Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine Siis Mooses kutsus kokku kõik Iisraeli vanemad ja ütles neile: „Võtke enestele oma suguvõsade kaupa tall ja tapke paasatall! Võtke iisopit ja kastke see kausis olevasse verre ning võidke kausis oleva verega ka uksepiita ja mõlemat piita. Ärge keegi teist minge oma koja uksest välja enne hommikut, sest Issand läheb egiptlasi nuhtlema. Aga kui ta näeb verd uksepiital ja mõlemal piitapiitadel, siis Issand läheb uksest mööda ega lase hävitajal tulla teie kodadesse teid nuhtlema!” 2. Moosese 12:21-23 Ja kui keegi on teinud surma väärt patu ja ta karistatakse surmaga ning sa riputad ta puu külge, siis ärgu jäägu ta keha ööseks puu külge, vaid sa pead ta sel päeval matta, sest see, kes poodud on, on Jumala ees neetud, et su maad ei rüvetataks, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärandiks. 5. Moosese 21:22-23 Sest koerad on mind piiranud, õelate jõuk on mind piiranud, nad on läbi torganud mu käed ja jalad. Ma võiksin lugeda kõik oma luud-liikmed: nad vaatavad ja jõllitavad mind. Nad jagavad eneste vahel mu riided ja loosivad mu kuue pärast. Psalm 22:16-18 Ja kuuekümne kahe nädala pärast hävitatakse Messias, aga mitte tema pärast, ja tulevase vürsti rahvas hävitab linna ja pühamu ning sellele tuleb lõpp veeuputusega ja sõja lõpuni on määratud häving. Taanieli 9:26 Ja ma valan Taaveti soo ja Jeruusalemma elanike peale armu ja anumise vaimu; ja nad vaatavad minu poole, kelle nad on läbi torganud, ja leinavad teda, nagu leinatakse ainsat poega, ja on tema pärast kibestunud, nagu leinatakse esmasündinu pärast. Sakarja 12:10 Sest ma olen teile kõigepealt edasi andnud selle, mida ma ise olen vastu võtnud: et Kristus suri meie pattude eest pühakirjade järgi ja et ta maeti maha ja et ta äratati üles kolmandal päeval pühakirjade järgi, 1. Korintlastele 15:3-4
Prohvet Jesaja Jesaja 53 1 Kes on uskunud meie kuulutust ja kellele on Issanda käsivars ilmutatud? 2 Sest ta kasvab tema ees otsekui õrn taim, otsekui juur kuivast maast: tal pole kuju ega ilu; ja kui me teda näeme, siis pole seal ilu, mida me ihaldaksime. 3 Ta on põlatud ja inimeste poolt hüljatud, valude mees ja hädaga tuttav: me peitsime oma näod otsekui tema eest; ta oli põlatud ja me ei pidanud temast lugu. 4 Tõesti, ta kandis meie leina ja kandis meie valusid; ometi pidasime teda lööduks, Jumala poolt lööduks ja vaevatuks. 5 Aga ta haavati meie üleastumiste pärast, ta löödi meie süütegude pärast. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi me oleme terveks saanud.
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
6 Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed ja Issand pani meie kõigi süü tema peale. 7 Teda rõhuti ja teda vaevati, aga ta ei avanud oma suud; ta viiakse tappa nagu tall ja nagu lammas, kes oma niitjate ees on vait, nõnda ei ava ta oma suud. 8 Ta võeti vangist ja kohtumõistmisest ära, ja kes jutustab tema põlvest? Sest ta lõigati ära elavate maalt, mu rahva üleastumise pärast karistati teda. 9 Ja ta tegi oma haua õelate juurde ja rikaste juurde oma surmas, sest ta ei teinud vägivalda ega olnud pettust tema suus. 10 Ometi oli Issandal hea meel teda purustada, ta on ta vaevanud. Kui sa annad tema hinge patuohvriks, näeb ta oma järglasi, pikendab oma päevi ja Issanda tahtmine õnnestub tema käes. 11 Ta saab näha oma hingevaeva ja saab rahulduse; oma teadmise läbi mõistab mu õige sulane paljud õigeks, sest ta kannab nende süüd. 12 Seepärast annan ma temale osa suurtega ja ta jagab saaki vägevatega, sest ta on oma hinge andnud surmale ja ta arvati üleastujate hulka ning ta kandis paljude pattu ja on palunud üleastujate eest.
Matteuse evangeelium Matteuse 26 1 Ja kui Jeesus oli kõik need kõned lõpetanud, ütles ta oma jüngritele: 2 Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha ja Inimese Poeg antakse risti lüüa. 3 Siis kogunesid ülempreestrid ja kirjatundjad ja rahva vanemad ülempreestri, kelle nimi oli Kaifas, kotta, 4 ja pidasid nõu, kuidas Jeesust kavalusega kinni võtta ja tappa. 5 Aga nemad ütlesid: „Mitte pühade ajal, et rahva seas ei tekiks lärmi.” 6 Aga kui Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas, 7 Tema juurde tuli naine, kellel oli alabasterriist väga kalli salviga, ja ta valas selle Jeesuse pea peale, kui ta lauas istus. 8 Aga kui jüngrid seda nägid, said nad pahaseks ja ütlesid: „Mis raiskamine see on?” 9 Sest seda salvi oleks võinud kallilt maha müüa ja vaestele anda. 10 Kui Jeesus sellest aru sai, ütles ta neile: „ Miks te naist tülitate? Sest ta on mulle hea teo teinud.” 11 Sest vaeseid on alati teie juures, aga mind ei ole teil alati. 12 Sest et ta selle salvi mu ihu peale valas, tegi ta seda mu matmiseks. 13 Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes seda evangeeliumi kuulutatakse kogu maailmas, seal räägitakse ka sellest, mida see naine on teinud, tema mälestuseks. 14 Siis läks üks kaheteistkümnest, nimega Juudas Iskariot, ülempreestrite juurde 15 Ja ta ütles neile: „Mida te mulle annate, kui ma ta teie kätte annan?” Ja nad sõlmisid temaga lepingu kolmekümne hõbetüki peale. 16 Ja sellest ajast peale otsis ta võimalust teda reeta. 17 Aga hapnemata leibade püha esimesel päeval tulid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid temalt: „Kus sa tahad, et me sulle paasatalle valmistame?” 18 Ja ta ütles: „ Minge linna selle mehe juurde ja öelge temale: Õpetaja ütleb: Minu aeg on lähedal, sinu juures ma pean paasapüha oma jüngritega!” 19 Ja jüngrid tegid nõnda, nagu Jeesus neid oli käskinud, ja valmistasid paasapüha. 20 Aga õhtu tulles istus ta maha nende kaheteistkümnega. 21 Ja kui nad sõid, ütles ta: „ Tõesti, ma ütlen teile, et üks teie seast reedab minu!” 22 Ja nad olid väga kurvad ja hakkasid üksteise järel temale ütlema: „Ega ometi mina see ole, Issand?” 23 Tema vastas ja ütles: „ Kes minuga kastab oma käe vaagnasse, see reedab minu.” 24 Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kelle läbi Inimese Poeg ära antakse! Parem oleks sellele inimesele, kui ta poleks sündinud! 2
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
ole , Õpetaja?” Jeesus ütles talle: „ Just nii, jah.” 26 Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja andis jüngritele ning ütles: „ Võtke ja sööge; see on minu ihu!” 27 Ja ta võttis karika, tänas ja andis neile ning ütles: „ Jooge kõik sellest!” 28 Sest see on minu veri, uue lepingu veri, mis paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks. 29 Aga ma ütlen teile, et ma ei joo nüüdsest peale enam sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon seda uut koos teiega oma Isa riigis. 30 Ja kui nad olid kiituslaulu laulnud, läksid nad välja Õlimäele. 31 Siis ütles Jeesus neile: „ Te kõik taganete minust täna öösel, sest on kirjutatud: Ma löön karjast ja karja lambad pillutatakse laiali!” 32 Aga pärast oma ülestõusmist lähen ma teie eele Galileasse. 33 Peetrus vastas ja ütles talle: „Kuigi kõik inimesed sinu pärast pahandavad, ei pahanda mina iialgi.” 34 Jeesus ütles talle: „ Tõesti, ma ütlen sulle, et täna öösel, enne kui kukk kireb, salgad sina mind kolm korda!” 35 Peetrus ütles talle: „Isegi kui ma peaksin sinuga surema, ei salga ma sind mitte!” Nõnda ütlesid ka kõik jüngrid. 36 Siis tuleb Jeesus nendega paika, mida kutsutakse Ketsemaniks, ja ütleb jüngritele: „ Istuge siin, kuni ma lähen ja palvetan seal!” 37 Ja ta võttis enesega kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega ning hakkas kurvastama ja väga nördima. 38 Siis ta ütles neile: „ Mu hing on väga kurb surmani; jääge siia ja valvake minuga!” 39 Ja ta läks pisut eemale, langes silmili maha ja palvetas ning ütles: „ Minu Isa, kui see on võimalik, siis mingu see karikas minust mööda! Ometi mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad!” 40 Ja ta tuleb jüngrite juurde ja leiab nad magamast ning ütleb Peetrusele: „ Te ei suutnud ühtegi tundi minuga valvata?” 41 Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder. 42 Ta läks jälle teist korda ära ja palvetas ning ütles: „ Minu Isa, kui see karikas ei või minust mööda minna, ilma et ma sellest jooksin, siis sündigu sinu tahtmine!” 43 Ja ta tuli ja leidis nad jälle magamas, sest nende silmad olid rasked unest. 44 Ja ta jättis nad sinnapaika, läks jälle ära ja palvetas kolmandat korda, öeldes needsamad sõnad. 45 Siis tuleb ta oma jüngrite juurde ja ütleb neile: „ Magage edaspidi ja puhkake! Vaata, tund on lähedal ja Inimese Poeg antakse patuste kätte!” 46 Tõuske, lähme! Vaata, see on lähedal, kes mu ära annab! 47 Ja kui ta alles rääkis, vaata, tuli Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja temaga koos suur rahvahulk mõõkade ja nuiadega, ülempreestrite ja rahva vanemate poolt. 48 Aga see, kes tema ära andis, oli neile andnud märgi, öeldes: „Keda ma suudlen, see on tema; hoidke teda kinni!” 49 Ja kohe astus ta Jeesuse juurde ja ütles: „Tere, Õpetaja!” ja andis talle suud. 50 Ja Jeesus ütles talle: „ Sõber, miks sa tulid?” Siis nad tulid, panid käed Jeesuse külge ja võtsid ta kinni. 51 Ja vaata, üks neist, kes olid Jeesusega, sirutas käe, tõmbas mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius tal kõrva ära. 52 Siis ütles Jeesus talle: „ Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, saavad mõõga läbi hukka!” 53 Kas sa arvad, et ma ei või nüüd paluda oma Isa ja ta annaks mulle kohe rohkem kui kaksteist leegioni ingleid? 54 Aga kuidas siis peaksid kirjad täide minema, et see nõnda peab sündima? 55 Sel tunnil ütles Jeesus rahvahulkadele: „ Kas te olete tulnud välja nagu röövli kallale mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma? Ma olen iga päev teie juures istunud templis õpetamas ja te ei ole mind kinni võtnud.”
3
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
56 Aga see kõik on sündinud, et prohvetite kirjad täide läheksid. Siis jätsid kõik jüngrid ta maha ja põgenesid. 57 Ja need, kes Jeesuse kinni võtsid, viisid ta ülempreester Kaifase juurde, kuhu olid kogunenud kirjatundjad ja vanemad. 58 Aga Peetrus järgnes talle kaugelt ülempreestri õuele ja läks sisse ning istus teenrite sekka, et näha, kuidas asjad lõppevad. 59 Aga ülempreestrid ja vanemad ja kogu Suurkohus otsisid Jeesuse vastu valetunnistust, et ta surma mõista, 60 Aga ei leidnud ühtegi; jah, kuigi palju valetunnistajaid tuli, ei leidnud nad ühtegi. Lõpuks tulid kaks valetunnistajat, 61 ja ütles: „Tema on öelnud: Mina võin Jumala templi lammutada ja kolme päevaga üles ehitada!” 62 Ja ülempreester tõusis püsti ja ütles talle: „Kas sa ei vasta midagi? Mida need sinu vastu tunnistavad?” 63 Aga Jeesus jäi vait. Ja ülempreester vastas ning ütles talle: „Ma vannutan sind elava Jumala juures, et sa meile ütleksid, kas sina oled Kristus, Jumala Poeg?” 64 Jeesus ütles talle: „ Jah, jah, ja mina ütlen teile: Nüüdsest peale te näete Inimese Poega istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvede peal!” 65 Siis ülempreester käristas oma riided lõhki ja ütles: „Ta on rääkinud jumalapilget! Mis tunnistajaid meil veel vaja on? Vaata, nüüd te olete kuulnud tema jumalapilget!” 66 „Mis te arvate?” Nemad vastasid ja ütlesid: „Ta on surma vääriline.” 67 Siis nad sülitasid talle näkku ja peksid teda rusikatega, teised aga peksid teda kätega, 68 „Kuuluta meile prohvetlikult, Kristus, kes see on, kes sind lõi?” 69 Peetrus istus aga väljas õues ja üks teenijanna tuli tema juurde ning ütles: „Sinagi olid koos Jeesusega Galileast.” 70 Aga tema salgas kõigi ees ja ütles: „Ma ei tea, mida sa räägid.” 71 Ja kui ta oli läinud väravasse, nägi teda teine teenijanna ja ütles sealviibijaile: „Ka tema oli naatsaretlase Jeesusega.” 72 Ja taas salgas ta vandega: „Ma ei tunne seda meest!” 73 Ja natukese aja pärast tulid tema juurde need, kes seal seisid, ja ütlesid Peetrusele: „Tõesti, sina oled üks nende seast, sest su kõne reedab sind!” 74 Siis ta hakkas sajama ja vanduma ning ütles: „Ma ei tunne seda meest!” Ja kohe laulis kukk. 75 Ja Peetrusele meenus Jeesuse sõna, mis oli talle öelnud: „Enne kui kukk laulab, salgad sina mind kolm korda ära!” Ja ta läks välja ja nuttis kibedasti. Matteuse 27 1 Aga kui hommik kätte jõudis, pidasid kõik ülempreestrid ja rahva vanemad Jeesuse vastu nõu, et ta hukata. 2 Ja kui nad olid ta kinni sidunud, viisid nad ta ära ja andsid maavalitseja Pontius Pilatuse kätte. 3 Aga Juudas, kes ta ära andis, nähes, et ta oli hukka mõistetud, kahetses ja viis need kolmkümmend hõberaha tagasi ülempreestritele ja vanematele 4 „Ma olen pattu teinud, et ma olen süütu vere ära andnud!” Ja nad ütlesid: „Mis see meie asi on? Tee ise ära!” 5 Ja ta viskas hõbemündid templisse maha, lahkus ja läks ning poos enese üles. 6 Ja ülempreestrid võtsid hõberahad ja ütlesid: „Neid ei ole luba panna kirikukassasse, sest see on vere hind.” 7 Ja nad pidasid nõu ning ostsid nendega pottsepa põllu võõraste matmiseks. 8 Seepärast hüütakse seda põldu Verepõlluks tänapäevani. 9 Siis läks täide, mis prohvet Jeremy kaudu oli öeldud: „Ja nad võtsid need kolmkümmend hõberaha, hinnatud mehe hinna, kelle Iisraeli lapsed olid hinnanud, 10 Ja andsin need pottsepa põllu jaoks, nõnda nagu Issand mulle oli käskinud.
4
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
11 Ja Jeesus seisis maavalitseja ees, ja maavalitseja küsis temalt ning ütles: „Kas sina oled juutide kuningas?” Jeesus ütles talle: „ Jah, jah.” 12 Ja kui ülempreestrid ja vanemad teda süüdistasid, ei vastanud ta midagi. 13 Siis ütles Pilaatus talle: „Kas sa ei kuule, kui palju nad sinu vastu tunnistavad?” 14 Ja ta ei vastanud temale sõnagi, nii et maavalitseja imestas väga. 15 Sel pühal oli aga maavalitsejal kombeks rahvale vabaks lasta üks vang, keda nad tahtsid. 16 Ja neil oli siis üks tähtis vang, nimega Barabas. 17 Kui nad nüüd koos olid, ütles Pilaatus neile: „Kumma te tahate, et ma teile vabaks lasen? Kas Barabase või Jeesuse, keda hüütakse Kristuseks?” 18 Sest ta teadis, et nad olid ta kadeduse pärast ära andnud. 19 Kui ta kohtujärjel istus, läkitas ta naine temale sõna: „Ära puutu selle õige mehe asjasse, sest ma olen täna unes tema pärast palju kannatanud.” 20 Aga ülempreestrid ja vanemad veensid rahvahulka, et nad nõuaksid Barabast, aga Jeesuse hukkaksid. 21 Maavalitseja vastas ja ütles neile: „Kumb neist kahest te tahate, et ma teile vabaks lasen?” Nemad ütlesid: „Barabase.” 22 Pilaatus küsis neilt: „Mis ma siis pean tegema Jeesusega, keda hüütakse Kristuseks?” Nad kõik ütlesid talle: „Löödagu ta risti!” 23 Ja maavalitseja küsis: „Mis kurja ta siis on teinud?” Aga nemad karjusid veelgi enam ja ütlesid: „Löödagu risti!” 24 Kui Pilaatus nägi, et ta midagi ei saanud peale hakata, vaid et lärm aina kasvas, võttis ta vett, pesi rahva ees käsi ja ütles: „Ma olen süüta selle õige mehe verest. Tehke teie seda!” 25 Siis kostis kogu rahvas ja ütles: „Tema veri tulgu meie ja meie laste peale!” 26 Siis ta lasi neile vabaks Barabase, aga Jeesust ta oli piitsutanud ja andis risti lüüa. 27 Siis viisid maavalitseja sõdurid Jeesuse rahvakotta ja kogusid tema ümber terve väesalga. 28 Ja nad võtsid ta riided paljaks ja panid talle selga helepunase rüü. 29 Ja nad punusid okaskrooni, panid selle talle pähe ja pilliroo ta paremasse kätte, heitsid tema ette põlvili ja pilkasid teda ning ütlesid: „Tere, juutide kuningas!” 30 Ja nad sülitasid tema peale ja võtsid pilliroo ning lõid teda pähe. 31 Ja kui nad olid teda naeruvääristanud, võtsid nad tal kuue seljast ja panid ta enda riided selga ning viisid ta ära ristilöömiseks. 32 Välja minnes leidsid nad Küreene mehe, nimega Siimon. Teda nad sundisid kandma Jeesuse risti. 33 Ja kui nad jõudsid paika, mida hüütakse Kolgataks, see on Pealau paigaks, 34 Nad andsid talle juua sapiga segatud äädikat, aga kui ta seda maitsnud oli, ei tahtnud ta juua. 35 Ja nad löösid ta risti ja jagasid ta riided loosi heites, et läheks täide, mis on öeldud prohveti kaudu: „Nad jagasid mu riided eneste vahel ja mu kuue pärast nad loosi heitsid!” 36 Ja nad istusid maha ja valvasid teda seal; 37 Ja ta pea kohale pani ta süüteo, millele oli kirjutatud: „See on Jeesus, juutide kuningas!” 38 Siis löödi koos temaga risti kaks röövlit, üks paremale ja teine vasakule käele. 39 Ja möödujad pilkasid teda pead vangutades, 40 ja ütlesid: „Sina, kes sa templi lammutad ja kolme päevaga üles ehitad, aita iseennast! Kui sa oled Jumala Poeg, siis tule ristilt maha!” 41 Samuti pilkasid teda ülempreestrid koos kirjatundjate ja vanematega ning ütlesid: 42 Teisi on ta päästnud, iseennast ta ei saa päästa. Kui ta on Iisraeli kuningas, siis tulgu ta nüüd ristilt maha, siis me usume teda. 43 Ta lootis Jumala peale; las ta päästab ta nüüd, kui ta teda tahab! Sest ta on öelnud: „Mina olen Jumala Poeg!” 44 Ka röövlid, kes koos temaga risti löödi, pistsid sedasama talle hambusse. 45 Aga kuuendast tunnist alates oli pimedus üle kogu maa üheksanda tunnini.
5
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
46 Umbes üheksandal tunnil hüüdis Jeesus valju häälega ja ütles: „ Eli, Eli, lema sabaktani? See on: Mu Jumal, mu Jumal, miks sa oled mind maha jätnud?” 47 Mõned sealseisjatest ütlesid seda kuuldes: „See mees hüüab Eelijat!” 48 Ja kohe jooksis üks neist ja võttis käsna, täitis selle äädikaga, pani pilliroo otsa ja andis talle juua. 49 Teised ütlesid: „Jätame järele, vaatame, kas Eelija tuleb teda päästma!” 50 Jeesus hüüdis taas valju häälega ja heitis hinge. 51 Ja vaata, templi eesriie kärises ülalt alla kaheks ja maa värises ning kaljud rebenesid, 52 Ja hauad avanesid ja palju maganud pühade ihusid tõusis üles, 53 Ja pärast tema ülestõusmist tulid nad haudadest välja ja läksid pühasse linna ja ilmusid paljudele. 54 Aga kui väeülem ja need, kes temaga koos Jeesust valvasid, nägid maavärinat ja kõike muud, mis sündis, kartsid nad väga ja ütlesid: „Tõesti, see oli Jumala Poeg!” 55 Ja seal oli palju naisi, kes Galileast Jeesusele järgnesid ja teda teenisid, eemalt vaatamas. 56 Nende seas olid Maarja Magdaleena ja Maarja, Jaakobuse ja Joosese ema, ja Sebedeuse poegade ema. 57 Aga õhtu jõudes tuli Arimaatiast pärit rikas mees, nimega Joosep, kes oli ka ise Jeesuse jünger. 58 Ta läks Pilaatuse juurde ja palus Jeesuse surnukeha. Siis Pilaatus käskis surnukeha ära anda. 59 Ja kui Joosep oli võtnud surnukeha, mässis ta selle puhtasse linasesse riidesse 60 ja pani selle oma uude hauda, mille ta oli kaljusse raiunud, ja veeretas suure kivi haua uksele ja läks ära. 61 Ja seal olid Maarja Magdaleena ja teine Maarja, kes istusid haua vastas. 62 Järgmisel päeval, mis järgnes valmistuspäevale, tulid ülempreestrid ja variserid kokku Pilatuse juurde 63 öeldes: „Isand, me mäletame, et see petis ütles veel elades: „Kolme päeva pärast ma tõusen üles!” 64 Käsi siis hauda valvata kolmanda päevani, et jüngrid öösel ei tuleks ja teda ära ei varastaks ning rahvale ei ütleks: „Ta on surnuist üles tõusnud!” Nii oleks viimane eksitus hullem kui esimene. 65 Pilaatus ütles neile: „Teil on valvepost; minge ja hoidke seda valvsana, nii nagu oskate!” 66 Nad läksid ja panid haua valve alla, pitseerides kivi ja pannes valve alla. Matteuse 28 1 Aga hingamispäeva lõppedes, nädala esimese päeva koidikul, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama. 2 Ja vaata, sündis suur maavärin, sest Issanda ingel laskus taevast alla, tuli ja veeretas kivi ukselt ära ning istus selle peale. 3 Tema nägu oli nagu välk ja ta riided olid valged nagu lumi, 4 Ja hirmust tema ees värisesid valvurid ning jäid otsekui surnuteks. 5 Ja ingel vastas naistele ning ütles: „Ärge kartke! Ma tean, et te otsite Jeesust, kes risti löödi!” 6 Teda ei ole siin, sest ta on üles tõusnud, nõnda nagu ta ütles. Tulge vaadake paika, kus Issand magas! 7 Ja minge kiiresti ja öelge tema jüngritele, et ta on surnuist üles tõusnud; ja vaata, ta läheb teie eele Galileasse; seal te näete teda! Vaata, ma olen teile rääkinud. 8 Ja nad läksid kiiresti haua juurest ära hirmu ja suure rõõmuga ning jooksid tema jüngritele sõna viima. 9 Ja kui nad läksid jüngritele seda teatama, vaata, Jeesus tuli neile vastu ja ütles: „ Rahe teile!” Ja nad tulid, haarasid kinni tema jalgadest ja kummardasid teda. 10 Jeesus ütles neile: „ Ärge kartke! Minge ja teatage mu vendadele, et nad läheksid Galileasse! Seal nad näevad mind!” 11 Aga kui nad läksid, vaata, mõned valvsusest tulid linna ja teatasid ülempreestritele kõigest, mis oli sündinud. 12 Ja kui nad koos vanematega kogunesid ja nõu pidasid, andsid nad sõduritele palju raha, 13 ja ütlesid: „Öelge nii: Tema jüngrid tulid öösel ja varastasid ta ära, kui me magasime.”
6
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
14 Ja kui see peaks maavalitseja kõrvu jõudma, siis me veename ta ümber ja aitame teid. 15 Nad võtsid siis raha ja tegid nõnda, nagu neid oli õpetatud; ja see jutt on juutide seas levinud tänapäevani. 16 Siis läksid need üksteist jüngrit Galileasse mäele, kuhu Jeesus neile oli käskinud minna. 17 Ja kui nad teda nägid, kummardasid nad teda; mõned aga kahtlesid. 18 Ja Jeesus tuli ja kõnetas neid ning ütles: „ Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal.” 19 Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse, 20 ja õpetades neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud. Ja vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani. Aamen.
Markuse evangeelium Markuse 14 1 Kahe päeva pärast oli paasapüha ja hapnemata leibade püha; ja ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid, kuidas nad saaksid Jeesuse kavalusega kinni võtta ja surmata. 2 Aga nemad ütlesid: „Mitte pühade ajal, et rahva seas ei tekiks lärmi.” 3 Ja kui Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas, kui ta lauas istus, tuli sinna naine, kellel oli alabasterriist väga kalli nardisalviga, ja ta murdis riistapurgi katki ning valas salvi Jeesuse pea peale. 4 Mõned aga olid iseeneses pahased ja ütlesid: „Miks on see salvi raiskamine tehtud?” 5 Sest selle oleks võinud müüa rohkem kui kolmesaja teenari eest ja anda vaestele.” Ja nad nurisesid tema vastu. 6 Jeesus ütles: „ Jätke ta rahule, miks te teda tülitate? Ta on mulle head teinud.” 7 Sest vaeseid on alati teie juures ja te võite neile head teha millal iganes te tahate; aga mind ei ole teil alati. 8 Ta tegi, mis suutis: ta tuli ette võidma mu ihu matmiseks. 9 Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes seda evangeeliumi kuulutatakse kogu maailmas, seal räägitakse ka sellest, mida tema on teinud, tema mälestuseks. 10 Ja Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks ülempreestrite juurde, et Jeesus neile ära anda. 11 Ja kui nad seda kuulsid, said nad rõõmsaks ja lubasid talle raha anda. Ja ta otsis, kuidas ta saaks teda sobival viisil ära anda. 12 Aga hapnemata leibade esimesel päeval, kui paasatalle tapeti, ütlesid ta jüngrid talle: „Kuhu sa tahad, et me läheme ja sulle paasatalle valmistame?” 13 Ja ta läkitas kaks oma jüngrit ja ütles neile: „ Minge linna, ja seal tuleb teile vastu mees, kes kannab veekruusi; järgige teda!” 14 Ja kuhu ta iganes sisse läheb, seal öelge majaisandale: Õpetaja küsib: Kus on võõrastetuba, kus ma võiksin paasatoitu süüa oma jüngritega? 15 Ja tema näitab teile suurt ülemist tuba, mis on sisustatud ja ette valmistatud; seal valmistage meile ette. 16 Ja ta jüngrid läksid välja ja tulid linna ning leidsid nõnda, nagu ta neile oli öelnud, ja valmistasid paasapüha. 17 Ja õhtul tuleb ta nende kaheteistkümnega. 18 Ja kui nad maha istusid ja sõid, ütles Jeesus: „ Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast, kes minuga sööb, reedab minu!” 19 Ja nad hakkasid kurvastama ja üksteise järel temalt küsima: „Kas mina see olen?” Ja teine ütles: „Kas mina see olen?” 20 Ja ta vastas ning ütles neile: „ Üks neist kaheteistkümnest, kes minuga ühes kausis kastab.” 21 Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kelle läbi Inimese Poeg ära antakse! Parem oleks sellele inimesele, kui ta poleks sündinudki! 22 Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja andis neile ning ütles: „ Võtke ja sööge; see on minu ihu!” 7
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
23 Ja ta võttis karika, tänas ja andis selle neile, ja nad kõik jõid sellest. 24 Ja ta ütles neile: „ See on minu veri, uue lepingu veri, mis valatakse paljude eest.” 25 Tõesti, ma ütlen teile, ma ei joo enam viinapuu vilja enne seda päeva, mil ma joon uut Jumala riigis. 26 Ja kui nad olid kiituslaulu laulnud, läksid nad välja Õlimäele. 27 Ja Jeesus ütles neile: „ Te kõik taganete minust täna öösel, sest on kirjutatud: Ma löön karjast ja lambad pillutatakse laiali!” 28 Aga pärast seda, kui ma olen üles tõusnud, lähen ma teie eele Galileasse. 29 Aga Peetrus ütles talle: „Kuigi kõik taganevad, mina siiski mitte.” 30 Ja Jeesus ütles talle: „ Tõesti, ma ütlen sulle, et täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda kireb, salgad sina mind kolm korda!” 31 Aga tema rääkis veelgi valjemini: „Kui ma peaksin sinuga surema, ei salga ma sind mitte mingil juhul.” Nõnda ütlesid ka kõik teised. 32 Ja nad jõudsid paika, mille nimi on Ketsemani. Ja ta ütles oma jüngritele: „ Istuge siin, niikaua kui ma palvetan!” 33 Ja ta võttis enesega kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning hakkas väga hämmastuma ja kurvastama. 34 Ja ta ütles neile: „ Mu hing on väga kurb surmani; jääge siia ja valvake!” 35 Ja ta läks pisut eemale, langes maha ja palvetas, et kui võimalik, see tund mööduks temast. 36 Ja ta ütles: „ Abba, Isa, sulle on kõik võimalik; võta see karikas minult ära! Ometi mitte nii, nagu mina tahan, vaid nii, nagu sina tahad!” 37 Ja ta tuleb ja leiab nad magamast ning ütleb Peetrusele: „ Siimon, kas sa magad? Kas sa ei suutnud ühtegi tundi valvata?” 38 Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder. 39 Ja ta läks taas ära ja palvetas ning rääkis needsamad sõnad. 40 Ja kui ta tagasi tuli, leidis ta nad jälle magamas, sest nende silmad olid rasked unest; ja nad ei teadnud, mida talle vastata. 41 Ja ta tuleb kolmandat korda ja ütleb neile: „ Magage ometi ja puhkake! Küllalt on küll, tund on tulnud! Vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte!” 42 Tõuske, lähme! Vaata, see, kes mu ära annab, on lähedal! 43 Ja kohe, kui ta alles rääkis, tuli Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja temaga koos suur rahvahulk mõõkade ja nuiadega ülempreestrite, kirjatundjate ja vanemate poolt. 44 Ja see, kes ta ära andis, oli neile andnud märgi, öeldes: „Keda ma suudlen, see on tema; võtke ta kinni ja viige ta turvaliselt minema!” 45 Ja kohe kui ta kohale jõudis, läks ta otsekohe tema juurde ja ütles: „Õpetaja, õpetaja!” ja andis talle suud. 46 Ja nad panid käed tema külge ja võtsid ta kinni. 47 Ja üks sealseisjaist tõmbas mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius tal kõrva ära. 48 Ja Jeesus vastas neile ning ütles: „ Kas te olete tulnud välja nagu röövli kallale mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma?” 49 Ma olin iga päev teie juures templis õpetamas ja te ei võtnud mind vastu; aga Kirjad peavad täide minema. 50 Ja nad kõik jätsid ta maha ja põgenesid. 51 Ja üks noormees järgnes talle, kelle alasti ihu ümber oli linane riie, ja noored mehed haarasid temast kinni. 52 Ja ta jättis linase riide maha ja põgenes nende eest alasti. 53 Ja nad viisid Jeesuse ülempreestri juurde; ja temaga olid koos kõik ülempreestrid ja vanemad ja kirjatundjad. 54 Ja Peetrus järgnes talle kaugelt ülempreestri õuele ja istus seal sulaste sekka ning soojendas end tule ääres.
8
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
55 Ja ülempreestrid ja kogu Suurkohus otsisid Jeesuse vastu tunnistust, et ta surma mõista, aga ei leidnud. 56 Sest paljud tunnistasid tema vastu valet, aga nende tunnistused ei olnud ühel meelel. 57 Ja mõned tõusid püsti ja tunnistasid tema vastu valet, öeldes: 58 Me kuulsime teda ütlevat: „Ma lammutan selle kätega ehitatud templi ja ehitan kolme päevaga teise, mis ei ole kätega tehtud.” 59 Aga ka nende tunnistajad ei olnud ühel meelel. 60 Ja ülempreester tõusis keset neid püsti ja küsis Jeesuselt ning ütles: „Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?” 61 Aga tema jäi vait ega vastanud midagi. Ülempreester küsis temalt taas ja ütles talle: „Kas sina oled Kristus, Õnnistatu Poeg?” 62 Ja Jeesus ütles: „ Mina olen see, ja te näete Inimese Poega istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvede peal.” 63 Siis ülempreester käristas oma riided lõhki ja ütles: „Mis tunnistajaid meil veel on vaja?” 64 Te olete kuulnud jumalapilget. Mis te arvate? Ja nad kõik mõistsid ta surmasüüdlaseks. 65 Ja mõned hakkasid tema peale sülitama ja katma ta nägu ja teda rusikatega lööma ning ütlema talle: „Ma kuulutan prohvetlikult!” Ja sulased lõid teda pihkudega. 66 Ja kui Peetrus oli all kojakojas, tuli üks ülempreestri teenijannadest. 67 Ja nähes Peetrust ennast soojendamas, vaatas ta temale otsa ja ütles: „Ja sina olid ka Jeesuse Naatsaretlasega!” 68 Aga tema salgas, öeldes: „Ma ei tea ega saa aru, mida sa räägid.” Ja ta läks välja eeskojasse, ja kukk laulis. 69 Ja üks teenijanna nägi teda jälle ja hakkas seal seisjatele ütlema: „See on üks nende seast!” 70 Ja ta salgas seda jälle. Ja natukese aja pärast ütlesid sealseisjad taas Peetrusele: „Tõesti, sina oled üks nende seast, sest sa oled galilealane ja su kõne sobib sellega!” 71 Aga tema hakkas sajama ja vanduma ning ütles: „Ma ei tunne seda meest, kellest te räägite!” 72 Ja kukk laulis teist korda. Ja Peetrusele meenus sõna, mis Jeesus talle oli öelnud: „ Enne kui kukk kaks korda laulab, salgad sina mind kolm korda ära!” Ja sellele mõeldes puhkes ta nutma. Markuse 15 1 Ja kohe hommikul pidasid ülempreestrid nõu vanemate ja kirjatundjate ja terve Suurkohtuga ning sidusid Jeesuse kinni ja viisid ta ära ning andsid ta Pilatuse kätte. 2 Ja Pilaatus küsis temalt: „Kas sina oled juutide kuningas?” Jeesus vastas talle: „ Jah, jah!” 3 Ja ülempreestrid süüdistasid teda paljudes asjades, aga ta ei vastanud midagi. 4 Ja Pilaatus küsis temalt uuesti ja ütles: „Kas sa ei vasta midagi? Vaata, kui palju nad sinu vastu tunnistavad!” 5 Aga Jeesus ei vastanud enam midagi, nii et Pilatus imestas. 6 Sel pühal aga lasi ta neile vabaks ühe vangi, keda nad soovisid. 7 Ja seal oli üks mees nimega Barabas, kes oli vangis koos mässajatega, kes mässus olid toime pannud mõrva. 8 Ja rahvahulk hakkas valjusti hüüdes paluma, et ta teeks neile nõnda, nagu ta ikka oli teinud. 9 Aga Pilaatus vastas neile ja ütles: „Kas te tahate, et ma teile vabaks lasen juutide kuninga?” 10 Sest ta teadis, et ülempreestrid olid ta kadeduse pärast tema kätte andnud. 11 Aga ülempreestrid õhutasid rahvast, et ta pigem vabaks laseks neile Barabase. 12 Pilaatus vastas neile taas: „Mida te siis tahate, et ma teeksin temaga, keda te nimetate juutide kuningaks?” 13 Ja nad hüüdsid jälle: „Löö ta risti!” 14 Siis ütles Pilaatus neile: „Mis kurja ta siis on teinud?” Ja nemad karjusid veelgi valjemini: „Löö ta risti!”
9
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
15 Aga Pilaatus, tahtes rahvast rahuldada, lasi neile vabaks Barabase, aga Jeesuse ta andis ristilöömiseks üle, kui ta oli teda piitsutanud. 16 Ja sõdurid viisid ta kohtusaali, mida kutsutakse pretooriumiks, ja kutsusid kokku terve väesalga. 17 Ja nad riietasid ta purpurisse ja punusid okaskrooni ning panid selle talle pähe, 18 ja hakkasid teda tervitama: „Tere, juutide kuningas!” 19 Ja nad lõid teda pillirooga pähe ja sülitasid tema peale ning kummardasid teda põlvili langetades. 20 Ja kui nad olid teda naeruvääristanud, võtsid nad temalt purpurrüü seljast ja panid ta tema omad riided selga ning viisid ta välja, et ta risti lüüa. 21 Ja nad sundisid möödaminejat, Küreenest pärit Siimonat, Aleksandrose ja Ruufuse isa, kandma tema risti. 22 Ja nad viisid ta Kolgata paika, see on tõlkes Pealau paik. 23 Ja nad andsid talle juua mürriga segatud veini, aga ta ei võtnud vastu. 24 Ja kui nad olid ta risti löönud, jagasid nad ta riided, loosides nende vahel, mida igaüks sai. 25 Ja see oli kolmas tund ja nad lõid ta risti. 26 Ja tema süüdistuse peale oli kirjutatud: „JUUTIDE KUNINGAS!” 27 Ja nad lõid koos temaga risti kaks röövlit, ühe paremale ja teise vasakule käele. 28 Ja Kiri läks täide, mis ütleb: „Ja ta arvati üleastujate sekka!” 29 Ja möödujad pilkasid teda, vangutasid pead ja ütlesid: „Oh sind, kes sa templi lammutad ja kolme päevaga üles ehitad, 30 Päästa iseennast ja tule ristilt alla! 31 Samuti pilkasid ka ülempreestrid teda ja ütlesid isekeskis koos kirjatundjatega: „Teisi ta päästis, iseennast ta ei saa päästa.” 32 Las Kristus, Iisraeli kuningas, astub nüüd ristilt maha, et me näeksime ja usuksime!” Ja need, kes koos temaga risti löödi, pilkasid teda. 33 Ja kui kuues tund kätte jõudis, siis tekkis pimedus üle kogu maa üheksanda tunnini. 34 Aga üheksandal tunnil hüüdis Jeesus valju häälega ja ütles: „ Eloi, Eloi, lema sabaktani?” See on meie keelde: „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa oled mind maha jätnud?” 35 Ja mõned sealseisjatest, seda kuuldes, ütlesid: „Vaata, ta hüüab Eelijat!” 36 Siis jooksis keegi ja täitis käsna äädikaga, pani selle pilliroo otsa ja andis talle juua, öeldes: „Jätame järele, vaatame, kas Eelija tuleb teda alla võtma!” 37 Ja Jeesus hüüdis valju häälega ja heitis hinge. 38 Ja templi eesriie kärises kaheks ülalt alla. 39 Ja kui pealik, kes tema vastas seisis, nägi, et ta nõnda hüüdis ja heitis hinge, ütles ta: „Tõesti, see inimene oli Jumala Poeg!” 40 Seal oli ka naisi, kes kaugelt vaatasid; nende seas olid Maarja Magdaleena ja Maarja, Jaakobus Noorema ja Joosese ema, ja Saloome, 41 (kes ka siis, kui ta oli Galileas, järgnesid talle ja teenisid teda) ja palju teisi naisi, kes olid koos temaga tulnud Jeruusalemma. 42 Aga kui õhtu oli käes, sest oli valmistuspäev, see on päev enne hingamispäeva, 43 Siis tuli Arimaatia Joosep, lugupeetud nõunik, kes ka ise ootas Jumala riiki, ja läks julgesti Pilatuse juurde ning palus Jeesuse ihu. 44 Pilaatus imestas, et Jeesus juba surnud on, ja kutsus enese juurde väepealiku ning küsis temalt, kas Jeesus juba ammu surnud on. 45 Ja kui ta oli seda pealiku käest teada saanud, andis ta surnukeha Joosepile. 46 Ja ta ostis peenlina, võttis Jeesuse maha ja mässis ta linasesse ning pani ta kaljusse raiutud hauda ja veeretas kivi haua ukse ette. 47 Ja Maarja Magdaleena ja Maarja, Joosepi ema, vaatasid, kuhu ta pandi.
10
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
Markuse 16 1 Kui hingamispäev oli möödas, ostsid Maarja Magdaleena ja Maarja, Jaakobuse ema, ja Saloome lõhnarohte, et nad läheksid ja teda võidksid. 2 Ja nädala esimesel päeval väga vara hommikul, päikesetõusu ajal, tulid nad haua juurde. 3 Ja nad ütlesid isekeskis: „Kes veeretab meile kivi haua ukselt?” 4 Ja kui nad vaatasid, nägid nad, et kivi oli ära veeretatud, sest see oli väga suur. 5 Ja hauakambrisse minnes nägid nad paremal pool istuvat noormeest, kellel oli seljas pikk valge rüü, ja nad kartsid väga. 6 Ja ta ütles neile: „Ärge kartke! Te otsite Jeesust Naatsaretist, kes risti löödi. Ta on üles tõusnud, teda ei ole siin. Vaadake, see on paik, kuhu nad ta panid!” 7 Aga minge ja öelge tema jüngritele ja Peetrusele, et ta läheb teie eele Galileasse; seal te näete teda, nõnda nagu ta teile ütles. 8 Ja nad läksid kiiresti välja ja põgenesid haua juurest, sest nad värisesid ja olid hämmastunud; ja nad ei rääkinud kellelegi midagi, sest nad kartsid. 9 Kui Jeesus nädala esimesel päeval vara üles tõusis, ilmus ta esmalt Maarja Magdaleenale, kellest ta oli välja ajanud seitse kurja vaimu. 10 Ja ta läks ja jutustas neile, kes olid olnud koos temaga, kui nad leinasid ja nutsid. 11 Aga kui nad kuulsid, et ta elab ja et naine oli teda näinud, ei uskunud nad. 12 Pärast seda ilmus ta teisel kujul kahele neist, kui nad teel olles maale läksid. 13 Ja nad läksid ja jutustasid seda ülejäänutele, aga nemadki ei uskunud neid. 14 Hiljem ilmus ta neile üheteistkümnele, kui nad lauas istusid, ja noomis neid nende uskmatuse ja südame kanguse pärast, et nad ei uskunud neid, kes olid teda pärast ülestõusmist näinud. 15 Ja ta ütles neile: „ Minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi kõigele loodule!” 16 Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, see mõistetakse hukka. 17 Ja neid, kes usuvad, saadavad need tunnustähed: minu nimel ajavad nad välja kurje vaime, räägivad uusi keeli, 18 Nad võtavad üles madusid ja kui nad joovad midagi surmavat, ei tee see neile kahju; ja nad panevad käed haigete peale ja need saavad terveks. 19 Pärast seda, kui Issand oli nendega rääkinud, võeti ta üles taevasse ja ta istus Jumala paremale käele. 20 Ja nemad läksid välja ja jutlustasid kõikjal, ja Issand tegutses ühes nendega ja kinnitas sõna järgnevate tunnustähtedega. Aamen.
Luuka evangeelium Luuka 22 1 Aga hapnemata leibade püha, mida hüütakse paasapühaks, oli lägimas. 2 Ja ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid viisi, kuidas teda tappa, sest nad kartsid rahvast. 3 Siis läks Saatan Juudasse, keda hüüti Iskariotiks ja kes oli üks kaheteistkümnest. 4 Ja ta läks ära ja rääkis ülempreestrite ja pealikutega, kuidas ta Jeesuse neile ära annaks. 5 Ja nad olid rõõmsad ja leppisid kokku, et annavad talle raha. 6 Ja ta lubas ning otsis juhust, et Jeesust neile ära anda ilma rahvahulgata. 7 Siis saabus hapnemata leibade päev, mil pidi tapetama paasatall. 8 Ja ta läkitas Peetruse ja Johannese ning ütles: „ Minge ja valmistage meile paasatall, et me seda sööksime!” 9 Ja nad ütlesid talle: „Kus sa tahad, et me valmistame?” 10 Ja ta ütles neile: „ Vaata, kui te linna lähete, siis tuleb teile vastu mees veekannus; järgnege talle majja, kuhu ta läheb!” 11 Ja öelge majaperemehele: Õpetaja küsib sinult: Kus on võõrastetuba, kus ma võiksin oma jüngritega paasat süüa? 11
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
12 Ja tema näitab teile suure ülemise toa, mis on sisustatud; seal tehke ettevalmistusi. 13 Ja nad läksid ning leidsid nõnda, nagu Jeesus neile oli öelnud, ja valmistasid paasapüha. 14 Ja kui tund kätte jõudis, istus ta maha ja need kaksteistkümmend apostlit temaga. 15 Ja ta ütles neile: „ Ma olen väga igatsenud seda paasatallu teiega süüa enne oma kannatusi, 16 Sest ma ütlen teile, et ma ei söö seda enam, kuni see täide läheb Jumala riigis. 17 Ja ta võttis karika, tänas ja ütles: „ Võtke see ja jagage eneste vahel!” 18 Sest ma ütlen teile, et ma ei joo enam viinapuu vilja, enne kui Jumala riik tuleb. 19 Ja ta võttis leiva, tänas, murdis ja andis neile ning ütles: „ See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!” 20 Samuti võttis ta karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „ See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse.” 21 Aga vaata, selle käsi, kes mu ära annab, on minuga laual. 22 Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu on määratud, aga häda sellele inimesele, kes ta ära annab! 23 Ja nad hakkasid omavahel küsitlema, kes nende seast peaks seda tegema. 24 Ja nende vahel tekkis ka tüli, keda neist peaks pidama suurimaks. 25 Ja ta ütles neile: „ Paganate kuningad valitsevad nende üle isandaid ja neid, kes nende kallal võimu tarvitavad, hüütakse heategijateks.” 26 Aga teie ärge olge nõnda, vaid kes teie seas on suurim, olgu nagu noorem, ja kes on ülem, nagu see, kes teenib. 27 Sest kumb on suurem, kas see, kes lauas istub, või see, kes teenib? Eks ole see, kes lauas istub? Vaid mina olen teie seas nagu see, kes teenib. 28 Teie olete need, kes olete jäänud minuga minu kiusatustes. 29 Ja ma määran teile kuningriigi, nõnda nagu minu Isa on määranud minule; 30 et te sööksite ja jooksite minu lauas minu riigis ja istuksite troonidel ning mõistaksite kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle. 31 Aga Issand ütles: „ Siimon, Siimon, vaata, Saatan on teid väga tahtnud sõelda nagu nisu, 32 Aga mina olen sinu eest palvetanud, et su usk ei lõpeks; ja kui sa oled pöördunud, siis kinnita oma vendi. 33 Ja ta ütles talle: „Issand, ma olen valmis minema sinuga niihästi vangi kui ka surma!” 34 Ja ta ütles: „ Ma ütlen sulle, Peetrus, et täna ei kire kukk veel, enne kui sa kolm korda salgad, et sa mind tunned!” 35 Ja ta ütles neile: „ Kui ma teid läkitasin ilma kukru ja pauna ja jalanõudeta, kas teil puudus midagi?” Nemad vastasid: „Mitte midagi.” 36 Siis ta ütles neile: „ Aga nüüd, kellel on kukrut, võtku see kaasa, niisamuti ka paun, ja kellel ei ole mõõka, müügu oma kuub maha ja ostku mõõk!” 37 Sest ma ütlen teile, et see, mis on kirjutatud, peab veel täide minema minus: „Ja ta arvati üleastujate hulka!”, sest minuga seotud asjadel on ots. 38 Ja nemad ütlesid: „Issand, vaata, siin on kaks mõõka!” Ja ta ütles neile: „ Aitab küll!” 39 Ja ta tuli välja ja läks oma harjumuse järgi Õlimäele; ja ta jüngrid järgnesid talle. 40 Ja kui ta sinna paika jõudis, ütles ta neile: „ Palvetage, et te kiusatusse ei satuks!” 41 Ja ta eemaldus neist umbes kiviviske kaugusele, laskus põlvili ja palvetas 42 ja ütles: „ Isa, kui sa tahad, siis võta see karikas minult ära! Ometi ärgu sündigu minu, vaid sinu tahtmine!” 43 Ja temale ilmus taevast ingel, kes teda kinnitas. 44 Ja suures agoonias palvetas ta veelgi pingsamalt; ja ta higi oli nagu suured verepiisad, mis langesid maha. 45 Ja kui ta palvetamast tõusis ja oma jüngrite juurde tuli, leidis ta nad kurbuse pärast magamas, 46 Ja ta ütles neile: „ Miks te magate? Tõuske üles ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse!” 47 Ja kui ta alles rääkis, vaata, rahvahulk ja üks kaheteistkümnest, keda kutsuti Juudaks, läks nende ees ja astus Jeesuse juurde, et teda suudleda.
12
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
48 Aga Jeesus ütles talle: „ Juudas, kas sa reedad Inimese Poja suudlusega?” 49 Aga kui need, kes ta ümber olid, nägid, mis tulemas on, ütlesid nad talle: „Issand, kas me peaksime mõõgaga lööma?” 50 Ja üks neist lõi ülempreestri sulast ja raius tal parema kõrva ära. 51 Jeesus vastas ja ütles: „ Jäta järele!” Ja ta puudutas tema kõrva ja tegi ta terveks. 52 Siis ütles Jeesus ülempreestritele, templivalvuritele ja vanematele, kes olid tema juurde tulnud: „ Kas te olete tulnud välja nagu röövli kallale mõõkade ja nuiadega?” 53 Kui ma iga päev teiega templis olin, ei teie käsi minu vastu pistnud; aga see on teie tund ja pimeduse vägi. 54 Siis nad võtsid ta ja juhatasid ta ning viisid ta ülempreestri majja. Ja Peetrus järgnes talle kaugelt. 55 Ja kui nad keset saali olid tule süüdanud ja koos maha istusid, istus Peetrus nende sekka. 56 Aga üks teenijanna nägi teda tule ääres istuvat, vaatas teda pingsalt ja ütles: „Ka see mees oli temaga.” 57 Ja tema salgas teda, öeldes: „Naine, ma ei tunne teda!” 58 Ja natukese aja pärast nägi teda teine ja ütles: „Sinagi oled nende seast!” Aga Peetrus ütles: „Mees, mina ei ole!” 59 Ja umbes tunni aja pärast kinnitas teine mees julgelt, öeldes: „Tõesti, see mees oli temaga, sest ta on galilealane.” 60 Aga Peetrus ütles: „Mees, ma ei tea, mida sa räägid!” Ja kohe, kui ta alles rääkis, laulis kukk. 61 Ja Issand pöördus ja vaatas Peetrusele otsa. Ja Peetrusele meenus Issanda sõna, kuidas ta temale oli öelnud: „ Enne kui kukk laulab, salgad sina mind kolm korda ära!” 62 Ja Peetrus läks välja ja nuttis kibedasti. 63 Mehed, kes Jeesust kinni hoidsid, pilkasid teda ja peksid teda. 64 Ja nad katsid kinni ta silmad, lõid teda näkku ja küsisid temalt: „Kuule, kes see on, kes sind lõi?” 65 Ja palju muid jumalateotuse asju nad rääkisid tema vastu. 66 Ja kui valgeks läks, tulid rahva vanemad ja ülempreestrid ja kirjatundjad kokku ning viisid ta oma Suurkohtu ette ja ütlesid: 67 Kas sina oled Kristus? Ütle meile!" Ja ta ütles neile: „ Kui ma teile ütlen, te ei usuks mitte. 68 Aga kui ma teilt küsiksin, siis te ei vastaks mulle ega laseks mind lahti. 69 Nüüdsest peale istub Inimese Poeg Jumala väe paremal käel. 70 Siis ütlesid nad kõik: „Kas sina oled siis Jumala Poeg?” Ja ta ütles neile: „ Teie ütlete, et mina olen see.” 71 Nemad aga ütlesid: „Mis tunnistust meil veel vaja on? Me oleme ju ise kuulnud tema enda suust.” Luuka 23 1 Ja kogu nende hulk tõusis püsti ja viis ta Pilatuse juurde. 2 Ja nad hakkasid teda süüdistama, öeldes: „Me oleme leidnud, et see mees rahvast eksitab ja keelab keisrile makse maksmast ning ütleb, et tema ise on kuningas Kristus.” 3 Ja Pilaatus küsis temalt ning ütles: „Kas sina oled juutide kuningas?” Jeesus vastas talle: „ Jah, jah.” 4 Siis ütles Pilaatus ülempreestritele ja rahvale: „Ma ei leia selles inimeses mingit süüd.” 5 Ja nemad läksid veel ägedamaks ja ütlesid: „Tema õhutab rahvast üles ja õpetab kogu Juudamaal, alates Galileast kuni siiamaani.” 6 Kui Pilaatus kuulis Galileast, küsis ta, kas mees on galilealane. 7 Ja niipea kui ta sai teada, et Jeesus kuulub Heroodese haldusalasse, läkitas ta Jeesuse Heroodese juurde, kes ise oli sel ajal Jeruusalemmas. 8 Ja kui Heroodes Jeesust nägi, sai ta väga rõõmsaks, sest ta oli juba ammu igatsenud teda näha, kuna ta oli temast palju kuulnud ja lootis näha temalt mingit vägevat tegu. 9 Siis ta küsitles teda mitme sõnaga, aga ta ei vastanud talle midagi. 10 Ja ülempreestrid ja kirjatundjad seisid seal ning süüdistasid teda valjusti.
13
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
11 Ja Heroodes oma sõjameestega põlgas teda ja pilkas teda, riietas ta uhkesse rüüsse ja saatis ta tagasi Pilatuse juurde. 12 Sel päeval said Pilaatus ja Heroodes omavahel sõpradeks, sest enne olid nad omavahel vaenutsenud. 13 Ja Pilatus kutsus kokku ülempreestrid ja maavalitsejad ja rahva, 14 ütles neile: „Te olete toonud selle mehe minu juurde rahvast eksitava inimesena. Ja vaata, mina olen teda teie ees üle kuulanud ega ole leidnud selles mehes ühtki süüd neis asjades, milles te teda süüdistate. 15 Ei, ega ka Heroodes, sest ma läkitasin teid tema juurde, ja vaata, temale ei ole tehtud midagi, mis oleks surma väärt. 16 Seepärast ma karistan teda ja lasen ta vabaks. 17 (Sest ta pidi neile ühe vabaks laskma pühade ajal.) 18 Ja nad kõik karjusid korraga ning ütlesid: „Hukka ära see mees ja lase meile Barabas vabaks!” 19 (kes linnas tehtud mässu ja mõrva pärast vangi heideti.) 20 Siis Pilaatus, tahtes Jeesust vabaks lasta, rääkis jälle nendega. 21 Aga nemad karjusid ja ütlesid: „Löö ta risti! Löö ta risti!” 22 Ja ta ütles neile kolmandat korda: „Mis ta siis kurja on teinud? Ma ei ole temas leidnud ühtki surmasüüd. Seepärast ma karistan teda ja lasen ta minna.” 23 Ja nad tungisid valju häälega peale ja nõudsid, et ta risti löödaks. Ja nende ja ülempreestrite hääled said võimust. 24 Ja Pilaatus otsustas, et kõik sünnib nende palve järgi. 25 Ja ta lasi neile vabaks selle, kes mässu ja mõrva pärast oli vangi heidetud, keda nad olid palunud, aga Jeesuse andis ta nende meelevalla kätte. 26 Ja kui nad teda ära viisid, said nad kinni ühe Küreenest pärit Siimona, kes oli maalt tulemas, ja panid tema peale risti, et ta seda Jeesuse järel kannaks. 27 Ja temale järgnes suur hulk inimesi ja naisi, kes ka nutsid ja leinasid teda. 28 Aga Jeesus pöördus nende poole ja ütles: „ Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast, vaid nutke iseenda ja oma laste pärast!” 29 Sest vaata, päevad tulevad, mil öeldakse: „Õndsad on viljatud ja ihud, mis ei ole ilmale toonud, ja rinnad, mis ei ole imetanud!” 30 Siis hakatakse ütlema mägedele: „Langege meie peale!” ja küngastele: „Katke meid!” 31 Sest kui nad teevad seda rohelise puuga, mis juhtub siis kuiva puuga? 32 Ja koos temaga viidi surma veel kaks kurjategijat. 33 Ja kui nad jõudsid paika, mida hüütakse Kolgataks, siis nad risti lõid tema ja kurjategijad, ühe paremale ja teise vasakule poole. 34 Siis ütles Jeesus: „ Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!” Ja nad jagasid ta riided ning loosisid. 35 Ja rahvas seisis ja vaatas. Ja ülemadki pilkasid teda koos nendega ja ütlesid: „Teisi ta on päästnud; päästku ta iseennast, kui ta on Kristus, Jumala valitu!” 36 Ka sõdurid pilkasid teda, tulles ta juurde ja pakkudes talle äädikat, 37 ja ütles: „Kui sa oled juutide kuningas, siis päästa ennast!” 38 Ja tema kohale oli kirjutatud ka kreeka, ladina ja heebrea keeles: „SEE ON JUUTIDE KUNINGAS!” 39 Ja üks poodud kurjategijatest pilkas teda ja ütles: „Kui sina oled Kristus, siis päästa iseennast ja meid!” 40 Aga teine kostis ja noomis teda ning ütles: „Kas sina ei karda Jumalat, olles ise samas nuhtluses?” 41 Ja meie küll saame õigusega, sest me saame oma tegude eest õiglase palga, aga see inimene ei ole teinud midagi valesti. 42 Ja ta ütles Jeesusele: „Issand, pea mind meeles, kui sa tuled oma riiki!” 43 Ja Jeesus ütles talle: „ Tõesti, ma ütlen sulle, täna oled sa minuga paradiisis!”
14
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
44 Ja oli umbes kuues tund ja üle kogu maa tekkis pimedus üheksanda tunnini. 45 Ja päike pimenes ja templi eesriie kärises keskelt lõhki. 46 Ja Jeesus hüüdis valju häälega ja ütles: „ Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!” Ja seda öeldes ta heitis hinge. 47 Aga kui pealik nägi, mis oli sündinud, ülistas ta Jumalat ja ütles: „See mees oli tõesti õige!” 48 Ja kõik inimesed, kes seda vaatama kogunesid, nägid sündinut ja lõid endale vastu rindu ning pöördusid tagasi. 49 Ja kõik ta tuttavad ja naised, kes olid teda Galileast saatnud, seisid eemal ja nägid seda kõike. 50 Ja vaata, seal oli mees nimega Joosep, nõuandja; ja ta oli hea ja õiglane mees. 51 (kes ei olnud nende nõu ja teoga nõus olnud; ta oli pärit Arimaatia linnast, juutide linnast, kes ise ootas Jumala riiki. 52 See mees läks Pilaatuse juurde ja palus Jeesuse ihu. 53 Ja ta võttis selle maha, mässis linasesse ja pani kivisse raiutud hauda, kuhu inimest enne polnud maetud. 54 Ja see päev oli valmistuspäev ja hingamispäev hakkas lähenema. 55 Aga naised, kes olid temaga tulnud Galileast, järgnesid talle ja vaatasid hauda ning seda, kuidas tema keha sinna pandi. 56 Ja nad tulid tagasi ning valmistasid vürtse ja salve ning puhkasid hingamispäeval käsu peale. Luuka 24 1 Aga nädala esimesel päeval väga vara hommikul tulid nad haua juurde, tuues kaasa lõhnarohte, mis nad olid valmistanud, ja mõned teisedki endid. 2 Ja nad leidsid kivi haua eest ära veeretatud olevat. 3 Ja nad läksid sisse, aga ei leidnud Issanda Jeesuse ihu. 4 Ja sündis, kui nad selle pärast väga nõutud olid, et vaata, nende juures seisid kaks meest säravates riietes. 5 Ja kui nad kartsid ja kummardasid oma näod maha, ütlesid nad neile: „Miks te otsite elavat surnute seast?” 6 Ta ei ole siin, vaid on üles tõusnud. Pidage meeles, kuidas ta teile rääkis, kui ta veel Galileas oli, 7 öeldes: „Inimese Poeg antakse patuste inimeste kätte ja lüüakse risti ja kolmandal päeval ta üles tõuseb!” 8 Ja nad pidasid meeles tema sõnu, 9 Ja nad tulid haua juurest tagasi ja jutustasid seda kõike neile üheteistkümnele ja kõigile teistele. 10 Aga need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse ema, ja teised naised, kes olid koos nendega, need, kes jutustasid seda apostlitele. 11 Ja nende sõnad tundusid neile tühjade juttudena ja nad ei uskunud neid. 12 Siis Peetrus tõusis ja jooksis haua juurde, kummardus ja nägi seal üksinda maha pandud surilinasid ning läks minema, imestades endamisi selle üle, mis oli sündinud. 13 Ja vaata, kaks neist läksid selsamal päeval külla, mille nimi on Emmaus ja mis oli Jeruusalemmast umbes kuuekümne vagu kaugusel. 14 Ja nad vestlesid omavahel kõigest sellest, mis oli juhtunud. 15 Ja sündis, kui nad omavahel vestlesid ja arutlesid, et Jeesus ise lähenes neile ja läks nendega kaasa. 16 Aga nende silmad olid kinni peetud, et nad teda ära ei tunneks. 17 Ja ta küsis neilt: „Mis jutt see on, mida te käies omavahel räägite ja olete kurvad?” 18 Ja üks neist, nimega Kleopas, vastas talle: „Kas sina oled ainus võõras Jeruusalemmas, kes ei tea, mis neil päevil seal on sündinud?” 19 Ja ta küsis neilt: „ Mis?” Nemad aga ütlesid talle: „Jeesusest Naatsaretlasest, kes oli prohvet, vägev teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees, 20 Ja kuidas meie ülempreestrid ja vanemad andsid ta surmamõistmiseks ja risti löösid.
15
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
21 Meie aga lootsime, et tema lunastab Iisraeli. Ja peale kõige selle on täna juba kolmas päev sellest, kui see kõik sündis. 22 Jah, ja ka mõned naised meie hulgast, kes olid vara haua juures, panid meid hämmastama, 23 Ja kui nad tema surnukeha ei leidnud, tulid nad ja ütlesid, et nad olid näinud ka inglite nägemust, mis ütlesid, et ta elab. 24 Ja mõned neist, kes olid meiega, läksid hauale ja leidsid kõik nõnda, nagu naised olid öelnud, aga teda nad ei näinud. 25 Siis ta ütles neile: „ Oh te mõistmatud ja südamelt pikaldased uskuma kõike seda, mida prohvetid on rääkinud! 26 Kas Kristus ei pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema? 27 Ja hakates peale Moosesest ja kõigist prohvetitest, selgitas ta neile kõigis kirjades, mis temast räägiti. 28 Ja nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas; ja ta teeskles, nagu tahaks ta edasi minna. 29 Aga nemad käisid talle peale, öeldes: „Jää meie juurde, sest õhtu on juba käes ja päev on juba ammu veeremas!” Ja ta läks sisse nende juurde jääma. 30 Ja sündis, kui ta nendega lauas istus, et ta võttis leiva, õnnistas seda, murdis ja andis neile. 31 Ja nende silmad läksid lahti ja nad tundsid ta ära, aga ta kadus nende silmist. 32 Ja nad ütlesid üksteisele: „Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?” 33 Ja nad tõusid selsamal tunnil üles ja pöördusid tagasi Jeruusalemma ning leidsid need üksteist koos olevat ja need, kes nendega olid, 34 ja ütlesid: „Issand on tõesti üles tõusnud ja on ilmunud Siimonale!” 35 Ja nemad jutustasid, mis teel oli sündinud ja kuidas nad leivamurdmises Jeesuse ära tundsid. 36 Ja kui nad nõnda rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles neile: „ Rahu olgu teile!” 37 Aga nemad kartsid ja kohkusid ning arvasid, et nad on näinud vaimu. 38 Ja ta ütles neile: „ Miks te olete nii mures ja miks tekivad teie südamesse mõtted?” 39 Vaadake mu käsi ja jalgu, et mina see olen! Katsuge mind katsuda ja vaadake! Sest vaimul ei ole liha ega luid, nõnda nagu te näete minul olevat. 40 Ja kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja jalgu. 41 Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, ütles ta neile: „ Kas teil on siin midagi süüa?” 42 Ja nad andsid talle tüki grillitud kala ja tüki kärjest. 43 Ja ta võttis selle ja sõi nende ees. 44 Ja ta ütles neile: „ Need on sõnad, mis ma teile rääkisin, kui ma alles teie juures olin, et kõik peab täide minema, mis minu kohta on kirjutatud Moosese Seaduses, Prohvetites ja Lauludes. 45 Siis ta avas nende mõistuse, et nad mõistaksid pühakirja, 46 ja ütles neile: „ Nõnda on kirjutatud ja nõnda pidi Kristus kannatama ja kolmandal päeval surnuist üles tõusma, 47 ja et meeleparandust pattude andeksandmiseks kuulutataks tema nimel kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast. 48 Ja teie olete nende asjade tunnistajad. 49 Ja vaata, mina läkitan teie peale oma Isa tõotuse; teie aga jääge Jeruusalemma linna, kuni teid rüütatakse väega ülalt. 50 Ja ta viis nad välja Betaaniani, tõstis oma käed ja õnnistas neid. 51 Ja sündis, et kui ta neid õnnistas, lahkus ta neist ja võeti üles taevasse. 52 Ja nad kummardasid teda ning pöördusid tagasi Jeruusalemma suure rõõmuga, 53 Ja nad olid alati templis, kiites ja tänades Jumalat. Aamen.
16
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
Johannese evangeelium Johannese 18 1 Kui Jeesus need sõnad oli rääkinud, läks ta oma jüngritega üle Kidroni jõe, kus oli aed, kuhu ta läks sisse oma jüngritega. 2 Aga ka Juudas, kes ta ära andis, teadis seda paika, sest Jeesus oli sinna sageli kogunenud oma jüngritega. 3 Juudas, saanud siis väesalga mehi ja ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid, tuli sinna laternate, tõrvikute ja relvadega. 4 Jeesus, teades kõike, mis tema peale tuleb, läks välja ja ütles neile: „ Keda te otsite?” 5 Nad vastasid talle: „Jeesust Naatsaretlast!” Jeesus ütles neile: „ Mina olen see!” Ja ka Juudas, kes ta ära andis, seisis nende juures. 6 Niipea kui ta neile ütles: „Mina olen see!”, taganesid nad ja kukkusid maha. 7 Siis ta küsis neilt uuesti: „ Keda te otsite?” Nemad ütlesid: „Jeesust Naatsaretlast.” 8 Jeesus vastas: „ Ma olen teile öelnud, et mina olen see. Kui te nüüd mind otsite, siis laske need minna!” 9 et läheks täide sõna, mis ta oli öelnud: „ Ma ei ole kaotanud kedagi neist, keda sa mulle oled andnud.” 10 Siis Siimon Peetrusel oli mõõk, ta tõmbas selle välja ja lõi ülempreestri sulast ning raius tal parema kõrva ära. Sulase nimi oli Malkus. 11 Siis Jeesus ütles Peetrusele: „ Pista oma mõõk tuppe! Eks mina joo seda karikat, mille Isa mulle on andnud?” 12 Siis väesalk ja ülempealik ja juutide sulased võtsid Jeesuse ja sidusid ta kinni, 13 Ja viisid ta esmalt Annase juurde, sest see oli Kaifase äi, kes oli sel aastal ülempreester. 14 Kaifas oli see, kes andis juutidele nõu, et on parem, et üks inimene sureb rahva eest. 15 Ja Siimon Peetrus järgnes Jeesusele ja teine jünger. See jünger oli ülempreestrile tuttav ja läks koos Jeesusega ülempreestri õue. 16 Peetrus aga seisis väljas ukse taga. Siis läks välja teine jünger, kes oli tuttav ülempreestrile, ja kõnetas uksehoidjat ning viis Peetruse sisse. 17 Siis ütles uksehoidjatüdruk Peetrusele: „Eks sinagi ole üks selle mehe jüngritest?” Peetrus ütles: „Ei ole.” 18 Ja sulased ja sulased seisid seal, olles sütest tule teinud, sest oli külm, ja soojendasid endid. Ja Peetrus seisis koos nendega ja soojendas endid. 19 Ülempreester küsis siis Jeesuselt ta jüngrite ja õpetuse kohta. 20 Jeesus vastas talle: „ Mina olen avalikult rääkinud maailmale; ma olen alati õpetanud sünagoogis ja templis, kuhu juudid ikka kokku tulevad, ja salaja ma ei ole midagi rääkinud. 21 Miks sa minult küsid? Küsi neilt, kes mind kuulsid, mida ma neile ütlesin. Vaata, nemad teavad, mida ma rääkisin. 22 Ja kui ta seda oli rääkinud, lõi üks seal seisvatest sulastest Jeesust vastu pead ja ütles: „Kas sa nõnda vastad ülempreestrile?” 23 Jeesus vastas talle: „ Kui ma olen rääkinud halvasti, siis tunnista, et see on halb; aga kui ma olen rääkinud õigesti, miks sa mind siis lööd?” 24 Annas oli aga saatnud ta seotuna ülempreester Kaifase juurde. 25 Aga Siimon Peetrus seisis ja soojendas end. Nad ütlesid siis talle: „Eks sinagi ole üks tema jüngritest?” Tema salgas ja ütles: „Ei ole.” 26 Üks ülempreestri sulastest, selle sugulane, kelle kõrva Peetrus ära raius, ütles: „Kas ma ei näinud sind koos temaga aias?” 27 Peetrus salgas jälle ja kohe laulis kukk. 28 Siis nad viisid Jeesuse Kaifasest kohtusaali; ja oli varahommik, ja nad ise ei läinud kohtusaali, et nad ei rüvetuks, vaid et nad saaksid paasatalle süüa. 17
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
29 Siis läks Pilaatus nende juurde välja ja küsis: „Mis süüdistust te selle mehe vastu esitate?” 30 Nad vastasid ja ütlesid talle: „Kui ta ei oleks kurjategija, siis me ei oleks teda sinu kätte andnud.” 31 Siis ütles Pilaatus neile: „Võtke teie ta ja mõistke kohut tema üle oma seaduse järgi!” Juudid ütlesid siis talle: „Meil ei ole luba kedagi surmata, 32 et läheks täide Jeesuse sõna, mis ta oli öelnud, viidates sellele, millist surma ta pidi surema. 33 Siis läks Pilaatus jälle kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning ütles talle: „Kas sina oled juutide kuningas?” 34 Jeesus vastas talle: „ Kas sa ütled seda iseenesest või on teised sulle seda minu kohta öelnud?” 35 Pilaatus vastas: „Kas ma olen juut? Sinu oma rahvas ja ülempreestrid on su minu kätte andnud. Mida sa oled teinud?” 36 Jeesus vastas: „ Minu riik ei ole sellest maailmast. Kui mu riik oleks sellest maailmast, küll mu sulased võitleksid, et mind ei antaks juutide kätte. Aga nüüd ei ole mu riik siit. 37 Pilaatus küsis temalt: „Kas sa oled siis kuningas?” Jeesus vastas: „Jah, sina ütled, et mina olen kuningas. Ma olen selleks sündinud ja tulnud maailma, et ma tunnistaksin tõde. Kes on tõe seest, see kuuleb minu häält.” 38 Pilaatus küsis temalt: „Mis on tõde?” Ja kui ta seda oli öelnud, läks ta jälle välja juutide juurde ja ütles neile: „Ma ei leia temas mingit süüd.” 39 Teil on aga kombeks, et ma teile paasapühal ühe vabaks lasen. Kas te siis tahate, et ma teile vabaks lasen juutide kuninga? 40 Siis hüüdsid nad kõik uuesti ja ütlesid: „Mitte teda, vaid Barabas!” Barabas oli aga röövel. Johannese 19 1 Siis võttis Pilatus Jeesuse ja piitsutas teda. 2 Ja sõdurid punusid okaskrooni ja panid selle talle pähe ja riietasid ta purpurrüüsse, 3 Ja nad ütlesid: „Tere, juutide kuningas!” Ja nad lõid teda kätega. 4 Siis läks Pilaatus jälle välja ja ütles neile: „Vaata, ma toon ta teile välja, et te teaksite, et ma ei leia temas mingit süüd.” 5 Siis tuli Jeesus välja, okaskrooni peas ja purpurrüüs seljas. Ja Pilaatus ütles neile: „Ennäe inimest!” 6 Kui nüüd ülempreestrid ja sulased teda nägid, hüüdsid nad: „Lööge risti! Lööge risti!” Pilaatus ütles neile: „Võtke teie ta ja lööge risti! Mina ei leia temas mingit süüd!” 7 Juudid vastasid talle: „Meil on Seadus ja meie Seaduse järgi peab ta surema, sest ta on enese teinud Jumala Pojaks.” 8 Kui Pilaatus seda sõna kuulis, kartis ta veelgi enam. 9 Ja ta läks jälle kohtukotta ja küsis Jeesuselt: „Kust sa oled?” Aga Jeesus ei vastanud talle midagi. 10 Siis ütles Pilaatus talle: „Kas sa ei räägi minuga? Kas sa ei tea, et mul on meelevald sind risti lüüa ja meelevald sind vabaks lasta?” 11 Jeesus vastas: „ Sul ei oleks mingit meelevalda minu üle, kui see poleks sulle antud ülalt; seega on sellel, kes minu sinu kätte andis, suurem patt. 12 Sellest ajast peale püüdis Pilaatus teda vabaks lasta. Aga juudid karjusid ja ütlesid: „Kui sa selle mehe lahti lased, siis sa ei ole keisri sõber! Kes ennast kuningaks teeb, see räägib keisri vastu!” 13 Kui Pilaatus seda sõna kuulis, viis ta Jeesuse välja ja istus kohtujärjele paika, mida hüütakse Linnutee, heebrea keeles aga Gabbataks. 14 Oli paasapühade ettevalmistuspäev, umbes kuues tund. Ja ta ütles juutidele: „Vaata, teie kuningas!” 15 Aga nemad hüüdsid: „Vii ta minema, vii ta minema! Löö ta risti!” Pilaatus ütles neile: „Kas ma pean teie kuninga risti lööma?” Ülempreestrid vastasid: „Meil ei ole kuningat, vaid keisrit.” 16 Siis ta andis ta nende kätte ristilöömiseks. Ja nad võtsid Jeesuse ja viisid ta ära. 17 Ja ta kandis oma risti, läks välja paika, mida hüütakse Pealae paigaks, mida heebrea keeles kutsutakse Kolgataks, 18 Seal nad lõid tema risti ja kaks teist koos temaga, ühe mõlemal pool ja Jeesuse keskel.
18
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
19 Ja Pilaatus kirjutas pealkirja ja pani selle risti külge; ja sellele oli kirjutatud: „Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas!” 20 Seda pealkirja lugesid nüüd paljud juudid, sest paik, kus Jeesus risti löödi, oli linna lähedal; ja see oli kirjutatud heebrea, kreeka ja ladina keeles. 21 Juutide ülempreestrid ütlesid siis Pilaatusele: „Ära kirjuta: Juutide kuningas, vaid et tema ütles: Mina olen juutide kuningas!” 22 Pilaatus vastas: „Mida ma olen kirjutanud, seda ma olen kirjutanud.” 23 Kui sõdurid olid Jeesuse risti löönud, võtsid nad ta riided ja tegid need neljaks osaks, igale sõdurile osa, ja kuue; kuub oli aga õmblusteta, ülaltpoolt üleni kootud. 24 Nad ütlesid siis isekeskis: „Ärme rebigem seda lõhki, vaid loosigem selle üle, kellele see saab!”, et läheks täide Kiri, mis ütleb: „Nad jagasid mu riided eneste vahel ja loosisid mu kuue üle.” Seda tegidki sõdurid. 25 Jeesuse risti juures seisid aga tema ema ja ta ema õde Maarja, Kleofase naine, ja Maarja Magdaleena. 26 Kui nüüd Jeesus nägi oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, seal seisvat, ütles ta emale: „ Naine, vaata, su poeg!” 27 Siis ta ütles jüngrile: „ Vaata, su ema!” Ja sellest tunnist võttis jünger ta oma koju. 28 Pärast seda ütles Jeesus, teades, et kõik on juba lõpetatud, et Kiri täide läheks: „ Mul on janu!” 29 Seal oli aga äädikaga täidetud anum. Nad täitsid käsna äädikaga, panid selle iisopi otsa ja tõstsid Jeesuse suu ette. 30 Kui nüüd Jeesus äädikat oli võtnud, ütles ta: „ See on lõpetatud!” Ja ta kummardas pea ja heitis hinge. 31 Kuna oli valmistuspäev ja surnukehad ei jääks ristile hingamispäeval – sest see hingamispäev oli suur –, palusid juudid Pilatust, et ristilööjate jalaluud murtaks ja nad ära viidaks. 32 Siis tulid sõdurid ja murdsid esimese sääreluud ja teise omad, kes koos temaga risti löödi. 33 Aga kui nad Jeesuse juurde jõudsid ja nägid, et ta oli juba surnud, ei murdnud nad ta jalgu, 34 Aga üks sõduritest torkas odaga tema külje sisse ja kohe voolas sealt välja verd ja vett. 35 Ja see, kes seda nägi, on tunnistanud ja tema tunnistus on tõene; ja ta teab, et ta räägib tõtt, et te usuksite. 36 Sest see on sündinud, et Kiri täide läheks: „Tema luud ei tohi murta!” 37 Ja jälle ütleb teine pühakiri: „Nad vaatavad sellele, kelle nad läbi pistsid!” 38 Pärast seda palus Arimaatia Joosep, kes oli Jeesuse jünger, kuid salaja juutide kartuses, Pilatust, et ta võtaks Jeesuse ihu ära. Ja Pilaatus andis talle loa. Ja ta tuli ja võttis Jeesuse ihu. 39 Siis tuli ka Nikodeemos, kes varem oli öösel Jeesuse juurde tulnud, ja tõi umbes sada naela mürri ja aaloe segu. 40 Siis nad võtsid Jeesuse ihu ja mässisid selle linastesse riidetesse koos lõhnarohtudega, nõnda nagu juutide matmisviis on. 41 Aga seal paigas, kus ta risti löödi, oli aed ja aias uus haud, kuhu polnud veel kedagi maetud. 42 Sinna nad panid siis Jeesuse juutide valmistuspäeva pärast, sest haud oli lähedal. Johannese 20 1 Nädala esimesel päeval vara, kui oli alles pime, tuli Maarja Magdaleena hauale ja nägi, et kivi oli haualt ära võetud. 2 Siis ta jookseb ja tuleb Siimon Peetruse ja teise jüngri juurde, keda Jeesus armastas, ja ütleb neile: „Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad ta on pannud.” 3 Peetrus läks siis välja ja teine jünger ning tulid haua juurde. 4 Nad jooksid siis mõlemad koos, aga teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ja jõudis hauale esimesena. 5 Ja ta kummardus ja vaatas sisse ning nägi seal olevat linased riided, aga sisse ta ei läinud.
19
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
6 Siis tuli Siimon Peetrus, kes tema järel käis, ja läks hauakambrisse ning nägi seal maas olevaid linasid, 7 Ja salvrätik, mis oli Jeesuse pea peal, ei olnud koos linaste riietega, vaid oli eraldi kokku mähitud ühes kohas. 8 Siis läks sisse ka see teine jünger, kes esimesena oli hauale tulnud, ja nägi ja uskus. 9 Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma. 10 Siis jüngrid läksid jälle koju. 11 Aga Maarja seisis haua ees väljas ja nuttis. Ja kui ta nuttis, kummardus ta ja vaatas hauda, 12 Ja näeb kahte inglit valges riietuses istuvat, ühe peatsis ja teise jalge ees, seal, kus oli olnud Jeesuse keha. 13 Ja nad ütlesid talle: „Naine, miks sa nutad?” Ta ütles neile: „Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kuhu nad ta panid.” 14 Ja kui ta seda oli öelnud, pööras ta end tagasi ja nägi Jeesust seisvat ega teadnud, et see oli Jeesus. 15 Jeesus ütles talle: „ Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?” Naine arvas, et ta on aednik, ja ütles talle: „Isand, kui sina ta ära kandsid, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma toon ta ära.” 16 Jeesus ütles talle: „ Maarja!” Naine pöördus ja ütles talle: „Rabbuuni!” See on meie keeli: „Õpetaja!” 17 Jeesus ütles talle: „ Ära puutu mind, sest ma ei ole veel üles läinud oma Isa juurde; vaid mine mu vendade juure ja ütle neile: Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa juurde ja oma Jumala ja teie Jumala juurde!” 18 Maarja Magdaleena tuli ja teatas jüngritele, et ta oli näinud Issandat ja et ta oli talle seda rääkinud. 19 Aga samal nädala esimesel päeval õhtul, kui uksed olid lukus seal, kus jüngrid olid koos, juutide kartuses, tuli Jeesus, seisis keset ja ütles neile: „ Rahu olgu teile!” 20 Ja kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Siis jüngrid rõõmustasid, nähes Issandat. 21 Jeesus ütles neile taas: „ Rahu olgu teile! Nõnda nagu mu Isa on minu läkitanud, nõnda läkitan mina teid!” 22 Ja kui ta seda oli öelnud, puhus ta nende peale ja ütles neile: „ Võtke vastu Püha Vaim!” 23 Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, ja kellele te iganes patud kinni peate, neile on need kinni peetud. 24 Aga Toomas, üks kaheteistkümnest, keda kutsuti Didymoseks, ei olnud nendega, kui Jeesus tuli. 25 Teised jüngrid ütlesid siis talle: „Me oleme näinud Issandat!” Aga tema ütles neile: „Kui ma ei näe tema kätes naelte jälgi ja ei pane oma sõrme naelte asemetesse ja oma kätt tema külje sisse, siis ma ei usu!” 26 Ja kaheksa päeva pärast olid ta jüngrid jälle toas ja Toomas nendega. Siis tuli Jeesus uste lukus olles ja seisis keskel ning ütles: „ Rahu olgu teile!” 27 Siis ta ütles Toomale: „ Pane oma sõrm siia ja vaata mu käsi ja siruta oma käsi siia ja pista see mu külje sisse ja ära ole uskmatu, vaid usklik!” 28 Ja Toomas vastas ning ütles talle: „Minu Issand ja minu Jumal!” 29 Jeesus ütles talle: „ Toomas, sa usud sellepärast, et sa mind nägid. Õndsad on need, kes ei näe ja siiski usuvad!” 30 Ja palju muidki tunnustähti tegi Jeesus jüngrite ees, mida ei ole kirjutatud sellesse raamatusse: 31 Aga need on kirjutatud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nime läbi. Johannese 21 1 Pärast seda ilmus Jeesus jüngritele jälle Tibeeria järve ääres ja nõnda ilmus ta. 2 Siimon Peetrus ja Toomas, keda kutsuti Kaksikuks, ja Naatanael Kaanast Galileast, ja Sebedeuse pojad ja veel kaks tema jüngrit olid seal koos.
20
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
3 Siimon Peetrus ütles neile: „Ma lähen kalale!” Nemad ütlesid talle: „Meiegi läheme sinuga.” Nad läksid välja ja astusid kohe paati, aga sel ööl nad ei püüdnud midagi. 4 Aga kui hommik kätte jõudis, seisis Jeesus kaldal; aga jüngrid ei teadnud, et see oli Jeesus. 5 Siis Jeesus ütles neile: „ Lapsed, kas teil on midagi süüa?” Nad vastasid talle: „Ei ole.” 6 Ja ta ütles neile: „ Heitke võrk paadi paremale poole ja te leiate!” Nad heitsidki võrku, aga ei suutnud seda enam veeretada kalade hulga pärast. 7 Siis ütles jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: „See on Issand!” Kui Siimon Peetrus kuulis, et see on Issand, pani ta kuue selga, sest ta oli alasti, ja hüppas merre. 8 Teised jüngrid tulid aga väikese paadiga – sest nad ei olnud kaldast kaugel, vaid umbes kahesaja küünra kaugusel – ja vedasid võrku kaladega. 9 Niipea kui nad olid maale jõudnud, nägid nad seal lõket ja sellel olevat kala ja leiba. 10 Jeesus ütles neile: „ Tooge neid kalu, mis te nüüd püüdsite!” 11 Siimon Peetrus läks kaldale ja vedas võrgu, mis oli täis suuri kalu, arvukalt sada viiskümmend kolm; ja kuigi neid oli nii palju, ei läinud võrk siiski rebenema. 12 Jeesus ütles neile: „ Tulge ja sööge einet!” Ja ükski jüngritest ei julgenud temalt küsida: „Kes sa oled?”, teades, et see on Issand. 13 Siis Jeesus tuleb, võtab leiva ja annab neile, ja samuti kala. 14 See oli juba kolmas kord, kui Jeesus end jüngritele näitas pärast seda, kui ta surnuist üles tõusis. 15 Kui nad olid einestanud, ütles Jeesus Siimon Peetrusele: „ Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need?” Peetrus ütles talle: „Jah, Issand; sina tead, et ma armastan sind.” Ta ütles talle: „ Sööda mu tallesid!” 16 Ta ütleb talle teist korda: „ Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind?” Tema ütleb temale: „Jah, Issand; sina tead, et ma armastan sind.” Ta ütleb talle: „ Karjata mu lambaid!” 17 Ta ütleb talle kolmandat korda: „ Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind?” Peetrus sai kurvaks, et ta temale kolmandat korda ütles: „Kas sa armastad mind?” Ja ta ütles talle: „Issand, sina tead kõik; sina tead, et ma armastan sind.” Jeesus ütleb talle: „ Sööda mu lambaid!” 18 Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kui sa olid noor, siis sa vöötasid ennast ja läksid, kuhu sa tahtsid; aga kui sa vanaks saad, siis sa sirutad oma käed ja keegi teine vöötab su ja viib sind, kuhu sa ei taha. 19 Seda ta ütles, viidates sellele, millise surmaga ta pidi Jumalat austama. Ja kui ta seda oli öelnud, ütles ta talle: „ Järgne mulle!” 20 Siis Peetrus pöördus ja nägi jüngrit, keda Jeesus armastas, järgnevat, kes õhtusöömaajal oli nõjatanud end Jeesuse rinnale ja küsinud: „Issand, kes see on, kes sind ära annab?” 21 Peetrus nägi teda ja ütles Jeesusele: „Issand, mis see mees teeb?” 22 Jeesus ütles talle: „ Kui ma tahan, et ta jääks, kuni ma tulen, mis see sinusse puutub? Järgi mind!” 23 Siis levis see jutt vendade seas, et see jünger ei surevatki. Aga Jeesus ei öelnud talle: „Ta ei sure!”, vaid: „ Kui ma tahan, et ta jääks, kuni ma tulen, mis see sinusse puutub?” 24 See on see jünger, kes tunnistab neist asjadest ja on need asjad kirjutanud, ja me teame, et tema tunnistus on tõene. 25 Ja on veel palju muid asju, mida Jeesus tegi, ja kui need kõik eraldi kirja pandaks, siis ma arvan, et maailm ise ei mahutaks raamatuid, mis tuleks kirjutada. Aamen.
Apostlite teod Apostlite teod 1
1 Eelmises käsitluses, Teofilus, kirjutasin ma kõigest, mida Jeesus hakkas tegema ja õpetama, 2 selle päevani, mil ta ära võeti pärast seda, kui ta Püha Vaimu läbi oli andnud käsud apostlitele, keda ta oli valinud, 3 kellele ta ka pärast oma kannatamist mitme eksimatu tõestusmaterjaliga ennast elavana näitas, ilmudes neile nelikümmend päeva ja rääkides Jumala riigist, 4 Ja Ta kogunes nendega kokku ning käskis neil Jeruusalemmast mitte lahkuda, vaid oodata Isa tõotust, millest te, nagu Ta ütleb, olete minult kuulnud.
21
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
5 Sest Johannes ristis küll veega, aga teid ristitakse Püha Vaimuga mitte kaua pärast seda. 6 Kui nad nüüd kokku tulid, küsisid nad temalt: „Issand, kas sa sel ajal taastad Iisraelile kuningriigi?” 7 Ja ta ütles neile: „ Teie asi ei ole teada aegu ega hetki, mis Isa on seadnud omaenda meelevallas. 8 Aga te saate väe, kui Püha Vaim on tulnud teie peale, ja te peate olema minu tunnistajad nii Jeruusalemmas kui kogu Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani. 9 Ja kui ta seda oli rääkinud, tõsteti ta üles nende silme eest ja pilv viis ta nende silmist ära. 10 Ja kui nad pingsalt taevasse vaatasid, kui ta üles läks, vaata, siis seisid nende juures kaks meest valgetes riietes. 11 Kes ütlesid veel: „Galilea mehed, miks te seisate ja vaatate üles taeva poole? See Jeesus, kes teilt taevasse võeti, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat.”
Nikodeemose evangeelium 1. peatükk 1 Annas, Kaifas, Summas, Datam, Gamaaliel, Juudas, Leevi, Naftalis, Aleksander, Kyros ja teised juudid läksid Jeesuse pärast Pilatuse juurde ja süüdistasid teda paljudes rasketes kuritegudes. 2 Ja ütlesid: „Meile on teada, et Jeesus on puusepp Joosepi poeg, kes on sündinud Maarjast, ja et ta kuulutab end Jumala Pojaks ja kuningaks; ja mitte ainult seda, vaid püüab ka hingamispäeva ja meie isade seadusi tühistada. 3 Pilatus vastas: „Mida ta kuulutab ja mida ta püüab lahustada?” 4 Juudid ütlesid talle: „Meil on käsk, mis keelab hingamispäeval inimesi terveks teha, aga tema teeb sel päeval kurjade võtetega terveks nii jalutuid kui ka kurte, halvatuid, pimedaid ja pidalitõbiseid ja kurjadest vaimudest vaevatuid.” 5 Pilaatus vastas: „Kuidas ta saab seda teha kurjade võtetega?” Nemad vastasid: „Tema on nõid ja ajab välja kurje vaime kurjade vaimude ülema abil, ja seepärast on kõik temale alistatu.” 6 Siis ütles Pilaatus: „Kurjade vaimude väljaajamine ei paista olevat rüveda vaimu töö, vaid see lähtub Jumala väest.” 7 Juudid vastasid Pilatusele: „Me palume Teie Kõrgust kutsuda ta oma kohtuistungi ette ja kuulata teda ise üle.” 8 Siis kutsus Pilaatus käskjala ja küsis temalt: „Kuidas Kristus siia tuuakse?” 9 Siis läks käskjalg välja ja tundes Kristust, kummardas teda ja laotas maha mantli, mis tal käes oli, ning ütles: „Issand, kõnni sellel ja mine sisse, sest maavalitseja kutsub sind!” 10 Kui juudid said aru, mida käskjalg oli teinud, hüüdsid nad Pilatuse ees ja ütlesid: „Miks sa ei kutsunud teda piiskopiga, mitte käskjalaga?” Sest käskjalg, kui ta teda nägi, kummardas teda, laotas kuue, mis tal käes oli, tema ette maha ja ütles talle: „Issand, maavalitseja kutsub sind!” 11 Siis kutsus Pilaatus käskjala ja küsis: „Miks sa nõnda tegid?” 12 Sõnumitooja vastas: „Kui sa läkitasid mind Jeruusalemmast Aleksandri juurde, nägin ma Jeesust istuvat halval kujul emaeesli seljas ja heebrealaste lapsed hüüdsid: „Hoosianna!”, hoides käes puuoksi. 13 Teised laotasid oma riided teele ja ütlesid: „Päästa meid, kes oled taevas! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel!” 14 Siis juudid kisendasid käskjala vastu ja ütlesid: „Heebrealaste lapsed kiitsid heebrea keeles; kuidas sina, kes sa oled kreeklane, saad heebrea keelest aru?” 15 Sõnumitooja vastas neile ja ütles: „Ma küsisin ühelt juudilta ja ütlesin: Mis see on, mida lapsed heebrea keeles hüüavad?” 16 Ja ta selgitas seda mulle, öeldes: Nad hüüavad Hoosiannat, mis tõlgitakse: Oo, Issand, päästa mind; või Oo, Issand, päästa. 17 Pilaatus ütles neile siis: „Miks te ise tunnistate laste sõnu ja olete vait? Mida on käskjalg valesti teinud?” Ja nad jäid vait. 18 Siis ütles maavalitseja käskjalale: „Mine välja ja püüa teda iga hinna eest sisse tuua!” 19 Aga käskjalg läks välja ja tegi nagu ennegi ning ütles: „Issand, tule sisse, sest maavalitseja kutsub sind!” 22
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
20 Ja kui Jeesus lipukandjate abil sisse läks, kummardasid lipukandjad lippe ja kummardasid Jeesust. 21 Selle peale karjusid juudid lipnike vastu veelgi ägedamalt. 22 Aga Pilaatus ütles juutidele: „Ma tean, et teile ei meeldi, et lippide tipud iseenesest kummardasid ja Jeesust teenisid; aga miks te hüüate lippude vastu, otsekui oleksid need kummardanud ja teeninud?” 23 Nad vastasid Pilaatusele: „Me nägime lipukandjaid Jeesuse ees kummardamas ja teda kummardamas.” 24 Siis kutsus maavalitseja lipnikud ja küsis neilt: „Miks te nõnda tegite?” 25 Lipnikud ütlesid Pilaatusele: „Me kõik oleme paganad ja kummardame jumalaid templites; kuidas me peaksime siis mõtlema tema kummardamisele? Meie hoidsime ainult lippe käes ja nemad kummardasid ning kummardasid teda.” 26 Siis ütles Pilaatus sünagoogi ülematele: „Valige teie endi seast tugevaid mehi ja laske neil lippe hoida, siis näeme, kas nad siis ise painduvad.” 27 Juutide vanemad otsisid siis välja kaksteist kõige tugevamat ja võimekamat vana meest ning panid nad lippe hoidma ja seisma maavalitseja ees. 28 Siis ütles Pilaatus käskjalale: „Vii Jeesus välja ja too mingil moel tagasi!” Ja Jeesus ja käskjalg läksid kohtukojast välja. 29 Ja Pilaatus kutsus enese juurde lipukandjad, kes enne olid lippe kandnud, ja vandus neile, et kui nad ei ole lippe nõnda kandnud, kui Jeesus enne sisse läks, siis ta raiub nende pead maha. 30 Siis käskis maavalitseja Jeesusel uuesti sisse tulla. 31 Ja käskjalg tegi nõnda, nagu ta ennegi oli teinud, ja palus Jeesust väga, et ta astuks oma kuue peale ja kõnniks selle peal; ja Jeesus kõndiski selle peal ja läks sisse. 32 Ja kui Jeesus sisse läks, kummardasid lipud teda nagu ennegi ja kummardasid teda. 2. peatükk 1 Seda nähes lõi Pilaatus kartma ja tahtis oma troonilt tõusta. 2 Aga kui ta mõtles tõusta, läkitas ta naine, kes seisis eemal, tema juurde sõna: „Ära puutu selle õige mehe asja, sest ma olen täna öösel nägemuses tema pärast palju kannatanud.” 3 Kui juudid seda kuulsid, ütlesid nad Pilaatusele: „Kas me ei öelnud sulle, et ta on nõid? Vaata, ta on pannud su naise unenägu nägema?” 4 Siis Pilaatus kutsus Jeesuse ja ütles: „Sa oled kuulnud, mida nad sinu vastu tunnistavad, ja sa ei vasta midagi?” 5 Jeesus vastas: „Kui neil poleks rääkimisvõimet, siis nad ei saaks rääkida; aga kuna igaühel on oma keel, et rääkida nii head kui halba, siis ta vaadaku ise järele.” 6 Juutide vanemad vastasid aga Jeesusele: „Mida me siis ootame?” 7 Esiteks teame me sinust seda, et sa sündisid hooruse läbi; teiseks, et sinu sünni pärast tapeti imikud Petlemmas; kolmandaks, et su isa ja ema Maarja põgenesid Egiptusesse, sest nad ei suutnud oma rahvast usaldada. 8 Mõned juures seisvad juudid rääkisid aga heakskiitvalt: „Me ei saa öelda, et ta oleks hooruse läbi sündinud; aga me teame, et ta ema Maarja oli Joosepiga kihlatud ja seega ei ole ta hooruse läbi sündinud.” 9 Siis ütles Pilaatus juutidele, kes väitsid, et ta oli sündinud hoorusest: „See teie jutt ei vasta tõele, sest te olite kihlatud, nagu tunnistavad ka teie oma rahva esindajad.” 10 Annas ja Kaifas ütlesid Pilaatusele: „Kogu see rahvahulk on tõsi, kes hüüab, et ta sündis hoorusest ja on nõid; aga need, kes eitavad, et ta sündis hoorusest, on tema pöördunud jüngrid ja jüngrid.” 11 Pilaatus vastas Annasele ja Kaifasele: „Kes on need proselüüdid?” Nemad vastasid: „Need on paganate lapsed, kes ei ole saanud juudiks, vaid on tema järgijad.” 12 Siis vastasid Eleasar ja Asterius ja Antonius ja Jaakobus, Karas ja Saamuel, Iisak ja Pinees, Krispus ja Agrippa, Hannas ja Juudas: „Meie ei ole proselüüdid, vaid juudi lapsed ja räägime tõtt ning olime kohal, kui Maarja kihlus.”
23
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
13 Siis pöördus Pilaatus kaheteistkümne mehe poole, kes seda rääkisid, ja ütles neile: „Ma vannutan teid Caesari elu nimel, et te tunnistaksite ustavalt, kas ta sündis hoorusest ja kas see on tõsi, mis te olete jutustanud.” 14 Nad vastasid Pilaatusele: „Meil on seadus, mille kohaselt meil on keelatud vanduda, sest see on patt. Vannugu nad keisri elu juures, et see ei ole nii, nagu me oleme öelnud, ja me oleme nõus surmaga. 15 Annas ja Kaifas ütlesid siis Pilaatusele: „Need kaksteist meest ei usu, et me teame, et ta on alatu ja nõid, kuigi ta teeskleb end olevat Jumala Poeg ja kuningas. Meie aga oleme sellest nii kaugel, et väriseme seda kuuldes.” 16 Siis Pilaatus käskis kõigil välja minna peale nende kaheteistkümne mehe, kes ütlesid, et ta ei ole hoorusest sündinud, ja Jeesuse eemale minna ning ütles neile: „Miks juudid tahavad Jeesust tappa?” 17 Nad vastasid talle: „Nad on vihased, et ta terveks tegi hingamispäeval.” Pilaatus küsis: „Kas nad tapavad ta heateo pärast?” Nad ütlesid talle: „Jah, isand!” 3. peatükk 1 Siis Pilatus, täis viha, läks kohtusaalist välja ja ütles juutidele: „Ma kutsun kogu maailma tunnistajaks, et ma ei leia selles mehes mingit süüd.” 2 Juudid vastasid Pilaatusele: „Kui ta poleks olnud kurjategija, siis me poleks teda sinu ette toonud.” 3 Pilaatus ütles neile: „Kas teie võtate ta kaasa ja mõistate tema üle kohut oma seaduse järgi?” 4 Juudid ütlesid siis: „Meil ei ole luba kedagi surmata.” 5 Pilaatus ütles juutidele: „Käsk seepärast, et sa ei tohi tappa, on teie, mitte minu oma!” 6 Ja ta läks jälle kohtukotta, kutsus Jeesuse üksinda ja ütles talle: „Kas sina oled juutide kuningas?” 7 Jeesus vastas ja ütles Pilaatusele: „Kas sa räägid seda iseenesest või on juudid sulle seda minust öelnud?” 8 Pilaatus vastas ja ütles Jeesusele: „Kas ma olen juut? Kogu rahvas ja juutide ülemad on su minu kätte andnud. Mida sa oled teinud?” 9 Jeesus vastas ja ütles: „Minu riik ei ole sellest maailmast. Kui mu riik oleks sellest maailmast, siis mu sulased võitleksid ja mind ei oleks antud juutide kätte. Aga nüüd ei ole mu riik siit. 10 Pilaatus küsis: „Kas sa oled siis kuningas?” Jeesus vastas: „Jah, sina ütled, et mina olen kuningas. Selleks olen ma sündinud ja selleks olen ma tulnud maailma ja selleks olen ma tulnud, et ma tunnistaksin tõe kohta. Ja igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält. 11 Pilaatus ütles talle: „Mis on tõde?” 12 Jeesus ütles: „Tõde on taevast.” 13 Pilaatus ütles: „Seepärast ei ole tõde maa peal.” 14 Jeesus ütles Pilaatusele: „Usu, et tõde on maa peal nende seas, kes siis, kui neil on võim otsustada, tõe järgi valitsevad ja õigeid otsuseid langetavad.” 4. peatükk 1 Siis jättis Pilaatus Jeesuse kohtukotta, läks välja juutide juurde ja ütles: „Ma ei leia Jeesuses ühtki süüd.” 2 Juudid ütlesid talle: „Aga tema ütles: Mina võin Jumala templi lammutada ja selle kolme päevaga uuesti üles ehitada!” 3 Pilaatus küsis neilt: „Mis tempel see on, millest ta räägib?” 4 Juudid ütlesid temale: „Mida Saalomon ehitas nelikümmend kuus aastat, selle ta ütles lammutavat ja kolme päevaga üles ehitavat.” 5 Pilaatus ütles neile taas: „Ma olen selle mehe verest süüta; vaadake ise järele!” 6 Juudid ütlesid talle: „Tema veri tulgu meie ja meie laste peale!” Siis Pilaatus kutsus kokku vanemad ja kirjatundjad, preestrid ja leviidid ning ütles neile omavahel olles: „Ärge tehke nõnda! Ma ei ole teie süüdistuses leidnud midagi, mis oleks surma väärt, et ta oleks haigeid ravinud ja hingamispäeva rikkunud.”
24
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
7 Preestrid ja leviidid vastasid Pilaatusele: „Caesari elu nimel, kui keegi on jumalateotaja, siis on ta surma väärt; aga see mees on teotanud Issandat!” 8 Siis käskis maavalitseja taas juutidel kohtumajast välja minna, kutsus Jeesuse ja ütles talle: „Mis ma pean sinuga tegema?” 9 Jeesus vastas talle: „Tee nõnda, nagu on kirjutatud!” 10 Pilaatus küsis temalt: „Kuidas see on kirjutatud?” 11 Jeesus ütles talle: „Mooses ja prohvetid on ennustanud minu kannatustest ja ülestõusmisest.” 12 Seda kuuldes said juudid pahaseks ja ütlesid Pilaatusele: „Miks sa enam tahad kuulata selle mehe jumalateotust?” 13 Pilaatus ütles neile: „Kui need sõnad teile tunduvad jumalateotusena, siis võtke ta ja tooge oma kohtusse ning mõistege tema üle kohut oma Seaduse järgi!” 14 Juudid vastasid Pilatusele: „Meie Seadus ütleb, et ta peab saama kolmkümmend üheksa hoobi, aga kui ta sel viisil Issandat teotab, siis visatakse ta kividega surnuks.” 15 Pilaatus ütles neile: „Kui tema kõne oli jumalateotus, siis proovige teda oma Seaduse järgi!” 16 Juudid ütlesid Pilaatusele: „Meie Seadus keelab kedagi surmata; me tahame, et ta risti löödaks, sest ta on ristisurma ära teeninud.” 17 Pilaatus ütles neile: „Teda ei sobi risti lüüa; piitsutagu ta vaid ja saadegu minema!” 18 Aga kui maavalitseja vaatas kohalviibijate ja juutide peale, nägi ta paljusid juute nutmas ja ütles juutide ülempreestritele: „Kõik rahvas ei soovi tema surma.” 19 Juutide vanemad vastasid Pilaatusele: „Meie ja kõik rahvas oleme siia tulnud just selleks, et ta peaks surema.” 20 Pilaatus ütles neile: „Miks ta peaks surema?” 21 Nemad ütlesid talle: „Sest ta ütleb enese olevat Jumala Poja ja Kuninga.” 5. peatükk 1 Aga Nikodeemos, üks juut, seisis maavalitseja ees ja ütles: „Õige kohtunik, ma palun sind, et sa annaksid mulle vaba voli rääkida paar sõna.” 2 Pilaatus ütles talle: „Räägi!” 3 Nikodeemos ütles: „Ma olen kõnelnud juutide vanemate ja kirjatundjate ja preestrite ja leviitide ja kogu juutide hulgaga nende koguduses: Mida te tahate selle mehega teha?” 4 Ta on mees, kes on teinud palju kasulikke ja aulisi imesid, milliseid ükski inimene maa peal pole kunagi varem teinud ega tee ka tulevikus. Laske ta minna ja ärge tehke talle halba; kui ta tuleb Jumalalt, siis tema imed (imelised tervendamised) jätkuvad; aga kui need on inimestelt, siis lähevad need tühja. 5 Nõnda tegi Mooses, kui Jumal ta Egiptusesse läkitas, vaarao, Egiptuse kuninga ees imeteod, mis Jumal tal käskis; ja kuigi selle maa võlurid Jannes ja Jambres tegid oma maagiaga samu imetegusid, mida Mooses tegi, ei suutnud nad siiski teha kõiki neid, mida tema tegi. 6 Ja imeteod, mida võlurid tegid, ei olnud Jumalast, nagu te teate, kirjatundjad ja variserid; vaid need, kes neid tegid, hukkusid ja kõik, kes neid uskusid. 7 Ja nüüd laske see mees minna, sest need imeteod, mille pärast te teda süüdistate, on Jumalast ja ta ei ole surma väärt. 8 Juudid ütlesid siis Nikodeemosele: „Kas sina oled tema jünger ja pead tema poolt kõnesid?” 9 Nikodeemos ütles neile: „Kas maavalitseja on ka tema jüngriks saanud ja peab tema eest kõnesid? Kas Caesar ei ole teda sellesse kõrgesse ametisse pannud?” 10 Aga kui juudid seda kuulsid, värisesid nad ja krigistasid Nikodeemose peale hambaid ning ütlesid talle: „Võta sa tema õpetus vastu tõena ja olgu sul osa Kristusega!” 11 Nikodeemos vastas: „Aamen, ma võtan vastu tema õpetuse ja oma osa temaga, nõnda nagu te olete öelnud.” 12 Siis tõusis püsti üks teine juut ja palus maavalitsejalt luba teda paar sõna kuulata. 13 Ja maavalitseja ütles: „Räägi, mida sa tahad!”
25
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
14 Ja ta ütles: „Ma lamasin kolmkümmend kaheksa aastat Jeruusalemma lambatiigi ääres, vaevlesin suures haiguses ja ootasin tervenemist, mille peaks tooma ingli tulek, kes mingil ajal vett segas; ja igaüks, kes esimesena pärast vee segamist tiiki astus, sai terveks, ükskõik mis haiguses ta oli. 15 Ja kui Jeesus nägi mind seal virelevat, küsis ta minult: „Kas sa tahad terveks saada?” Mina vastasin: „Isand, mul ei ole kedagi, kes mind tiiki aitaks, kui vesi keerleb.” 16 Ja ta ütles mulle: „Tõuse üles, võta oma voodi ja kõnni!” Ja ma sain kohe terveks, võtsin oma voodi ja kõndisin. 17 Juudid ütlesid siis Pilaatusele, meie isandale maavalitsejale: „Küsi temalt, mis päeval ta oma haigusest terveks sai?” 18 Nõtru vastas: „See oli hingamispäeval.” 19 Juudid ütlesid Pilaatusele: „Kas me ei öelnud, et ta tervendas hingamispäeval ja ajas kurje vaime välja kurjade vaimude ülema abil?” 20 Siis astus välja üks teine juut ja ütles: „Ma olen pime ja kuulen hääli, aga ei näe kedagi. Ja kui Jeesus mööda läks, kuulsin ma rahvahulka mööda minevat ja küsisin, mis seal on?” 21 Nad ütlesid mulle, et Jeesus läheb mööda. Siis ma hüüdsin ja ütlesin: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!” Ja tema jäi seisma ja käskis mind enda juurde tuua ning ütles mulle: „Mida sa tahad?” 22 Ma ütlesin: „Issand, et ma nägemise tagasi saaksin!” 23 Ta ütles mulle: „Saa jälle oma silmad tagasi!” Ja kohe ma nägingi ning järgnesin talle rõõmustades ja tänades. 24 Üks teine juut tuli välja ja ütles: „Ma olin pidalitõbine ja tema tegi mind terveks üksnes sõnaga, öeldes: Ma tahan, saa puhtaks!” Ja ma sain varsti oma pidalitõvest puhtaks. 25 Ja teine juut astus välja ja ütles: „Ma olen kõver, aga tema on mind oma sõnaga õigeks teinud.” 26 Ja üks naine nimega Veronica ütles: „Mind on kaksteist aastat vaevanud verejooks ja ma puudutasin tema kuue äärt, ja varsti lakkas mu verejooks.” 27 Juudid ütlesid siis: „Meil on seadus, et naist ei tohi tunnistajaks olla.” 28 Ja pärast muud ütles üks teine juut: „Ma nägin Jeesust koos oma jüngritega pulma kutsutuna ja Galilea Kaanas oli veinipuudus.” 29 Ja kui kogu vein oli ära joodud, käskis ta teenijatel täita kuus seal olevat potti veega ja nad täitsid need ääreni ning ta õnnistas neid ja muutis vee veiniks ja kõik inimesed jõid, olles sellest imest üllatunud. 30 Ja teine juut astus esile ja ütles: „Ma nägin Jeesust Kapernauma sünagoogis õpetamas. Ja sünagoogis oli mees, kellel oli kuri vaim, ja ta hüüdis: „Jäta mind rahule! Mis meil sinuga tegemist on, Jeesus Naatsaretlane? Kas sa oled tulnud meid hävitama? Ma tean, et sina oled Jumala Püha!” 31 Ja Jeesus noomis teda ning ütles: „Ole vait, rüve vaim, ja mine inimesest välja!” Ja kohe tuli ta temast välja ega teinud talle mingit kahju. 32 Ja üks variser rääkis ka järgmist: „Ma nägin Jeesuse juurde tulevat suurt hulka inimesi Galileast ja Juudamaalt ja rannikult ja paljudest Jordani ümberkaudsetest paikadest ja palju haigeid, ja ta tegi nad kõik terveks. 33 Ja ma kuulsin rüvedaid vaime hüüdvat ja ütlevat: „Sina oled Jumala Poeg!” Ja Jeesus keelas neid kõvasti, et nad teda ei teeks teatavaks. 34 Pärast seda ütles teine mees, nimega Centurio: „Ma nägin Jeesust Kapernaumas ja palusin teda ning ütlesin: Issand, mu teener on kodus halvatuna maas.” 35 Ja Jeesus ütles mulle: „Ma tulen ja teen ta terveks!” 36 Aga mina ütlesin: Issand, ma ei ole väärt, et sa mu katuse alla tuleksid, vaid ütle ainult sõna, ja mu teener saab terveks. 37 Ja Jeesus ütles mulle: „Mine oma teed, ja nõnda nagu sa uskusid, nõnda sündigu sulle!” Ja mu teener sai terveks selsamal tunnil.
26
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
38 Siis ütles üks aadlik mees: „Mul oli Kapernaumas poeg, kes oli suremas. Ja kui ma kuulsin, et Jeesus oli tulnud Galileasse, siis ma läksin ja palusin teda, et ta tuleks mu kotta ja teeks mu poja terveks, sest ta oli suremas. 39 Ta ütles mulle: „Mine oma teed, su poeg elab!” 40 Ja mu poeg sai terveks selsamal tunnil. 41 Lisaks neile hüüdsid ka paljud teised juudid, nii mehed kui naised, ja ütlesid: „Tema on tõesti Jumala Poeg, kes parandab kõiki haigusi ainult sõnaga ja kellele kurjad vaimud täielikult alluvad!” 42 Mõned neist ütlesid veel: „See vägi ei saa tulla kelleltki muult kui Jumalalt.” 43 Pilaatus ütles juutidele: „Miks kurjad vaimud ei allu teie arstidele?” 44 Mõned neist ütlesid: „Kurjade vaimude allutamine ei saa tulla mujalt kui Jumalalt.” 45 Teised aga ütlesid Pilaatusele, et ta oli Laatsaruse surnuist üles äratanud, kui see oli neli päeva hauas olnud. 46 Seda kuuldes ütles maavalitseja värisedes juutide hulgale: „Mis kasu teil on süütu vere valamisest?” 6. peatükk 1 Siis Pilatus kutsus kokku Nikodeemose ja need viisteist meest, kes ütlesid, et Jeesus ei ole sündinud hoorusest, ja küsis neilt: „Mida ma peaksin tegema? Rahva seas on lärm tulemas?” 2 Nad ütlesid talle: „Meie ei tea; las vaatavad need, kes lärmi teevad!” 3 Siis Pilaatus kutsus taas rahvahulga kokku ja ütles neile: „Te teate, et teil on kombeks, et ma lasen teile paasapühal vabaks ühe vangi. 4 Mul on üks tuntud vang, mõrvar, kelle nimi on Barabas, ja Jeesus, keda hüütakse Kristuseks, kelles ma ei leia midagi, mis surma vääriks; kelle neist te siis tahate, et ma teile vabaks annaksin? 5 Nad kõik hüüavad ja ütlevad: „Lase meile vabaks Barabas!” 6 Pilaatus ütles neile: „Mis ma siis pean tegema Jeesusega, keda hüütakse Kristuseks?” 7 Nad kõik vastasid: „Löödagu ta risti!” 8 Nad hüüdsid taas ja ütlesid Pilaatusele: „Sa ei ole keisri sõber, kui sa selle mehe vabaks lased? Sest ta on enese öelnud Jumala Pojaks ja kuningaks. Aga kas teie tahate, et temast saaks kuningas, mitte keiser?” 9 Siis Pilaatus sai täis viha ja ütles neile: „Teie rahvas on ikka mässaja olnud ja teie olete ikka nende vastu, kes teile on teeninud?” 10 Juudid vastasid: „Kes on need, kes meile on kasulikud olnud?” 11 Pilaatus vastas neile: „Teie Jumal, kes teid päästis egiptlaste raskest orjusest ja viis teid üle Punase mere otsekui kuiva maa, toitis teid kõrbes manna ja vutilihaga, tõi teid kaljust vett välja ja andis teile taevast käsuõpetuse, 12 Te ärritasite teda kõigiti ja ihaldasite enestele valatud vasikat ning kummardasite seda ja ohverdasite sellele ning ütlesite: „Need on sinu jumalad, Iisrael, kes sind Egiptusemaalt välja tõid, 13 Sellepärast teie Jumal tahtis teid hävitada, aga Mooses palus teie eest ja teie Jumal kuulis teda ning andis teie süü andeks. 14 Pärast seda te vihastasite oma prohvetite, Moosese ja Aaroni, peale ja tahtsite neid tappa, kui nad põgenesid kogudusetelki, ja te nurisesite alati Jumala ja tema prohvetite vastu. 15 Ja ta tõusis oma kohtujärjelt ja tahtis välja minna; aga kõik juudid hüüdsid: „Meie tunneme kuningaks keisrit, mitte Jeesust!” 16 Aga kui see inimene oli sündinud, tulid targad ja tõid talle kingitusi; kui Heroodes seda kuulis, ehmus ta väga ja tahtis ta tappa. 17 Kui ta isa seda teada sai, põgenes ta koos tema ja ta ema Maarjaga Egiptusesse. Heroodes, kuuldes tema sünnist, tahtis ta tappa ja läkitas käskjalad ning lasi tappa kõik lapsed Petlemmas ja kogu selle ümbruses, kaheaastased ja nooremad. 18 Seda kuuldes lõi Pilaatus kartma ja käskis rahvahulgal vaikida, sest need lärmasid, ning ütles Jeesusele: „Kas sina oled siis kuningas?”
27
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
19 Kõik juudid vastasid Pilatusele: „Tema on seesama, keda Heroodes tahtis tappa.” 20 Siis Pilaatus võttis vett, pesi rahva ees käsi ja ütles: „Ma olen süüta selle õige mehe verest; vaadake ise!” 21 Juudid vastasid ja ütlesid: „Tema veri tulgu meie ja meie laste peale!” 22 Siis käskis Pilaatus Jeesuse enese ette tuua ja rääkis temaga nõnda: 23 Su oma rahvas süüdistab sind kuningaks tegemises; seepärast mina, Pilatus, mõistan sind endiste valitsejate seaduste järgi piitsutada; ja et sind esmalt seotakse, seejärel riputatakse ristile sinna kohta, kus sa praegu vangis oled; ja sinuga koos kaks kurjategijat, kelle nimed on Dimas ja Gestas. 7. peatükk 1 Siis Jeesus läks välja õuelt ja kaks röövlit koos temaga. 2 Ja kui nad jõudsid paika, mida hüütakse Kolgataks, võtsid nad Jeesuse riided seljast ja vöötasid ta linase riidega, panid talle pähe okaskrooni ja andsid talle kätte pilliroo. 3 Ja samal kombel tegid nad kahe röövliga, kes koos temaga risti löödi, Dimas tema paremale ja Gestas vasakule käele. 4 Aga Jeesus ütles: „Minu Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad.” 5 Ja nad jagasid ta riided ning loosisid ta kuue pärast. 6 Samal ajal seisid rahvahulgad seal ja ülempreestrid ja juutide vanemad pilkasid teda ning ütlesid: „Teisi ta päästis, päästku nüüd iseennast, kui ta saab; kui ta on Jumala Poeg, siis tulgu ta nüüd ristilt maha!” 7 Ka sõdurid pilkasid teda, võtsid äädikat ja sappi ja pakkusid talle juua ning ütlesid talle: „Kui sa oled juutide kuningas, siis päästa ennast!” 8 Siis võttis üks sõdur Longinus oda ja torkas sellega ta külje sisse ning peagi tuli välja verd ja vett. 9 Ja Pilatus kirjutas ristile pealkirja heebrea, ladina ja kreeka tähtedega, nimelt: „See on juutide kuningas.” 10 Aga üks kahest röövlist, kes koos Jeesusega risti löödi, nimega Gestas, ütles Jeesusele: „Kui sina oled Kristus, siis päästa ennast ja meid!” 11 Aga röövel, kes oli risti löödud tema paremale käele, kelle nimi oli Dimas, vastas ja noomis teda ning ütles: „Kas sina, kes oled mõistetud sellisele karistusele, ei karda Jumalat? Meie saame küll õiglaselt oma tegude eest karistuse, aga mis kurja on Jeesus teinud?” 12 Pärast seda oigamist ütles ta Jeesusele: „Issand, pea mind meeles, kui sa tuled oma riiki!” 13 Jeesus vastas ja ütles talle: „Tõesti, ma ütlen sulle, et täna oled sa minuga paradiisis!” 8. peatükk 1 Ja oli umbes kuues tund ja pimedus oli kogu maa peal üheksanda tunnini. 2 Ja kui päike oli varjus, vaata, templi eesriie rebenes ülalt alla; ja ka kaljud rebenesid ja hauad avanesid ning paljude pühade ihud, kes magasid, tõusid üles. 3 Umbes üheksandal tunnil hüüdis Jeesus valju häälega ja ütles: „Hely, Hely, lama zabactani?” See on tõlgenduses: „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa oled mind maha jätnud?” 4 Pärast seda ütles Jeesus: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!” Ja seda öeldes ta heitis hinge. 5 Aga kui pealik nägi, et Jeesus nõnda hüüdes hinge heitis, ülistas ta Jumalat ja ütles: „See mees oli tõesti õige!” 6 Ja kõik seal seisvad inimesed olid seda nähes üliväga ehmunud ja mõeldes juhtunule, lõid endale vastu rinda ning pöördusid tagasi Jeruusalemma linna. 7 Sajandiülem läks maavalitseja juurde ja jutustas temale kõik, mis oli juhtunud. 8 Ja kui ta seda kõike kuulis, oli ta väga kurb; 9 Ja kutsus juudid kokku ning ütles neile: „Kas te olete näinud päikesevarjutuse imet ja muud, mis sündis Jeesuse surma ajal?” 10 Kui juudid seda kuulsid, vastasid nad maavalitsejale: „Päikesevarjutus toimus oma tavapärasel viisil.”
28
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
11 Kõik need, kes olid Kristuse tuttavad, seisid eemal, nagu ka naised, kes olid Jeesusega Galileast kaasas käinud, ja nägid kõike seda. 12 Ja vaata, üks mees Arimaatiast, nimega Joosep, kes oli ka Jeesuse jünger, aga mitte avalikult, kartes juute, tuli maavalitseja juurde ja palus maavalitsejat, et see annaks talle loa Jeesuse ihu ristilt maha võtta. 13 Ja maavalitseja andis talle loa. 14 Ja Nikodeemos tuli, tuues endaga kaasa umbes sada naela mürri ja aaloe segu; ja nad võtsid Jeesuse pisaratega ristilt maha ja mässisid ta linastesse riidesse koos lõhnaainetega, nagu juutide matmiskomme on, 15 Ja nad panid ta uude hauakambrisse, mille Joosep oli ehitanud ja lasknud raiuda kaljust, kuhu polnud veel kedagi pandud, ja veeretasid hauakambri uksele suure kivi. 9. peatükk 1 Kui ülekohtused juudid kuulsid, et Joosep oli Jeesuse surnukeha kerjanud ja matnud, otsisid nad üles Nikodeemuse ja need viisteist meest, kes olid maavalitseja ees tunnistanud, et Jeesus ei sündinud hooruse läbi, ning teisi häid inimesi, kes olid tema vastu häid tegusid teinud. 2 Aga kui nad kõik endid juutide kartuses peitsid, ilmus neile Nikodeemos üksi ja ütles: „Kuidas saavad sellised inimesed sünagoogi minna?” 3 Juudid vastasid talle: „Kuidas sina, kes sa oled Kristuse liitlane, julgesid sünagoogi minna? Olgu su saatus temaga teispoolsuses!” 4 Nikodeemos vastas: „Aamen, olgu mul osa temaga tema riigis!” 5 Samuti Joosep tuli juutide juurde ja küsis neilt: „Miks te olete minu peale vihased, et ma palun Jeesuse Pilaatuse ihu? Vaata, ma panin ta oma hauda ja mähkisin ta puhtasse linasesse ja panin kivi haua ukse ette. 6 Mina olen tema vastu õigesti käitunud, aga teie olete seda õiget inimest ülekohtuselt kohutanud, kui te ta risti lööte, talle äädikat juua annate, okaskrooniks kroonite, ta ihu piitsadega rebite ja tema veresüü iseenda peale laskte. 7 Seda kuuldes sattusid juudid rahutuks ja ehmusid ning võtsid Joosepi kinni ja käskisid ta enne hingamispäeva vahi alla võtta ja seal hoida kuni hingamispäeva lõpuni. 8 Ja nad ütlesid talle: „Tunnista üles, sest praegu ei ole luba sulle halba teha enne nädala esimest päeva.” Aga me teame, et sind ei peeta matust väärt, vaid me anname su liha taeva lindudele ja maa loomadele. 9 Joosep vastas: „See kõne on nagu uhke Koljati kõne, kes teotas elavat Jumalat, rääkides Taaveti vastu. Aga teie, kirjatundjad ja õpetajad, teate, et Jumal ütleb prohveti kaudu: „Minu päralt on kättemaks ja ma tasun teile kätte kurjaga, mis on sama suur kui see, millega te mind ähvardasite!” 10 Jumal, kelle te olete ristile riputanud, võib mind teie käest päästa. Kõik teie kurjus pöördub teie peale tagasi. 11 Sest maavalitseja ütles käsi pestes: „Ma olen puhas selle õige mehe verest!” Aga teie vastasite ja hüüdsite: „Tema veri tulgu meie ja meie laste peale! Nõnda nagu te olete öelnud, hukkuge igaveseks!” 12 Kui juutide vanemad neid sõnu kuulsid, said nad väga vihaseks ja võtsid Joosepi kinni ning panid ta aknata kambrisse, sulgesid ukse ja panid lukule pitseri. 13 Ja Annas ja Kaifas panid sellele valvuri ning pidasid preestrite ja leviitidega nõu, et nad kõik pärast hingamispäeva kokku tuleksid, ja nad arutasid, millise surmaga Joosepi hukata. 14 Kui nad seda olid teinud, käskisid ülemad Annas ja Kaifas Joosepi välja tuua. 10. peatükk 1 Kui kogu kogudus seda kuulis, imetlesid ja hämmastusid nad, sest nad leidsid kambri lukult sama pitseri, aga Joosepit nad ei leidnud. 2 Siis Hannas ja Kaifas läksid välja. Ja kui kõik imetlesid Joosepi lahkumist, vaata, siis üks sõduritest, kes hoidis Jeesuse hauda, kõneles rahvahulga ees.
29
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
3 Jeesuse haua valvamise ajal sündis maavärin ja me nägime Jumala inglit hauakivi ära veeretavat ja sellele istuvat. 4 Ja tema pale oli nagu välk ja ta rüü nagu lumi; ja me olime hirmust otsekui surnud. 5 Ja me kuulsime inglit Jeesuse haua juures naistele ütlevat: „Ärge kartke! Ma tean, et te otsite Jeesust, kes risti löödi; ta on üles tõusnud, nõnda nagu ta ennustas.” 6 Tulge ja vaadake paika, kuhu ta pandi, ja minge kohe ning öelge ta jüngritele, et ta on surnuist üles tõusnud, ja ta läheb teie eele Galileasse; seal te näete teda, nõnda nagu ta teile ütles. 7 Siis kutsusid juudid kokku kõik sõdurid, kes Jeesuse hauda valvasid, ja küsisid neilt: „Kes on need naised, kellega ingel rääkis? Miks te neid kinni ei võtnud?” 8 Sõdurid vastasid ja ütlesid: „Me ei tea, kes need naised olid; pealegi oleme hirmust surnud, kuidas me siis oleksime saanud need naised kinni võtta?” 9 Juudid ütlesid neile: „Nii tõesti kui Issand elab, me ei usu teid!” 10 Sõdurid vastasid juutidele ja ütlesid: „Kui te nägite ja kuulsite Jeesust tegemas nii palju tunnustähti ega uskunud teda, kuidas te siis võite uskuda meid? Te ütlete õigesti: nii tõesti kui Issand elab, sest Issand elab tõesti!” 11 Me oleme kuulnud, et te lukustasite Joosepi, kes Jeesuse surnukeha mattis, kambrisse ja sulgesite selle luku taha. Kui te selle avasite, ei leidnud te teda sealt. 12 Tooge siis Joosep, kelle te kambrisse valve alla panite, ja meie toome Jeesuse, keda me hauas valvasime. 13 Juudid vastasid ja ütlesid: „Meie toome esile Joosepi, teie aga tooge esile Jeesuse!” Joosep on ju oma linnas Arimaatias. 14 Sõdurid vastasid: „Kui Joosep on Arimatias ja Jeesus Galileas, siis me kuulsime inglit naistele seda teatavat. 15 Seda kuuldes lõid juudid kartma ja ütlesid isekeskis: „Kui see peaks avalikuks saama, siis usuvad kõik Jeesusesse.” 16 Siis kogusid nad suure summa raha ja andsid selle sõduritele, öeldes: „Öelge rahvale, et Jeesuse jüngrid tulid öösel, kui te magasite, ja varastasid Jeesuse surnukeha ära. Ja kui maavalitseja Pilaatus sellest kuuleb, siis me lepime temaga ja päästame teid.” 17 Sõdurid võtsid siis raha ja rääkisid nii, nagu juudid olid neid käskinud, ja nende jutt levis rahva seas. 18 Aga üks preester Piinees, kooliõpetaja Aada ja leviit nimega Ageus, need kolm, tulid Galileast Jeruusalemma ja teatasid ülempreestritele ja kõigile sünagoogides viibijatele, öeldes: 19 Me nägime Jeesust, kelle te risti lõite, Õlimäel oma üheteistkümne jüngriga rääkimas ja nende keskel istuvat ning neile ütlemas: 20 Minge välja kogu maailma, kuulutage evangeeliumi kõigile rahvastele, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel; ja igaüks, kes usub ja saab ristitud, päästetakse. 21 Ja kui ta seda oma jüngritele oli öelnud, nägime me teda taevasse minevat. 22 Kui ülempreestrid, vanemad ja leviidid seda kuulsid, ütlesid nad neile kolmele mehele: „Andke au Iisraeli Jumalale ja tunnistage temale, kas see on tõsi, mida te ütlete olevat näinud ja kuulnud!” 23 Nemad vastasid ja ütlesid: „Nii tõesti kui elab meie isade Issand, Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, nõnda nagu me kuulsime Jeesust oma jüngritega rääkimas ja nõnda nagu me nägime teda taevasse minevat, nõnda me oleme teile rääkinud tõtt.” 24 Ja need kolm meest vastasid veel ja ütlesid, lisades need sõnad: „Kui me ei tunnistaks sõnu, mida me kuulsime Jeesust rääkimas ja et me nägime teda taevasse tõusmas, siis oleksime süüdi patus.” 25 Siis tõusid kohe püsti ülempreestrid, hoides käes käsuraamatut ja vannutasid mehi, öeldes: „Te ei tohi enam edaspidi kuulutada neid asju, mida te olete rääkinud Jeesusest!” 26 Ja nad andsid neile suure summa raha ja läkitasid nendega kaasa ka teisi, et nad saadaksid nad nende kodumaale, et nad mingil juhul ei jääks Jeruusalemma. 27 Siis kogunesid kõik juudid ja väljendasid suurt muret ning ütlesid: „Mis see erakordne asi on, mis on sündinud Jeruusalemmas?”
30
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
28 Aga Hannas ja Kaifas lohutasid neid ning ütlesid: „Miks peaksime uskuma Jeesuse haua valvajaid, kes meile rääkisid, et ingel veeretas kivi haua ukselt?” 29 Võib-olla olid ta jüngrid neile seda rääkinud ja raha andnud, et nad seda räägiksid, ning viisid ise ära Jeesuse surnukeha. 30 Pealegi pidage meeles, et võõramaalastele ei tohiks au anda, sest ka nemad võtsid meilt palju raha ja on meile selle eest rääkinud vastavalt juhistele, mis me neile andsime. Nad peavad olema ustavad kas meile või Jeesuse jüngritele. 11. peatükk 1 Nikodeemos tõusis püsti ja ütles: „Te ütlete õigesti, Iisraeli lapsed! Te olete kuulnud, mida need kolm meest on vandunud Jumala Seaduse juures, kes ütlesid: „Me oleme näinud Jeesust rääkimas oma jüngritega Õlimäel ja me oleme näinud teda taevasse minevat.” 2 Ja pühakiri õpetab meile, et õnnistatud prohvet Eelija võeti taevasse ja kui prohvetijüngrid Elisalt küsisid: „Kus on meie isa Eelija?”, vastas Eliisa neile, et ta võeti taevasse. 3 Ja prohvetijüngrid ütlesid temale: „Võib-olla on vaim ta kandnud mõnele Iisraeli mäele, sealt me ehk leiame ta.” Ja nad palusid Eliisat ja ta käis nendega kolm päeva ringi, aga nad ei leidnud teda. 4 Ja nüüd kuulge mind, Iisraeli pojad, ja läkitagem mehi Iisraeli mägedesse, et vaim poleks Jeesuse ära kandnud, ja sealt me ehk leiame ta ja saame rahule jääda. 5 Nikodeemose nõu oli kõigile rahvale meeltmööda ja nad läkitasid mehi Jeesust otsima, aga ei leidnud teda. Ja need tulid tagasi ja ütlesid: „Me käisime kõikjal ringi, aga ei leidnud Jeesust, aga Joosepi me leidsime tema linnast Arimaatias.” 6 Seda kuuldes olid ülemad ja kogu rahvas rõõmsad ning kiitsid Iisraeli Jumalat, et Joosep oli leitud, sest nad olid sulgenud ta kambrisse ja ei leidnud enam üles. 7 Ja kui nad olid suure rahvakogu kokku kogunud, küsisid ülempreestrid: „Kuidas me peaksime Joosepi eneste juurde tooma, et me temaga räägiksime?” 8 Ja nad võtsid paberitüki, kirjutasid talle ja ütlesid: „Rahu olgu sinuga ja kogu su perega! Me teame, et oleme eksinud Jumala ja sinu vastu. Palun külastage meid, oma isasid, sest me olime täiesti üllatunud teie põgenemisest vanglast. 9 Me teame, et me pidasime sinu vastu pahatahtlikku nõu ja et Issand hoolitses sinu eest ning Issand ise päästis sind meie sepitsuste eest. Rahu olgu sulle, Joosep, kes sa oled austatud kogu rahva seas. 10 Ja nad valisid Joosepi sõpradest seitse ja ütlesid neile: „Kui te Joosepi juurde jõuate, siis tervitage teda rahus ja andke talle see kiri!” 11 Kui mehed siis Joosepi juurde jõudsid, tervitasid nad teda rahumeelselt ja andsid talle kirja. 12 Ja kui Joosep oli selle lugenud, ütles ta: „Kiidetud olgu Issand Jumal, kes mind päästis Iisraeli laste käest, et nad ei saanud mu verd valada! Kiidetud olgu Jumal, kes mind oma tiibade all on kaitsnud!” 13 Ja Joosep andis neile suud ja viis nad oma kotta. Järgmisel päeval istus Joosep eesli selga ja läks koos nendega Jeruusalemma. 14 Ja kui kõik juudid seda kuulsid, läksid nad talle vastu ja hüüdsid: „Rahu olgu su tulekuga, isa Joosep!” 15 Sellele vastas ta: „Issanda heakäeke olgu kogu rahvaga!” 16 Ja nad kõik andsid talle suud; ja Nikodeemos viis ta oma koju, olles korraldanud suure pidusöögi. 17 Aga järgmisel päeval, kui oli valmistuspäev, ütlesid Hannas, Kaifas ja Nikodeemos Joosepile: „Tunnista Iisraeli Jumala ees pattu ja vasta meile kõigile küsimustele, mida me sulle esitame!” 18 Me oleme väga mures, et sa Jeesuse surnukeha matsid ja et me ei leidnud sind enam kambrisse lukustades ja me oleme sellest ajast peale, kuni selle korrani, mil sa meie seas ilmud, kartnud. Seepärast jutusta meile Jumala ees kõik, mis on sündinud. 19 Siis Joosep vastas ja ütles: „Te panite mind valmistuspäeval hommikuni vangi.” 20 Aga kui ma keset ööd palvetades seisin, ümbritses maja neli inglit; ja ma nägin Jeesust päikesekiirena ning kukkusin hirmust maha.
31
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
21 Aga Jeesus haaras mu käest kinni, tõstis mu maast üles ja kaste piserdati mu peale; aga ta pühkis mu nägu, suudles mind ja ütles mulle: „Ära karda, Joosep; vaata minu poole, sest see olen mina!” 22 Siis ma vaatasin talle otsa ja ütlesin: „Rabbuuni Elias!” Tema vastas mulle: „Mina ei ole Elias, vaid Jeesus Naatsaretlane, kelle keha sa matsid.” 23 Ma ütlesin talle: „Näita mulle hauda, kuhu ma su panin!” 24 Siis Jeesus võttis mu käest kinni ja juhatas mind paika, kuhu ma ta panin, ja näitas mulle linased riided ja salvrätiku, mille ma ta pähe panin. Siis ma teadsin, et see on Jeesus, ja kummardasin teda ning ütlesin: „Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel!” 25 Jeesus võttis mul jälle käest kinni, juhatas mind Arimaatiasse mu koju ja ütles mulle: „Rahu olgu sulle, aga ära mine oma majast välja enne neljakümnendat päeva, sest mina pean minema oma jüngrite juurde.” 12. peatükk 1 Aga kui ülempreestrid seda kõike kuulsid, hämmastusid nad ja langesid näoli maha nagu surnud ning karjusid üksteisele: „Mis erakordne tunnustäht see on, mis on sündinud Jeruusalemmas? Me tunneme Jeesuse isa ja ema. 2 Ja üks leviit ütles: „Ma tean paljusid tema sugulasi, jumalakartlikke inimesi, kes on harjunud ohverdama Iisraeli Jumalale templis palvetega ohvreid ja põletusohvreid.” 3 Ja ülempreester Siimeon võttis ta oma käte vahele ja ütles talle: „Issand, nüüd sa lased oma sulase rahus minna oma sõna mööda, sest mu silmad on näinud sinu päästet, mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste ees: valgust paganaile ja au oma rahvale Iisraelile.” 4 Samal kombel õnnistas Siimeon Maarjat, Jeesuse ema, ja ütles temale: „Ma tunnistan sulle sellest lapsest, et tema on seatud paljude langemiseks ja tõusmiseks ning tähiseks, mille vastu räägitakse.” 5 Jah, ka sinu enda hinge läbistab mõõk ja paljude südamete mõtted saavad ilmsiks. 6 Siis ütlesid kõik juudid: „Läksime sõna nende kolme mehe juurde, kes ütlesid end näinud teda Õlimäel jüngritega rääkimas.” 7 Pärast seda küsisid nad neilt, mida nad olid näinud. Ja nemad vastasid ühel meelel: „Iisraeli Jumala ees me kinnitame, et me nägime Jeesust Õlimäel oma jüngritega rääkimas ja taevasse üles minemas. 8 Siis viisid Annas ja Kaifas nad eraldi kohtadesse ja küsitlesid neid eraldi; ja kõik tunnistasid ühel meelel tõtt ja ütlesid: „Nad on Jeesust näinud.” 9 Siis ütlesid Annas ja Kaifas: „Meie Seadus ütleb: Iga asi kinnitatakse kahe või kolme tunnistaja sõnaga.” 10 Aga mida me oleme öelnud? Õnnistatud Eenok oli Jumalale meelepärane ja Jumala sõna läbi võeti ta ära; ja õnnistatud Moosese matmispaik on teada. 11 Aga Jeesus anti Pilaatuse kätte, piitsutati, krooniti okastega, sülitati tema peale, torgati odaga läbi, löödi risti, suri ristil ja maeti maha ning auväärne Joosep mattis tema keha uude hauda ja tunnistab, et nägi teda elusana. 12 Ja pealegi on need mehed tunnistanud, et nad nägid teda Õlimäel jüngritega rääkimas ja taevasse üles minemas. 13 Siis Joosep tõusis püsti ja ütles Annasele ja Kaifasele: „Teid võib õigustatult üllatada, et teile on räägitud Jeesuse elusolemisest ja taevasse läimisest.” 14 On tõepoolest üllatav, et ta mitte ainult ise surnuist üles ei tõuse, vaid äratab haudadest üles ka teisi, keda paljud Jeruusalemmas on näinud. 15 Ja kuulake mind nüüd natuke: me kõik tundsime õndsat Siimeoni, ülempreestrit, kes võttis Jeesuse templis imikuna oma käte vahele. 16 Sel samal Siimeonil oli kaks poega, kelle surma ja matustel me kõik viibisime. 17 Minge siis ja vaadake nende hauakambreid, sest need on lahti ja nad on üles tõusnud! Ja vaata, nad on Arimaatia linnas ja veedavad koos aega jumalateenistustel. 18 Mõned on küll kuulnud nende hääli palves, aga nad ei taha kellegagi rääkida, vaid jäävad tummaks nagu surnud.
32
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
19 Aga lähme nende juurde ja käitume nende suhtes kogu vajaliku lugupidamise ja ettevaatlikkusega. Ja kui me suudame nad vande alla panna, siis ehk jutustavad nad meile mõningaid oma ülestõusmise saladusi. 20 Kui juudid seda kuulsid, rõõmustasid nad väga. 21 Siis läksid Annas ja Kaifas, Nikodeemos, Joosep ja Gamaaliel Arimaatiasse, aga ei leidnud neid haudadest, vaid käisid mööda linna ringi ja sidusid nad põlvili nende jumalateenistuse ajal. 22 Ja nad tervitasid neid kõige aupaklikkuse ja Jumala ees aukartusega ning viisid nad Jeruusalemma sünagoogi. Ja nad sulgesid väravad ning võtsid Issanda Seaduse raamatu. 23 Ja pannes selle nende kätte, vandusid nad Jumala, Issanda ja Iisraeli Jumala juures, kes rääkis meie isadele Seaduse ja prohvetite kaudu ja ütles: „Kui te usute Jeesust, kes teid surnuist üles äratas, siis öelge meile, mida te olete näinud ja kuidas te surnuist üles äratati!” 24 Seda kuuldes värisesid Siimeoni kaks poega Charinus ja Lenthius, ehmusid ja oigasid; samal ajal vaatasid nad taeva poole ja tegid keelel sõrmedega ristimärgi. 25 Ja nad rääkisid kohe ning ütlesid: „Andke meile igaühele paber ja me kirjutame teile üles kõik, mida me oleme näinud!” Ja igaüks neist istus maha ja kirjutas, öeldes: 13. peatükk 1 Oo Issand Jeesus ja Isa, kes oled Jumal ja ka surnute ülestõusmine ja elu, anna meile luba kuulutada Sinu saladusi, mida me pärast surma nägime, mis kuuluvad Sinu ristile; sest me oleme vandunud Sinu nime juures. 2 Sest sa oled keelanud oma sulastel avaldada saladusi, mis sinu jumaliku väega põrgus korda saadi. 3 Kui meid koos oma isadega pandi põrgu sügavusse, pimeduse mustusesse, ilmus sinna äkki päikese kuldne värvus ja seda paika valgustas tohutu lillakas valgus. 4 Peagi pärast seda rõõmustas Aadam, kogu inimkonna isa, koos kõigi patriarhide ja prohvetitega ning ütles: „See valgus on igavese valguse autor, kes on lubanud meid igavesse valgusesse viia.” 5 Siis hüüdis prohvet Jesaja ja ütles: „See on Isa ja Jumala Poja valgus minu ettekuulutuse järgi, kui ma elasin maa peal!” 6 Sebuloni maa ja Naftali maa teisel pool Jordanit, rahvas, kes käis pimeduses, nägi suurt valgust; ja neile, kes elasid surmavarju maal, on valgus tõusnud. Ja nüüd on ta tulnud ja valgustanud meid, kes istusime surmas. 7 Ja kui me kõik rõõmustasime meile paistva valguse üle, tuli meie isa Siimeon meie sekka, õnnitles kogu rahvast ja ütles: „Austagu Issandat Jeesust Kristust, Jumala Poega!” 8 Keda ma võtsin templis imikuna sülle ja Püha Vaimu mõjutusel ütlesin talle ning tunnistasin: 1 „Nüüd on mu silmad näinud sinu päästet, mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste ees, valgust paganate valgustamiseks ja oma rahva Iisraeli auks.” 9 Seda kuuldes rõõmustasid kõik pühad, kes olid põrgu sügavuses. 10 Seejärel tuli välja üks väike erak ja kõik küsisid temalt: „Kes sa oled?” 11 Tema vastas: „Mina olen hüüdja hääl kõrbes, Ristija Johannes, Kõigekõrgema prohvet, kes käis enne tema tulekut teed valmistamas ja oma rahvale pääste tunnetust andeksandmiseks.” 12 Ja mina, Johannes, kui ma nägin Jeesust enda juurde tulevat, Püha Vaimu läbi juhituna, ütlesin ma: „Vaata, see on Jumala Tall, vaata, see, kes võtab ära maailma patud!” 13 Ja ma ristisin ta Jordani jões ja nägin Püha Vaimu tuvi kujul tema peale laskuvat ja kuulsin häält taevast ütlevat: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” 14 Ja nüüd, kui ma tema ees käisin, tulin ma siia alla, et teile teada anda, et Jumala Poeg külastab järgmisena meid ja tuleb meie juurde, kes oleme pimeduses ja surmavarjus, otsekui koit kõrgusest. 14. peatükk 1 Aga kui esimene inimene, meie isa Aadam, kuulis, et Jeesus oli ristitud Jordanis, hüüdis ta oma pojale Setile ja ütles:
33
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
2 Kuuluta oma poegadele, patriarhidele ja prohvetitele, kõike seda, mida sa kuulsid peainglilt Miikaelilt, kui ma läkitasin sind paradiisi väravatesse paluma Jumalat, et ta võiaks mu pead, kui ma haige olen. 3 Siis Set astus patriarhide ja prohvetite lähedale ning ütles: „Mina, Set, kui ma palvetasin Jumala poole Paradiisi väravate juures, nägin Issanda inglit Miikaeli mulle ilmuvat ja ütlevat: „Mind on sinu juurde läkitanud Issand; mind on määratud juhtima inimkehi.” 4 Ma ütlen sulle, Set, ära palu Jumalat pisarates ega anu temalt halastuspuu õli, millega võida oma isa Aadamat tema peavalu vastu; 5 Sest sa ei saa seda mingil juhul kätte enne viimset päeva ja aegu, nimelt enne kui on möödunud viis tuhat viissada aastat. 6 Siis tuleb Kristus, Jumala halastavaim Poeg, maa peale, et äratada üles Aadama inimkeha ja samal ajal äratada üles surnukehad, ning kui ta tuleb, ristitakse ta Jordanis: 7 Seejärel võiab ta oma halastuse õliga kõiki neid, kes temasse usuvad; ja tema halastuse õli jätkub tulevastele põlvedele, neile, kes on sündinud veest ja Pühast Vaimust igaveseks eluks. 8 Ja kui sel ajal tuleb Jumala halastavaim Poeg, Kristus Jeesus, maa peale, juhatab ta meie isa Aadama paradiisi, halastuse puu juurde. 9 Kui kõik patriarhid ja prohvetid Setilt kõike seda kuulsid, rõõmustasid nad veelgi enam. 15. peatükk 1 Kui kõik pühad rõõmustasid, vaata, surmavürst ja pealik Saatan ütles põrguvürstile: 2 Valmistuge vastu võtma Jeesust Naatsaretlast ennast, kes kiitles end olevat Jumala Poeg, kuid oli surmakartlik mees ja ütles: „Mu hing on surmani kurb.” 3 Pealegi tegi ta mulle ja paljudele teistele palju kahju; sest need, keda ma tegin pimedaks ja lonkavaks, ja need, keda ma piinasin mitmete deemonitega, tegi ta terveks oma sõnaga; jah, ja need, keda ma sulle surnuna tõin, võtab ta sinult jõuga ära. 4 Selle peale vastas põrguprints Saatanale: „Kes on see nii võimas prints, kes ometi kardab surma?” 5 Sest kõik maa vägevad alistuvad minu võimule, keda sa oma väega oled alistanud. 6 Aga kui ta oma inimlikust loomusest on nii võimas, siis kinnitan ma sulle tõena, et ta on oma jumalikust loomusest kõikvõimas ja ükski inimene ei saa tema väele vastu panna. 7 Kui ta siis ütles, et ta kartis surma, kavatses ta sind lõksu meelitada ja see jääb sulle igaveseks õnnetuks. 8 Saatan vastas ja ütles põrguvürstile: „Miks sa kahtlesid ja kardad vastu võtta Jeesust Naatsaretist, nii oma kui ka minu vaenlast?” 9 Aga mina kiusasin teda ja õhutasin oma vana rahvast, juute, tema vastu innukalt ja vihaselt? 10 Ma teritasin oda tema kannatusteks; ma segasin sapi ja äädika ning käskisin tal seda juua; ma valmistasin ette risti, et ta risti lööks, ja naelad, et need läbistaksid Iibese käed ja jalad; ja nüüd, kui tema surm on lähedal, toon ma ta siia, allutatuna nii sulle kui ka endale. 11 Siis põrgu vürst vastas ja ütles: „Sa ütlesid mulle just äsja, et ta võttis mu käest surnud vägisi ära.” 12 Need, keda siin hoiti, kuni nad peaksid jälle maa peal elama, viidi siit ära mitte nende endi väel, vaid Jumalale esitatud palvete läbi, ja nende kõikvõimas Jumal võttis nad minult ära. 13 Kes siis on see Jeesus Naatsaretlane, kes oma sõnaga on surnud minult ära võtnud ilma Jumala poole palveta? 14 Võib-olla on see sama, kes viis minult ära Laatsaruse, kui ta oli neli päeva surnud ja haises ning mädanes, ja keda ma olin surnud inimesena omanud, ometi äratas ta oma väega ellu. 15 Saatan vastas põrguvürstile: „See on seesama, Jeesus Naatsaretlane.” 16 Kui põrguvürst seda kuulis, ütles ta temale: „Ma vannutan sind minu ja sinu võimu juures, et sa teda minu juurde ei tooks!” 17 Sest kui ma kuulsin tema sõna väest, värisesin hirmust ja kogu mu jumalakartmatu seltskond oli samal ajal häiritud;
34
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
18 Ja me ei suutnud Laatsarust kinni pidada, vaid ta raputas end ja lahkus kohe kõigi õeluse märkidega meie juurest; ja maa, kus Laatsaruse surnukeha oli, ajas ta peagi elusalt välja. 19 Ja ma tean nüüd, et tema on Kõigeväeline Jumal, kes võib selliseid asju teha, kes on vägev oma valitsuses ja vägev oma inimlikus loomuses, kes on inimkonna Päästja. 20 Ära siis too teda siia, sest ta laseb vabaks kõik need, keda ma uskmatuse all vangis hoian ja nende pattude ahelatega seotuna hoian, ja juhatab nad igavesse ellu. 16. peatükk 1 Ja samal ajal kui Saatan ja põrguvürst omavahel nõnda vestlesid, kostis äkki hääl nagu kõuekõmin ja tuulte kohin, mis ütles: „Tõstke oma väravad üles, oo te vürstid; ja tõuske üles, oo igavesed väravad, ja Aukuningas astub sisse!” 2 Kui põrguvürst seda kuulis, ütles ta Saatanale: „Tagane minu juurest ja lahku mu elupaikadest! Kui sa oled vägev sõdalane, siis võitle Aukuningaga! Aga mis sul temaga pistmist on?” 3 Ja ta ajas ta välja ta elupaikadest. 4 Ja prints ütles oma jumalakartmatutele ametnikele: „Sulgege julmuse vaskväravad ja kinnitage need raudriividega ning võidelge vapralt, et meid ei võetaks vangi!” 5 Aga kui kõik pühade hulk seda kuulis, rääkisid nad valju vihaga põrgu vürstile: 6 Ava oma väravad, et Aukuningas saaks sisse tulla! 7 Ja jumalik prohvet Taavet hüüdis, öeldes: „Kas ma maa peal olles tõesti ei ennustanud ja öelnud: Oh, et inimesed kiitksid Issandat tema headuse ja tema imetegude eest inimlastele?” 8 Sest ta on murdnud vaskväravad ja raiunud katki raudriivid. Ta on nad võtnud nende süüteo pärast ja nende ülekohtu pärast on neid vaevatud. 9 Pärast seda on teine prohvet, nimelt püha Jesaja, samal kombel rääkinud kõigile pühakutele: kas ma ei ennustanud teile õigesti, kui ma elasin maa peal? 10 Surnud ärkavad ellu ja tõusevad üles need, kes on oma haudades, ja hõiskavad need, kes on maa peal, sest kaste, mis tuleb Issandalt, toob neile pääste. 11 Ja ma ütlesin teises kohas: „Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?” 12 Kui kõik pühad kuulsid neid asju, mida Jesaja oli rääkinud, ütlesid nad põrguvürstile: „Ava nüüd oma väravad ja võta ära oma raudriivid, sest sa oled nüüd seotud ja sul pole võimu!” 13 Siis kostis suur hääl, otsekui kõuekõmin, mis ütles: „Tõstke oma väravad, vürstid, ja tõuske üles, te põrgu väravad, et Aukuningas läheks sisse!” 14 Põrguprints kuulis sama häält kordamas ja hüüdis, nagu oleks ta midagi teadmatust tundnud: „Kes on see Aukuningas?” 15 Taavet vastas põrguvürstile ja ütles: „Ma saan aru selle hääle sõnadest, sest ma rääkisin neid tema vaimu läbi. Ja nüüd, nagu ma eespool olen öelnud, ütlen ma sulle: Issand on tugev ja vägev, Issand on vägev lahingus! Tema on Au Kuningas ja tema on Issand taevas ja maa peal. 16 Ta on vaadanud alla, et kuulda vangide oigamist ja vabastada need, kes on määratud surmale. 17 Ja nüüd, sa räpane ja haisev põrguprints, ava oma väravad, et Aukuningas saaks sisse astuda; sest tema on taeva ja maa Issand. 18 Kui Taavet seda rääkis, ilmus vägev Issand inimese kujul ja valgustas neid kohti, mis enne olid olnud pimeduses, 19 Ja murdis katki ahelad, mida varem ei saanud murda, ja oma võitmatu väega nuhtles neid, kes istusid ülekohtu tõttu sügavas pimeduses ja patu tõttu surmavarjus. 17. peatükk 1 Seda kuuldes valdasid jumalakartmatut Surma ja tema julmi ametnikke oma kuningriikides hirm, kui nad nägid valguse selgust, 2 Ja Kristus ise ilmus äkitselt nende elupaikadesse; siis nad hüüdsid ja ütlesid: „Me oleme sinu poolt seotud; sa paistad tahtvat meid Issanda ees segadusse ajada.”
35
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
3 Kes sa oled, kui sul pole mingeid rikutuse märke peale selle särava välimuse, mis on sinu suuruse täielik tõestus, millest sa ometi ei paista hoolivat? 4 Kes sa oled, nii võimas ja nii nõrk, nii suur ja nii väike, armetu ja ometi esimese astme sõdur, kes sa suudad käskida teenri näol nagu tavaline sõdur? 5 Auhiilguse Kuningas, surnud ja elus, ehkki kord ristil tapetud? 6 Kes sa lamasid surnult hauas ja tulid elusalt alla meie juurde, ja sinu surmas värisesid kõik olendid ja kõik tähed liikusid, ja nüüd on sul vabadus surnute seas ja sa tekitad segadust meie leegionides? 7 Kes oled sina, kes sa vabastad vangid, keda pärispatu ahelates hoidsid, ja tood nad tagasi nende endisesse vabadusse 8 Kes sina oled, kes sa levitad nii aulist ja jumalikku valgust nende üle, kes patu pimedusest pimedaks tehti? 9 Samal kombel valdasid sama õudus kõiki kuradileegione ja nad hüüdsid kõige alistuvama hirmuga ning ütlesid: 10 Kust see tuleb, oo sina, Jeesus Kristus, et sa oled nii võimas ja majesteetlikult auline mees, nii särav, et sul pole plekki, ja nii puhas, et sul pole süütegu? Sest see madalam maailm, mis siiani oli meile allutatud ja kust me andi saime, ei ole meile kunagi varem sellist surnud meest saatnud, ei ole kunagi saatnud selliseid kingitusi põrguvürstidele. 11 Kes sa siis oled, kes sa sellise julgusega meie elupaikadesse astud ja mitte ainult ei karda meid ähvardada suurimate karistustega, vaid püüad ka kõiki teisi päästa ahelatest, milles me neid hoiame? 12 Võib-olla oled sina see Jeesus, kellest Saatan just meie vürstile rääkis, et sa ristisurma läbi saad surma võimu alla? 13 Siis tallates surma jalge alla Aukuningas, haaras kinni põrguvürsti, võttis temalt kogu võimu ja viis meie maise isa Aadama endaga kaasa oma auhiilgusesse. 18. peatükk 1 Siis põrguvürst võttis Saatana kinni ja ütles talle suure vihjega: „Oo sina hävinguvürst, Beltsebuli lüüasaamise ja pagendamise looja, Jumala inglite põlgus ja kõigi õigete inimeste jäledus! Mis ajendas sind niimoodi tegutsema? 2 Sa tahtsid risti lüüa Au Kuninga ja tema hävitamise kaudu lubasid meile väga suuri eeliseid, aga rumalana ei teadnud sa, mida sa tegid. 3 Sest vaata nüüd, et Jeesus Naatsaretlane oma aulise jumalikkuse säraga ajab minema kõik pimeduse ja surma kohutavad jõud; 4 Ta on lõhkunud meie vanglad ülalt alla, lasknud lahti kõik vangid, vabastanud kõik kinniseotud ja kõik, kes varem oma piinade raskuse all oigasid, on nüüd meid teotanud ja me oleme justkui nende palvete läbi lüüa saanud. 5 Meie jumalakartmatud valitsused on alistatud ja ükski osa inimkonnast pole enam meie võimu all, kuid teisalt trotsivad nad kõik meid julgelt; 6 Kuigi varem ei julgenud surnud kunagi meie vastu ülbelt käituda ega vangidena mitte ühelgi juhul rõõmsad olla. 7 Oo, Saatan, sa kõigi õelate vürst, jumalakartmatute ja hüljatute isa, miks sa peaksid sellist vägitegu proovima, kui meie vangid on seni alati olnud ilma vähimagi lootuseta pääsemisele ja elule? 8 Aga nüüd ei oiga ükski neist iialgi ja ühelgi nende näol pole vähimatki pisaramärki. 9 Oo, Saatana prints, sa põrgulike piirkondade suur hoidja, kõik oma eelised, mis sa keelatud puu ja Paradiisi kaotamisega saavutasid, oled sa nüüd ristipuu läbi kaotanud; 10 Ja kogu sinu õnn lakkas siis, kui sa risti lõid Jeesuse Kristuse, Au Kuninga. 11 Sa oled tegutsenud nii enda kui ka minu huvide vastu, nagu sa peagi näed nende suurte piinade ja lõpmatute karistuste kaudu, mida sa kohe kannatama hakkad. 12 Oo, Saatan, kõige kurjuse vürst, surma looja ja kõige uhkuse allikas, oleksid sa pidanud esmalt uurima Jeesus Naatsaretlase kurje kuritegusid ja siis oleksid sa leidnud, et tal polnud ühtegi surma väärt süüd.
36
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
13 Miks sa julgesid ilma põhjuseta ja õigluseta ta risti lüüa ja tõid meie aladele süütu ja õiglase inimese ning kaotasid seeläbi kõik patused, jumalakartmatud ja ülekohtused inimesed kogu maailmast? 14 Samal ajal kui põrguvürst nõnda Saatanaga rääkis, ütles Aukuningas Belsebubile: põrguvürst, Saatan, prints allub igavesti sinu valitsusele Aadama ja tema õiglaste poegade asemel, kes on minu omad. 19. peatükk 1 Siis sirutas Jeesus oma käe ja ütles: „Tulge minu juurde kõik teie, mu pühad, kes olete loodud minu näo järgi, kes olete hukka mõistetud keelatud vilja puu ja kuradi ja surma poolt; 2 Ela nüüd minu ristipuu juures; kurat, selle maailma vürst, on võidetud ja surm on võidetud. 3 Siis peagi liideti kõik pühad kokku Kõigekõrgema Jumala käe alla ja Issand Jeesus haaras Aadama käest ning ütles talle: „Rahu olgu sulle ja kõigile su õigetele järeltulijatele, kes on minu päralt!” 4 Siis Aadam heitis end Jeesuse jalge ette, pöördus tema poole pisaratega, tasase keelega ja valju häälega ning ütles: 5 Ma ülistan sind, Issand, sest sa oled mind üles tõstnud ega ole pannud mu vaenlasi minu üle rõõmustama. Issand, mu Jumal, ma hüüdsin sinu poole ja sa oled mind terveks teinud. 6 Issand, sa tõid mu hinge hauast välja, sa hoidsid mind elus, et ma ei läheks hauda. 7 Laulge Issandale, kõik tema pühad, ja tänage tema pühaduse mälestust! Sest tema viha kestab vaid hetke, tema heasoov on elu! 8 Samal kombel langesid kõik pühad Jeesuse jalge ette ja ütlesid ühel häälel: „Sina oled tulnud, maailma Lunastaja, ja oled lõpetanud kõik, mis sa oled ette kuulutanud Seaduse ja oma pühade prohvetite läbi.” 9 Sa lunastasid elavad oma ristiga ja tulid meie juurde alla, et ristisurmaga meid päästa põrgust ja oma väega surmast. 10 Oo, Issand, nii nagu Sa oled pannud taevasse oma auhiilguse lipud ja püstitanud maa peale oma lunastuse märgi, oma risti! Nõnda, Issand, pane oma risti võidumärk põrgusse, et surm ei peaks enam meid pidama. 11 Siis sirutas Issand oma käe välja ja tegi ristimärgi Aadama ja kõigi oma pühade peale. 12 Ja haarates Aadamast paremast käest, läks ta põrgust üles ja kõik Jumala pühad järgnesid talle. 13 Siis hüüdis kuninglik prohvet Taavet julgesti ja ütles: 1 „Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid; tema parem käsi ja tema püha käsivars on toonud temale võidu!” 14 Issand on teinud teatavaks oma pääste, ta on oma õiglust avalikult näidanud paganate ees. 15 Ja kogu pühade hulk vastas ning ütles: „See au kuulub kõigile tema pühadele! Aamen! Kiitke Issandat!” 16 Seejärel hüüdis prohvet Habakuk 3: „Sina läksid välja oma rahva päästmiseks, oma rahva päästmiseks!” 17 Ja kõik pühad ütlesid: 4 „Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel, sest Issand on meid valgustanud! See on meie Jumal igavesest ajast igavesti; tema valitseb meie üle igavesti. Aamen.” 18 Samal kombel kuulutasid kõik prohvetid tema kiituse pühi asju ja järgisid Issandat. 20. peatükk 1 Siis hoidis Issand Aadama käest kinni ja andis ta peaingel Miikaeli kätte ning juhatas nad paradiisi, mis oli täis halastust ja auhiilgust. 2 Ja kaks väga vana meest kohtasid neid ja pühakud küsisid neilt: „Kes te olete, kes te pole veel meiega põrgus olnud ja teie kehad on paigutatud paradiisi?” 3 Üks neist vastas ja ütles: „Mina olen Eenok, kes Jumala sõna läbi ära viidi. Ja see mees, kes on minuga, on tisbelane Eelija, kes ära viidi tulistes vankrites.”
37
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
4 Siin me oleme seni olnud ja pole surma maitsnud, aga nüüd oleme Antikristuse tulekul tagasi tulemas, relvastatud jumalike märkide ja imedega, et temaga lahingusse astuda ja Jeruusalemmas tema poolt surma saada ning kolme ja poole päeva pärast uuesti elusalt pilvedesse üles võtta. 5 Ja samal ajal kui püha Eenok ja Eelija seda jutustasid, vaata, tuli teine mees armetuna, kandes õlgadel ristimärki. 6 Ja kui kõik pühad teda nägid, ütlesid nad talle: „Kes sa oled? Su nägu on nagu varga oma ja miks sa kannad risti oma õlgadel?” 7 Tema vastas ja ütles: „Sa ütled õigesti, sest mina olin varas, kes tegi maa peal igasuguseid kurjuseid.” 8 Ja juudid lõid mind koos Jeesusega risti; ja ma nägin neid hämmastavaid asju, mis loodu juures Issanda Jeesuse ristilöömisel sündisid. 9 Ja ma uskusin, et tema on kõigi asjade Looja ja Kõigeväeline Kuningas; ja ma palvetasin tema poole, öeldes: „Issand, pea mind meeles, kui sa tuled oma kuningriiki!” 10 Ta vaatas peagi mu palve peale ja ütles mulle: „Tõesti, ma ütlen sulle, täna oled sa minuga paradiisis!” 11 Ja ta andis mulle selle ristimärgi, öeldes: „Kanna see ja mine Paradiisi; ja kui Paradiisi valvur ingel sind sisse ei lase, siis näita talle ristimärki ja ütle talle: Jeesus Kristus, kes on risti löödud, on mind siia sinu juurde saatnud.” 12 Kui ma seda tegin ja rääkisin paradiisi valvuriinglile kõik need asjad ja ta neid kuulis, avas ta kohe väravad, juhatas mind sisse ja asetas mind paradiisis paremale poole, 13 öeldes: „Jääge siia pisut aega, kuni Aadam, kogu inimkonna isa, läheb sisse kõigi oma poegadega, kes on ristilöödud Jeesuse Kristuse pühad ja õiged sulased.” 14 Kui nad varga käest kõike seda lugu kuulsid, ütlesid kõik patriarhid ühel häälel: „Kiidetud ole sina, Kõigeväeline Jumal, igavese headuse Isa ja halastuse Isa, kes sa oled osutanud sellist soosingut neile, kes tema vastu patustasid, ja sa oled toonud nad paradiisi halastuse alla ning asetanud nad oma rikkalike ja vaimsete varude keskele vaimsesse ja pühasse ellu.“ Aamen. 21. peatükk 1 Need on jumalikud ja pühad saladused, mida me nägime ja kuulsime. Mina, Charinus ja Lenthius ei tohi kuulutada Jumala teisi saladusi, nagu peaingel Miikael meile käskis, 2 öeldes: „Te peate minema mu vendadega Jeruusalemma ja palvetama, kuulutades ja ülistades Jeesuse Kristuse ülestõusmist, sest ta on teid surnuist üles äratanud iseendaga.” 3 Ja te ei tohi kellegagi rääkida, vaid istuge tummadena, kuni saabub aeg, mil Issand lubab teil jutustada tema jumalikkuse saladusi. 4 Peaingel Miikael käskis meil minna teisele poole Jordanit, imelisse ja viljakasse maale, kus on palju neid, kes on koos meiega surnuist üles tõusnud Kristuse ülestõusmise tunnistuseks. 5 Sest meile, kes surnuist üles tõusime, on lubatud vaid kolm päeva, et tähistada meie Issanda paasapüha koos oma vanematega ja tunnistada Kristusest, Issandast, ning meid on ristitud pühas Jordani jões. Ja nüüd ei ole neid keegi näinud. 6 See on kõik, mida Jumal lubas meil teile jutustada; andke siis talle kiitust ja austust ning parandage meelt, siis ta halastab teie peale. Rahu olgu teile Issandalt Jumalalt Jeesuselt Kristuselt ja meie kõikide Päästjalt. Aamen, aamen, aamen. 7 Ja kui nad olid kirjutamise lõpetanud ja kirjutanud kahele eraldi paberilehele, andis Karinos oma kirjutatu Annase, Kaifase ja Gamaalieli kätte. 8 Lenthius andis samuti oma kirjatööd Nikodeemose ja Joosepi kätte; need muutusid kohe ülivalgeteks ega jäänud enam nähtavaks. 9 Aga see, mida nad olid kirjutanud, leidis olevat täiesti kooskõlas, ühes ei olnud ühtegi tähte rohkem ega vähem kui teises.
38
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
10 Kui kogu juutide kogudus kuulis kõiki neid hämmastavaid lugusid Charinusest ja Lenthiusest, ütlesid nad üksteisele: „Tõesti, see kõik on Jumala tehtud ja kiidetud olgu Issand Jeesus igavesest ajast igavesti!” Aamen. 11 Ja nad käisid ringi suure mure, hirmu ja värisemisega ning lõid endale vastu rindu ja läksid igaüks koju. 12 Aga kõik see, mis juudid sünagoogides Jeesusest olid jutustanud, sai Joosepi ja Nikodeemose kaudu kohe maavalitsejale teatavaks. 13 Ja Pilatus kirjutas kõik need sündmused üles ja pani need aruanded oma kohtukoja avalikesse dokumentidesse. 22. peatükk 1 Pärast seda läks Pilaatus juutide templisse ja kutsus kokku kõik ülemad, kirjatundjad ja seadusetundjad ning läks koos nendega templi kabelisse. 2 Ja käskis kõik väravad sulgeda ning ütles neile: „Ma olen kuulnud, et teil on selles templis üks suur raamat; ma palun seepärast, et see minu ette toodaks.” 3 Ja kui toodi suur raamat, mida kandsid neli templiteenrit ja mis oli kaunistatud kulla ja vääriskividega, ütles Pilaatus neile kõigile: „Ma vannutan teid teie isade Jumala nimel, kes selle templi ehitas ja käskis ehitada, et te ei varjaks minu eest tõde!” 4 Te teate kõike, mis selles raamatus on kirjutatud; öelge mulle nüüd, kas te olete Pühakirjast midagi leidnud sellest Jeesusest, kelle te risti lõite, ja millisel maailmaajal ta pidi tulema? Näidake mulle seda. 5 Kui nad olid Hannase ja Kaifase vannutatud, käskisid nad kõigil teistel, kes nendega olid, kabelist välja minna. 6 Ja nad sulgesid templi ja kabeli väravad ning ütlesid Pilaatusele: „Sina, kohtunik, oled meid selle templi ehitamise nimel vandunud, et me kuulutame sulle, mis on tõsi ja õige.” 7 Pärast seda, kui me Jeesuse risti löösime, teadmata, et ta on Jumala Poeg, vaid oletades, et ta teeb oma imetegusid mingi nõiduse abil, kutsusime kokku suure rahvakogunemise sellesse templisse. 8 Ja kui me omavahel arutasime Jeesuse tehtud imetegusid, leidsime palju tunnistajaid oma kodumaalt, kes väitsid, et nad olid teda pärast surma elusana näinud ja et nad olid teda jüngritega vestlemas näinud ning näinud teda taevaste kõrgustesse tõusmas ja sinna sisenemas; 9 Ja me nägime kahte tunnistajat, kelle kehad Jeesus surnuist üles äratas, ja need jutustasid meile paljudest imelikest asjadest, mida Jeesus surnute seas tegi, millest meil on kirjalik jutustus käes. 10 Ja meil on kombeks igal aastal avada see püha raamat koguduse ees ja otsida sealt Jumala nõu. 11 Ja me leidsime seitsmekümnest raamatust esimeses, kus peaingel Miikael räägib esimese inimese, Aadama kolmanda pojaga, loo sellest, et viie tuhande viissada aastat hiljem tuli Kristus, Jumala armsaim Poeg, maa peale, 12 Ja me kaalusime veel, et võib-olla oli tema seesama Iisraeli Jumal, kes rääkis Moosesele: „Sina pead tegema tunnistuslaeka; selle pikkus olgu kaks ja pool küünart, laius poolteist küünart ja kõrgus poolteist küünart.” 13 Nende viie ja poole küünra abil Vana Testamendi laeka ehitamiseks me tajusime ja teadsime, et viie tuhande ja poole (tuhande) aasta pärast pidi Jeesus Kristus tulema laevas ehk kogudusetelgis ihulikult; 14 Ja nii tunnistavad meie pühakirjad, et ta on Jumala poeg ja Iisraeli Issand ja kuningas. 15 Ja kuna meie ülempreestrid pärast tema kannatamist olid hämmastunud tunnustähtedest, mis tema läbi olid tehtud, avasime selle raamatu, et otsida üles kõik põlved Joosepi ja Jeesuse ema Maarja põlveni, arvates ta olevat Taaveti soost, 16 Ja me leidsime loomisloo ja selle, millal Ta tegi taeva ja maa ning esimese inimese Aadama, ja et sellest ajast kuni veeuputuseni oli kaks tuhat kakssada kaksteist aastat. 17 Ja veeuputusest Aabrahamini üheksasada kaksteist. Ja Aabrahamist Mooseseni nelisada kolmkümmend. Ja Moosesest kuningas Taavetini viissada kümme.
39
Jeesuse Kristuse surm, matmine ja ülestõusmine
18 Ja Taavetist Babüloni vangipõlveni viissada aastat. Ja Babüloni vangipõlvest Kristuse lihakssaamiseni nelisada aastat. 19 Kõigi nende summa on viis tuhat ja pool (tuhat). 20 Ja nii paistabki, et Jeesus, kelle me risti lõime, on Jeesus Kristus, Jumala Poeg, tõeline ja Kõigeväeline Jumal. Aamen.
40