Joshua 1. PEATÜKK 1 Pärast Issanda sulase Moosese surma, sündis, et Issand rääkis Moosese teenija Joosuaga, Nuuni pojaga, öeldes: 2 Mu sulane Mooses on surnud; nüüd tõuse üles ja mine üle selle Jordani, sina ja kogu see rahvas sellele maale, mille ma annan neile, Iisraeli lastele! 3 Kõik kohad, kuhu teie tallaga tallate, olen ma teile andnud, nagu ma ütlesin Moosesele. 4 Teie rannik on kõrbest ja sellest Liibanonist kuni suure jõeni, Eufrati jõeni, kogu hetiitide maa ja suure mereni päikeseloojangu poole. 5 Ükski inimene ei saa seista su ees kogu su elupäeva. Nagu ma olin Moosesega, nii olen ka sinuga. Ma ei jäta sind maha ega jäta sind maha. 6 Ole tugev ja julge, sest sa jagad sellele rahvale pärisosaks maa, mille ma tõotasin nende vanematele neile anda. 7 Ole ainult tugev ja väga julge, et sa järgiksid kõike seda seadust, mille mu sulane Mooses sulle käskis: ära pöördu sellest paremale ega vasakule, et sul läheks hästi, kuhu iganes sa lähed. 8 See seaduseraamat ei lahku su suust; vaid mõtiskle selle üle päeval ja öösel, et sa järgiksid kõike, mis seal kirjas on. 9 Kas ma pole sind käskinud? Ole tugev ja julge; ära karda ja ära karda, sest Issand, su Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed. 10 Siis andis Joosua käsu rahvapealikele, öeldes: 11 Minge läbi vägede ja käske rahvast, öeldes: 'Valmistage endale toit! sest kolme päeva pärast peate te minema üle selle Jordani, et minna pärima maad, mille Issand, teie Jumal, annab teile seda pärida. 12 Ja Joosua rääkis ruubenlastele, gaadlastele ja poolele Manasse suguharule, öeldes: 13 Pidage meeles sõna, mille Issanda sulane Mooses teile käskis, öeldes: Issand, teie Jumal, on andnud teile hingamise ja andnud teile selle maa! 14 Teie naised, teie lapsed ja kariloomad jäägu sellele maale, mille Mooses teile andis sellel pool Jordanit; aga te minge relvastatult oma vendade, kõigi vaprate meeste ees, ja aidake neid; 15 Kuni Issand on andnud teie vendadele hingamise, nagu ta on teile andnud, ja nemad on pärinud maa, mille Issand, teie Jumal, neile annab, siis pöörduge tagasi oma pärusmaale ja nautige seda, mille Issanda sulane Mooses teile siinpool Jordanit päikesetõusu ajal andis. 16 Ja nad vastasid Joosuale, öeldes: 'Kõik, mis sa meid käsid, me teeme, ja kuhu sa meid saadad, sinna me läheme.' 17 Nagu me kõiges Moosest kuulsime, nõnda võtame ka sind kuulda. Üksnes Issand, su Jumal, olgu sinuga, nagu ta oli Moosesega. 18 Igaüks, kes mässab su käsu vastu ega kuula su sõnu kõiges, mida sa talle käsid, surmatakse. Ole ainult tugev ja julge! 2. PEATÜKK 1 Ja Joosua, Nuuni poeg, läkitas Sittimist kaks meest salaja luurama, öeldes: "Minge ja vaadake maad, Jeerikot!" Ja
nad läksid ja tulid hoora majja, nimega Raahab, ja jäid sinna öömaja. 2 Ja Jeeriko kuningale teatati: 'Vaata, Iisraeli laste seast tulid siia õhtuti mehi maad uurima. 3 Ja Jeeriko kuningas läkitas Raahabi juurde, öeldes: "Too välja mehed, kes on tulnud sinu juurde ja kes on läinud su majja, sest nad on tulnud kogu maad läbi uurima!" 4 Ja naine võttis need kaks meest, peitis nad ja ütles nõnda: "Minu juurde tulid mehed, aga ma ei tea, kust nad tulid." 5 Ja sündis, et värava sulgemise ajal, kui oli pime, läksid mehed välja. Kuhu mehed läksid, ma ei teadnud. Ajage neid kiiresti taga; sest te saate neist järele. 6 Aga ta oli toonud nad maja katusele ja peitnud need linavartega, mille ta oli katusele pannud. 7 Ja mehed jälitasid neid teed Jordani poole kuni hoovideni; ja niipea, kui need, kes neid jälitasid, olid välja läinud, sulgesid nad värava. 8 Ja enne kui nad pikali heitsid, tuli ta nende juurde katusele; 9 Ja ta ütles meestele: "Ma tean, et Issand on andnud teile selle maa ja et teie hirmutunne on meid tabanud ja et kõik maa elanikud minestavad teie pärast." 10 Sest me oleme kuulnud, kuidas Issand kuivatas teie jaoks Punase mere vee, kui te Egiptusest välja tulite; ja mida te tegite kahe emorlaste kuningaga, kes olid teispool Jordanit, Siihoni ja Ogiga, kelle te hävitasite. 11 Ja niipea, kui me seda kuulsime, sulas meie süda ja teie pärast ei olnud enam julgust üheski inimeses, sest Issand, teie Jumal, on Jumal ülal taevas ja all maa peal. 12 Nüüd ma palun vannuta mulle Issanda juures, kuna ma olen teile headust näidanud, et te teete headust ka minu isakoja vastu ja annate mulle tõelise märgi. 13 ja et te päästate ellu mu isa ja ema ja mu vennad ja õed ja kõik, mis neil on, ja päästate meie elud surmast. 14 Ja mehed vastasid talle: "Meie elu sinu eest, kui sa seda meie asja ei räägi!" Ja kui Issand on meile maa andnud, siis me käitume sinuga lahkelt ja tõeliselt. 15 Siis ta lasi nad nööriga läbi akna alla, sest tema maja oli linnamüüri peal ja ta elas müüril. 16 Ja ta ütles neile: "Minge mäele, et jälitajad teile vastu ei tuleks!" ja peitke end seal kolm päeva, kuni tagaajajad tagasi tulevad. Ja pärast seda võite minna oma teed. 17 Ja mehed ütlesid talle: 'Me jääme laitmatuks sinu vande pärast, mille sa meid vandsid. 18 Vaata, kui me maale tuleme, seo sa selle helepunase lõnga nööri aknasse, millest sa meid alla lasid, ja tood oma isa ja ema ja vennad ja kogu oma isa pere enda juurde. 19 Ja igaühel, kes läheb välja su maja ustest tänavale, tuleb tema veri pea peale ja me oleme süütud; ja igaüks, kes on sinuga majas, olgu tema veri meie pea peal, kui mõni käsi tema peale tuleb. 20 Ja kui sa seda meie asja välja ütled, siis loobume sinu vandest, mida sa oled pannud meid vanduma. 21 Ja ta ütles: "Olgu teie sõnade järgi!" Ja ta saatis nad minema ja nad läksid minema. 22 Ja nad läksid ja tulid mäele ning jäid sinna kolm päeva, kuni tagaajajad tulid tagasi. Ja tagaajajad otsisid neid kogu tee, kuid ei leidnud. 23 Ja need kaks meest pöördusid tagasi, laskusid mäelt alla ja läksid üle ning tulid Joosua, Nuuni poja juurde ja jutustasid talle kõik, mis neile juhtus.