemärgiga.

2. Alanud talispordihooaja puhul küsime üht suusatarvete firmat, mis kannab sama nime ühe jalgpalliklubiga, kus mängib praegu üks Eesti meestekoondislane. Soomest pärit firma toodab peamiselt suusamäärdeid, suusakeppe ja rullsuuski; jalgpalliklubi on aga kahekordne oma riigi meister, kuigi viimati mängiti riigi kõrgliigas 2020. aastal.

3. 2009. aasta esimeses voorus tegi ajalugu JK Tallinna Kalevi mängija Taavi Maiste, kes alustas mängu Tartu Tammeka vastu põhikoosseisus, olles napilt 16aastane. Sellega tegi ta omapärasel, aga tähenduslikul moel Premium liiga ajalugu – mille poolest oli Maiste Premium liigas esimene?

4. Novembri lõpus kogunenud Eesti naistekoondise koosseisus oli haruldane kokkusattumus, kus ühe Viimsi klubist pärit koondislase täisnimi sisaldas teise, Florast pärit koondislase täisnime. Mis nimed need on?

5. Millises linnas asub suvise MM­finaalturniiri kõige väiksem, turniiril 45 000 inimest mahutav staadion? Küsitavas linnas asub suisa eesti maja – 2021. aasta rahvaküsitluse põhjal elab ses linnas üle kahe tuhande inimese, kes peab end päritolult üksnes eestlaseks, lisaks veel üle nelja tuhande mõningase eesti päritoluga inimese.

Liis Getter Saar ja Getter Saar

Start 3. Esimene taasiseseisvunud Eestis sündinud Premium liiga mängija

Kandis särginumbrit 8 (2011. aastal teatas Levadia, et on klubi legendi Konstantin Nahki auks selle numbri külmutanud).

Sina oled kohtunik

1. Väravavaht püüab vastasmeeskonna tsenderduse oma karistusalas, tema ees liigub ründaja, selg väravavahi poole, karistusalast välja. Väravavaht lööb jalaga palli, pall tabab ründajat vastu selga ja läheb väravasse. Milline on sinu otsus?

a) värav loeb

b) värav ei loe, kollane kaart ründajale lahtimängu takistamise eest

c) värav loeb, punane kaart väravavahile vägivaldse käitumise eest

2. Väravavaht püüab vastasmeeskonna tsenderduse oma karistusalas, tema ees liigub ründaja, selg väravavahi poole, karistusalast välja. Väravavaht hakkab palli lööma, aga sel hetkel, kui väravavaht laseb palli käest lahti, et seda lüüa, keerab ründaja ümber, koksab varbaga palli väravavahi valdusest ära ja lööb värava. Sinu otsus?

a) värav loeb

b) värav ei loe, kollane kaart ründajale lahtimängu takistamise eest

c) värav ei loe, vabalöök kaitsva võistkonna kasuks

3. Võistkonna väravavaht on viga saanud ja ei saa mänguga jätkata. Võistkond on aga ära kasutanud kõik kolm vahetuspausi, kuid vahetanud vaid neli mängijat, varuväravavaht on vahetusmeeste pingil olemas. Sinu otsus?

a) lubad väravavahti vahetada – mäng niigi seisab ja kõik vahetused pole veel ära kasutatud

b) lubad väravavahti vahetada – ilma väravavahita ei saa mäng jätkuda

c) ei luba väravavahti vahetada, keegi väljakumängijatest peab väravasse minema

võistkonnal võimalik rohkem vahetusi teha.

3. Õige on variant c – reegel 3 ei tee väravavahi vahetamises erandeid, mistõttu ei ole

2. Õige on variant c – reegel 12 sätestab, et pall on väravavahi kontrolli all, kui -värava vaht põrgatab palli või viskab seda õhku.

Toronto Vastused 1. Õige on variant a – kuna pall oli mängus ja ründaja ei takistanud kuidagi -väravavah ti, siis rikkumist ei ole ja värav loeb.

Jaanuarikuu sünnipäevad

1.01 Aivar Israel 58

2.01 Katrin Loo 35

2.01 Kevin Rääbis 32

3.01 Janek Kiisman 49

4.01 Egerd Pajustik 43

4.01 Karl-Romet Nõmm 28

4.01 Grete Daut 26

7.01 Sergei Mošnikov 38

7.01 Johann Kuldmäe 28

7.01 Arseni Kovaltšuk 25

9.01 Reelika Turi 37

13.01 Lisandra Rannasto 22

15.01 Veiko Mõtsnik 44

15.01 Maikel Mikson 41

15.01 Karl-Eerik Luigend 33

15.01 Liisa Merisalu 24

15.01 Daniil Sõtšugov 23

16.01 Hannes Anier 33

17.01 Egon Tintse 56

18.01 Kert Haavistu 46

18.01 Kristjan-Eric Lääne 30

19.01 Jessika Uleksin 29

19.01 Ioan Yakovlev 28

19.01 Maksim Paskotši 23

20.01 Liivo Leetma 49

21.01 Marti Pähn 37

22.01 Jaanus Reitel 42

23.01 Aivar Lillevere 64

23.01 Rauno Sappinen 30

24.01 Roman Kožuhhovski 47

24.01 Artjom Artjunin 36

25.01 Tiit Kivisild 72

25.01 Kent Männik 51

25.01 Märt Kosemets 46

25.01 Roman Sobtšenko 32

27.01 Toomas Kallaste 55

27.01 Heidi Melis 24

30.01 Oleg Andrejev 64

30.01 Deniss Tjapkin 35

30.01 Artjom Škinjov 30

31.01 Valeri Vinogradov 72

31.01 Sergei Pareiko 49

31.01 Roomer Tarajev 46

31.01 Taijo Teniste 38

Kaks tilka vett

Kristofer Käit

Robin van Persie poeg

Shaqueel van Persie Mattias Käidi vend

Ederson sattus kubeme

sügamise tõttu uurimise alla

Möödunud suvel Manchester Cityst Türgi tippklubisse Fenerbahçe siirdunud Brasiilia väravavaht Ederson sattus ootamatu asja eest Türgi jalgpalliliidu distsiplinaaruurimise alla: nimelt tehti selgeks, kas mängus Rizespori vastu sügas ta lihtsalt väljakul kubemepiirkonda või tegi vastasfännide suunas provokatiivse žesti. Rizespori fännid olid küll Edersoni käitumise peale pahased, kuid distsiplinaarkomisjon leidis siiski, et tegu ei olnud fännidele suunatud sihiliku žestiga – maakeeli öeldes sügas Ederson lihtsalt mune. Otsusele aitasid kaasa ka Fenerbahçe klubi saadetud videod teistest olukordadest, kus Ederson samamoodi oma kubemepiirkonda kratsib. Ehk tuleks pideva kratsimise põhjuseid otsida 32aastase brasiillase omapärasest ebausust – nimelt tõi Ederson kevadel välja, et on juba kaheksa aastat kandnud igal mängul ühtesid ja samu õnnetoovaid boksereid!

Iiri vutikangelane sai Dublini loomaaias sobiva nimekaimu

Iirimaa koondise eest novembrikuu koondiseaknas kahes otsustavas mängus kokku viis väravat löönud ja sellega iirlased MM-valiksarja playoff’i viinud ründaja Troy Parrotti järgi nimetati Dublini loomaaias seni nimeta kakaduu.

„Tahame oma loomadele võimaluse korral alati tähenduslikku nime ja pärast viimast mängu loksus asi vaat et iseenesest paika,“ sõnas BBC­le loomaaia töötaja Diana Farrell. Kakaduud on teadupoolest papagoide liik, ja Parrotti perekonnanimi tähendabki inglise keeles sisuliselt papagoid – ainus erinevus on see, et kui lind kirjutatakse lõpus ühe t-tähega, siis jalgpalluri nimi kahe t-ga.

Toomas Kallaste 55

Jaanuari lõpus tähistab tähtsat sünnipäeva lõvipoiss Toomas Kallaste, kes mängis olulist rolli taasiseseisvumise järel esimesi samme teinud Eesti koondise juures. Muu hulgas tegi Kallaste 1992. aastal kaasa Eesti koondise esimeses taasiseseisvumisjärgses ametlikus mängus.

Klubidest esindas Kallaste Eestis peale Lõvide Tallinna Sporti, FC Florat, TVMKd ja karjääri lõpuaastatel esiliigas ka Nõmme Kaljut. Karjääri parimad aastad veetis Kallaste aga Soomes ja Rootsis, kus esindas aastatel 1997–2002 Pietarsaari Jarot, Kotka TPd ja Bodeni BKd. Eesti meistriks tuli Kallaste hooaegadel 1993/94 ja 1994/95, karikavõitjaks aastatel 1995 ja 2003. 2000. aastal jõudis ta KTP ridades ka Soome karikafinaali.

Meestekoondise eest sai Kallaste kirja 42 mängu. Viimastel aastatel on Kallaste tegutsenud spordiriiete ja -varustuse maaletooja Monkey Sport tegevjuhina. Sel 1995. aasta fotol mängib Kallaste Eesti koondise eest Kadriorus Sloveenia vastu.

LHV edetabel

Novembrikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis):

1. (1.) Tallinna FC Flora

2. (2.) Tartu Jalgpallikool Tammeka

3. (3.) JK Tallinna Kalev

4. (5.) Paide Linnameeskond

5. (4.) Nõmme Kalju FC

6. (7.) FC Elva

7. (8.) Pärnu JK Vaprus

8. (6.) FC Nõmme United

9. (10.) FC Tallinn

10. (11.) Viimsi JK

11. (9.) Viljandi JK Tulevik

12. (13.) JK Tabasalu

13. (16.) Tallinna FCI Levadia

14. (12.) Põhja-Tallinna JK Volta

15. (15.) Raplamaa JK

16. (14.) Saku Sporting

17. (19.) Tartu Kalev Jalgpalliakadeemia

18. (–) JK Welco

19. (17.) FC Kuressaare

20. (18.) Rakvere JK Tarvas

LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Detsembrikuu ristsõna õige vastus oli „Hetk iseendale“.

Õige vastuse eest võitis EJLi talvemütsi Kristofer Peetsalu. Võitjaga võtame ühendust.

Jaanuarikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. jaanuariks. Õigesti vastanute vahel loosime välja EJLi pleedi.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.