1. Kuningate raamat PEATÜKK 1 1 Kuningas Taavet oli vana ja elatanud ning teda kaeti riietega, aga ta ei saanud sooja. 2 Siis ütlesid ta sulased temale: „Otsitagu mu isandale kuningale üks neitsi ja ta seisku kuninga ees, hellitagu teda ja magagu su süles, et mu isand kuningas saaks sooja!” 3 Siis otsisid nad ilusat neidu kogu Iisraeli paigust ja leidsid sunemlanna Abisagi ning tõid ta kuninga juurde. 4 Ja neiu oli väga ilus ja hellitas kuningat ning teenis teda; aga kuningas ei tundnud teda. 5 Siis Adonija, Haggiti poeg, ülistas ennast ja ütles: „Mina saan kuningaks!” Ja ta hankis enesele vankrid ja ratsanikud ning viiskümmend meest, kes jooksid tema ees. 6 Ja ta isa ei olnud teda kordagi pahaks pannud, öeldes: „Miks sa nõnda tegid?” Ja ta oli ka väga kena mees; ja ta ema tõi ta ilmale pärast Absalomi. 7 Ja ta pidas nõu Joabiga, Seruja pojaga, ja preester Ebjatariga; ja need, kes Adonija järel käisid, aitasid teda. 8 Aga preester Saadok ja Joojada poeg Benaja ja prohvet Naatan ja Simei ja Rei ja Taaveti vägevad mehed ei olnud Adonijaga. 9 Ja Adonija tappis lambaid, veiseid ja nuumloomi Sooheleti kivi juures, mis on En-Rogeli juures, ja kutsus kõik oma vennad, kuningapojad, ja kõik Juuda mehed, kuninga sulased. 10 Aga prohvet Naatanit, Benajat, vägevaid mehi ja oma venda Saalomoni ta ei kutsunud. 11 Siis Naatan rääkis Batsebaga, Saalomoni emaga, öeldes: „Kas sa ei ole kuulnud, et Adonija, Haggiti poeg, on kuningaks saanud, ja meie isand Taavet ei tea seda?” 12 Aga tule nüüd, ma annan sulle nõu, kuidas sa võiksid päästa omaenda hinge ja oma poja Saalomoni hinge. 13 Mine kuningas Taaveti juurde ja ütle temale: Kas sina, mu isand kuningas, ei vandunud oma teenijale, öeldes: Tõesti, su poeg Saalomon saab minu järel kuningaks ja istub minu troonile? Miks siis Adonija valitseb? 14 Vaata, kuni sa seal alles kuningaga räägid, tulen mina sinu järel sisse ja kinnitan su sõnu. 15 Ja Batseba läks kuninga juurde kambrisse; kuningas oli aga väga vana; ja suunemlanna Abisag teenis kuningat. 16 Ja Batseba kummardas ning avaldas kuningale austust. Ja kuningas küsis: „Mida sa tahad?” 17 Ja naine ütles temale: „Mu isand, sa vandusid oma teenijale Issanda, oma Jumala juures ja ütlesid: Tõesti, su poeg Saalomon saab minu järel kuningaks ja istub mu troonile!” 18 Ja nüüd, vaata, Adonija on kuningaks saanud ja sina, mu isand kuningas, ei tea seda, 19 Ta on tapnud palju härgi, nuumloomi ja lambaid ning on kutsunud kõik kuningapojad ja preester Ebjatari ja väepealik Joabi, aga su sulast Saalomoni ta ei ole kutsunud. 20 Ja sina, mu isand kuningas, kogu Iisraeli silmad on sinu peal, et sa neile teada annaksid, kes istub mu isanda kuninga troonile pärast teda. 21 Muidu juhtub, et kui mu isand kuningas läheb magama oma isade juurde, siis mind ja mu poega Saalomoni peetakse süüdlasteks.
22 Ja vaata, kui ta alles kuningaga rääkis, tuli sisse ka prohvet Naatan. 23 Ja kuningale teatati ning öeldi: „Vaata, prohvet Naatan!” Ja kui ta kuninga ette tuli, kummardas ta kuninga ees näoli maha. 24 Ja Naatan ütles: „Mu isand kuningas, kas sa oled öelnud: Adonija saab minu järel kuningaks ja istub minu troonile?” 25 Sest ta on täna alla läinud ja tapnud palju härgi, nuumloomi ja lambaid ning on kutsunud kõik kuningapojad ja väepealikud ja preester Ebjatari; ja vaata, nad söövad ja joovad tema ees ning ütlevad: „Elagu kuningas Adonija!” 26 Mind, su sulast, ja preester Saadokit, ja Joojada poega Benajat ja su sulast Saalomonit ei ole ta kutsunud. 27 Kas mu isand kuningas on seda teinud ja sa pole seda oma sulasele ilmutanud? Kes istub mu isanda kuninga troonile pärast teda? 28 Siis vastas kuningas Taavet ja ütles: „Kutsuge mind Batsebaks!” Ja Batseba tuli kuninga ette ning seisis kuninga ees. 29 Ja kuningas vandus ning ütles: „Nii tõesti kui elab Issand, kes on mu hinge päästnud kõigist hädadest, 30 Nõnda nagu ma sulle vandusin Iisraeli Jumala Issanda juures, öeldes: Tõesti, su poeg Saalomon saab minu järel kuningaks ja istub minu asemel mu troonile! Nõnda ma täna teengi. 31 Siis Batseba kummardas silmili maha, heitis kuninga ette ja ütles: „Mu isand, kuningas Taavet, elagu igavesti!” 32 Ja kuningas Taavet ütles: „Kutsuge mulle preester Saadok ja prohvet Naatan ja Benaja, Joojada poeg!” Ja nad tulid kuninga ette. 33 Ja kuningas ütles neile: „Võtke eneste juurde oma isanda sulased ja pange mu poeg Saalomon mu muula selga ning viige ta alla Giihoni äärde!” 34 Ja preester Saadok ja prohvet Naatan võidku ta seal Iisraeli kuningaks ja puhuge sarve ning hüüdke: „Elagu kuningas Saalomon!” 35 Siis tulge tema järel üles, et ta tuleks ja istuks mu troonile, sest temast saab minu asemel kuningas; ja ma olen pannud tema Iisraeli ja Juuda vürstiks. 36 Ja Benaja, Joojada poeg, vastas kuningale ja ütles: „Aamen! Nõnda ütleb Issand, mu isanda kuninga Jumal!” 37 Nõnda nagu Issand on olnud mu isanda kuningaga, nõnda olgu ta ka Saalomoniga ja tehku tema aujärg suuremaks kui mu isanda kuningas Taaveti aujärg! 38 Siis läksid preester Saadok, prohvet Naatan, Joojada poeg Benaja, kreedid ja pleedid ning panid Saalomoni kuningas Taaveti muula selga ja viisid ta Giihoni äärde. 39 Ja preester Saadok võttis kogudusetelgist õlisarve ja võidis Saalomoni. Ja nad puhusid sarve ning kogu rahvas hüüdis: „Elagu kuningas Saalomon!” 40 Ja kogu rahvas tuli tema järel üles ja rahvas puhus vilepille ning rõõmustas väga, nõnda et maa lõhkes nende häälest. 41 Ja Adonija ja kõik külalised, kes tema juures olid, kuulsid seda, kui nad olid söömise lõpetanud. Ja kui Joab kuulis sarvehäält, küsis ta: „Mis linnast nii palju kära ja kära kostab?” 42 Ja kui ta alles rääkis, vaata, siis tuli preester Ebjatari poeg Joonatan ja Adonija ütles temale: „Tule sisse, sest sa oled vapper mees ja tood häid sõnumeid!” 43 Ja Joonatan vastas ning ütles Adonijale: „Tõesti, meie isand, kuningas Taavet, on pannud Saalomoni kuningaks!”