Vahimees Hesekiel 3:17–21 17 Inimesepoeg, ma olen pannud sind Iisraeli soole vahimeheks; seepärast kuule sõna minu suust ja manitse neid minu poolt! 18 Kui ma ütlen õelale: Sa pead surema!, aga sina ei hoiata teda ega räägi, et hoiatada õelat tema õelalt teelt ja päästa ta elu, siis see õel sureb oma süü pärast, aga tema verd ma nõuan sinu käest. 19 Aga kui sa manitsed õelat ja ta ei pöördu oma õelusest ega oma kurjalt teelt, siis ta sureb oma süüteos, aga sina päästad oma hinge. 20 Ja kui õige mees pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut ja mina panen tema ette komistuskivi, siis ta sureb. Sellepärast et sa ei ole teda hoiatanud, sureb ta oma patus ja tema õigust, mida ta on teinud, ei mäletata, vaid ma nõuan tema verd sinu käest. 21 Aga kui sa hoiatad õiget, et õige ei teeks pattu, siis ta ise ei tee pattu, siis ta jääb tõesti elama, sest ta laseb end hoiatada; ja sina oled päästnud oma hinge.
Hesekiel 33:1–33 1 Ja mulle tuli taas Issanda sõna; ta ütles: 2 Inimesepoeg, räägi oma rahva lastega ja ütle neile: Kui ma toon mõõga mõne maa kallale ja maa rahvas võtab oma rändrahvast mehe ja paneb ta oma vahimeheks, 3 Kui ta näeb mõõka maale tulevat, siis ta puhub sarve ja hoiatab rahvast; 4 Aga kes kuuleb sarvehäält, aga hoiatust ei võta kuulda, ja kui mõõk tuleb ja võtab ta ära, siis on ta veri ta enda pea peal. 5 Ta kuulis sarvehäält, aga ei võtnud hoiatust kuulda; ta veri tulgu tema peale! Aga kes hoiatust võtab, päästab oma hinge. 6 Aga kui vahimees näeb mõõga tulevat, aga ei puhu sarve ja rahvast ei hoiatata, siis kui mõõk tuleb ja võtab kellegi nende seast, siis võetakse ta oma süü pärast ära, aga tema verd nõuan ma vahimehe käest.
1
7 Ja sina, inimesepoeg, olen ma pannud sind Iisraeli soole vahimeheks; seepärast kuuled sa sõna minu suust ja hoiatad neid minu nimel. 8 Kui ma ütlen õelale: „Õela mees, sa pead surema!”, aga sa ei räägi õelat, et teda tema teelt hoiatada, siis see õel sureb oma süü pärast, aga tema verd ma nõuan sinu käest. 9 Aga kui sa manitsed õelat tema teelt pöörduma, aga ta ei pöördu oma teelt ja sureb oma süüteos; sina aga päästad oma hinge. 10 Seepärast, inimesepoeg, räägi Iisraeli sooga: Nõnda te räägite ja ütlete: Kui meie üleastumised ja patud on meie peal ja me nende pärast hääbume, kuidas me siis peaksime elama? 11 Ütle neile: Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei ole mul hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja elaks! Pöörduge, pöörduge oma kurjadelt teedelt! Sest miks te peaksite surema, Iisraeli sugu? 12 Seepärast, inimesepoeg, ütle oma rahva lastele: Õige õiglus ei päästa teda ta üleastumise päeval; õela õelus ei lange tema pärast päeval, mil ta oma õelusest pöördub, ja õige ei saa oma õiguse pärast elada päeval, mil ta patustab. 13 Kui ma ütlen õigele, et ta peab tõesti elama, siis kui ta loodab oma õigusele ja teeb ülekohut, siis ei mäletata enam ühtegi tema õigust, vaid ta peab surema oma ülekohtu pärast, mida ta on teinud. 14 Kui ma ütlen õelale: „Sa pead surema!”, kui ta pöördub oma patust ja teeb, mis on kohus ja õige, 15 Kui õel annab pandi tagasi, annab tagasi, mis ta on röövinud, käib elu seaduste järgi ega tee ülekohut, siis ta tõesti elab, ta ei sure. 16 Ühtegi ta pattu, mida ta on teinud, ei tuletata talle meeldegi; ta on teinud, mis on kohus ja õige, ta peab tõesti elama. 17 Aga su rahva lapsed ütlevad: „Issanda tee ei ole õige!” Aga nende endi tee ei ole õige. 18 Kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut, siis ta sureb selle läbi. 19 Aga kui õel pöördub oma õelusest ja teeb, mis on kohus ja õige, siis ta jääb elama. 20 Aga te ütlete: „Issanda tee ei ole õige!” Mina mõistan kohut igaühe üle tema teed mööda, Iisraeli sugu! 21 Meie vangipõlve kaheteistkümnendal aastal, kümnenda kuu viiendal päeval, tuli minu juurde üks Jeruusalemmast põgenik ja ütles: „Linn on löödud!” 22 Aga Issanda käsi tuli õhtul mu peale, enne kui pääsenu tuli, ja avas mu suu, kuni ta hommikul mu juurde tuli; ja mu suu avanes ja ma ei olnud enam tumm. 23 Siis tuli mulle Issanda sõna ja ta ütles: 24 Inimesepoeg, need, kes elavad Iisraeli maa kõnnumaal, ütlevad ja ütlevad: Aabraham oli üksainus ja päris maa, aga meid on palju, maa on meile pärandiks antud. 25 Seepärast ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Te sööte verd ja tõstate oma silmad oma ebajumalate poole ja valate verd! Kas te peaksite siis pärima maa? 26 Te seisate oma mõõga najal, teete jäledusi ja rüvetate igaüks oma ligimese naist! Ja teie peaksite siis pärima maa? 27 Ütle neile nõnda: Nõnda ütleb Issand Jumal: Nii tõesti kui ma elan, langevad need, kes on kõledates, mõõga läbi ja kes on väljal, annan ma loomadele söödaks ja kes on kindlustes ja koobastes, surevad katku. 28 Sest ma teen maa lagedaks ja tema vägevuse kõrkus lakkab; ja Iisraeli mäed jäävad tühjaks, nii et keegi ei saa sealt läbi käia. 29 Siis nad saavad tunda, et mina olen Issand, kui ma teen maa kõige laastatumaks kõigi nende jäleduste pärast, mida nad on teinud. 30 Ja sina, inimesepoeg, su rahva lapsed räägivad ikka veel sinu vastu seinte ääres ja kodade uste vahel ning räägivad üksteisega, igaüks oma vennaga, öeldes: Tulge ometi ja kuulake, mis sõna see on, mis Issandalt tuleb! 31 Ja nad tulevad su juurde nagu rahvas tuleb ja istuvad su ette nagu minu rahvas ja kuulavad su sõnu, aga nad ei tee nende järgi, sest oma suuga teevad nad palju armastust, aga nende süda ajab ahnust taga.
2
32 Ja vaata, sa oled neile otsekui armas laul, mille esitab meeldiva häälega mees, kes oskab hästi pilli mängida; nad kuulevad su sõnu, aga ei tee nende järgi. 33 Ja kui see sünnib – vaata, see sünnib –, siis nad saavad teada, et nende seas on olnud prohvet.
Vahimehe roll Müüril paiknemine: Nagu muistne valvur vaatetornis, kes märkab vaenlast ja puhub pasunat, kutsuti Hesekiel nägema vaimset ohtu ja lööma häirekella. Hoiatuse edastamine: Ta pidi ütlema õelatele, et nad pöörduksid oma patustelt teedelt.
Vastutuse põhimõte Kui vahimees hoiatab: Kui Hesekiel hoiatas ja rahvas keeldus kuulamast, siis vastutas rahvas ise oma hävingu eest. Kui vahimees ebaõnnestub: Kui Hesekiel ei andnud häirekella, pidas Jumal Hesekieli isiklikult vastutavaks kaotatud elude eest.
Hesekieli 33 salmide kaupa lahtiseletamine 1. osa: Vahimehe kohustus (salmid 1–9) See osa kasutab Hesekieli vaimsete kohustuste kirjeldamiseks elavat kujundit sõjaväe valvest. Salmid 1–3: Stsenaarium. Jumal kirjeldab iidset tava: kui linna ähvardab sissetung, valivad kodanikud müürile mehe. Tema ainus ülesanne on mõõga (vaenlase) suhtes valvel olla ja rahvast hoiatada pasunaga. Salmid 4–5: Rahva vastutus. Kui trompet kõlab ja keegi seda ignoreerib, on tema surm tema enda süü. Nad kuulsid hoiatust ja valisid tegevusetuse. Vastupidi, need, kes hoiatust kuulda võtavad, päästavad oma elu. Salm 6: Vahimehe läbikukkumine. Kui vahimees näeb vaenlast tulemas, aga ei puhu pasunat , võetakse kodanikud ikkagi oma pattude pärast ära, aga Jumal peab vahimeest nende vere eest vastutavaks. Salmid 7–9: Vaimne rakendus. Jumal nimetab Hesekieli selgesõnaliselt Iisraeli koja vahimeheks . Hesekiel peab kuulma sõna Jumala suust ja hoiatama rahvast. Kui Jumal kuulutab õelatele kohtuotsuse ja Hesekiel jääb vait, siis õel sureb, aga Hesekiel mõistetakse süüdi. Kui Hesekiel neid hoiatab ja nad seda ignoreerivad, siis Hesekiel vabastatakse igasugusest süüst. 2. osa: Isiklik vastutus ja arm (salmid 10–20) See osa käsitleb pagendatud iisraellaste meeleheidet ja kirjeldab Jumala tõelist soovi inimkonna jaoks. Salm 10: Rahva meeleheide. Pagulased tunnevad end oma pattude poolt rõhutuna ja küsivad: "Kuidas me siis peaksime elama?" Nad usuvad, et nende kohtuotsus on kivisse raiutud ja pääsu pole.
3
Salm 11: Jumala süda. See on üks kuulsamaid salme Hesekieli raamatus. Jumal kuulutab: „Mul ei ole hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja elaks . “ Ta esitab kirgliku palve: „Pöörduge, pöörduge oma kurjadelt teedelt! Sest miks te peaksite surema, Iisraeli sugu?“ Salmid 12–16: Õigluse dünaamika. Jumal selgitab, et mineviku teod ei garanteeri tulevikku. Kui ajalooliselt õiglane inimene usaldab oma varasemaid heategusid ja pöördub patu poole, siis tema varasem õiglus teda ei päästa. Kui ajalooliselt paheline inimene kahetseb, tagastab varastatud vara ja käib Jumala seaduste järgi, siis tema varasemad patud unustatakse. Ta jääb kindlasti elama. Salmid 17–20: Jumala õiglus. Iisraellased kurdavad, et "Issanda tee ei ole õiglane " : Jumal vastab, et just nende endi teed on ebaõiglased. Ta kordab, et Ta mõistab igaüht kohut tema enda käitumise järgi, rõhutades isiklikku vastutust ühise süü asemel. 3. osa: Jeruusalemma langemise kinnitus (salmid 21–22) See lühike jutustus tähistab Hesekieli teenistuses tohutut pöördepunkti. Salm 21: Uudis saabub. Pagenduse 12. aastal saabub Jeruusalemmast ellujäänu ja toob traagilise uudise: „Linn on löödud. “ See täitub kõik, mida Hesekiel oli aastaid ennustanud. Salm 22: Hesekieli suu avanes. Õhtul enne ellujäänu saabumist oli Jumala käsi Hesekieli peal ja avas ta suu. Seni oli Hesekiel üleloomulikult " tummaks jäänud ", suutis rääkida vaid siis, kui Jumal andis talle otsese ennustuse (Hesekiel 3:26-27). Sellest hetkest alates on tema kõnevõime täielikult taastunud. 4. osa: Kohtumõistmine maale jäänud inimeste üle (salmid 23–29) Jumal käsitleb juutide pettekujutlusi, kellel õnnestus jääda Iisraeli varemetesse. Salmid 24–26: Jäänute ülbus. Varemetesse jäänud inimesed nõuavad maa omandiõigust. Nad väidavad, et kui Aabraham oli vaid üks mees ja päris maa, on neil – nagu paljudel inimestel – sellele veelgi suurem õigus. Jumal vastab, juhtides tähelepanu nende jätkuvatele pattudele: verega liha söömisele, ebajumalakummardamisele ja verevalamisele. Ta küsib: "Kas teie peate maa pärima?" Salmid 27–29: Täielik häving. Jumal tõotab, et need, kes peidavad end varemetes, koobastes ja avamaastikul, surevad mõõga, metsloomade ja katkude läbi. Maa muudetakse täielikuks tühermaaks, et murda nende uhkus. 5. osa: Pinnapealse kuulamise oht (salmid 30–33) Peatükk lõpeb hoiatusega Hesekielile tema populaarse maine kohta pagulaste seas. Salmid 30–32: Meelelahutus vs. Kuulekus. Jumal hoiatab Hesekieli, et inimesed räägivad temast selja taga ja kutsuvad üksteist: „Tulge ometi ja kuulake, mis sõna see on, mis tuleb Issandalt.“ Kuid nad kohtlevad Hesekieli kui ilusa häälega armastuslaulude lauljat . Nad armastavad kuulata tema sõnu meelelahutusena, kuid neil pole mingit kavatsust neid ellu viia, sest nende südamed on ahned. Salm 33: Lõplik tõestus. Jumal järeldab, et kui kõik Hesekieli ennustused lõpuks täituvad, mõistavad need pealiskaudsed kuulajad liiga hilja, et "nende seas on olnud prohvet".
4
Vahimehe kontseptsiooni rakendamine Uues Testamendis Uues Testamendis antakse vahimehe roll ühelt Vana Testamendi prohvetilt üle kristlikele teenijatele, kirikujuhtidele ja usklikele, kes jagavad evangeeliumi. 1. Pastorite ja juhtide vastutus Uues Testamendis kirjeldatakse kirikujuhte kui vaimseid valvureid, kes peavad Jumala ees aru andma oma hoole all olevate hingede eest. Heebrealastele 13:17 "Kuuletage oma juhatajaid ja alistuge neile, sest nemad valvavad teie hingede pärast otsekui need, kes peavad aru andma..." Rakendus: Pastoritel on range kohustus jutlustada kogu tõde – sealhulgas hoiatusi patu ja kohtu kohta –, mitte ainult meeldivaid sõnumeid, peegeldades Hesekieli vastutust. 2. Pauli kaitseargument "Puhtad käed" Apostel Paulus kasutas oma misjonitöö kirjeldamiseks selgesõnaliselt Hesekieli sõnu. Efesose vanematega hüvasti jättes ütles ta: Apostlite teod 20:26–27: "Seepärast tunnistan ma teid täna, et ma olen puhas kõigi inimeste verest . Sest ma ei ole hoidunud teile kuulutamast kogu Jumala tahtmist." Rakendus: Paulus teadis, et kuna ta kuulutas ustavalt evangeeliumi ja hoiatas kõiki, keda ta kohtas, oli ta edukalt "oma hinge päästnud" Hesekieli 33:9 stiilis. 3. Üleskutse vaimsele valvsusele (kõikidele usklikele) Kreeka sõna, mida sageli tõlgitakse kui „valvama“ või „olema valvas“ ( gregoreo ), kasutavad Jeesus ja apostlid sageli, laiendades valvuri mõtteviisi kõigile kristlastele. Markuse 13:37 (Jeesuse käsk): " Ja mida ma teile ütlen, ma ütlen kõigile: valvake ! " 1. Peetruse 5:8: „Olge kained, valvake , sest teie vastane, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi ja otsib, keda neelata!” Rakendus: Uue Testamendi usklikke kutsutakse olema valvurid oma elu, oma perede ja kogukondade üle – jäädes valvsaks vaimse pettuse ja Kristuse teise tulemise suhtes.
5