Hermase karjase kolmas raamat, mille nimi on "Tema võrdlused" SARNASUS 1 1 Ja ta ütles mulle: „Te teate, et teie, kes olete Issanda sulased, elate siin otsekui palverännakul, sest teie linn on sellest linnast kaugel.” 2 Kui te nüüd teate oma linna, kus te elama hakkate, miks te siis ostate siin mõisaid ja varustate end hõrgutiste, uhkete hoonete ja üleliigsete majadega? Sest see, kes end selles linnas kõigega varustab, ei mõtlegi oma linna tagasipöördumisele. 3 Oo, rumal ja kahtlev ja armetu inimene, kes sa ei mõista, et kõik see kuulub teistele inimestele ja on kellegi teise võimu all. Sest selle linna Isand ütleb sulle: Kas kuuletu minu seadustele või lahku minu linnast! 4 Mida sa siis teed, kui sa oma kodulinnas seadusele allud oled? Kas sa saad oma vara või millegi muu pärast, mis sa oled kehtestanud, oma seadust eitada? Aga kui sa selle eitad ja hiljem oma linna tagasi pöördud, siis sind ei võeta vastu, vaid sind heidetakse sealt välja. 5 Vaata siis, et sa nagu võõral maal inimene ei hangiks endale rohkem, kui sulle vaja ja küllaldane on. Ja ole valmis, et kui selle linna Jumal või Issand sind sealt välja ajab, võid sa tema seadusele vastu astuda ja minna oma linna, kus sa võid elada täie rõõmuga oma seaduse järgi ilma ülekohtuta. 6 Seepärast olge ettevaatlikud, teie, kes teenite Jumalat ja hoidke teda oma südames! Tehke Jumala tegusid, pidades meeles nii tema käske kui ka tema tõotusi, mis ta on tõotanud, ja olge kindlad, et ta teeb need teile heaks, kui te peate tema käske. 7 Selle asemel, et ostaksite vara, lunastage puudustkannatajaid nende hädast, nii nagu igaüks suudab, mõistke lesked õigeks, mõistke kohut isatute õigust ja kulutage oma rikkust ja vara sellistele tegudele. 8 Sest just selleks on Jumal teid rikastanud, et te võiksite täita selliseid teenistusi. See on palju parem kui osta maad või maju, sest kõik see kaob praeguse ajaga.
9 Aga mida te teete Issanda nime heaks, seda te leiate oma linnast ja teil on rõõmu ilma kurbuse ja hirmuta. Ärge siis himusta paganate rikkust, sest see on Jumala sulastele hävitav. 10 Vaid kaubelge oma rikkusega, mis teil on, et te saavutaksite igavese rõõmu. 11 Ja ära riku abielu ja ära puuduta teise mehe naist ega himusta teda, vaid himusta omaenda asju, siis sa pääsed. SAMASUGUNE 2 1 Kui ma põllule kõndisin ja jalakat ja viinapuud vaatlesin ning mõtlesin endamisi nende viljadele, ilmus mulle ingel ja küsis: „Millele sa nii kaua endamisi mõtled?” 2 Ja ma ütlesin temale: „Isand, ma mõtlen sellele viinapuule ja sellele jalakale, sest nende viljad on ilusad.” Ja ta ütles mulle: „Need kaks puud on seatud eeskujuks Jumala sulastele.” 3 Ja ma ütlesin temale: „Isand, ma tahaksin teada, milline on nende puude muster, millest sa räägid.” Kuula, ütleb ta, „kas sa näed seda viinapuud ja seda jalakat? Isand, ütlesin mina, ma näen neid, 4 See viinapuu, ütleb ta, on viljakas, aga jalakas on viljatu puu. Sellegipoolest ei kannaks see viinapuu palju vilja, kui see poleks jalaka külge istutatud ja selle poolt toetatud, vaid maas lebades kannaks see halba vilja, sest see ei rippuks jalaka küljes; jalaka küljes toetudes aga kannab see vilja nii iseendale kui ka sellele. 5 Vaadake siis, kuidas jalakas annab mitte vähem, vaid pigem rohkem vilja kui viinapuu. Kuidas, isand, ütlesin ma, kannab ta rohkem vilja kui viinapuu? Sest, ütles ta, annab jalakale toetudes viinapuu palju ja head vilja; kui see aga maas lamaks, kannaks see vähe ja sedagi väga halba. 6 See võrdlus on seega esitatud Jumala sulastele ja see sümboliseerib rikka ja vaest meest. Ma vastasin: „Isand, tee see mulle ilmsiks.” Kuule, ütles ta, rikkal mehel on rikkust, aga Issanda ees on ta vaene, sest ta on hõivatud oma rikkusega ja palvetab Issanda poole vähe ning tema palved on laisad ja jõuetud. 7 Kui rikas mees ulatab vaestele abikäe, mida too vajab, siis palvetab vaene mees Issanda poole rikka eest; ja Jumal annab rikkale mehele kõike head, sest vaene inimene on rikas palves; ja tema anumistel on Issanda juures suur vägi.
Hermase karjase kolmas raamat - Võrdlused
8 Rikas mees annab vaestele kõike, sest ta tunneb, et Issand kuuleb teda, ja annab vaestele meelsamini ja kõhklemata, mida nad vajavad, ega hoolitse selle eest, et neil midagi puudu ei oleks. 9 Ja vaene tänab Issandat rikaste eest, sest mõlemad teevad oma tööd Issandalt. 10 Seepärast ei arvata inimeste seas, et jalakas vilja kannaks; ja nad ei tea ega mõista, et kui tema kaaslane viinapuule lisatakse, annab viinapuu kahekordse kasvu nii endale kui ka jalakale. 11 Nõnda kuuleb Issand vaeseid, kes palvetavad rikaste eest, ja nende rikkus kasvab, sest nad teenivad oma rikkusega vaeseid. Seega saavad nad mõlemad osa teineteise heategudest. 12 Kes iganes seda teeb, seda ei hülga Issand, vaid ta kirjutatakse eluraamatusse. 13 Õndsad on need, kes on rikkad ja tunnevad end rikastununa, sest kes seda tunneb, suudab ka teisi mõnevõrra aidata. SAMALDAJA 3 1 Ta näitas mulle taas palju puid, mille lehed olid langenud ja mis mulle näisid olevat närtsinud, sest nad kõik olid ühesugused. Ja ta küsis minult: „Kas sa näed neid puid?” Ma ütlesin: „Isand, ma näen, et nad näevad välja nagu kuivanud puud.” 2 Ta vastas mulle ja ütles: „Need puud on nagu inimesed, kes elavad praeguses maailmas.” Mina vastasin: „Isand, miks nad on nagu kuivanud puud?” Sest, ütles ta, ei ole võimalik õigeid ega ülekohtusi teineteisest eristada, vaid kõik on selles praeguses maailmas ühesugused. 3 Sest see maailm on õigetele otsekui talv, sest neid ei tunta, vaid nad elavad patuste keskel. 4 Nii nagu talvel on kõik puud lehtedest ilma jäänud ja kuivanud puude sarnaseks; ega ole võimalik vahet teha, millised on kuivad ja millised rohelised: nii ei eristata ka praegusel ajal õigeid ja õelaid teineteisest, vaid nad on kõik ühesugused. SAMASUGUNE 4 1 Ta näitas mulle jälle palju teisi puid, millest mõnel olid lehed ja teised paistsid kuivad ja närtsinud. Ja ta küsis minult: „Kas sa näed neid puid?” Ma vastasin: „Isand, ma näen neid; ...ja mõned on kuivad ja teised täis lehti.” 2 „Need puud,” ütleb ta, „mis on rohelised, on õiged, kes pärivad tulevase maailma. Tulevane maailm on õigetele suvi, aga patustele talv. 3 Kui siis Issanda halastus paistab, siis saavad need, kes Jumalat teenivad, ilmsiks ja kõigile arusaadavaks. Sest nii nagu suvel näidatakse ja tehakse ilmsiks iga puu vili, nii kuulutatakse ja tehakse ilmsiks ka õigete teod ning nad taastatakse selles maailmas rõõmsatena ja rõõmus. 4 Sest teist tüüpi inimesed, nimelt õelad, nagu puud, mida sa kuivanud nägid, leitakse seal teises maailmas kuivana ja viljatuna; ja nagu kuiv puit, see põleb ära; ja saab ilmseks, et nad on kogu oma eluaja kurja teinud; 5 Ja nad põletatakse, sest nad on pattu teinud ega ole oma pattudest meelt parandanud. Ja ka kõik teised rahvad põletatakse, sest nad ei ole tunnistanud Jumalat, oma Loojat.
6 Kanna siis head vilja, et suvel su vili oleks teada, ja hoidu paljudest toimetuste tegemisest, et sa ei patustaks. Sest need, kes on hõivatud paljude toimetuste tegemisega, patustavad palju, sest nad on hõivatud oma toimetuste ega teeni Jumalat. 7 Kuidas saab inimene, kes Jumalat ei teeni, Jumalalt midagi paluda ja seda saada? Aga need, kes teda teenivad, paluvad ja saavad, mida nad soovivad. 8 Aga kui mehel on ainult üks eesmärk, siis ta võib teenida Jumal, sest tema meel ei ole Jumalast eemaldunud, vaid ta teenib Teda puhta mõistusega. 9 Kui sa nüüd seda teed, siis võid sa tulevases maailmas vilja kanda; ja kõik, kes teevad samamoodi, kannavad vilja. SAMASUGUNE 5 1 Kui ma paastusin ja istusin ühel mäel ning tänasin Jumalat kõigi asjade eest, mis ta mulle oli teinud, vaata, nägin ma karjast, kes oli harjunud minuga vestlema, minu kõrval istuvat ja mulle ütlemas: „Mis sind nii vara hommikul siia on toonud?” Ma vastasin: „Isand, täna pean ma ametit.” 2 Ta vastas: „Mis on paast?” Ma vastasin: „See on paast.” Ta küsis: „Mis paast see on?” Ma vastasin: „Ma paastun, nagu ma olen harjunud tegema. Te ei tea,” ütles ta, „mis on Jumalale paastumine; ega see ole paast, mille te paastute ilma Jumala ees mingit kasu toomata.” 3 „Härra,” ütlesin mina, „mis paneb teid nõnda rääkima?” Ta vastas: „Ma räägin seda, sest see ei ole tõeline paast, mida te arvate paastuvat; aga ma näitan teile, milline on täielik ja Jumalale meelepärane paast.” 4 Kuula ometi, ütles ta, Issand ei taha sellist asjatut paastu, sest sellise paastumisega sa ei edenda õiglust. 5 Aga tõeline paast on see: ära tee oma elus midagi kurja, vaid teeni Jumalat puhta mõistusega, pea tema käske ja käi tema korralduste järgi, ära lase ühelgi kurjal ihal oma mõistusesse tulla. 6 Aga looda Issanda peale, et kui sa seda teed ja teda kardad ning hoidud kõigist kurjadest tegudest, siis sa elad Jumalale. 7 Kui sa seda teed, siis sa täidad suure ja Issandale meelepärase paastu. 8 Kuula võrdpilti, mille ma sulle selle asja kohta kohe esitan. 9 Üks mees, kellel oli talu ja palju sulaseid, istutas oma pärandvara ühte ossa viinamäe oma järeltulijate jaoks. 10 Ja ta läks teele kaugele maale, valis ühe oma sulastest, keda ta pidas kõige ustavamaks ja heakskiidetumaks, ja andis viinamäe tema hoolde, käskides tal viinapuud üles võtta. Kui ta seda teeb ja tema käsku täidab, lubas ta talle vabaduse anda. Ega käskinud tal ka midagi enamat teha, ja nii ta läkski kaugele maale. 11 Ja pärast seda, kui sulane oli selle ülesande enda peale võtnud, tegi ta kõik, mida ta isand tal käskis. Ja kui ta oli viinamäe pannud ja leidnud selle umbrohtu täis olevat, hakkas ta endamisi mõtlema ja ütles: 12 Ma olen teinud, nagu mu isand mulle käskis. Ma kaevan nüüd selle viinamäe ja kui see on üles kaevatud, saab see ilusamaks; ja kui umbrohi välja kitkutakse, annab see rohkem vilja ega lämmata seda umbrohu alla.
Hermase karjase kolmas raamat - Võrdlused
13 Ja ta asus selle töö kallale ning kaevas selle üles ja kitkus välja kõik umbrohu; ja nii sai viinamägi väga ilusaks ja õitses, umbrohi seda enam ei lämmatanud. 14 Mõne aja pärast tuleb viinamäe isand ja läheb viinamäele. Ja kui ta näeb, et see on ilusasti vaiaga kaetud ja kaevatud ning umbrohi välja kitkutud ja viinapuud õitsevad, rõõmustab ta oma sulase hoolitsuse üle väga. 15 Ja kutsudes oma poja, keda ta armastas ja kes pidi saama tema pärijaks, ja sõbrad, kellega ta oli nõu pidanud, jutustas ta neile, mida ta oli oma sulasele käskinud teha ja mida tema sulane oli veel teinud; ja nad õnnitlesid kohe seda sulast, et ta oli oma isandalt nii täieliku tunnistuse saanud. 16 Siis ta ütles neile: „Ma lubasin sellele sulasele vabaduse, kui ta täidab käsku, mille ma talle andsin; ja ta pidas seda ning on pealegi teinud head tööd mu viinamäele, mis on mulle väga meeltmööda olnud.” 17 Sellepärast teen ma ta oma pärijaks koos oma pojaga selle teo pärast, mis ta on teinud, sest kui ta nägi, mis hea oli, siis ta ei jätnud seda hooletusse, vaid tegi seda. 18 See isanda kavatsus oli nii ta pojale kui ka sõpradele meelepärane, et ta teener päriks koos ta pojaga. 19 Peagi pärast seda kutsus peremees kokku oma sõbrad ja saatis oma õhtusöögilt mitu sorti roogi sellele sulasele. 20 Ja kui ta oli saanud, võttis ta neist nii palju, kui endale küllalt oli, ja jagas ülejäänu kaassulaste vahel. 21 Kui nad olid selle kätte saanud, rõõmustasid nad ja soovisid, et ta leiaks oma isanda juures veelgi suuremat soosingut selle eest, mida ta neile oli teinud. 22 Kui ta isand kõike seda kuulis, täitus ta jälle suure rõõmuga ja kutsus taas kokku oma sõbrad ja poja ning jutustas neile, mida ta sulane oli teinud roogadega, mis ta neile oli saatnud. 23 Sellepärast nad seda enam nõustusid majaisandaga ja ta pidi tegema selle sulase oma pärijaks koos oma pojaga. 24 Ma ütlesin talle: „Isand, ma ei tea neid võrdlusi ega suuda neid mõista, kui sa neid mulle ei seleta. Mina seletan sulle,” ütles ta, „kõik, mida ma sinuga olen rääkinud või sulle näidanud.” 25 Pea Issanda käske ja sind hinnatakse heaks ning sind kirjutatakse nende hulka, kes peavad tema käske. Aga kui sa lisaks sellele, mida Issand on käskinud, lisad midagi head, siis sa ostad endale suurema väärikuse ja oled Issanda ees rohkem soosingus, kui sa muidu oleksid olnud. 26 Kui sa siis pead Issanda käske ja lisad neile need auastmed, siis sa rõõmustad; aga eriti kui sa pead neid minu käskude järgi. 27 Ma ütlesin talle: „Isand, ma pean kinni, mida iganes sa mulle käsid, sest ma tean, et sa oled minuga. Ma olen sinuga,” ütles ta, „ja ma olen kõigiga, kes samamoodi kavatsevad.” 28 See paast, ütleb ta, on ülihea, kui sa samal ajal pead kinni Issanda käskudest. Nõnda pead sa seda seal pidama. 29 Kõigepealt pööra tähelepanu iseendale ja hoidu igast kurjast teost ja igast rüvedast sõnast ja igast kahjulikust ihast ning puhasta oma meelt kõigest selle maailma tühisusest. Kui sa neid asju pead, on see paast õige. 30 Tee siis nõnda. Kui oled teinud kõik, mis on eelnevalt kirjutatud, siis sel päeval, mil sa paastud, ei maitse sa midagi muud kui leiba ja vett; ja kui oled arvutanud välja toidukoguse, mida sa teistel päevadel sööd, pane kõrvale
kulutused, mis sa oleksid pidanud sel päeval tegema, ja anna need leskedele, isatutele ja vaestele. 31 Ja nõnda sa teed täiuslikuks oma hinge alanduse, et see, kes sellest saab, võiks oma hinge rahuldada ja tema palve sinu eest tõuseks Issanda Jumala ette. 32 Kui sa nüüd oma paastu nõnda täidad, nagu ma sind käsin, on su ohver Issandale meelepärane ja su paast kirjutatakse tema raamatusse. 33 See nõnda sooritatud seisus on hea ja meelepärane ning Issandale meelepärane. Kui sa neid asju pead oma laste ja kogu oma perega, oled sa õnnelik. 34 Ja kes iganes neid asju kuuldes ja nende järgi tehes on need samuti õnnelikud; ja mida nad iganes Issandalt paluvad, see neile antakse. 35 Ja ma palvetasin teda, et ta seletaks mulle võrdluse talust ja Issandast ja viinamäest ja teenijast, kes oli viinamäe pannud; ja viinamäelt välja kitkutud umbrohust; ja oma pojast ja sõpradest, kellega ta nõu pidas. Sest ma saan aru, et see oli võrdlus. 36 Ta ütles mulle: „Sa oled julge küsima, sest sa ei peaks midagi küsima, sest kui on kohane seda sulle näidata, siis see sulle näidatakse.” 37 Ma vastasin talle: „Isand, mida iganes sa mulle ka näitaksid ilma seda mulle selgitamata, ma näen seda asjata, kui ma ei mõista, mis see on. Ja kui sa esitad mingeid võrdlusi ega neid selgita, siis ma kuulan neid asjata.” 38. Ta vastas mulle taas, öeldes: „Kes iganes on Jumala sulane ja kelle südames on Issand, see ihkab temalt arusaamist ja saab selle; ja ta selgitab iga võrdlust ning mõistab Issanda sõnu, mis vajavad uurimist.“ 39 Aga need, kes on laisad ja pikaldased palvetama, kõhklevad Issandalt palumast; kuigi Issand on nii erakordselt held, et ta annab lakkamatult kõike neile, kes temalt paluvad. 40 Sina siis, keda see auväärne sõnumitooja on tugevdanud ja kes on saanud nii võimsa palveanni; kuna sa pole laisk, miks sa siis nüüd Issandalt arusaamist ei palu ja seda vastu ei võta? 41 Ma ütlesin temale: „Kuna sa oled mul siin, on vaja, et ma seda sinult küsiksin ja sinult küsiksin, sest sina näitad mulle kõik asjad ja räägid minuga, kui sa kohal oled.” 42 Aga kui ma peaksin neid asju nägema või kuulma sind ära olles, siis ma palun Issandat, et ta neid mulle näitaks. 43 Ja ta vastas: „Ma ütlesin natuke aega tagasi, et sa oled kaval ja julge, küsides nende võrdluste tähendust.” 44 Aga kuna sa ikka veel peale jääd, siis ma seletan sulle lahti selle tähendamissõna, mida sa soovid, et sa võiksid selle teatavaks teha kõigile inimestele. 45 Kuulake siis, ütles ta, ja mõistke. Eelmainitud talu tähistab kogu maad. Talu isand on see, kes lõi ja lõpetas kõik asjad ning andis neile vägevuse. 46 Tema poeg on Püha Vaim; sulane on Jumala Poeg; viinamägi on rahvas, keda ta päästab. Vaiad on käskjalad, kelle Issand on nende üle seadnud oma rahvast toetama. Umbrohi, mis viinamäelt välja kitkutakse, on patud, mida Jumala sulased on toime pannud. 47 Toit, mille ta talle oma õhtusöögilt saatis, on käsud, mis ta oma Poja kaudu oma rahvale andis. Sõbrad, keda ta kutsus endaga nõu pidama, on pühad inglid, kelle ta esmakordselt lõi. Pereisamehe äraolek on aeg, mis on jäänud tema tulekuni.
Hermase karjase kolmas raamat - Võrdlused
48 Ma ütlesin talle: „Härra, kõik need asjad on väga suurepärased, imelised ja head. Aga,” jätkasin ma, „kas mina või keegi teine, kuigi mitte kunagi nii tark, oleksin saanud neist asjadest aru?” 49 „Miks siis nüüd, isand, ütle mulle, mida ma palun?” Ta vastas: „Küsi minult, mida sa tahad. Miks,” ütlesin mina, „on Jumala Poeg selles tähendamissõnas pandud orja kohale?” 50 Kuulake, ütles ta, Jumala Poeg ei ole pandud orja olukorda, vaid suure väe ja autoriteediga. Ma ütlesin talle: „Kuidas, isand? Ma ei saa aru.” 51 Sest, ütles ta, Poeg pani oma käskjalad nende üle, keda Isa temale oli andnud, hoidma igaüht neist; aga ta ise on palju vaeva näinud ja kannatanud, et kustutada nende üleastumised. 52 Sest ühtegi viinamäge ei saa kaevata ilma suure vaeva ja vaevata. Sellepärast, olles kustutanud oma rahva patud, näitas ta neile eluteed, andes neile seaduse, mille ta oli Isalt saanud. 53 Näete, ütles ta, et ta on oma rahva Issand, olles saanud kogu võimu oma Isalt. Aga miks Issand võttis oma Poja nõu pidama pärandi jagamise osas, ja head inglid, kuulake nüüd. 54 Selle Püha Vaimu, kes loodi ennekõike, pani ta kehasse, milles Jumal pidi elama; nimelt valitud kehasse, nagu talle meeldis. See keha, millesse Püha Vaim toodi, teenis seda Vaimu, käis õigesti ja puhtalt tagasihoidlikkuses ega rüvetanud seda Vaimu kunagi. 55 Kuna ihu siis igal ajal kuuletus Pühale Vaimule ning töötas temaga õigesti ja vooruslikult ega kõhelnud kunagi, siis ihu, mis oli väsinud ja orjalikult läbi elatud, kuid Püha Vaimu läbi Jumalale vägevalt heaks kiidetud, oli Püha Vaimu poolt vastu võetud. 56 Selline vankumatu teguviis oli Jumalale meelepärane, sest ta ei lasknud end maa peal rüvetada, hoides Püha Vaimu. Seepärast kutsus ta oma Poja ja head inglid nõu andma, et sellele ihule, mis on Püha Vaimu laitmatult teeninud, antaks mingisugune positsioon, et see ei näiks oma teenimise tasu kaotanud olevat. 57 Sest iga puhas ihu saab oma tasu; see, mis leitakse plekita, milles Püha Vaim on määratud elama. Ja nii on teil nüüd ka selle tähendamissõna selgitus. 58 Härra, ütlesin ma, nüüd ma saan aru, mida te mõtlete, kuna ma olen seda selgitust kuulnud. Kuula veel, ütles ta, hoia oma ihu puhtana ja rikkumatuna, et selles elav Vaim võiks selle kohta tunnistust anda ja et teda peetaks sinuga olleen. 59 Hoia ka, et su mõistusesse ei sisendutataks mõtet, et see ihu hukkub, ja et sa seda mingil himul kuritarvitaksid. Sest kui sa oma ihu rüvetad, siis sa rüvetad samal ajal ka Püha Vaimu; ja kui sa rüvetad Püha Vaimu, siis sa ei ela. 60 Ja ma ütlesin: „Mis siis, kui see oleks teadmatusest juba juhtunud enne, kui inimene neid sõnu kuulis? Kuidas saab see, kes on oma ihu nõnda rüvetanud, pääseda?” 61 Ta vastas: „Mis puutub inimeste endistesse tegudesse, mida nad teadmatusest on toime pannud, siis ainult Jumal saab neile ravimit pakkuda; sest kogu võim kuulub temale.” 62 Aga nüüd hoia ennast; ja kuna Jumal on kõikvõimas ja halastav, siis annab ta heastuse sellele, mida sa varem oled valesti teinud, kui sa tulevikus oma ihu ja vaimu ei rüveta; 63 Sest nad on sõbrad ja üks ei saa rüvetuda, aga teine saab. Pea siis mõlemad puhtad ja sa elad Jumalale.
SAMASUGUNE 6 1 Kui ma kodus istusin ja Jumalat kiitsin kõige eest, mida ma olin näinud, ja mõtlesin käskudele, et need olid ülimalt head ja suured ja ausad ja meeldivad ning et need võisid inimese päästmisele viia, siis ma ütlesin endamisi nõnda: Ma olen õnnelik, kui ma käin nende käskude järgi, ja igaüks, kes nende järgi käib, elab Jumalale. 2 Kui ma siis iseendas nõnda rääkisin, nägin ma teda, keda ma varem olin näinud, enda kõrval istuvat; ja ta rääkis mulle nõnda: 3 Miks sa kahtled minu käskudes, mis ma sulle olen andnud? Need on head, ära kahtle, vaid looda Issanda peale ja sa käid nende järgi! Sest mina annan sulle jõudu neid täita. 4 Need käsud on kasulikud neile, kes parandavad meelt oma varasematest pattudest, kui nad tulevikus neis ei püsi. 5 Seega, kes te meelt parandate, heitke endast maha praeguse maailma pahateod ja riietuge kõige vooruslikkuse ja õigusega, et te suudaksite pidada neid käske ega teeks enam pattu. 6 Sest kui te tulevasest ajast alates patust hoidute, siis te loobute suurest hulgast oma endistest pattudest. Käige minu käskude järgi ja te elate Jumalale! Seda olen ma teile rääkinud. 7 Ja kui ta seda oli öelnud, lisas ta: „Lähme väljale ja ma näitan sulle lambakarjaseid.” Ma vastasin: „Isand, lähme!” 8 Ja me jõudsime teatud põllule ja seal näitas ta mulle noort karjast, kes oli peenelt riietatud ja kandis purpurpunaseid riideid. Ta karjatas suuri karju ja ta lambad olid täis rõõmu ning suure rõõmu ja rõõmuga; ja nad hüplesid ja jooksid siia-sinna. 9 Ja karjane tundis oma karjast suurt rõõmu ja selle karjase nägu oli rõõmsameelne, kui ta oma karja seas edasi-tagasi jooksis. 10 Siis ingel küsis minult: „Kas sa näed seda karjast?” Ma vastasin: „Härra, ma näen teda.” Ta ütles mulle: „See on rõõmu ja naudingu sõnumitooja.” 3 Seepärast rikub ta Jumala sulaste meeli ja pöörab nad tõest eemale, pakkudes neile rõõmu paljude naudingutega, ja nad hukkuvad. 11 Sest nad unustavad elava Jumala käsud ja elavad luksuses ning tühistes lõbudes ning lasevad end kuri ingli poolt rikkuda, mõned neist surmani ja teised taganemiseni. 12 Ma vastasin: „Ma ei saa aru, mida sa mõtled, öeldes surmani ja äralangemiseni. Kuule,” ütleb ta, „kõik need lambad, keda sa nägid ülirõõmsatena, on need, kes on igaveseks Jumalast lahkunud ja alistunud praeguse aja himudele.” 13 Neil ei ole siis tagasiteed ellu meeleparanduse kaudu, sest nad on oma muudele pattudele lisanud veel selle, et nad on teotanud Issanda nime. Sellised mehed on määratud surmale. 14 Aga need lambad, keda sa nägid mitte hüppamas, vaid ühes kohas söömas, on need, kes on küll endid lõbutsenud ja rõõmustanud, aga ei ole Issanda vastu midagi kurja rääkinud. 15 Need on siis vaid tõest kõrvale kaldunud ja neile on meeleparanduses veel lootust tallele pandud. Sest sellisel kõrvalekaldumisel on veel mingi lootus uuenemisele, aga surnud on täiesti kadunud igaveseks. 16 Jälle läksime natuke edasi; ja ta näitas mulle suurt karjast, kellel oli justkui maalähedane kuju, riietatud
Hermase karjase kolmas raamat - Võrdlused
valgesse kitsenahka, õlal kott ja käes sõlmedest täis ja väga kõva kepp ning teises käes piits; ja ta nägu oli karm ja hapu; piisavalt hirmutav, et meest ehmatada; selline oli tema ilme. 17 Ta võttis sellelt noorelt karjuselt lambad, kes elasid lõbudes, aga ei hüpanud üles-alla; ja ajas nad teatud järsku kaljusele paigale, mis oli täis okkaid ja kibuvitsapõõsaid, nii et nad ei saanud neist lahti. 18 Aga nad takerdusid neisse, toitusid kibuvitsatest ja kibuvitsapõõsastest ning piitsutasid rängalt. Sest ta ajas neid ikka edasi ega andnud neile kohta ega aega paigal püsimiseks. 19 Kui ma siis nägin neid nii julmalt piitsutatuna ja piinatuna, oli mul nende pärast kahju, sest neid piinati väga ega antud neile mingit rahu. 20 Ja ma ütlesin karjasele, kes oli minuga: „Isand, kes on see julm ja leppimatu karjane, kes ei tunne nende lammaste vastu mingit kaastunnet?” Ta vastas: „See karjane on tõepoolest üks pühadest inglitest, aga ta on määratud patuste karistamiseks.” 21 Tema kätte on seepärast päästetud need, kes on Jumalast ära eksinud ja teeninud selle maailma himusid ja naudinguid. Sellepärast karistab ta neid igaüht nende teenete järgi julmade ja mitmesuguste kannatustega. 22 Härra, ütlesin ma, et ma tahaksin teada, milliseid kannatusi igaüks läbi elab? Kuulake, ütles ta, need mitmesugused valud ja piinad on need, mida inimesed oma praeguses elus iga päev läbi elavad. Mõned kannatavad kaotusi; teised vaesust; teised mitmesuguseid haigusi. Mõned on ebastabiilsed; teised kannatavad vääritute poolt tekitatud vigastusi; teised satuvad paljude muude katsumuste ja ebamugavuste alla. 23 Paljud, kellel on ebakindel kavatsus, seavad sihikule palju asju, aga see ei too neile mingit kasu; ja nad ütlevad, et neil pole oma ettevõtmistes edu. 24 Nad ei tuleta meelde, mida nad on valesti teinud, ja nad kurdavad Issanda üle. Kui nad on siis läbi elanud igasuguseid tülitusi ja ebamugavusi, siis antakse nad minu hoolde hea õpetuse saamiseks ja kinnitatakse Issanda usus ning nad teenivad Issandat kõik oma ülejäänud päevad puhta mõistusega. 25 Ja kui nad hakkavad oma patte meelt parandama, siis nad meenutavad oma tegusid, mis nad on valesti teinud, ja annavad au Jumalale, öeldes: „Tema on õiglane kohtumõistja ja nad on oma tegude järgi kõike ära teeninud.” 26 Seejärel teenivad nad kogu oma ülejäänud elu Jumalat puhta mõistusega ja saavutavad edu kõigis oma ettevõtmistes ning saavad Issandalt kõik, mida nad soovivad. 27 Ja siis nad tänavad Issandat, et nad minu kätte anti; ega nad kannata enam mingit julmust. 28 Ma ütlesin talle: „Isand, ma anun teid, et te mulle nüüd üht asja näitaksite. Mida,” ütles ta, „sa küsid?” Ma ütlesin talle: „Kas neid, kes loobuvad Jumala kartusest, piinatakse sama aja jooksul, mil nad nautisid oma valesid rõõme ja naudinguid?” Ta vastas mulle: „Neid piinatakse sama aja jooksul.” 29 Ja ma ütlesin talle: „Neid piinatakse siis vähe; samas kui need, kes naudivad oma naudinguid nii, et unustavad Jumala, peaksid taluma seitse korda suuremat karistust.”
30 Ta vastas mulle: „Sa oled rumal ega mõista selle karistuse tõhusust.” Ma ütlesin talle: „Isand, kui ma sellest aru saaksin, siis ma ei tahaks, et sa mulle seda räägiksid.” 31 Kuulake, ütles ta, ja õppige, mis on mõlema, nii naudingu kui ka karistuse jõud. Üks tund naudingut lõpeb oma aja jooksul, aga üks tund karistust mõjub kolmkümmend päeva. Seega, kes naudib oma valet naudingut ühe päeva ja on ühe päeva piinatud, see üks karistuspäev võrdub terve aastaga. 32 Vaata, mitu päeva keegi oma lõbude poole püüdleb, nii palju aastaid teda selle eest karistatakse. Sa näed seega, et maiste naudingute aeg on küll lühike, aga valu ja piinade aeg palju pikem. 33 Ma vastasin: „Härra, kuna ma ei mõista üldse neid naudingu ja valu aegu; Ma anun sind, et sa selgitaksid oma seisukohta nende kohta selgemini." Ta vastas mulle ja ütles: "Su rumalus kleepub sulle ikka veel külge." 34 Kas sa ei peaks pigem puhastama oma meelt ja teenima Jumalat? Hoia end, et sa oma aja täis saades ei osutuks ikka veel rumalaks. Kuula siis, nagu sa tahad, et sa võiksid kergemini aru saada. 35 Kes ühel päeval oma lõbudele ja naudingutele pühendub ning teeb kõike, mida ta hing ihkab, see on täis suurt rumalust ega saa aru, mida ta teeb, aga järgmisel päeval unustab ta, mida ta eelmisel päeval tegi. 36 Sest naudingud ja ilmalikud naudingud ei jää mällu neis peituva rumaluse tõttu. Aga kui inimest tabab ühel päeval valu ja piin, on ta tegelikult terve järgmise aasta mures, sest tema karistus jääb tema mällu kindlaks. 37 Seepärast meenutab ta seda kurbusega terve aasta; ja siis tuletab ta meelde oma tühist rõõmu ja naudingut ning mõistab, et selle pärast teda karistati. 38 Kes iganes on end sellistele lõbudele alistunud, neid karistatakse nõnda, sest kui nad veel elasid, tegid nad end surmale vastutavaks. 39 Ma ütlesin talle: „Isand, millised lõbud on kahjulikud?” Ta vastas: „Iga inimese lõbu on see, mida ta teeb meeleldi.” 40 Sest vihane mees, kes oma kirge rahuldab, tunneb sellest rõõmu; ja nii ka abielurikkuja ja joodik; laimaja ja valetaja; ahne mees ja petis; ja igaüks, kes midagi sellist teeb, saab oma kurja iha järgides selle tegemisest rahuldust. 41 Kõik need naudingud ja naudingud on Jumala sulastele kahjulikud. Seepärast neid piinatakse ja karistatakse. 42 On ka naudinguid, mis inimestele pääste toovad. Sest paljud, tehes head, tunnevad sellest rõõmu ja lasevad end selle võludest köita. 43 See nauding on Jumala sulastele kasulik ja annab sellistele inimestele elu; aga need kahjulikud naudingud, millest varem räägiti, toovad kaasa piinu ja karistust. 44 Ja kes iganes neis jääb ega paranda meelt oma tegudest, see toob iseenestele surma. SAMASUGUNE 7 1 Mõne päeva pärast nägin ma sama inimest, kes enne minuga rääkis, samal väljal, kus ma olin näinud neid karjaseid. Ja ta küsis minult: „Mida sa otsid?” 2 „Härra,” ütlesin ma, „ma tulin teid paluma, et te käsiksite karjusel, kes on karistuse täideviija, mu majast lahkuda, sest ta teeb mulle suurt piina.”
Hermase karjase kolmas raamat - Võrdlused
3 Ja ta vastas: „Sa pead taluma ebamugavusi ja vaevusi, sest nii on hea ingel sinu kohta käskinud, et sind proovile panna.” 4 „Härra,“ ütlesin ma, „mis suure üleastumise ma olen teinud, et mind peaks selle käskjala kätte andma?“ „Kuule,“ ütles ta, „sa oled küll süüdi paljudes pattudes, aga mitte nii paljudes, et sind peaks selle käskjala kätte andma.“ 5 Aga su pere on teinud palju patte ja üleastumisi ning seepärast käskis see hea käskjalg, kes oli nende tegude pärast kurb, et sa peaksid mõnda aega kannatusi kannatama, et nad mõlemad kahetseksid oma tegusid ja pestaksid end kõigist selle praeguse maailma himudest. 6 Kui nad siis on meelt parandanud ja puhastatud, siis lahkub sinust see käskjalg, kes on määratud sinu karistuse üle. 7 Ma ütlesin talle: „Härra, kui nad on käitunud nii, et vihastasid seda head inglit, siis mida ma olen teinud?” Ta vastas: „Neid ei saa teisiti vaevata, kui sina, kes sa oled perekonnapea, ei kannata.” 8 Sest mida iganes sa kannatad, peavad nemad seda tundma; aga nii kaua, kui sa seisad kindlalt paigal, ei saa nad kogeda mingit meelehärmi. 9 Ma vastasin: „Aga, isand, vaata, nemadki parandavad nüüd meelt kogu südamest. Ma tean,” ütleb ta, „et nad parandavad meelt kogu südamest, aga kas sina arvad siis, et nende patud, kes meelt parandavad, kustutatakse kohe?” 10 Ei, nad ei ole kohe kohal; aga see, kes meelt parandab, peab oma hinge vaevama ja kõigis oma tegemistes alandlikuks jääma ning taluma palju ja mitmesuguseid piinasid. 11 Ja kui ta on kannatanud kõik, mis temale määratud on, siis ehk tunneb see, kes ta tegi ja kõik muu peale selle vormis, tema vastu kaastunnet ja pakub talle mingit abi; ja eriti kui ta märkab oma südant, kes kahetseb, olevat puhas kõigist kurjadest tegudest. 12 Aga praegu on parem sinul ja su perel kurvastada ja sa pead taluma palju vaeva, nõnda nagu on käskinud Issanda ingel, kes sind minu hoolde andis. 13 Pigem täna Issandat, et ta, teades, mis tulemas on, pidas sind vääriliseks, et ta kuulutaks sulle lähenevat häda, sest sa suudad seda kanda. 14 Ma ütlesin talle: „Isand, ole ka sina minuga ja ma talun kergesti iga raskust.” Ta ütles: „Ma olen sinuga ja ma palun käskjalga, kes on seatud su karistuse üle vaatama, et ta leevendaks sinu kannatusi.” 15 Ja pealegi kannatad sa vaid lühikest aega raskusi ja siis taastatakse su endine seisund; jätka ainult oma meele alandlikkuses. 16 Kuuletu Issandale puhta südamega, sina ja su pere ja su lapsed; ja käi käskude järgi, mis ma sulle olen andnud; ja siis võib su meeleparandus olla kindel ja puhas. 17 Ja kui sa neid asju oma majas hoiad, siis kaovad su ebamugavused. 18 Ja kõik pahameel lahkub samal viisil kõigist neist, kes käivad nende käskude järgi. SAMASUGUNE 8 1 Ta näitas mulle taas madalikut, mis kattis põlde ja mägesid, mille varjus olid kõik, keda kutsuti Issanda nime järgi.
2 Ja selle paju juures seisis Issanda ingel, väga auväärne ja kõrge, ja ta lõikas suure konksuga paju oksi maha ning sirutas käed inimeste poole, kes olid selle paju varjus, väikesed, umbes jala pikkused kepid. 3 Ja kui nad kõik olid need haaranud, pani ta konksu kõrvale ja puu jäi terveks, nii nagu ma seda enne olin näinud. Selle üle ma imestasin ja mõtisklesin endamisi. 4 Siis ütles see karjane mulle: „Ära imesta, et see puu on ikka veel terve, hoolimata sellest, et nii palju oksi on sellelt maha raiutud, vaid jää natukeseks, sest nüüd näidatakse sulle, mida see ingel mõtleb, kes need kepid rahvale andis.” 5 Siis ta nõudis neilt uuesti keppe ja samas järjekorras, nagu igaüks need oli saanud, kutsuti ta enda juurde ja ta andis kepi tagasi; ja kui ta oli selle kätte saanud, uuris ta neid. 6 Mõnelt võttis ta need vastu kuivalt ja mädanenult, otsekui koi oleks neid puudutanud; need käskis ta eraldada ülejäänutest ja panna omaette. Teised andsid küll oma kepid tagasi kuivalt, aga koi pole neid puudutanud: ka need käskis ta panna omaette. 7 Teised andsid sisse oma pooltihedad kepid; needki pandi eraldi. Teised andsid sisse oma pooltihedad ja lõhestatud kepid; needki pandi eraldi. Kolmandad tõid sisse oma pooltihedad ja poolenisti rohelised kepid ning needki pandi eraldi. 8 Teised andsid oma kepid, kaks osa toores ja kolmas osa kuiv, ning needki pandi eraldi. Teised tõid oma kepid, kaks osa kuiv ja kolmas osa toores, ning needki pandi eraldi. 9 Teised andsid oma kepid ära vähem kuivad (sest neid oli vaid natuke, nimelt nende latvad kuivad), aga neil olid lõhed ja need pandi samal moel eraldi. Teiste keppides oli vaid natuke rohelist ja ülejäänu oli kuiv; ja need pandi eraldi kõrvale. 10 Teised tulid ja tõid oma kepid rohelisena, nagu nad olid need saanud, ja suurem osa rahvast tõi oma kepid nõnda; ja käskjalg rõõmustas selle üle väga ning ka nemad pandi eraldi. 11 Teised tõid oma kepid, mis polnud mitte ainult rohelised, vaid ka oksi täis; ja need pandi kõrvale, ning ingel võttis need samuti suure rõõmuga vastu. Teised tõid oma kepid, mis olid rohelised ja okstega, ja nende peal ka vilja. 12 Need, kellel olid sellised kepid, olid väga rõõmsad; ja ingel ise tundis nende üle suurt rõõmu; ega karjane, kes minuga seisis, olnud nendega vähem rahul. 13 Siis käskis Issanda ingel tuua kroonid; ja toodi palmipuust kroonid; ja ingel kroonis need mehed, kelle keppide vahelt ta leidis viljakaid noori oksi, ja käskis neil torni minna. 14 Ta saatis torni ka need, kelle keppidest ta leidis viljatuid oksi, ja andis neile pitseri. Sest neil oli sama rüü, see on valge nagu lumi, millega ta käskis neil torni minna. Ja nii tegi ta nendega, kes oma kepid rohelisena tagasi andsid, nagu ta need oli saanud; andes neile valge rüü ja saatis nad torni minema. 15 Kui ta seda oli teinud, ütles ta karjasele, kes oli minuga: „Mina lähen oma teed, aga sina saada need müüride sisse, igaüks sinna paika, kus nad on vääriliselt elanud; ja uuri enne nende keppe, aga uuri neid hoolega, et keegi sind ei petaks. Aga kui keegi peaks su käest pääsema, siis ma proovin ta altaril läbi.” Seda karjasele rääkinud, läks ta minema.
Hermase karjase kolmas raamat - Võrdlused
16 Pärast tema lahkumist ütles karjane mulle: „Võtame neilt oksad ja istutame need maha; ehk lähevad nad jälle roheliseks.” Ma ütlesin talle: „Isand, kuidas need kuivad oksad kunagi jälle roheliseks saavad?” 17 Ta vastas mulle: „See puu on paju ja armastab alati elada. Kui need oksad nüüd istutada ja nad saavad natuke niiskust, siis paljud neist taastuvad iseenesest.” 18 Seepärast ma püüan ja valan nende peale vett, ja kui mõni neist jääb ellu, siis ma rõõmustan koos temaga; aga kui mitte, siis vähemalt sel viisil leitakse, et ma pole oma osa hooletusse jätnud. 19 Siis ta käskis mul nad kutsuda; ja nad kõik tulid tema juurde, igaüks selles reas, kus ta seisis, ja andsid talle oma kepid; ja kui ta need vastu võttis, pani ta igaühe neist oma ritta. 20 Ja pärast seda, kui ta oli nad kõik istutanud, valas ta nende peale palju vett, nii et nad olid veega kaetud ega paistnud sellest välja. Seejärel, kui ta oli neid kastnud, ütles ta mulle: Lähme ja natukese aja pärast tuleme tagasi ja külastame neid. 21 Sest see, kes selle puu lõi, tahtis, et kõik need, kes sellest oksad said, elaksid. Ja ma loodan, et nüüd, kui neid oksi niimoodi kastetakse, saavad paljud neist niiskust kätte ja nad taastuvad. 22 Ma ütlesin talle: „Isand, ütle mulle, mida see puu sümboliseerib?” Sest ma olen väga hämmastunud, et pärast nii paljude okste maharaiumist näib see ikka veel terve olevat ega paista sellest midagi vähemat alles olevat, mis paneb mind väga hämmastama. 23 Ta vastas: „Kuulake! See suur puu, mis katab tasandikke ja mägesid ja kogu maad, on Jumala seadus, mis on kuulutatud kogu maailmas. 24 See käsk on aga Jumala Poeg, keda kuulutatakse kõigi maailma äärteni. Ja need, kes seisavad selle varju all, on need, kes on kuulnud tema kuulutust ja uskunud. 25 Suur ja auväärne ingel, keda sa nägid, oli Miikael, kellel on võim oma rahva üle ja kes neid valitseb. Sest tema on istutanud seaduse usklike südamesse ja seepärast külastab ta neid, kellele ta on seaduse andnud, et näha, kas nad on seda pidanud. 26 Ja ta uurib igaühe vitsa, ja paljude nende seast, kes on nõrgad, sest need vitsad on Issanda seadus. Siis ta eristab kõiki, kes ei ole seadust pidanud, teades igaühe kohta neist. 27 Ma ütlesin talle: „Härra, miks ta saatis mõned torni ja jättis teised siia teie hooleks?” Ta vastas: „Need, kes on rikkunud seadust, mille nad temalt said, on jäetud minu võimu alla, et nad oma pattudest meelt parandaksid; aga need, kes täitsid seadust ja pidasid seda, on tema võimu all.” 28 Aga kes siis, ütlesin mina, on need, kes läksid torni kroonituna? Ta vastas, et kõik need, kes on kuradiga võidelnud, ta võitnud ja kroonitud; ja need on need, kes on raskeid asju kannatanud, et Seadust pidada. 29 Aga need, kes loobusid oma rohelistest ja noorte okstega keppidest, kuid ilma viljata, on küll kannatanud vilju sama seaduse pärast, aga ei ole kannatanud surma ega ole eitanud oma püha seadust. 30 Need, kes andsid oma kepid ära rohelisena, nagu nad need said, on need, kes olid tagasihoidlikud ja õiglased ning on elanud väga puhta meelega ja pidanud kinni Jumala käskudest. 31 Ülejäänu saad teada, kui ma olen mõelnud nendele oksakestele, mis ma olen istutanud ja kastnud.
32 Mõne päeva pärast me tulime tagasi ja samas kohas seisis see auline ingel ja mina seisin tema kõrval. Siis ta ütles mulle: „Vööda end rätikuga ja teeni mind!” 33 Ja ma vöötasin end puhta rätikuga, mis oli tehtud jämedast riidest. Ja kui ta nägi mind vööl olevat ja valmis teda teenima, ütles ta: „Kutsuge need mehed, kelle kepid on istutatud, igaüks oma järjekorras, nagu ta neile andis.” 34 Ja ta viis mind väljale ja ma kutsusin nad kõik kokku ja nad kõik seisid oma ridades valmis. Siis ta ütles neile: „Igaüks võtku oma kepp ja toogu see minule!” Ja esmalt andsid nad ära oma kepid, kelle kepid olid olnud kuivad ja mädanenud. 35 Ja need, kelle kepid ikka veel nõnda püsisid, käskis ta eemale astuda. Siis tulid need, kelle kepid olid küll kuivad, aga mitte mädanenud. Mõned neist andsid oma kepid rohelistena tagasi; teised aga kuivad ja mädanenud, otsekui oleks neid koi puudutanud. 36 Need, kes andsid oma kepid ära rohelisena, käskis ta eraldada; aga need, kelle kepid olid kuivad ja mädanenud, pani ta seisma esimese sordi juurde. Seejärel tulid need, kelle kepid olid olnud poolikult kuivad ja lõhenenud: paljud neist andsid oma kepid ära rohelisena ja katki. 37 Teised andsid need üles rohelisena, okste ja okstel viljadena, nagu need, kes kroonituna torni läksid. Teised andsid need üle kuivalt, aga mitte mädanenuna; ja mõned andsid need ära sellisena, nagu nad enne olid, poolkuivalt ja lõhenenuna. 38 Ta käskis igaühel neist eraldi seista; mõned omaette, teised oma ridades. 39 Siis tulid need, kelle kepid olid olnud rohelised, aga lõhestatud. Need andsid oma kepid üle täiesti rohelised ja seisid oma järjekorras. Ja karjane rõõmustas nende üle, sest nad kõik olid muutunud ja lõhestatud. 40 Siis andsid nad oma vardad sisse, kelle käes olid poolenisti rohelised ja poolenisti kuivad. Neist mõned leiti täiesti rohelised, teised poolenisti kuivad; kolmandad rohelised, noorte võrsetega. Ja kõik need saadeti minema, igaüks oma õigele kohale. 41 Siis andsid nad ära oma kepid, millest enne oli kaks osa rohelised ja kolmas osa kuivad. Paljud neist andsid oma kepid rohelised ära; paljud poolkuivad; ülejäänud kuivad, aga mitte mädanenud. Nii saadeti need ära, igaüks oma õigesse kohta. 42 Siis tulid need, kelle keppide ees oli kaks osa kuivi ja kolmas osa roheline; paljud neist andsid oma kepid ära pooltiivad, teised kuivad ja mädanenud; kolmandad pooltiivad ja lõhenenud; aga vähe rohelisi. Ja kõik need pandi igaüks oma ritta. 43 Siis pistsid nad oma kepid sisse, milles enne oli vaid natuke rohelist ja ülejäänu oli kuiv. Nende kepid olid enamasti rohelised, väikeste okstega ja viljadega, ja ülejäänu oli täiesti roheline. 44 Ja neid nähes rõõmustas karjane üliväga, et ta oli nad nõnda leidnud; ja ka nemad läksid oma õigete käskude juurde. 45 Nüüd, pärast seda, kui ta oli kõiki nende keppe uurinud, ütles ta mulle: „Ma ütlesin sulle, et see puu armastab elu. Sa näed, kui paljud on meelt parandanud ja päästetud saanud. Isand,“ ütlesin ma, „ma näen seda.“ 46 Et sa teaksid, ütleb ta, et Issanda headus ja halastus on suur ja austusväärne, tema, kes andis oma vaimu neile, kes leiti olevat meeleparanduse väärilised.
Hermase karjase kolmas raamat - Võrdlused
47 Ma vastasin: „Isand, miks siis nad kõik ei meelt parandanud?” Tema vastas: „Neile, kelle meeled Issand oli ette näinud olevat puhtad ja kes teenivad teda kogu südamest, neile andis ta meeleparanduse.” 48 Aga neile, kelle pettust ja kurjust ta nägi ja taipas, et nad ei pöördu tõeliselt tema juurde tagasi; neile keelas ta igasuguse meeleparandusele naasmise, et nad ei teotaks jälle tema seadust kurjade sõnadega. 49 Ma ütlesin talle: „Nüüd, isand, tee mulle teada, kus on igaühe koht, kes on oma kepid ära andnud, ja milline on tema osa; 2 et kui nad pole oma pitserit täielikult hoidnud, vaid on saadud pitserit raiskanud, kuuleksid ja usuksid neid asju, nad tunnistaksid oma kurje tegusid ja parandaksid meelt; 50 ja saades teilt taas nende pitseri, andke au Jumalale, et ta neile kaasa tundis ja läkitas teid nende vaimu uuendama. 51 Kuulake, ütles ta: need, kelle kepid on leitud olevat kuivad ja mädanenud ning otsekui koiga puudutatud, on kiriku hüljanud ja reeturid. 52 Kes on koos teiste oma kuritegudega ka Issandat teotanud ja tema nime eitanud, mille peale neid oli nimetatud. Seepärast on nad kõik Jumalale surnud ja sa näed, et ükski neist ei ole meelt parandanud, kuigi nad on kuulnud minu käske, mis sa neile andsid. Seepärast on elu neist meestest kaugel. 53 Ka need, kes on andnud ära kuiva, aga mitte mädanenud vitsad, pole neist kaugel olnud. Sest nad on olnud petised ja toonud sisse kurje õpetusi ning on eksitanud Jumala teenijaid, eriti aga neid, kes on pattu teinud, ega ole lasknud neil meeleparandusele pöörduda, vaid on neid tagasi hoidnud oma valeõpetustega. 54 Neil on seepärast lootust; ja sa näed, et paljud neist on meelt parandanud sellest ajast peale, kui sa neile minu käsud ette panid; ja veel paljud parandavad meelt. Aga need, kes ei paranda meelt, kaotavad nii meeleparanduse kui ka elu. 55 Aga need, kes on meelt parandanud, nende koht on hakanud olema esimeste müüride vahel ja mõned neist on isegi torni läinud. „Näed siis,“ ütles ta, „et patuste meeleparanduses on elu; aga neile, kes meelt ei paranda, on surm ette valmistatud.“ 56 Kuulake nüüd neist, kes andsid oma kepid pooltiiva ja lõhedega täis. Need, kelle kepid olid vaid pooltiivad, on kahtlased, sest nad pole ei elavad ega surnud. 57 Aga need, kes oma vitsades toimetasid, mitte ainult poolikult, vaid ka lõhedega, on nii kahtlevad kui ka kurjad kõnemehed; kes halvustavad eemalolevaid ega leia kunagi omavahel rahu ning kes kadestavad üksteist. 58 Aga ka neile pakutakse meeleparandust; sest sa näed, et mõned neist on meelt parandanud. 59 Nüüd, kõigil sedasortidel, kes on kiiresti meelt parandanud, on koht tornis; aga need, kes on meeleparanduses olnud aeglasemad, elavad müüride vahel; aga need, kes ei paranda meelt, vaid jätkavad oma pahelistes tegudes, surevad surma. 60 Mis puutub neisse, kelle kepid olid rohelised, aga ometi lõhestatud; need on sellised, kes olid alati ustavad ja head, kuid kellel oli kadedust ja omavahelisi tülisid väärikuse ja ülimuslikkuse pärast. 61 Nüüd on kõik sellised, kes omavahel nende asjade pärast vaidlevad, tühised ja mõistmatud.
62 Sellegipoolest, kuna nad on muidu head, kui nad neid käske kuuldes end parandavad ja minu veenmisel äkki meelt parandavad; siis elavad nad lõpuks tornis nagu need, kes on tõeliselt ja väärikalt meelt parandanud. 63 Aga kui keegi peaks taas oma lahkarvamuse juurde tagasi pöörduma, siis ta eemaldatakse tornist ja ta kaotab oma elu. Sest nende elu, kes peavad Issanda käske, seisneb selles, et nad teevad seda, mida neile on kästud; mitte valitsuses ega üheski muus väärikuses. 64 Sest kannatlikkuse ja alandlikkusega saavutavad inimesed elu, aga mässude ja seaduse põlgamisega ostavad nad enestele surma. 65 Need, kelle keppides oli pool kuiv ja pool roheline, on need, kes tegelevad paljude ilmalike asjadega ega ole pühakutega seotud. Sellepärast elab pool neist ja pool on surnud. 66 Seepärast on paljud neist pärast seda, kui nad on kuulnud minu käske, meelt parandanud ja hakanud tornis elama. Aga mõned neist on täielikult ära langenud; neil pole enam kohta meeleparanduseks. 67 Sest oma praeguste huvide tõttu on nad Jumalat teotanud ja eitanud: ja selle pahelisuse pärast on nad kaotanud elu. Ja paljud neist on ikka veel kahtluses; need võivad veel tagasi tulla; ja kui nad kiiresti meelt parandavad, saavad nad koha tornis; aga kui nad on aeglasemad, elavad nad müüride vahel; aga kui nad ei paranda meelt, siis nad surevad. 68 Mis puutub neisse, kelle kepist kaks osa olid rohelised ja kolmas kuiv, siis nad on mitmel moel Issandat eitanud. Paljud neist on meelt parandanud ja leidnud koha tornis: ja paljud on Jumalast sootuks lahkunud. Need on elu täielikult kaotanud. 69 Ja mõned on kahtlases seisus olles õhutanud tülisid: need võivad küll tagasi tulla, kui nad äkitselt meelt parandavad ega jätka oma himudes; aga kui nad jätkavad oma kurja tegemistes, siis nad surevad. 70 Need, kes andsid oma keppides kaks osa kuiva ja teise osa rohelist; on need, kes on küll olnud ustavad, aga samas rikkad ja täis häid asju; ja on seetõttu soovinud olla kuulsad väljaspool elavate paganate seas ning on seetõttu langenud suurde uhkusse ja hakanud püüdlema kõrgete asjade poole ning hülgama tõe. 71 Nad ei liitunud pühakutega, vaid elasid paganate seas ja see elu tundus neile veelgi meeldivam. Ometi ei ole nad Jumalast lahkunud, vaid on jäänud ususse, ainult et nad ei ole teinud usu tegusid. 72 Seepärast on paljud neist meelt parandanud ja hakanud tornis elama. Teised aga, kes elavad ikka veel paganate seas ja on oma tühisusega uhked, on täielikult Jumalast eemale langenud ning järginud paganate tegusid ja kurjust. Selliseid mehi peetakse seetõttu evangeeliumi võõraste hulka. 73 Teised neist hakkasid oma mõtetes kahtlema; oma paheliste tegude tõttu kaotasid nad lootuse kunagi pääsemisele jõuda; teised, kes olid selliselt kahtlema pandud, õhutasid pealegi lahkhelisid. 74 Neil seega ja neil, kes oma tegude tõttu kahtlema hakkavad, on veel lootust tagasipöördumisele; aga nad peavad kiiresti meelt parandama, et nende koht tornis võiks olla. Aga need, kes ei paranda meelt, vaid jätkavad oma naudingutes, on surmale lähedal.
Hermase karjase kolmas raamat - Võrdlused
75 Need, kes andsid oma kepid rohelisena, välja arvatud latvad, mis olid kuivad ja lõhedega; need olid alati head, ustavad ja Jumala ees õiglased; 2 aga nad patustasid natuke oma tühjade lõbude ja tühiste mõtete pärast, mis neil enestes olid. 76 Seepärast paljud neist, kui nad mu sõnu kuulsid, kahetsesid kohe ja hakkasid tornis elama. Sellegipoolest muutusid mõned kahtlevaks ja teised lisasid oma kahtlevatele meeltele lahkarvamusi. Neil on seega veel lootust tagasipöördumisele, sest nad on alati olnud head; aga neid ei saa vaevalt kõigutada. 77 Mis puutub lõpuks neisse, kes andsid oma kepid kuivana tagasi, välja arvatud ainult nende ladvad, mis olid üksi rohelised: nemad on need, kes on küll Jumalasse uskunud, aga elanud kurjuses, ometi Jumalast lahkumata, olles alati meelsasti Issanda nime kandnud ja Jumala sulaseid oma majadesse vastu võtnud. 78 Seda kuuldes pöördusid nad tagasi ja parandasid viivitamatult meelt ning elasid kõiges õiguses. Ja mõned neist kannatasid surma, teised aga talusid kergesti palju katsumusi, pidades meeles oma kurje tegusid. 79 Ja kui ta oli lõpetanud kõigi vitsade selgitamise, ütles ta mulle: „Mine ja ütle kõigile inimestele, et nad meelt parandaksid, et nad elaksid Jumalale!” Sest suure halastusega on Issand mind läkitanud kuulutama meeleparandust kõigile. 80 Isegi neile, kes oma kurjade tegude tõttu ei vääri päästet. Aga Issand on kannatlik ja peab kinni oma Poja kutsest. 81 Ma ütlesin talle: „Härra, ma loodan, et kõik, kes seda kuulevad, parandavad meelt. Sest ma usun, et igaüks, kes tunnistab oma kuritegusid ja võtab vastu Issanda kartuse, pöördub meeleparanduse juurde. 82 Ta ütles mulle: Kes iganes meelt parandab kogu südamest ja puhastab end kõigist kurjadest asjadest, mida ma varem olen maininud, ega lisa oma pattudele enam midagi, saab Issandalt ravi oma endistest süütegudest, kui nad ei kahtle neis käskudes ja elavad Jumalale. 83 Aga need, kes oma üleastumistele aina lisavad ja ikka veel praeguse maailma himudega suhtlevad, mõistavad end surma. Aga sina käi nende käskude järgi ja igaüks, kes nende järgi käib ja neid õigesti täidab, elab Jumalale. 84 Ja kui ta oli mulle seda kõike näidanud, ütles ta: „Ma näitan sulle ülejäänu mõne päeva pärast.” SARNASUS 9 1 Pärast seda, kui ma olin kirjutanud Karjase, Meeleparanduse Ingli käsud ja võrdlused, tuli ta minu juurde ja ütles mulle: „Ma näitan sulle kõike seda, mida Vaim sulle Kiriku kuju all rääkis. Sest see Vaim on Jumala Poeg.” 2 Ja kuna sa olid füüsiliselt nõrk, ei kuulutanud ingel sulle seda enne, kui Vaim sind tugevdas ja jõud kasvas, nii et sa võisid ka inglit näha. 3 Sest kiriku poolt näidati sulle torni ehitamist küll väga hästi ja auhiilgvalt, aga sa nägid kõike, mis sulle näidati, otsekui neitsi läbi. 4 Aga nüüd valgustab sind ingel, aga siiski sama Vaim. Aga sa pead kõike hoolega kaaluma, sest seepärast on mind see auväärne käskjalg sinu kotta saatnud, et kui sa oled kõike vägevalt näinud, siis sa ei kardaks enam nagu enne.
5 Ja ta juhatas mind Arkaadia mäe tippu ja me istusime selle tippu. Ja ta näitas mulle suurt tasandikku ja selle ümber kahteteistkümmet erineva kujuga mäge. 6 Esimene oli must nagu tahm. Teine oli sile, ilma ürtideta. Kolmas oli täis okkaid ja ohakaid. Neljandas olid poolkuivanud ürdid, mille ülemine osa oli roheline, aga järgmine juur oli kuiv; ja mõned ürdid kuivasid päikese käes kuumalt. 7 Viies mägi oli väga konarlik, aga seal kasvas roheline ürt. Kuues mägi oli täis lõhesid, mõned väiksemad ja mõned suuremad; ja nendes lõhedes kasvas rohi, mis ei õitsenud, vaid näis närbuvat. 8 Seitsmendal mäel oli ilus karjamaa ja see oli täiesti viljakas; ja seal sõid igasugused kariloomad ja taeva linnud; ja mida rohkem nad sealt sõid, seda rohkem ja paremini kasvas rohi. 9 Kaheksas mägi oli täis allikaid ja neist allikatest said vett kõikvõimalikud Jumala olendid. Üheksandal mäel polnud üldse vett, vaid see oli täiesti veeta ja toitis surmavaid madusid, mis olid inimestele hävitavad. 10 Kümnes mägi oli täis kõrgeid puid ja täiesti varjuline: ja nende varjus lamasid veised, puhkasid ja mäletsesid. 11 Üheteistkümnes mägi oli täis kõige jämedamaid puid; ja need puud näisid olevat täis mitmesuguseid vilju; nii et igaüks, kes neid nägi, ei saanud muud teha kui soovida nende vilju süüa. 12 Kaheteistkümnes mägi oli täiesti valge ja väga meeldiva välimusega ning andis endale ise ülima ilu. 13 ¶ Tasandiku keskel näitas ta mulle tohutut valget kaljut, mis kerkis tasandikult välja ja see kalju oli neist mägedest kõrgem ning kandiline, nii et see tundus olevat võimeline toetama kogu maailma. 14 See paistis mulle vana olevat, kuid sellel oli uus värav, mis tundus olevat äsja raiutud. See värav aga säras eredamalt kui päike ise, nii et ma imetlesin selle valgust väga. 15 Värava ümber seisis kaksteist neitsit; neist neli, kes seisid värava nurkades, tundusid mulle silmapaistvamad, kuigi ka teised olid väärikad; ja nad seisid värava neljas osas. 16 Nende neitsite armu lisas ka see, et nad seisid paarikaupa, riietatud linastesse rõivastesse ja korralikult vöötatud, paremad käed vabad, justkui kavatseksid nad mingit koormat tõsta; sest nii olid nad ehitud ning olid ülimalt rõõmsad ja valmis. 17 Kui ma seda nägin, imestasin endamisi, et näen nii suuri ja õilsaid asju. Ja taas imetlesin neid neitseid, et nad olid nii ilusad ja õrnad; ning seisid nii kindlalt ja vankumatult, justkui kannaksid nad kogu taevast. 18 Ja kui ma endamisi nii mõtlesin, küsis karjane minult: „Mis sa endas mõtled, et oled rahutu ja täidad end murega?” 19 Ära mõtle targalt sellele, mida sa ei mõista, vaid palu Issandat, et sa suudaksid seda mõista! Tulevast sa ei mõista, aga mis su ees on, seda sa näed. 20 Ära siis muretse selle pärast, mida sa ei näe, vaid õpi aru saama sellest, mida sa näed. 21 Ära ole uudishimulik, küll ma sulle kõik kuulutan, mida ma sulle kuulutama peaksin, aga enne vaata, mis veel alles on. 22 ¶ Ja kui ta mulle seda ütles, vaatasin ma üles ja vaata, nägin kuut pikka ja auväärset meest tulemas; nende näod olid kõik ühesugused; ja nad kutsusid enda juurde teatud
Hermase karjase kolmas raamat - Võrdlused
hulga mehi; ja need, kes nende kutsel tulid, olid samuti pikad ja tugevad. 23 Ja need kuus käskisid neil värava kohale torni ehitada. Ja kohe hakkas kostma suur lärm meestest, kes värava ümber siia-sinna jooksid ja torni ehitama olid tulnud. 24 Aga need neitsid, kes värava juures seisid, taipasid, et nad pidid torni ehitamist kiirendama, ja sirutasid käed välja, justkui tahaksid nad neilt midagi vastu võtta. 25 Siis need kuus meest käskisid sügavast kohast kive välja tõsta ja torni ehitamiseks ette valmistada. Ja sealt tõsteti välja kümme valget kivi, kandilise kujuga ja mitte ümmarguse kujuga. 26 Siis kutsusid need kuus meest kümme neitsit eneste juurde ja käskisid neil kanda kõik kivid, mis pidid hoonesse panema, ning viia need väravast läbi ja anda neile, kes torni ehitama hakkasid. 27 Ja kohe hakkasid neitsid kõik üheskoos üles tõstma kive, mis enne sügavusest välja olid võetud. 28 ¶ Ja need, kes värava ümber seisid, kandsid kive nii, et need kivid, mis tundusid kõige tugevamad, pandi nurkadesse, ülejäänud aga külgedele. 29 Ja nõnda nad kandsid kõik kivid ja viisid need väravast läbi ning andsid ehitajatele, nagu neile oli kästud; ja need, võttes need nende käest vastu, ehitasid nendega. 30 Aga see hoone ehitati sellele suurele kaljule ja värava kohale; ja nendele toetus kogu torn. Aga kümne kivi hoone täitis kogu värava, mida hakati ehitama selle torni vundamendiks. 31 Pärast neid kümmet kivi kerkis sügavusest välja veel kakskümmend viis teist; ja need paigutati sama torni hoonesse; need neitsid tõstsid need üles nagu teisedki enne. 32 Pärast neid tõusis püsti veel kolmkümmend viis kivi ja needki paigutati samamoodi samasse töösse. Seejärel toodi kohale veel nelikümmend kivi ja kõik need lisati torni ehitamisele. 33 Nii hakkas torni vundamendis olema neli rida ja kivid lakkasid sügavusest välja kerkimast ning ka ehitajad peatusid veidi. 34 Need kuus meest käskisid taas rahvahulgal tuua kive neilt kaheteistkümnelt mäelt sama torni ehitamiseks. 35 Siis nad raiusid kõigist mägedest välja mitmevärvilisi kive ning tõid need ja andsid neitsitele; ja kui need olid kätte saanud, kandsid nad need ära ja viisid torni ehitamisse, 36 Kui need ehitati, muutusid need valgeks ja erinevaks sellest, mis nad enne olid; sest nad olid kõik ühesugused ja muutsid oma endist värvi. Ja mõned neist sirutasid mehed ise üles, mis hoonesse sisenedes jäid selliseks, nagu nad sisse pandi. 37 Need ei läinud valgeks ega muutunud sellest, mis nad enne olid, sest neitsid ei kandnud neid väravast läbi. Seepärast olid need kivid hoones ebameeldivad. Kui need kuus meest seda märkasid, käskisid nad need eemaldada ja panna tagasi oma paika, kust need toodi. 38 Ja nad ütlesid neile, kes need kivid tõid: „Ärge ulatuge meieni selle hoone jaoks ühtegi kive, vaid pange need torni kõrvale ja need neitsid võivad need kanda ja meile ulatuda.” 39 Sest kui need neitsid neid läbi selle värava ei kanna, ei saa nad oma värvi muuta; seepärast ärge vaevake end asjata. 40 ¶ Ehitus sai sel päeval valmis, kuid torn ei olnud veel valmis, sest see pidi ehitatama hiljem, ja seepärast tekkis nüüd ka sellega viivitus.
41 Ja need kuus meest käskisid ehitajatel lahkuda ja justkui mõnda aega puhata; aga nad käskisid neil neitsitel tornist mitte lahkuda; nüüd tundus mulle, et nad olid jäetud seda valvama. 42 Kui kõik olid lahkunud, ütlesin ma sellele karjasele: „Isand, miks ei ole torni ehitamine lõpetatud? Sest see ei saa,” ütles ta, „olla lõpetatud enne, kui selle Issand tuleb ja ehituse heaks kiidab; et kui ta peaks leidma sealt kive, mis pole head, võiks need välja vahetada; sest see torn on ehitatud tema tahte järgi.” 43 „Isand,” ütlesin ma, „ma tahaksin teada, mida selle torni ehitamine tähendab; ja ma tahaksin ka teada saada sellest kaljust ja sellest väravast.” 44 Ja mägede ja neitsite ja kivide kohta, mis sügavusest kerkisid ja mida ei raiutud, vaid pandi hoonesse just nii, nagu nad välja tulid; ja miks pandi vundamenti esmalt kümme kivi; seejärel kakskümmend viis; siis kolmkümmend viis; siis nelikümmend? 45 Ja mis puutub neisse kividesse, mis hoonesse pandi ja siis välja võeti ning oma kohale tagasi kanti? Täida palun mu hinge igatsus kõige selle suhtes ja ilmuta mulle kõik. 46 Ja ta ütles mulle: Kui sa ei ole igav, siis sa tead kõike ja näed kõiki muid asju, mis selles tornis juhtuma hakkavad; ja sa mõistad usinalt kõiki neid võrdlusi. 47 Ja mõne päeva pärast jõudsime samasse paika, kus me enne olime istunud; ja ta ütles mulle: „Lähme torni, sest selle Isand tuleb ja uurib seda!” 48 Nii me siis jõudsime sinna ja ei leidnud seal kedagi peale nende neitsite. Ja ta küsis neilt, kas selle torni isand on sinna tulnud? Ja nad vastasid, et ta tuleb varsti hoonet uurima. 49 ¶ Üsna lühikese aja pärast nägin ma suurt hulka mehi tulemas ja nende keskel meest, kes oli nii pikk, et ületas torni kõrguselt. 50 Tema ümber olid need kuus meest, kes varem hoones ülemad olid, ja kõik ülejäänud, kes olid selle torni ehitanud, ja paljud teised väga väärikad; ja torni valvavad neitsid jooksid talle vastu, suudlesid teda ja hakkasid tema lähedale kõndima. 51 Aga ta uuris hoonet nii hoolikalt, et võttis iga kivi käsile ja lõi igaüht neist kepiga, mida ta käes hoidis. 52 Mõned neist muutusid löögi tagajärjel tahmamustaks; teised olid karedad; mõned nägid välja nagu oleksid neis praod sees; teised tundusid vigased: mõned ei mustad ega valged; mõned nägid välja teravad ega sobinud teiste kividega kokku ning teised olid plekke täis. 53 Need olid mitmesugused kivid, mida hoonest ei leitud; kõik need, mis Issand käskis tornist välja viia ja selle lähedale asetada ning teised kivid tuua ja oma kohale panna. 54 Ja ehitajad küsisid temalt, millistelt mägedelt ta tahaks lasta kive tuua kõrvale pandud kivide asemele. Aga ta keelas neil mägedest kive tuua ja käskis neid tuua lähedalasuvalt põllult. 55 Nad kaevasid põllul ja leidsid palju läikivaid kandilise kujuga kive ja ka ümmargusi. Aga kõik, mis põllult leiti, viidi neitsid ära ja kandsid väravast läbi; ja kandilise kujuga kivid pandi väljatõmmatute asemele. 56 Aga ümmargusi ei pandud hoonesse, sest need olid kõvad ja nende lõikamine oleks võtnud liiga palju aega; vaid need paigutati torni ümber, justkui lõigataks need
Hermase karjase kolmas raamat - Võrdlused
hiljem täisnurkseks ja pandaks hoonesse; sest need olid väga valged. 57 ¶ Kui see, kes oli auväärne ülem ja kogu torni isand, seda nägi, kutsus ta enda juurde karjase, kes oli minuga, andis talle torni ümber kõrvale heidetud kivid ja ütles talle: „Puhastage need kivid hoolikalt ja sobitage need torni ehitisse, et need sobiksid ülejäänutega; aga need, mis ülejäänutega ei sobi, visake tornist kaugele ära.” 58 Kui ta oli talle nõnda käsu andnud, lahkus ta koos kõigi nendega, kes temaga torni juurde tulid; aga need neitsid seisid ikka veel torni ümber seda valvamas. 59 Ja ma ütlesin sellele karjasele: „Kuidas saavad need kivid, mis on tagasi lükatud, selle torni ehitamisse tagasi tulla?” Ta vastas: „Ma raiun nende kivide eest suurima osa maha ja lisan need hoonele ning need sobivad ülejäänuga.” 60 Ja ma ütlesin: „Isand, kuidas nad saavad sama koha täita, kui neid nii palju maha raiutakse?” Ta vastas: „Need, kes osutuvad liiga väheks, pannakse hoone keskele ja suuremad asetatakse väljapoole ning hoitakse sees.” 61 Kui ta mulle nõnda ütles, lisas ta: „Lähme ja kolme päeva pärast tuleme tagasi ning ma panen need puhastatud kivid torni.” 62 Sest kõik need, kes torni ümber on, tuleb puhastada, et majaperemees ei juhtuks ootamatult peale tulema ja leiaks torni ümber olevad inimesed ebapuhtana ning ei ärrituks nii palju, et neid kive ei pandaks kunagi selle torni ehitamisse ja mind peetaks isanda käskude eirajajaks. 63 Kui me siis kolme päeva pärast torni jõudsime, ütles ta mulle: „Uurime kõiki neid kive ja vaatame, millised neist sobivad hoonesse!” Ma vastasin: „Isand, vaatame!” 64 ¶ Ja kõigepealt hakkasime vaatlema neid, mis olid olnud mustad; sest need leiti olevat täpselt samasugused nagu siis, kui nad tornist välja tõmmati: seepärast käskis ta need tornist eemaldada ja omaette panna. 65 Seejärel uuris ta neid, mis olid olnud töötlemata, ja käskis paljud neist ümmarguseks lõigata ning neitsitel tornihoonesse sobitada; nii nad võtsidki need ja sobitasid hoone keskele; ja ta käskis ülejäänud mustade kõrvale panna, sest needki olid mustaks läinud. 66 Seejärel vaatas ta üle need, mis olid pragusid täis, ja paljud neist käskis ta eemaldada ning needsamad neitsid ülejäänud hoonele lisada. 67 Need paigutati väljapoole, kuna need leiti tervetena; aga jäänuseid ei saanud nende arvukate pragude tõttu uuesti kokku panna ja seepärast visati need torni hoonest eemale. 68 Seejärel vaatas ta neid, kes olid vigastatud; paljudel neist olid lõhed ja nad olid mustaks läinud; teised olid suured lõhed; need käskis ta panna tagasilükatute hulka. 69 Aga kui ülejäänud olid puhastatud ja terveks saanud, käskis ta nad hoonesse panna. Need neitsid võeti nüüd kokku ja paigutati hoone keskele, sest nad olid alles nõrgad. 70 Pärast seda uuris ta neid, kes leiti poolenisti valgetena ja poolenisti mustadena; ja paljud neist olid nüüd mustad; ka need käskis ta panna äraviskajate sekka. 71 Ülejäänud leiti täiesti valgetena; neitsid korjasid need kokku ja paigutasid samasse torni; ja need pandi väljapoole, sest need leiti tervetena; et nad saaksid hoida ka neid, kes olid asetatud keskele, sest neilt ei lõigatud midagi ära. 72 Seejärel vaatas ta neid, mis olid olnud kõvad ja teravad; aga neist kasutati ära vaid vähesed, sest neid ei saanud lõigata, sest need leiti olevat väga kõvad; aga ülejäänud
vormiti ja neitsid paigutasid need hoone keskele, kuna need olid nõrgemad. 73 Seejärel vaatas ta neid, kellel olid plekid; neist leiti mõned mustad ja need viidi oma kaaslaste juurde. Ülejäänud olid valged ja terved; ja neitsid paigutasid nad hoonesse ja asetasid nende tugevuse tõttu väljapoole. 74 Pärast seda tuli ta vaatama neid kive, mis olid valged ja ümmargused, ja küsis minult: „Mida me nende kividega teeme?” Ma vastasin: „Isand, ma ei tea.” 75 Ta vastas: „Kas sa siis ei suuda nende jaoks midagi välja mõelda?” Ma vastasin: „Härra, ma ei mõista seda kunsti; ma ei ole kiviraidur ega oska midagi öelda.” 76 Ja ta ütles: „Kas sa ei näe, et need on väga ümmargused? Et need nüüd kandilise kujuga oleksid, pean ma neist suure osa ära lõikama; aga on vaja, et osa neist läheks torni ehitamisse. 77 Ma vastasin: „Kui see on vajalik, miks sa siis pead end segadusse ajada ja kui sul on valida, siis pigem ei vali sa nende hulgast ja ei mahuta neid hoonesse?” 78 Seejärel valis ta välja suurimad ja eredamad ning lõikas need ruudukujuliseks; kui ta oli lõpetanud, võtsid neitsid need üles ja asetasid hoone välisküljele. 79 Ja ülejäänud, kes alles jäid, viidi tagasi samale põllule, kust nad võeti; aga neid ei visatud minema, sest, ütles ta, pole sellest ehitatavast tornist veel pisut puudu; ja võib-olla laseb Issand need kivid sellesse hoonesse paigaldada, sest need on ülivalged. 80 Siis kutsuti kaksteist väga väärikat naist, riietatud musta rüüsse, vöötatud, õlad vabad ja juuksed lahti. Need paistsid mulle olevat maanaised. 81 Ja karjane käskis neil hoonest välja visatud kivid kokku korjata ja viia tagasi mägedesse, kust need võeti. 82 Ja nad võtsid nad kõik rõõmsalt kaasa ja kandsid tagasi paikadesse, kust nad olid viidud. 83 Kui torni ümber polnud enam kivi alles, ütles ta mulle: „Käime torni ümber ja vaatame, kas sellelt midagi puudu on!” 84 Me hakkasime siis selle ümber käima; ja kui ta nägi, et see oli ilusasti ehitatud, hakkas ta väga rõõmustama; sest see oli nii kaunilt raamitud, et igaüks, kes seda oli näinud, pidi hoonesse armuma. 85 Sest see näis olevat kõik peale ühe kivi ega kusagil näha olnud vuuki; vaid nägi välja nagu oleks see kõik ühest kaljust välja raiutud. 86 ¶ Ja kui ma hoolega kaalusin, milline torn see oli, olin ma ülimalt rõõmus. Ja ta ütles mulle: „Too siia lupja ja väikeseid karpe, et ma saaksin täita nende kivide tühimikud, mis hoonest välja võeti, ja need tagasi panna, sest kõik torni ümber tuleb tasa teha.” 87 Ja ma tegin nii, nagu ta mind käskis, ja ta ütles mulle: Ole valmis mind aitama ja see töö saab kiiresti tehtud. 88 Seepärast täitis ta nende kivide tühimikud ja käskis torni ümbruse puhastada. 89 Siis võtsid need neitsid luudad ja puhastasid kogu ümbruskonna ning viisid minema kõik prügi ja viskasid peale vett; ja kui see tehtud sai, muutus paik imeliseks ja torn ilusaks. 90 Siis ta ütles mulle: „Kõik on nüüd puhas. Kui Issand peaks torni valmis saama, ei leia ta midagi, mille üle meie üle kaevata.” 91 Kui ta seda oli öelnud, oleks ta tahtnud lahkuda. Aga mina haarasin kinni ta kotist ja hakkasin teda Issanda
Hermase karjase kolmas raamat - Võrdlused
pärast paluma, et ta mulle kõik ära seletaks, mida ta mulle oli näidanud. 92 Ta ütles mulle: „Mul on praegu natuke asja ajada, aga ma seletan sulle kohe kõik ära. Jää siia, kuni ma tulen.” 93 Ma ütlesin temale: „Isand, mida ma siin üksi teen?” Ta vastas: „Sa ei ole üksi, sest kõik need neitsid on sinuga.” 94 Ma ütlesin: „Isand, anna mind siis nende kätte!” Siis ta kutsus nad enda juurde ja ütles neile: „Ma soovitan seda meest teile, kuni ma tulen.” 95 Nii ma jäingi nende neitsite juurde: nad olid nüüd rõõmsameelsed ja viisakad minu vastu; eriti need neli, kes tundusid olevat nende seas tähtsaimad. 96 ¶ Siis ütlesid need neitsid mulle: „See karjane ei tule täna siia tagasi.” Ma küsisin neilt: „Mida ma siis teen?” Nad vastasid: „Jääge tema juurde õhtuni, ehk ta tuleb ja räägib teiega; aga kui mitte, siis jääge teie meie juurde, kuni ta sureb.” 97 Ma ütlesin neile: „Ma jään tema juurde õhtuni, aga kui ta selleks ajaks ei tule, siis ma lähen koju ja tulen järgmisel hommikul siia tagasi.” 98 Nad vastasid mulle: „Sa oled meile üle antud, sa ei tohi meie juurest lahkuda.” Ma ütlesin: „Kus ma peaksin jääma?” 99 Nad vastasid: „Sa pead meiega magama nagu vend, mitte nagu abikaasa, sest sa oled meie vend ja me oleme valmis nüüdsest peale sinuga elama, sest sa oled meile väga kallis.” 100 Mul oli siiski häbi nendega edasi minna. Aga see, kes näis olevat nende seast tähtsaim, embas mind ja hakkas mind suudlema. Ja kui teised nägid, et ta mind suudles, hakkasid nad mind samuti vennana suudlema; ja juhatasid mind torni ümber ning mängisid minuga. 101 Mõned neist laulsid ka psalme, teised moodustasid koos nendega koori. Aga mina kõndisin koos nendega tornis ringi, rõõmustades vaikselt ja tundudes endale jälle nooreks kasvanud olevat. 102 Õhtu saabudes oleksin tahtnud kohe koju minna, aga nad pidasid mind kinni ega lubanud mul lahkuda. Seepärast veetsin ma sel ööl koos nendega sama torni lähedal. 103 Ja nad laotasid oma linased riided maha ja asetasid minu keskele ega teinud nad midagi muud, ainult palvetasid. 104 Mina palvetasin ka koos nendega lakkamatult ja mitte vähem kui nemad. Kui nad nägid mind nõnda palvetamas, rõõmustasid nad väga; ja ma jäin sinna koos nendega järgmise päevani. 105 Ja kui me olime Jumalat kummardanud, siis tuli karjane ja ütles neile: „Te ei ole sellele mehele mingit kahju teinud.” Nad vastasid: „Küsige temalt endalt.” Ma ütlesin talle: „Härra, ma olen saanud palju rahuldust, et olen nende juures viibinud.” 106 Ja ta küsis minult: „Kuidas sul on õhtusöök?” Ma vastasin: „Härra, ma nautisin terve öö Issanda sõnu. Nad võtsid su siis hästi vastu,” ütles ta. „Nad võtsid su siis hästi vastu,” ütles ta. „Mina ütlesin: „Härra, väga hästi.” 107 Ta vastas: „Kas sa tahad nüüd teada saada, mida sa soovisid?” Mina vastasin: „Härra, ma tahan!” Ja enne ma palun sind, et sa näitaksid mulle kõike selles järjekorras, nagu ma neilt küsisin. 108 Ta vastas: „Ma teen kõik nii, nagu sa tahad, ega varja sinu eest midagi.”
109 ¶ Kõigepealt, isand, ütlesin ma, ütle mulle, mida see kalju ja see värav sümboliseerivad? Kuula, ütles tema, see kalju ja see värav on Jumala Poeg. Ma vastasin: isand, kuidas see võib juhtuda? Kalju on küll vana, aga värav on uus. 110 Kuule, ütles ta, oo rumal inimene, ja saa aru. Jumala Poeg on tõepoolest vanem kui ükski loodu, nii et ta oli oma Isaga nõus kõige loomisel. 111 Aga värav on seepärast uus, sest ta ilmus viimseil päevil aja täiuses, et need, kes pääsevad, selle kaudu saaksid Jumala riiki. 112 Te olete näinud, ütles ta, kuidas need kivid, mis väravast läbi kanti, torni ehitisse paigutati; aga need, mida väravast läbi ei kantud, saadeti ära oma kohtadele? 113 Ma vastasin: „Isand, ma nägin seda.” Nõnda, ütles ta, ei saa keegi Jumala riiki peale selle, kes võtab enda peale Jumala Poja nime. 114 Sest kui te tahaksite minna ükskõik millisesse linna ja see linn oleks ümbritsetud müüriga ning sellel oleks ainult üks värav, kas te saaksite sellesse linna minna muidu kui selle värava kaudu? 115 Ma vastasin: „Isand, kuidas ma saaksin teisiti teha?” „Nii nagu seega,” ütles ta, „ei ole muud teed sellesse linna sisenemiseks kui selle värava kaudu, nii ei saa keegi minna ka Jumala riiki muidu kui tema Poja nimel, kes on talle kõige kallim.” 116 Ja ta küsis minult: „Kas sa nägid seda hulka inimesi, kes selle torni ehitasid?” „Härra,” ütlesin ma, „ma nägin seda.” Ta vastas: „Need kõik on inglid, auväärsed oma väärikuses.” 117 Nendega on Issand ümbritsetud otsekui müüriga, aga värav on Jumala Poeg, kes on ainus tee Jumala juurde. Sest keegi ei saa Jumala juurde muidu kui tema Poja kaudu. 118 Sa nägid ka, ütles ta, neid kuut meest ja nende keskel seda auväärset suurmeest, kes torni ümber kõndis ja tornist kive välja viskas? 119 „Härra,” ütlesin ma, „ma nägin neid.” Ta vastas: „See pikk mees oli Jumala Poeg; ja need kuus olid tema ülima väärikusega inglid, kes seisid tema ümber paremal ja vasakul käel.” 120 Nendest suurepärastest inglitest ei saa ükski Jumala juurde ilma temata. Ta lisas: „Kes siis ei võta tema nime enda peale, see ei saa Jumala riiki.” 121 ¶ Siis ma ütlesin: „Mis torn see on?” „See,” ütles ta, „on kirik. Ja mis on, isand, need neitsid?” Ta ütles mulle: „Need on Pühad Vaimud, sest keegi ei saa minna Jumala riiki, kui nemad teda oma rüüga ei riieta.” 122 Sest sul pole mingit kasu Jumala Poja nime suhu võtmisest, kui sa neilt ei saa ka nende rõivaid. Sest need neitsid on Jumala Poja vägi. Nõnda kannab inimene asjata tema nime, kui talle ei anta ka tema väge. 123 Ja ta ütles mulle: „Kas sa nägid neid kive, mis ära heideti? Neil oli küll nimi, aga nad ei pannud seda oma rõivale selga. Ma ütlesin: „Isand, mis on nende rõivas?” Nende nimed, ütles ta, ongi nende rõivas. 124 Seega, igaüks, kes kannab Jumala Poja nime, peaks kandma ka tema nimesid, sest Jumala Poeg ise kannab ka nende nimesid. 125 Mis puutub neisse kividesse,“ jätkas ta, „mis nende käte läbi kohale toimetati ja mida sa nägid hoonesse jäävat, need olid riietatud oma väega; seepärast sa näedki kogu torni kaljuga sama värvi ja justkui ühest kivist tehtud.
Hermase karjase kolmas raamat - Võrdlused
126 Nõnda ka need, kes on uskunud Jumalasse tema Poja kaudu, on riietunud tema vaimuga. Vaata, siis on üks vaim ja üks keha ja üks värv riietel; ja kõik need, kes kannavad nende neitsite nimesid, saavutavad selle. 127 Ja ma ütlesin: „Isand, miks siis visati ära need kivid, mis tagasi lükati, arvestades, et needki kanti läbi värava ja need neitsid toimetasid need selle torni ehitamisse? 128 Nähes, ütles ta, et sa uurid hoolikalt kõike, kuula ka nende kivide kohta, mis tagasi lükati. Kõik need said Jumala Poja nime ja koos sellega ka nende neitsite väe. 129 Olles seepärast need vaimud vastu võtnud, said nad täiuslikuks ja toodi Jumala teenijate hulka; ja nad hakkasid olema üks ihu ja kandma ühte rüüd, sest neile 3 anti sama õiglus, mida nad ühtviisi rakendasid. 130 Aga pärast seda peeti kinni need naised, keda sa nägid mustas rüüs, vabade õlgadega ja lahtiste juustega; nad täitsid oma ihad nendega, olles ahvatletud nende ilust; ja nad riietati nende väega ning heitsid seljast neitside riided, 131 Seepärast heideti nad Jumala kojast ära ja anti neile naistele. Aga need, keda nende ilu ei rikkunud, jäid Jumala kotta. See, ütles ta, sümboliseerib neid kive, mis hüljati. 132 Ja ma ütlesin: „Isand, mis siis, kui mõni neist meestest kahetseb ja hülgab oma iha nende naiste järele ning pöördub ja naaseb nende neitsite juurde ja paneb jälle selga oma vooruslikkuse – kas nad siis ei tohiks minna Jumala kotta?” 133 Nad sisenevad, ütles ta, kui nad panevad kõrvale kõik nende naiste teod ja taastavad nende neitsite väe ning käivad nende tegudes. 134 Ja sel põhjusel on ehitusele pandud peatus, et kui nad meelt parandavad, võidakse nad selle torni hoonele lisada; aga kui nad meelt ei paranda, siis võidakse nende asemele ehitada teisi ja nii võidakse nad täielikult minema heidetud. 135 Kõige selle eest tänasin ma Issandat, et halastades kõigi nende vastu, kelle peale on nimetatud tema nime, saatis ta meile meeleparanduse ingli juhatama meid, kes oleme tema vastu pattu teinud; ja et ta on värskendanud meie vaimu, mis oli peaaegu kadunud ja kellel polnud lootust pääsemisele, kuid kes on nüüd värskendatud elu uuendamiseks. 136 Siis ma ütlesin: „Selgeta mulle nüüd, isand, miks see torn ei ole ehitatud maapinnale, vaid kaljule ja värava peale?” Ta vastas: „Sa oled rumal ja arutu, seepärast sa seda küsid.” 137 Ja ma ütlesin: „Härra, ma pean teilt kõike küsima, sest ma ei saa mitte millestki aru. Sest kõik teie vastused on suurepärased ja suurepärased; ja inimene neist vaevu aru saab. 138 Kuulge, ütles ta: Jumala Poja nimi on suur ja piiritu ning kogu maailm saab sellest tuge. Kui nüüd, ütlesin ma, iga Jumala loodut toetab tema Poeg, miks ei peaks ta siis toetama ka neid, keda ta on kutsunud ja kes kannavad tema nime ning käivad tema käskude järgi? 139 Kas sa ei näe, ütles ta, et ta toetab neid, kes kogu südamest kannavad tema nime? Seepärast on ta nende alus ja toetab rõõmuga neid, kes ei eita tema nime, vaid kannavad seda meeleldi. 140 ¶ Ja ma ütlesin: „Isand, ütle mulle nende neitsite nimed ja nende naiste nimed, kes olid riietatud musta rüüsse.” 141 Kuulake, ütles ta, nende neitsite nimesid, kes on kõige vägevamad, ja seiske värava nurkadel. Need on nende nimed:
142 Esimest nimetatakse usuks; teist enesekontrolliks; kolmandat väeks; neljandat kannatlikkuseks; ülejäänud, mis nendest allpool seisavad, on lihtsus, süütus, kasinus, rõõmsameelsus, tõde, mõistmine, üksmeel ja ligimesearmastus. 143 Kes iganes nüüd kannab neid nimesid ja Jumala Poja nimesid, see pääseb Jumala riiki. 144 Kuulake nüüd, ütles ta, nende naiste nimesid, kes olid riietatud musta rüüsse. Neist neli on peamised: esimene on Reetlikkus; teine Pidamatus; kolmas Truudusetus; neljas Nauding. 145 Ja ülejäänud, mis järgnevad, kannavad nime kurbus, pahatahtlikkus, iha, viha, valetamine, rumalus, uhkus ja vihkamine. Jumala sulane, kes neid vaime kannab, näeb küll Jumala riiki, aga ta ei pääse sinna sisse. 146 Aga, isand, mis kivid need on, mis sügavusest välja võeti ja hoonesse paigutati? Need kümme, ütles ta, mis vundamendile pandi, on esimene ajastu; järgmised kakskümmend viis, teine, on õigete meeste omad. 147 Järgmised kolmkümmend viis on Issanda prohvetid ja teenijad. Ja nelikümmend on apostlid ja Jumala Poja jutluse õpetajad. 148 Ja ma ütlesin: „Isand, miks panid neitsid need kivid hoonesse pärast seda, kui need väravast läbi viidi?” Ja ta vastas: „Sest need kandsid esmalt need vaimud ära ja need ei lahkunud ühestki, ei mehed vaimudest ega vaimud inimestest. 149 Aga vaimud olid nende meestega seotud kuni nende surmapäevani; ja kui neid vaime poleks olnud endaga, poleks nad saanud selle torni ehitamisel kasulikud olla. 150 Ja ma ütlesin: „Isand, näita mulle seda lähemalt.” Ta vastas: „Mida sa küsid? Miks need kivid sügavusest välja tulid ja selle torni ehitisse pandi, arvestades, et need kandsid ammu neid pühasid vaime. 151 Ta ütles, et neil oli vaja vee kaudu üles tõusta, et nad võiksid leida rahu. Sest nad ei saanud muidu Jumala riiki siseneda kui oma endise elu surelikkusest loobudes. 152 Nad nüüd, kuigi nad olid surnud, olid siiski pitseeritud Jumala Poja pitseriga ja nõnda said nad Jumala riiki. 153 Sest enne, kui inimene saab Jumala Poja nime, määratakse ta surmale; aga kui ta saab selle pitseri, vabastatakse ta surmast ja määratakse elule. 154 See pitser on ristimisvesi, millesse inimesed lähevad surmakohustusega, aga tulevad üles eluks määratuna. 155 Sellepärast kuulutati ka neile see pitser ja nad kasutasid seda, et minna Jumala riiki. 156 Ja ma ütlesin: „Miks siis, isand, need nelikümmend kivi koos nendega sügavusest välja tõusid, olles juba selle pitseri saanud?” 157 Ta vastas: „Sest need apostlid ja õpetajad, kes kuulutasid Jumala Poja nime, surid pärast seda, kui nad olid saanud tema usu ja väe, ning jutlustasid neile, kes olid enne surnud, ja nad andsid neile selle pitseri.” 158 Nad läksid siis koos nendega vette ja tulid jälle üles. Aga need läksid alla nende elusolemise ajal ja tulid jälle elusana üles; aga need, kes enne olid surnud, läksid surnult alla, aga tulid elusalt üles. 159 Nende kaudu said nad seepärast elu ja tundsid Jumala Poega; sel põhjusel nad tulid koos nendega üles ja olid kõlblikud torni ehitamisse tulema; ja neid ei raiutud maha, vaid pandi tervelt sisse; sest nad surid õigsuses ja suures puhtuses; ainult see pitser puudus neil.
Hermase karjase kolmas raamat - Võrdlused
160 Seega on teil nende asjade seletus. 161 ¶ Ma vastasin: „Härra, öelge mulle nüüd, mis nende mägedega lahti on, miks nad on nii erinevad; mõned ühte ja mõned teistsuguse vormiga.“ 162 Kuule, ütles ta, need kaksteist mäge, mida sa näed, on kaksteist rahvast, kes moodustavad kogu maailma. Seepärast kuulutatakse neile Jumala Poega nende kaudu, keda ta nende juurde läkitas. 163 Aga miks, küsisin mina, on nad erinevad ja igaüks neist ühesugune? Ta vastas: „Kuulge. Need kaksteist rahvast, kellele kuulub terve maailm, on kaksteist inimest.“ 164 Ja nii nagu sa oled näinud neid mägesid erinevaid, nii on nad ka erinevad. Seepärast avan ma sulle iga mäe tähenduse ja tegevuse. 165 Aga kõigepealt, härra, ütlesin ma, näidake mulle seda; kuna need mäed on nii erinevad, kuidas nad on selle torni ehitamiseks kokku tulnud; ja on saanud ühevärviliseks; ja ei ole vähem säravad kui need, mis sügavusest välja tulid? 166 Sest, vastas ta, kõik rahvad taeva all on kuulnud ja uskunud samasse Jumala Poja nimesse, kelle järgi neid kutsutakse. 167 Sellepärast, olles saanud tema pitseri, on nad kõik saanud osaks samast 1 arusaamast ja 2 teadmistest; ja nende usk ja ligimesearmastus on olnud sama; ja nad on kandnud nende neitsite vaimusid koos tema nimega. 168 Ja seepärast paistis selle torni hoone olevat sama värvi ja säras nagu päikese eredus. 169 Aga pärast seda, kui nad olid nõnda ühel meelel kokku leppinud, hakkas neist kõigist saama üks keha; aga mõned neist rüvetasid end ja heideti õigemeelsete hulgast välja ning naasid taas oma endisesse seisundisse ja muutusid veelgi hullemaks kui enne. 170 ¶ Kuidas, ütlesin mina, isand, olid need halvemad, kes tundsid Issandat? Ta vastas: Kui see, kes ei tunne Issandat, elab õelalt, siis tabab teda tema õeluse karistus. 171 Aga kes on tundnud Issandat, see peaks täielikult hoiduma kõigest kurjusest ja üha enam olema õiguse teener. 172 Ja kas sulle ei tundu siis, et see, kes peaks järgima headust, patustab rohkem, kui see, kes eksib Jumala väge tundmata? 173 Mispärast on need tõepoolest määratud surmale; aga need, kes on tundnud Issandat ja on näinud tema imetegusid, kui nad elavad paheliselt, karistatakse neid kahekordselt ja nad surevad igaveseks. 174 Nagu sa seepärast nägid, et pärast seda, kui tornist, mis oli tagasi lükatud, välja visati kivid, anti need üle kurjadele ja julmadele vaimudele; ja sa nägid torni nii puhastatuna, otsekui oleks see kõik tehtud ühest kivist: 175 Seega saab Jumala kirik, kui see puhastatakse: (pahalised ja võltsijad, pahatahtlikud ja kahtlevad ning kõik, kes on selles paheliselt käitunud ja toime pannud mitmesuguseid patte, heidetakse välja) üheks ihuks ja seal on üks arusaam, üks arvamus, üks usk ja sama armastus. 176 Ja siis rõõmustab Jumala Poeg nende seas ja võtab oma rahva vastu puhta tahtega. 177 Ja ma ütlesin: „Isand, kõik need asjad on suured ja auväärsed; aga nüüd näita mulle iga mäe mõju ja väge, et iga hing, kes loodab Issanda peale, kui ta neid asju kuuleb, võiks austada tema suurt, imelist ja püha nime. 178 Kuulge, ütles ta, nende mägede, see tähendab kaheteistkümne rahva mitmekesisust.
179 ¶ Need, kes on uskunud esimesse mäge, mis on must, on need, kes on usust taganenud ja Issanda vastu kurje asju rääkinud ning Jumala teenijad reetnud. 180 Need on surma mõistetud, neil pole meeleparandust: ja seepärast on nad mustad, sest nende liik on paheline. 181 Teisest mäest, mis oli sile, on silmakirjatsejad, kes on uskunud, ja pahategude õpetajad; ja need on järgmised eelnevatest, kellel pole õiguse vilja. 182 Sest nii nagu nende mägi on viljatu ja viljatu, nii on ka sellistel inimestel küll kristlaste nimi, aga neil puudub usk ja neil pole ka tõe vilja. 183 Sellegipoolest on neile jäetud ruumi meeleparanduseks, kui nad seda äkki taotlevad; aga kui nad viivitavad, saavad ka nemad surma osaliseks koos eelpoolmainitutega. 184 Ma ütlesin: „Härra, miks on jäetud ruumi meeleparanduseks neile, aga mitte eelpoolmainitule, arvestades, et nende patud on peaaegu samad?” 185 Seepärast, ütles ta neile, on olemas ellu tagasipöördumine meeleparanduse kaudu, sest nad ei ole oma Issandat teotanud ega Jumala sulaseid reetnud, vaid on oma kasuhimuga inimesi petnud, juhtides neid patuste himude järgi; seepärast nad kannatavadki selle asja pärast. 186 Siiski on neile veel ruumi meeleparanduseks, sest nad ei ole Issanda vastu midagi kurja rääkinud. 187 ¶ Need, kes on kolmandalt mäelt, millel olid kibuvitsad ja orjapõõsad, on need, kes uskusid, aga mõned neist said rikkaks, teised aga tegelesid paljude asjadega: orjapõõsad on nende rikkus, ogad aga tegevused, millega nad tegelesid. 188 Need, kes on sassis paljude äriasjade ja mitmesuguste asjadega, ei liitu Jumala sulastega, vaid eksivad, lasudes end eemale kutsuda nende toimetuste poolt, mis neid lämmatavad. 189 Ja nõnda alistuvad rikkad vaevalt Jumala sulastega suhtlema, kartes, et neilt midagi küsitakse. Seepärast on neil raske Jumala riiki pääseda. 190 Sest nii nagu inimesed käivad vaevaliselt paljajalu okastel, nõnda pääsevad ka sellised inimesed vaevalt Jumala riiki. 191 Ometi on neile kõigile määratud meeleparandusele tagasipöördumine; kui nad selle juurde kiiresti tagasi pöörduvad; et kuna nad oma endistel päevadel töötamise unarusse jätsid, võiksid nad tuleval ajal teha midagi head. 192 Kui nad siis meelt parandades teevad õiguse tegusid, siis nad elavad; aga kui nad jätkavad oma kurjadel teedel, siis antakse nad nende naiste kätte, kes võtavad neilt elu. 193 ¶ Mis puutub neljandasse mäge, millel oli palju taimi, mille pealmine osa on roheline, aga juured on kuivad ja mõned neist on päikese kuumuse käes närtsinud, 194 See tähistab kahtlejaid, kes on uskunud, ja mõningaid teisi, kes kannavad Issandat oma keeles, aga kellel pole teda südames: seepärast on nende rohi kuivanud ja juurteta; sest nad elavad ainult sõnades, aga nende teod on surnud. 195 Need ei ole seega ei surnud ega elavad ja on seejuures kahtlased. Sest kahtlased ei ole ei rohelised ega kuivad; see tähendab ei surnud ega elusad. 196 Sest nii nagu taimed päikese käes kuivavad, nii pöörduvad kahtlejad tagakiusamisest kuuldes ja ebamugavuste kartuses oma ebajumalate juurde tagasi ja teenivad neid taas ning häbenevad oma Issanda nime kandmist.
Hermase karjase kolmas raamat - Võrdlused
197 Sellised mehed ei ole siis ei surnud ega elavad; ometi võivad ka nemad elada, kui nad kohe meelt parandavad; aga kui mitte, siis antakse nad neile naistele, kes võtavad nende elu. 198 ¶ Mis puutub viiendasse mäkke, mis on kaljune, aga millel on roheline rohi: siis need on sellised, kes on uskunud ja on tõepoolest usklikud, aga usuvad raskustega; ja on julged ja ennasttäis; need, kes arvatakse teadvat kõike, aga tegelikult ei tea midagi. 199 Sellepärast võetakse neilt selle usalduse tõttu teadmine ja neisse on pandud rutaka enesekindluse tunne. 200 Aga nad käituvad uhkelt ja targalt; ja kuigi nad on rumalad, näivad nad siiski õpetajatena. 201 Selle rumaluse tõttu on paljud neist, kes ennast suurendavad, muutunud tühiseks ja tühjaks. Sest julgus ja tühine enesekindlus on väga kuri vaim. 202 Seepärast on paljud neist ära heidetud; aga teised on oma eksimust tunnistanud, meelt parandanud ja alistunud neile, kes teavad. 203 Ja kõigile teistele sellesarnastele on meeleparandus lubatud; niivõrd kui nad polnud mitte niivõrd pahelised, kuivõrd rumalad, mõistmatud. 204 Kui need siis meelt parandavad, elavad nad Jumalale; aga kui mitte, siis elavad nad nende naistega, kes oma kurjust nende kallal rakendavad. 205 ¶ Mis puutub kuuendasse mäkke, millel on suuremaid ja väiksemaid lõhesid, siis need on need, kes on uskunud; aga need, millel olid väiksemad lõhed, on need, kellel on olnud omavahel vaidlusi ja kes oma tülide tõttu usus nõrkevad; 206 Sellegipoolest on paljud neist meelt parandanud ja nii teevad ka ülejäänud, kui nad kuulevad minu käske; sest nende vaidlused on vaid väikesed ja nad pöörduvad kergesti meeleparanduse juurde tagasi. 207 Aga need, kellel on suuremad lõhed, on nagu kanged kivid, meeles vimma ja solvanguid ning täis viha iseenda vastu. Seepärast visatakse need tornist alla ja keeldutakse selle ehitamisse panemast, sest sellised mehed vaevalt jäävad ellu. 208 Meie Jumal ja Issand, kes valitseb kõike ja kellel on võim kõigi oma loodute üle, ei mäleta meie üleastumisi, vaid lepitab kergesti need, kes oma patud üles tunnistavad. Aga inimene, olles loid, surelik, nõder ja täis patte, jääb oma vihas inimese vastu püsima, justkui oleks tema võimuses teda päästa või hävitada. 209 Aga mina, kui ingel, kes on seatud teie meeleparanduse üle, manitsen teid, et igaüks teie seast, kellel on mõni selline eesmärk, peaks selle kõrvale heitma ja meeleparanduse juurde tagasi pöörduma; ja Issand parandab teie endised patud, kui te puhastate end sellest kurjast vaimust; aga kui te seda ei tee, antakse teid tema kätte surmale. 210 ¶ Seitsmenda mäe kohta, kus rohi oli roheline ja õitses ning kogu mägi oli ustav ja kõiksugu kariloomad sõid selle rohtu, ja mida rohkem rohtu söödi, seda rohkem see vohamas, 211 Nad on sellised, kes uskusid ja olid alati head ja õiglased; ja ilma igasuguste omavaheliste lahkarvamusteta, kuid rõõmustasid siiski Jumala sulaste üle, olles võtnud nende neitsite vaimu; ja olid alati valmis halastama kõigile inimestele, andes meelsasti kõigile inimestele oma vaeva ilma etteheiteid tegemata ja kaalutlemata.
212 Seepärast on Issand, nähes nende lihtsameelsust ja süütust, andnud neile paljuks nende kätetöid ja armu kõigis nende tegudes. 213 Aga mina, kes olen ingel, kes on määratud teie meeleparanduse üle, manitsen teid, et kõik need, kes on seda liiki, jätkaksid samas kavatsuses, et teie seeme ei juuritaks igaveseks välja. 214 Sest Issand on teid läbi katsunud ja kirjutanud teid meie hulka; ja kõik teie sugu elab Jumala Poja juures; sest te kõik olete tema vaimust. 215 ¶ Mis puutub kaheksandasse mäge, kus oli palju allikaid, millest said vett kõikvõimalikud Jumala olendid; need on need, kes on uskunud apostleid, keda Issand läkitas jutlustama kogu maailma; 216 Ja mõned neist õpetajatena on jutlustanud ja õpetanud puhtalt ja siiralt ega ole vähimalgi määral alistunud ühelegi kurjale himule, vaid on pidevalt käinud õiguses ja tões. 217 Seepärast peavad need inglite seas oma vestlusi. 218 ¶ Mis puutub üheksandasse mäkke, mis on kõrb ja täis madusid, siis need on need, kes on küll uskunud, aga kellel on palju plekke: 219 Need on sellised teenijad, kes täidavad oma teenistust valesti; röövides leskede ja isatute vara; ja teenivad iseennast, mitte teisi, selle abil, mis nad on saanud. 220 Kui need jätkavad selles ahnuses, on nad end surmale andnud ja neil pole elulootust. Aga kui nad pöörduvad ja täidavad oma teenistust siiralt, võivad nad elada. 221 Mis puutub neisse, kes leiti olevat metsikud, siis need on need, kes on eitanud Issanda nime ega ole Issanda juurde tagasi pöördunud, vaid on muutunud metsikuteks ja metsikuteks; nad ei ole pühendunud Jumala teenijatele, vaid on neist eraldatud ja väikese hooletuse pärast oma elu kaotanud. 222 Sest nii nagu viinapuu, mis jäetakse hekki maha ja mida kunagi ei hooldata, hävib ja lämbub umbrohu alla ning aja jooksul metsistub ja lakkab olemast kasulik oma isandale, nii on ka sellised mehed, kes on meeleheitel ja kibestuvad, hakanud oma isandale kasutuks muutuma. 223 Ometi on neile siiski meeleparandus lubatud, kui ei leita, et nad on oma südamest Kristust eitanud; aga kui leitakse, et mõni neist on ta südamest eitanud, siis ma ei tea, kas selline inimene võib ellu pääseda. 224 Ma ütlen seepärast, et kui keegi on eitanud, siis ta peaks neil päevil meeleparandusele pöörduma; sest ei saa olla nii, et keegi, kes praegu Issandat eitab, saab hiljem päästet saavutada: ometi pakutakse meeleparandust neile, kes on varem eitanud. 225 Aga see, kes meelt parandab, peab oma meeleparandusega kiirustama enne, kui selle torni ehitamine on lõpetatud, vastasel juhul annavad need naised ta surma. 226 Aga need, kes on vigastatud, on petlikud; ja need, kes omavahel segunevad, need on needsamad maod, keda sa nägid selles mäes segunevat. 227 Sest nii nagu madude mürk on inimestele surmav, nakatavad ja hävitavad ka selliste inimeste sõnad inimesi. Seetõttu on nende usk sandistatud sellise eluviisi tõttu, mida nad elavad. 228 Siiski on mõned neist, olles meelt parandanud, päästetud ja nii päästetakse ka teised samasugused, kui nad meelt parandavad; aga kui mitte, siis surevad nad nende naiste käe läbi, kelle vägi ja jõud neil on.
Hermase karjase kolmas raamat - Võrdlused
229 ¶ Mis puutub kümnendasse mäkke, mille peal puud katsid kariloomi, siis need on need, kes on uskunud, ja mõned neist on olnud piiskopid ehk kirikute valitsejad. 230 Teised on sellised kivid, mis pole teeselnud, vaid rõõmsa meelega Jumala teenijaid võõrustanud. 231 Seejärel need, kes on pandud alamteenistuste üle; ja kes on kaitsnud vaeseid ja leskesid; ja kes on alati pidanud vooruslikku elu: seepärast kaitseb Issand ka neid. 232 Kes iganes nõnda teeb, seda austatakse Issanda ees ja tema koht on inglite seas, kui ta jätkab Issandale kuuletumist lõpuni. 233 ¶ Mis puutub üheteistkümnendasse mäkke, millel olid mitmesuguse viljaga puud, siis need on need, kes on uskunud ja kannatanud surma Issanda nime pärast; ja on vastu pidanud hea meelega ning on andnud oma elu kogu südamest. 234 Ja ma ütlesin: „Miks siis, isand, meil on küll kõik need viljad, aga mõned on ometi ilusamad kui teised?” 235 Kuulake, ütles ta: Kõiki, kes on kannatanud Issanda nime pärast, peab Issand auväärseteks ja kõik nende üleastumised on kustutatud, sest nad on kannatanud surma Jumala Poja nime pärast. 236 Kuulake nüüd, miks nende viljad on erinevad ja mõned neist ületavad teisi, need, keda võimukandjate ette toodi ja kellelt küsiti, aga kes ei eitanud Issandat, vaid kannatasid hea meelega; need on Issanda ees auväärsemad. Seega on kõige ilusamad viljad need. 237 Aga need, kes olid kartlikud ja kahtlesid ning on omavahel arutanud, kas tunnistada Kristust või eitada, ja ometi on kannatanud; nende viljad on väiksemad, sest see mõte tuli nende südamesse. 238 Sest see on paha ja kurja mõte, kui sulane kaalub, kas ta peaks oma isandast loobuma. Olge siis ettevaatlikud, teie, kellel on sellised mõtted, et see meel teis ei jääks ja te ei sureks Jumalale. 239 Aga teie, kes te tema nime pärast surma kannatate, peaksite austama Issandat, et ta on teid väärt pidanud oma nime kandma ja et te peaksite pääsema kõigist oma pattudest. 240 Ja miks te siis endid pigem õnnelikuks ei pea? Ja te arvate tõesti, et kui keegi teie seast kannatab, teeb ta suure teo? Sest Issand annab teile elu ja teie ei mõista seda. Sest teie üleastumised rõhusid teid; ja kui te ei oleks kannatanud tema nime pärast, oleksite te nüüd Issandale surnud, 241 Seepärast ma räägin seda teile, kes te kaalute, kas peaksite teda tunnistama või eitama; tunnistage, et Issand on teie Jumal; et teid ei antaks kunagi teda eitades ahelatesse. 242 Sest kõik rahvad karistavad oma sulaseid, kes salgavad oma isandaid; mida te arvate, et Issand, kellel on vägi kõige üle, teeb teile? 243 Eemaldage siis teie südametest need kahtlused, et te võiksite elada igavesti Jumalale. 244 Mis puutub kaheteistkümnendasse mäkke, mis oli valge, siis need on sellised, kes on uskunud nagu siirad lapsed, kelle mõtetesse pole kunagi tulnud pahatahtlikkust ega ole nad kunagi teadnud, mis on patt, vaid on alati jäänud oma ausameelsuse juurde. 245 Seepärast pärivad sellised mehed kahtlemata Jumala riigi, sest nad ei ole kunagi milleski rüvetanud Jumala käske, vaid on siiralt samas seisus püsinud kõik oma elupäevad.
246 Kes siis, ütles ta, jääb lastena ilma pahatahtlikkuseta, on auväärsem kui kõik need, kellest ma olen rääkinud, sest kõiki selliseid lapsi austab Issand ja peab neist esimesena lugu. 247 Õndsad olete siis teie, kes kõrvaldate endast kõik kurjuse ja riietudate süütuse selga, sest te saate esmalt näha Issandat. 248 Ja pärast seda, kui ta oli nõnda kõigi mägede kohta selgituse andnud, ütlesin ma talle: „Isand, näita mulle nüüd ka seda, mis on lugu kividega, mis tasandikult toodi ja torni pandi tagasilükatute asemele:” 249 Nagu ka nende ümmarguste kivide kohta, mis torni ehitamisele lisati, ja ka nende kohta, mis ikka veel ümmargused olid. 250 ¶ Kuulake nüüd, ütleb ta, nende kivide kohta, mis toodi tasandikult torni ehitamiseks ja asetati tagasilükatute asemele; need on selle valge mäe juured. 251 Kuna need, kes sellesse mäge uskusid, olid väga süütud, käskis selle torni isand, et need, kes olid selle mäe juurtest, paigutataks hoonesse. 252 Sest ta teadis, et kui nad sellesse hoonesse pannakse, jäävad nad särama; ega ükski neist enam mustaks ei muutu. 253 Aga kui ta oleks sel viisil ka ülejäänud mägedest tulnud, oleks ta peaaegu pidanud torni uuesti külastama ja seda puhastama. 254 Kõik need valged kivid on noored mehed, kes on uskunud või usuvad; sest nad kõik on samast liigist. Õnnelik on see liik, sest see on süütu. 255 Kuulake nüüd ka neist ümmargustest ja läikivatest kividest: kõik need on sellest valgest mäest. Aga seepärast leitaksegi nad ümmargustena, et nende rikkus on neid tõe eest pisut pimestanud ja nende silmi pimestanud: 256 Ometi ei ole nad kunagi Issandast lahkunud ega ole nende suust tulnud ühtegi kurja sõna, vaid ainult õiglus, voorus ja tõde. 257 Kui Issand nägi nende meelsust ja seda, et nad peaksid tõde kaunistama, käskis ta neil jätkata head elu ja oma rikkust vähendada, 258 Sest ta ei tahtnud, et nad täielikult ära võetaks, et nad võiksid teha midagi head sellega, mis alles jääb, ja elada Jumalale; sest ka nemad on head sorti. 259 Seepärast lõigati neist veidi ära ja nii pandi nad selle torni ehitamisse. 260 ¶ Mis puutub ülejäänud, mis jäid endiselt ümaraks ja mida ei peetud selle torni ehitamiseks sobivaks, kuna need polnud veel pitserit saanud, siis need viidi tagasi oma kohale, kuna need leiti olevat väga ümarad. 261 Aga see praegune maailm ja nende rikkuse tühisus tuleb neilt ära lõigata; ja siis on nad Jumala riiki kõlblikud. Sest nad peavad sisenema Jumala riiki, sest Jumal on õnnistanud seda süütut liiki. 262 Sellepärast ei lange ükski neist ära, sest isegi kui keegi neist kuradi kiusatuse läbi eksib, pöördub ta peagi oma Issanda Jumala juurde. 263 Mina, meeleparanduse ingel, pean teid õnnelikuks, kes te olete süütud nagu väikesed lapsed, sest teie osa on Issanda ees hea ja auväärne. 264 Ja ma ütlen teile kõigile, kes olete selle pitseri saanud: säilitage lihtsuse ja ärge pidage meeles solvanguid, mis teie vastu on toime pandud, ega jätkake pahatahtlikkust ega kibestumist solvangute meenutamise pärast.
Hermase karjase kolmas raamat - Võrdlused
265 Aga saage üheks vaimuks ja pakkuge abi nendele kurjadele lõhedele ning eemaldage need teist; et lammaste isand võiks selle üle rõõmustada; sest ta rõõmustab, kui ta leiab kõik terveks. 266 Aga kui mõni neist lammastest leitakse hajutatuna, siis häda karjaseile! Aga kui karjased ise hajutatakse, mida nad vastavad lambatara isandale? Kas nad ütlevad, et lambad tekitasid neile tüli? Aga neid ei usuta. 267 Sest see on uskumatu asi, et karjane peaks oma karja pärast kannatama; ja teda karistatakse oma vale pärast seda raskemalt. 268 Nüüd olen mina karjane ja pean eriti teie kohta aru andma. 269 ¶ Hoidke siis iseennast, kuni torn alles ehitatakse! Issand elab rahu armastavates, sest rahu on armastatud, aga riiakatest ja kurjuse täis inimestest on ta kaugel. 270 Seepärast andke talle tagasi vaim tervikuna, nii nagu te selle saite. Sest kui sa annad vanutajale uue ja terve rõiva, siis sa loodad selle tervelt tagasi saada; kui vanutaja annab sulle selle rebitult tagasi, kas sa siis võtaksid selle vastu? 271 Kas sa ei peaks kohe vihastama ja teda noomima, öeldes: „Ma andsin sulle terve oma kuue, miks sa selle katki rebisid ja mulle kasutuks tegid? Nüüd pole see mulle enam kasu rebenduse pärast, mille sa sinna tegid. Kas sa ei peaks seda kõike ütlema vanutajale rebenduse pärast, mille tema su kuue sisse tegi?” 272 Kui sa nüüd oma kuue pärast muretsed ja kurdad, et sa pole seda tervelt kätte saanud, siis mida sa arvad, et teeb Issand, kes andis sulle oma Vaimu tervikuna ja sina oled ta täiesti kasutuks teinud, nii et ta ei saa olla oma Issandale kasulik? Sest kuna sa oled ta rikkunud, ei ole ta talle enam kasulik. 273 Kas Issand ei tee siis sama oma Vaimuga sinu teo pärast? Kahtlemata, ütlesin ma, teeb ta sama kõigi nendega, keda ta leiab ülekohtu meeles pidamas. 274 „Ärge siis tallake jalgu,” ütles ta, „tema halastust; vaid austage teda pigem, sest ta on nii kannatlik teie üleastumiste suhtes ja mitte nagu üks teie seast; vaid parandage meelt, sest see on teile kasulik.” 275 ¶ Kõike seda, mis eespool on kirjutatud, olen mina, karjane, meeleparanduse ingel, Jumala sulastele näidanud ja rääkinud. 276 Kui te siis usute ja kuulate neid sõnu ning käite nende järgi ja parandate oma teid, siis te elate. Aga kui te jätkate kurjuses ja mäletate üleastumist, siis ei jää ükski selline patune Jumalale elama. 277 Kõik need asjad, mis ma pidin rääkima, olen ma teile nõnda edasi andnud. Siis karjane küsis minult: „Kas sa oled minult kõike küsinud?” Ma vastasin: „Härra, olen küll.” 278 „Miks sa siis,” ütles ta, „ei ole küsinud nende kivide vahede kohta, mis hoonesse paigutati, et ma saaksin ka seda sulle selgitada?” Ma vastasin: „Härra, ma unustasin selle. Kuula siis,” ütles ta, „ka nende kohta.” 279 Nemad on need, kes on nüüd neid käske kuulnud ja kogu südamest meelt parandanud; 280 Ja kui Issand nägi, et nende meeleparandus oli hea ja puhas ning et nad said selles jätkata, käskis ta nende endised patud kustutada. Sest need tühimikud olid nende patud ja seetõttu on need loodud nii, et need ei pruugi ilmneda.
SAMASUGUNE 10 1 Pärast seda, kui ma olin selle raamatu kirjutanud, tuli ingel, kes oli mind selle karjase kätte andnud, majja, kus ma olin, ja istus voodile ning see karjane seisis tema paremal käel. 2 Siis ta kutsus mind ja ütles mulle: „Ma andsin sind ja su koja selle karjase hoolde, et tema sind kaitseks.” Ma ütlesin: „Jah, Issand!” 3 Kui sa siis, ütles ta, oled kaitstud kõigi pahategude ja julmuse eest ning sul õnnestub iga hea sõna ja töö ning sul on kõik voorus ja õiglus, siis käi nende käskude järgi, mis ta sulle on andnud, ja sul on võim kogu patu üle. 4 Sest kui sa neid käske pead, siis alluvad kõik selle maailma himud ja naudingud sulle ning edu järgneb sulle igas heas ettevõtmises. 5 Võta seepärast vastu tema tõsidus ja tagasihoidlikkus sinu vastu ning ütle kõigile, et ta on Jumala ees suures au ja kuulsuses ning on suure autoriteediga ja võimas vürst oma ametis. 6 Ainult temale on usaldatud meeleparanduse vägi kogu maailmas. Kas ta ei tundu sulle suure autoriteediga olevat? 7 Teie aga põlgate tema headust ja tagasihoidlikkust, mida ta teie vastu osutab. 8 Ma ütlesin talle: „Isand, küsi temalt, kas ma olen pärast seda, kui ta mu majja tuli, teinud midagi korratut või teda millegagi solvanud?” 9 „Ma tean,” ütles ta, „et sa pole midagi korratut teinud ega tee ka edaspidi; ja seepärast ma räägin seda sinuga, et sa püsiksid kindlalt, sest ta on mulle sinu kohta head lugu rääkinud, 10 Aga sa pead neid asju rääkima teistele, et need, kes on meelt parandanud või meelt parandavad, võiksid sinuga sama meelt tunda; ja ta annaks mulle ka nende kohta sama hea aruande ja mina võiksin teha sama Issandale. 11 Ma vastasin: „Härra, ma kuulutan kõigile inimestele Jumala imelisi tegusid ja ma loodan, et kõik, kes neid armastavad ja on varem pattu teinud, kui nad neid asju kuulevad, parandavad meelt ja taastavad elu.“ 12 Jätka siis seda teenistust, ütles ta, ja täida see. Ja kes iganes teeb selle karjase käskude järgi, see jääb elama ja tal on suur au nii siin kui ka Issanda juures. 13 Aga kes ei pea tema käske, need põgenevad oma elu eest ja on selle vastased. Ja kes ei järgi tema käske, need annavad end surmale ja on igaüks oma vere süüdlane. 14 Aga mina ütlen sulle: Pea neid käske ja sa leiad ravimi kõikidele oma pattudele. 15 Pealegi olen ma saatnud need neitsid sinu juurde elama, sest ma olen näinud, et nad on sinu vastu väga lahked. Seepärast võta nad endale abilisteks, et sa paremini peaksid kinni käskudest, mis ta sulle on andnud; sest neid käske ei saa pidada ilma nende neitsiteta. 16 Ja ma näen, kuidas nad tahavad sinuga olla; ja ma käsin neil ka, et nad kõik ei lahkuks su kojast. 17 Puhasta ainult oma koda, sest nad elavad hea meelega puhtas majas. Sest nad on puhtad ja vooruslikud ja töökad; ja neil kõigil on arm Issanda juures. 18 Kui su maja on puhas, siis nad jäävad su juurde. Aga kui see pole nii vähe rüvetatud, siis nad lahkuvad kohe su majast, sest need neitsid ei talu mingit rüvetust. 19 Ma ütlesin talle: „Isand, ma loodan, et ma neile nii meele järele teen, et nad mu kojas alati hea meelega elavad.
Hermase karjase kolmas raamat - Võrdlused
Ja kuna see, kelle hoolde sa mind oled usaldanud, ei kurda minu üle, siis ei kurda ka nemad.” 20 Siis ta ütles sellele karjasele: „Ma näen, et Jumala sulane elab ja peab neid käske ning asetab need neitsid puhtasse elupaika. 21 Kui ta seda oli öelnud, andis ta mind tagasi selle karjase kätte ja kutsus neitsid ning ütles neile: „Kuna ma näen, et te hea meelega elate selle mehe majas, siis ma soovitan teda ja ta maja teile, et te ei lahkuks üldse tema majast.” Ja nad kuulasid neid sõnu hea meelega. 22 Siis ta ütles mulle: „Ole mehine oma teenistuses, kuuluta kõigile inimestele Jumala suuri asju ja sa leiad armu selles teenistuses!” 23 Ja kes iganes nende käskude järgi käib, see elab ja on oma elus õnnelik. Aga kes neid eirab, see ei jää elama ja on oma elus õnnetu. 24 Öelge kõigile, et kes iganes suudab head teha, ärge lakkage heade tegude tegemisest, sest see on neile kasulik. Sest ma tahan, et kõik inimesed pääseksid ebamugavustest, mille all nad on. 25 Sest see, kes oma igapäevaelus puudust tunneb ja ebamugavusi kannatab, on suurtes piinades ja hädas. Seega, kes sellise hinge hädast päästab, saab endale suurt rõõmu. 26 Sest see, keda sellised ebamugavused piinavad, on samamoodi piinatud, nagu oleks ta ahelates. Ja paljud on selliste õnnetuste pärast, suutmata neid taluda, otsustanud isegi end hävitada. 27 Kes siis teab sellise mehe õnnetust ja ei vabasta teda sellest, teeb suure patu ja on süüdi tema veres. 28 Seepärast harjutage häid tegusid, nii paljud kui olete Issandalt jõu saanud, et torni ehitus ei saaks valmis viivituse tõttu; sest teie pärast on ehitus peatatud. 29 Kui te siis ei kiirusta head tegema, saab torn valmis ja teid ei lasta sinna minna. 30 Ja pärast seda, kui ta oli minuga nõnda rääkinud, tõusis ta voodist ja lahkus, võttes karjase ja neitsid endaga kaasa. 31 Aga ta ütles mulle, et saadab karjase ja neitsid tagasi mu majja. Aamen.