Aadama ja Eeva teine raamat PEATÜKK 1 1 Kui Luluwa kuulis Kaini sõnu, nuttis ta ja läks oma isa ja ema juurde ning jutustas neile, kuidas Kain oli tapnud oma venna Aabeli. 2 Siis nad kõik karjusid valjusti ja tõstsid häält, lõid endale näkku, puistasid tolmu pähe ja rebisid oma riided lõhki ning läksid välja ja jõudsid paika, kus Aabel tapeti. 3 Ja nad leidsid ta maast lamamas, tapetuna, ja loomad tema ümber; samal ajal kui nad nutsid ja kisendasid selle õige pärast. Tema kehast tuli oma puhtuse tõttu magusate vürtside lõhn. 4 Ja Aadam kandis teda, pisarad mööda nägu voolamas, ja läks Aarete Koopasse, kuhu ta pani ja mässis ta lõhnavate vürtside ja mürriga sisse. 5 Ja Aadam ja Eeva matsid teda suures kurbuses sada nelikümmend päeva. Aabel oli viisteist ja pool aastat vana ja Kain seitseteist ja pool aastat vana. 6 Aga kui Kain oma venna leinaaeg oli lõppenud, võttis ta oma õe Luluwa ja abiellus temaga ilma isa ja ema loata, sest nad ei saanud oma raske südame pärast teda temast eemale hoida. 7 Seejärel läks ta mäe jalamile, eemale aiast, selle paiga lähedale, kus ta oli tapnud oma venna. 8 Ja selles paigas oli palju viljapuid ja metsapuid. Tema õde sünnitas talle lapsi, kes omakorda hakkasid järk-järgult paljunema, kuni nad täitsid selle paiga. 9 Aga Aadam ja Eeva ei saanud pärast Aabeli matuseid kokku seitsme aasta jooksul. Pärast seda jäi Eeva lapseootele ja kui ta oli lapseootel, ütles Aadam temale: „Tule, toome ohvri ja ohverdame selle Jumalale ning palume, et ta annaks meile ilusa lapse, kelles me võiksime leida lohutust ja kelle me saaksime Aabeli õele naiseks panna.” 10 Siis nad valmistasid ohvrianni ja viisid selle altarile ning ohverdasid Issanda ette ja hakkasid Teda anudama, et Ta võtaks nende ohvri vastu ja annaks neile hea järeltulija. 11 Ja Jumal kuulis Aadamat ja võttis tema ohvri vastu. Siis kummardasid Aadam, Eeva ja nende tütar ning tulid alla aarete koopasse ja panid sinna lambi põlema öösel ja päeval Aabeli surnukeha ees. 12 Siis Aadam ja Eeva paastusid ja palvetasid edasi, kuni Eeva sünnituse aeg kätte jõudis, mil ta ütles Aadamale: „Ma tahan minna kaljukoopasse ja sealt last ilmale tuua.” 13 Ja ta ütles: „Mine ja võta oma tütar kaasa, et ta sind teeniks; aga mina jään sellesse aarete koopasse oma poja Aabeli surnukeha ette.” 14 Siis Eeva kuulas Aadamat ja läks koos tütrega, aga Aadam jäi üksi aarete koopasse. PEATÜKK 2 1 Ja Eeva tõi ilmale poja, kes oli täiesti ilus nii näolt kui ka välimuselt; tema ilu oli nagu ta isa Aadama ilu, ometi veelgi ilusam.
2 Siis Eeva lohutust tundis teda nähes ja jäi koopasse kaheksaks päevaks. Siis saatis ta oma tütre Aadama juurde ütlema, et ta tuleks last vaatama ja talle nimi paneks. Aga tütar jäi oma venna surnukeha juurde, kuni Aadam tagasi tuli. Nii tegi ka tema. 3 Aga kui Aadam tuli ja nägi lapse kena välimust, tema ilu ja täiuslikku figuuri, siis ta rõõmustas tema üle ja leidis lohutust Aabeli pärast. Siis ta pani lapsele nimeks Sett, mis tähendab: „Jumal on kuulnud mu palvet ja on mind mu viletsusest päästnud.” Aga see tähendab ka „väge ja tugevust”. 4 Kui Aadam oli lapsele nime pannud, läks ta tagasi aarete koopasse ja ta tütar läks tagasi oma ema juurde. 5 Aga Eeva jäi oma koopasse, kuni nelikümmend päeva sai täis, siis ta tuli Aadama juurde ja tõi endaga kaasa lapse ja tütre. 6 Ja nad jõudsid veejõe äärde, kus Aadam ja ta tütar pesid endid, sest nad olid Aabeli pärast mures; aga Eeva ja laps pesid end puhastuseks. 7 Siis nad tulid tagasi ja võtsid ohvri ning läksid mäele ja ohverdasid selle lapse eest; ja Jumal võttis nende ohvri vastu ja läkitas oma õnnistuse neile ja nende pojale Setile; ja nad tulid tagasi Aarete Koopasse. 8 Aadam ei saanud enam oma naise Eevaga tuttavaks kogu oma eluajal ja neile ei sündinud enam järglasi, vaid ainult need viis: Kain, Luluwa, Aabel, Aklija ja Sett. 9 Aga Set kasvas pikkuses ja jõus ning hakkas tulihingeliselt paastuma ja palvetama. PEATÜKK 3 1 Mis puutub meie isasse Aadamasse, siis seitse aastat pärast seda, kui ta oli oma naisest Eevast lahutatud, kadestas Saatan teda, nähes teda nõnda lahutatud olevat, ja püüdis panna teda jälle temaga elama. 2 Siis Aadam tõusis ja läks üles Aarete Koopa kohale ning magas seal öösiti. Aga niipea kui iga päev valgeks läks, tuli ta koopasse alla, et seal palvetada ja sealt õnnistust saada. 3 Aga õhtu saabudes läks ta koopa katusele ja magas seal üksinda, kartes, et Saatan võiks temast võitu saada. Ja nii ta oligi lahus kolmkümmend üheksa päeva. 4 Siis, kui Saatan, kõige hea vihkaja, nägi Aadamat üksinda paastumas ja palvetamas, ilmus talle ilusa naise kujul, kes tuli ja seisis tema ees neljakümnenda päeva öösel ning ütles talle:-5 "Oo Aadam, sellest ajast peale, kui sa selles koopas elasid, oleme me sinult suurt rahu kogenud ja sinu palved on meieni jõudnud ning me oleme sinu pärast lohutust leidnud." 6 „Aga nüüd, oo Aadam, et sa oled läinud üle koopa lae magama, oleme sinu suhtes kahtlenud ja suur kurbus on meid tabanud sinu lahusoleku pärast Eevast. Aga kui sa oled selle koopa laes, siis su palved valatakse välja ja su süda uitab küljelt küljele.“ 7 „Aga kui sa koopas olid, oli su palve otsekui kogutud tuli; see langes meie juurde ja sa leidsid rahu. 8 „Siis kurvastasin minagi su laste pärast, kes sinust lahutati, ja mu kurbus on suur su poja Aabeli mõrva pärast, sest ta oli õiglane; ja õige mehe pärast kurvastab igaüks. 9 „Aga ma rõõmustasin su poja Seti sünni üle, aga natukese aja pärast kurvastasin ma väga Eeva pärast, sest ta on mu õde. Sest kui Jumal saatis su peale sügava une ja tõmbas ta su küljest välja, tõi ta ka minu koos temaga välja.
Aadama ja Eeva teine raamat
Aga ta ülendas tema, pannes ta sinu juurde, samal ajal kui ta alandas mind.“ 10 „Ma rõõmustasin oma õe üle, et ta sinuga oli. Aga Jumal oli mulle varem lubaduse andnud ja öelnud: „Ära kurvasta! Kui Aadam on läinud Aarete Koopa katusele ja oma naisest Eevast lahku läinud, siis ma läkitan su tema juurde ja sa pead temaga naiseks saama ning talle viis last ilmale tooma, nagu Eeva talle viis last ilmale tõi.“ 11 „Ja nüüd, vaata! Jumala lubadus mulle on täidetud; sest Tema on see, kes saatis mind sinu juurde pulma; sest kui sa minuga abiellud, siis ma sünnitan sulle paremad ja paremad lapsed kui Eeva omad.“ 12 „Sa oled ju alles nooruk, ära lõpeta oma noorust selles maailmas kurbusega, vaid veeda oma nooruse päevi rõõmus ja naudingus. Sest su päevi on vähe ja su katsumusi on palju. Ole tugev, lõpeta oma päevad selles maailmas rõõmustades. Mina tunnen sinust rõõmu ja sina rõõmustad koos minuga sel viisil ja kartmatult.“ 13 „Tõuse siis ja täida oma Jumala käsk,“ astus ta siis Aadama lähedale ja embas teda. 14 Aga kui Aadam nägi, et naine saab temast jagu, palus ta tulihingeliselt Jumalat, et see ta tema käest päästaks. 15 Siis saatis Jumal Aadamale oma Sõna, öeldes: „Oo Aadam, see kuju on see, kes lubas sulle Jumalust ja majesteetlikkust; ta ei ole sinu suhtes soodsas meeleolus, vaid näitab end sulle kord naise kujul; teinekord ingli kujul; kolmaskord mao kujul; ja kolmaskord jumala kujul; aga ta teeb seda kõike ainult selleks, et su hinge hävitada. 16 „Nüüd, oh Aadam, mõistes su südant, olen ma sind mitu korda tema käest päästnud, et näidata sulle, et ma olen halastav Jumal ja et ma soovin sulle head, aga mitte hukatust.” PEATÜKK 4 1 Siis käskis Jumal Saatanal end Aadamale avalikult näidata, omaenda koledal kujul. 2 Aga kui Aadam teda nägi, kartis ta ja värises teda nähes. 3 Ja Jumal ütles Aadamale: „Vaata seda kuradit ja tema koledat pilku ning tea, et tema on see, kes pani sind langema valgusest pimedusse, rahust ja puhkusest vaeva ja viletsusesse. 4 Ja vaata, oo Aadam, teda, kes ütles enda kohta, et ta on Jumal! Kas Jumal saab olla mustanahaline? Kas Jumal saab võtta naise kuju? Kas on kedagi Jumalast tugevamat? Ja kas Teda saab alistada? 5 „Vaata siis, oh Aadam, ja näe teda sinu juuresolekul õhus seotuna, põgenemisvõimetu! Seepärast ütlen ma sulle: ära karda teda; ole edaspidi ettevaatlik ja ole tema suhtes ettevaatlik kõiges, mida ta sulle teeb!” 6 Siis ajas Jumal Saatana Aadama eest ära, keda Ta kinnitas ja kelle südant Ta lohutas, öeldes talle: „Mine alla Aarete Koopasse ja ära lahuta end Eevast; Ma vaigistan sinus kõik loomsed himud.” 7 Sellest tunnist alates see lahkus Aadamast ja Eevast ning nad nautisid rahu Jumala käsul. Aga Jumal ei teinud sama kellelegi Aadama soost, vaid ainult Aadamale ja Eevale. 8 Siis Aadam kummardas Issanda ees, sest too oli ta päästnud ja oma kannatused maha jätnud. Ja ta tuli koopast alla ning elas Eeva juures nagu enne. 9 Sellega lõppesid tema nelikümmend päeva kestnud lahusolek Eevast.
PEATÜKK 5 1 Mis puutub Seti, siis kui ta oli seitsmeaastane, tundis ta head ja kurja ning paastus ja palvetas järjepidevalt ja veetis kõik oma ööd Jumala halastust ja andestust paludes. 2 Ta paastus ka iga päev oma ohvriandi toomisel rohkem kui ta isa, sest ta oli ilusa näoga nagu Jumala ingel. Tal oli ka hea süda ja ta säilitas oma hinge parimad omadused ning seepärast tõi ta iga päev oma ohvri. 3 Ja Jumal oli tema ohvriga rahul, aga Ta oli rahul ka tema puhtusega. Ja nõnda täitis ta Jumala ja oma isa ja ema tahtmist kuni seitsmeaastaseks saamiseni. 4 Pärast seda, kui ta altarilt alla tuli, olles oma ohvri toomise lõpetanud, ilmus talle Saatan ilusa, valgusest särava ingli kujul; tal oli käes valguskepp ja ta ise oli vöötatud valgusvööga. 5 Ta tervitas Sethit kauni naeratusega ja hakkas teda ilusate sõnadega meelitama, öeldes: „Oo Seth, miks sa elad sellel mäel? Sest see on konarlik, täis kive ja liiva ning puid, millel pole head vilja; kõrb ilma asulate ja linnadeta; pole head paika elamiseks. Vaid kõik on kuumus, väsimus ja vaeva.“ 6 Ta ütles edasi: „Aga me elame kaunites paikades, teises maailmas kui see maa. Meie maailm on valgusküllane ja meie olukord on parim; meie naised on ilusamad kui ükski teine; ja ma soovin, oo Seth, et sa abielluksid ühega neist; sest ma näen, et sa oled ilusa välimusega ja sellel maal pole ühtegi naist, kes oleks sulle piisavalt hea. Pealegi on kõik, kes selles maailmas elavad, ainult viis hinge. 7 „Aga meie maailmas on väga palju mehi ja palju neiusid, kõik üks teisest ilusamad. Seepärast soovin ma sind siit ära viia, et sa võiksid näha minu sugulasi ja abielluda, kellega iganes sa soovid.“ 8 "Siis jääd sa minu juurde ja leiad rahu; sa täitud hiilguse ja valgusega, nagu meiegi." 9 "Sa jääd meie maailma ja puhkad sellest maailmast ja selle viletsusest; sa ei tunne enam kunagi nõrkust ega väsimust; sa ei too enam kunagi ohvriandi ega palu halastust; sest sa ei tee enam pattu ega lase end kirgedest mõjutada." 10 „Ja kui sa kuulad, mida ma ütlen, siis sa abiellud ühe mu tütardest; sest meie jaoks pole nii teha patt ega peeta seda ka loomseks ihaks.“ 11 "Sest meie maailmas pole meil Jumalat; vaid me kõik oleme jumalad; me kõik oleme valgusest, taevast, võimsad, tugevad ja aulised." PEATÜKK 6 1 Kui Seth neid sõnu kuulis, oli ta hämmastunud ja pööras oma südame Saatana reetliku kõne poole ning ütles talle: „Kas sa ütlesid, et on loodud veel teine maailm kui see; ja teisi olendeid, mis on ilusamad kui need, mis on selles maailmas?” 2 Ja Saatan ütles: „Jah, vaata, sa oled mind kuulnud, aga ma tahan neid ja nende teid veel tänada sinu kuuldes.” 3 Aga Set ütles talle: „Su kõne hämmastas mind ja sinu kaunis kirjeldus kõigest sellest. 4 „Ometi ei saa ma täna sinuga kaasa minna; mitte enne, kui olen läinud oma isa Aadama ja ema Eeva juurde ning rääkinud neile kõik, mida sa mulle oled öelnud. Kui nad siis annavad mulle loa sinuga kaasa minna, siis ma tulen.“
Aadama ja Eeva teine raamat
5 Sett ütles veel: „Ma kardan midagi teha ilma isa ja ema loata, et ma ei hukkuks nagu mu vend Kain ja nagu mu isa Aadam, kes astusid üle Jumala käsust. Aga vaata, sina tead seda paika; tule ja kohtu minuga siin homme.” 6 Kui Saatan seda kuulis, ütles ta Sethile: „Kui sa räägid oma isale Aadamale, mida ma sulle olen rääkinud, siis ta ei lase sul minuga tulla. 7 Aga kuula mind; ära räägi oma isale ja emale, mida ma sulle olen öelnud; vaid tule täna minuga kaasa meie maailma; kus sa näed ilusaid asju ja naudid seal ennast ning naudid seda päeva minu laste seas, neid vaadates ja rõõmustades; ja rõõmusta ikka rohkem. Siis toon ma su homme tagasi siia paika; aga kui sa tahad pigem minu juures jääda, siis olgu nii." 8 Siis Sett vastas: „Mu isa ja ema vaim ripub mu peal; ja kui ma kasvõi korra nende eest peidan, siis nad surevad ja Jumal peab mind süüdi nende vastu patustamises. 9 „Ja kui nad ei teaks, et ma olen tulnud siia paika oma ohvrit tooma, ei lahuseks nad minust mitte tunnikski; ma ei läheks ka kuhugi teise, kui nad mind ei luba. Aga nad kohtlevad mind väga lahkelt, sest ma tulen kiiresti nende juurde tagasi.“ 10 Siis ütles Saatan temale: „Mis sinuga juhtub, kui sa end nende eest üheks ööks peidad ja koidikul nende juurde tagasi tuled?” 11 Aga Sett, nähes, et mees ikka rääkis ja et mees ei tahtnud temast lahkuda, jooksis ja läks altari juurde, sirutas käed Jumala poole ja palus temalt päästet. 12 Siis saatis Jumal oma Sõna ja needis Saatana, kes tema eest põgenes. 13 Aga Sett oli läinud altari juurde ja mõelnud oma südames nõnda: „Altar on ohvripaik ja Jumal on seal; jumalik tuli hävitab selle; nõnda ei saa Saatan mulle kahju teha ega vii mind sealt ära.” 14 Siis tuli Sett altarilt alla ja läks oma isa ja ema juurde ning teel olles igatses ta kuulda tema häält, sest ta oli mõneks ajaks viibinud. 15 Siis hakkas ta neile jutustama, mis Saatanalt ingli kujul tema peale oli tulnud. 16 Aga kui Aadam kuulis tema lugu, suudles ta tema nägu ja hoiatas teda selle ingli eest, öeldes, et see oli Saatan, kes talle nõnda ilmus. Seejärel võttis Aadam Seti kaasa ja nad läksid Aarete Koopasse ning rõõmustasid seal. 17 Aga sellest päevast alates ei lahkunud Aadam ja Eeva temast kunagi, ükskõik kuhu ta ka ei läinud, olgu siis ohvri või millegi muu pärast. 18 See tunnustäht sündis Setile, kui ta oli üheksa-aastane. PEATÜKK 7 1 Kui meie isa Aadam nägi, et Set oli siira südamega, soovis ta, et ta abielluks, et vaenlane talle uuesti ei ilmuks ja teda ei võidaks. 2 Ja Aadam ütles oma pojale Setile: „Ma soovin, mu poeg, et sa abielluksid oma õe Akliaga, Aabeli õega, et ta tooks sulle lapsi, kes täidaksid maa, vastavalt Jumala meile antud lubadusele. 3 "Ära karda, mu poeg, selles pole midagi häbiväärset. Ma soovin, et sa abielluksid, kartuses, et vaenlane sind ei võida." 4 Sett aga ei tahtnud abielluda, vaid isa ja ema sõnakuulelikkusest ei lausunud ta sõnagi.
5 Ja Aadam pani ta Akliale naiseks. Ja too oli viisteist aastat vana. 6 Aga kui ta oli kahekümneaastane, sündis talle poeg, kellele ta pani nimeks Enos; ja siis sündis talle peale tema veel teisi lapsi. 7 Siis Enos kasvas suureks, abiellus ja talle sündis Keenan. 8 Ka Kainan kasvas üles, abiellus ja sünnitas Mahalaleeli. 9 Need isad sündisid Aadama eluajal ja elasid Aarete Koopa juures. 10 Aadama elupäevi oli üheksasada kolmkümmend aastat ja Mahalaleeli elupäevi sada. Aga kui Mahalaleel suureks kasvas, armastas ta paastumist, palvetamist ja rasket tööd, kuni meie isa Aadama elupäevade lõpp lähenes. PEATÜKK 8 1 Kui meie isa Aadam nägi, et ta lõpp läigib ees, kutsus ta oma poja Seti, kes tuli tema juurde Aarete Koopasse, ja ütles talle: 2 "Oo, Set, mu poeg, too minu juurde oma lapsed ja lastelapsed, et ma saaksin neid enne surma õnnistada." 3 Kui Set kuulis neid sõnu oma isalt Aadamalt, siis ta läks tema juurest ära, valas pisaraid üle näo ja kogus kokku oma lapsed ja lastelapsed ning viis nad oma isa Aadama juurde. 4 Aga kui meie isa Aadam nägi neid enda ümber, nuttis ta, et ta pidi neist lahus olema. 5 Ja kui nad nägid teda nutmas, nutsid nad kõik üheskoos ja langesid tema näole maha, öeldes: „Kuidas sa meist eraldatakse, meie isa? Ja kuidas maa võib sind vastu võtta ja varjata meie silmade eest?” Nõnda nad leinasid palju ja samade sõnadega. 6 Siis õnnistas meie isa Aadam neid kõiki ja ütles Setile pärast seda, kui ta oli neid õnnistanud: 7 "Oo, Seth, mu poeg, sa tead seda maailma – et see on täis kurbust ja väsimust; ja sa tead kõike, mis meile on osaks saanud meie katsumuste kaudu selles. Seepärast käsin ma sind nüüd nende sõnadega: hoida süütust, olla puhas ja õiglane ning usaldada Jumalat; ja mitte toetuda Saatana kõnedele ega ilmutustele, milles ta end sulle näitab." 8 Aga pea neid käske, mis ma sulle täna annan; siis anna need oma pojale Enosele; ja Enos andku see oma pojale Keenanile; ja Keenan oma pojale Mahalaleelile, et see käsk jääks kindlaks kõigi su laste seas. 9 "Oo, Set, mu poeg, niipea kui ma suren, võta mu keha ja täida see mürri, aaloe ja kassiaga ning jäta mind siia sellesse Aarete Koopasse, kus on kõik need märgid, mis Jumal meile aiast andis." 10 "Oo, mu poeg, edaspidi tuleb veeuputus ja uputab kõik olendid ning jätab välja vaid kaheksa hinge. 11 „Aga, oo mu poeg, las need, keda see sel ajal sinu laste seast välja jätab, võtavad mu keha sellest koopast kaasa; ja kui nad on selle kaasa võtnud, siis käsigu vanim nende seas oma lastel mu keha laeva panna, kuni üleujutus on vaibunud ja nad laevast välja tulevad.“ 12 Siis võtavad nad mu keha ja asetavad selle maa peale varsti pärast seda, kui nad on veeuputuse vetest päästetud. 13 Sest paik, kuhu mu keha pannakse, on maa keskpaik; sealt tuleb Jumal ja päästab kõik meie suguvõsad. 14 „Aga nüüd, oo Seth, mu poeg, seisa oma rahva eesotsas; hoolitse nende eest ja valva nende üle Jumala kartuses; ja juhata neid heal teel; käsi neil paastuda Jumalale; ja tee
Aadama ja Eeva teine raamat
neile selgeks, et nad ei tohiks kuulata Saatanat, et ta neid ei hävitaks. 15 „Siis eralda oma lapsed ja lastelapsed Kaini lastest; ära lase neil kunagi nendega seguneda ega neile ligineda ei sõnades ega tegudes!” 16 Siis Aadam lasi oma õnnistuse langeda Setile ja ta lastele ja kõigile ta lastelastele. 17 Seejärel pöördus ta oma poja Seti ja oma naise Eeva poole ning ütles neile: „Hoidke seda kulda, seda viirukit ja seda mürri, mille Jumal on meile tähiseks andnud, sest tulevastel päevadel uputab veeuputus kogu loodu. Aga need, kes lähevad laeva, võtavad kaasa kulla, viiruki ja mürri koos minu kehaga ja panevad kulla, viiruki ja mürri koos minu kehaga maa sisse. 18 „Siis, pika aja pärast, rüüstatakse linn, kus mu keha juurest leitakse kulda, viirukit ja mürri. Aga kui see on ära rikutud, siis võetakse kuld, viiruk ja mürr koos alleshoitud saagiga ja miski neist ei hukku, enne kui tuleb Jumala inimeseks saanud Sõna; kui kuningad need võtavad ja ohverdavad Temale kulda märgiks Tema kuninglikkusest; viirukit märgiks Tema taeva ja maa Jumalaks olemisest; ja mürri märgiks Tema kannatustest. 19 "Samuti külm märgiks sellest, et Ta on võitnud Saatana ja kõik meie vaenlased; viiruk märgiks sellest, et Ta tõuseb surnuist ja ülendatakse kõrgemale kõigest, mis on taevas ja maa peal; ja mürr märgiks sellest, et Ta joob kibedat sappi ja tunneb Saatana põrgu valusid." 20 „Ja nüüd, oo Set, mu poeg, vaata, ma olen sulle ilmutanud varjatud saladusi, mis Jumal oli mulle ilmutanud. Pea minu käsku enda ja oma rahva jaoks,“ PEATÜKK 9 1 Kui Aadam oli Setile oma käsu andnud, lõdvenesid ta jäsemed, käed ja jalad kaotasid jõu, suu muutus tummaks ja keel lakkas rääkimast. Ta sulges silmad ja heitis hinge. 2 Aga kui ta lapsed nägid, et ta oli surnud, siis nad heitsid end tema peale, mehed ja naised, vanad ja noored, ja nutsid. 3 Aadama surm leidis aset üheksasaja kolmekümne maa peal elatud aasta lõpus, Barmude kuu viieteistkümnendal päeval, pärast päikeseloojangut, üheksandal tunnil. 4 See oli reede, seesama päev, mil ta loodi ja puhkas; ja tund, mil ta suri, oli sama, mis tund, mil ta aiast välja tuli. 5 Siis Set mässis ta hästi kokku ja palsameeris ta rohkete magusate vürtsidega pühadest puudest ja Pühalt mäelt; ja ta keha pandi koopasse idaküljele, suitsutusrohu poole; ja tema ette pandi põlema lambijala. 6 Siis seisid ta lapsed ta ees, nuttes ja halades tema pärast terve öö kuni koidikuni. 7 Siis läksid Sett ja tema suur poeg Enos ning Enose poeg Keenan ja võtsid kaasa häid ohvreid, et neid Issandale ohverdada, ja nad tulid altari juurde, millel Aadam oli Jumalale ohverdanud. 8 Aga Eeva ütles neile: „Oodake, kuni me oleme esmalt palunud Jumalal meie ohvri vastu võtta ja hoida Tema juures oma sulase Aadama hinge ning viia see puhkama.” 9 Ja nad kõik tõusid püsti ja palvetasid. PEATÜKK 10 1 Ja kui nad olid oma palve lõpetanud, tuli Jumala sõna ja lohutas neid nende isa Aadama pärast.
2 Pärast seda ohverdasid nad oma kingitused iseenda ja oma isa eest. 3 Ja kui nad olid oma ohvri toonud, tuli Jumala Sõna Setile, nende vanimale, ja ütles temale: „Oo, Set, Set, Set, kolm korda! Nii nagu ma olin sinu isaga, nõnda olen ma ka sinuga, kuni on täidetud lubadus, mille ma talle andsin – su isa ütles: „Ma saadan oma Sõna ja päästan sind ja sinu järglased!” 4 Aga sina, oma isa Aadam, pea käsku, mille ta sulle andis, ja eralda oma järeltulijad oma venna Kaini järeltulijatest!” 5 Ja Jumal võttis oma sõna Setilt tagasi. 6 Siis tulid Sett, Eeva ja nende lapsed mäelt alla aarete koopasse. 7 Aga Aadam oli esimene, kelle hing suri Eedenimaal, Aarete Koopas; sest enne teda ei surnud keegi peale tema poja Aabeli, kes suri mõrvatuna. 8 Siis tõusid kõik Aadama lapsed ja nutsid oma isa Aadama pärast ning ohverdasid temale sada nelikümmend päeva. PEATÜKK 11 1 Pärast Aadama ja Eeva surma lahutas Set oma lapsed ja lastelapsed Kaini lastest. Kain ja tema järeltulijad läksid alla läände, allapoole paika, kus ta oli tapnud oma venna Aabeli. 2 Aga Sett ja tema lapsed elasid põhja pool Aarete Koopa mäel, et olla oma isa Aadama lähedal. 3 Ja vanem Set, pikk ja hea, hea hingega ja tugeva mõistusega, seisis oma rahva eesotsas; ja ta hoolitses nende eest süütuse, meeleparanduse ja alandlikkusega ega lubanud ühelgi neist minna Kaini laste juurde. 4 Kuid nende endi puhtuse pärast nimetati neid „Jumala lasteks“ ja nad olid Jumala juures langenud inglite asemel; sest nad jätkasid Jumala kiitmist ja Temale psalmide laulmist oma koopas – Aarete Koopas. 5 Siis seisis Sett oma isa Aadama ja ema Eeva surnukeha ees ning palvetas ööd ja päevad ning palus halastust enda ja oma laste vastu ja et kui tal on lapsega raskusi, annaks Ta talle nõu. 6 Aga Set ja ta lapsed ei armastanud maist tööd, vaid pühendusid taevastele asjadele, sest neil polnud mõtet muust kui Jumala kiitusest, kiitusest ja laulmisest. 7 Seepärast kuulsid nad igal ajal inglite hääli, kes Jumalat kiitsid ja ülistasid; aiast või siis, kui Jumal nad ülesandega läkitas, või siis, kui nad taevasse läksid. 8 Sest Seth ja ta lapsed kuulsid ja nägid neid ingleid oma puhtuse tõttu. Teisest küljest polnud aed neist kuigi kaugel, vaid ainult umbes viieteistkümne vaimse küünra jagu. 9 Nüüd, üks vaimne küünar vastab kolmele inimese küünarule, kokku nelikümmend viis küünart. 10 Sett ja ta lapsed elasid mäel allpool aeda; nad ei külvanud ega lõikanud; nad ei valmistanud ihule toitu, isegi mitte nisu, vaid ainult ohvreid. Nad sõid vilja ja maitsvaid puid, mis kasvasid mäel, kus nad elasid. 11 Siis paastus Sett sageli iga neljakümne päeva tagant, nagu ka tema vanemad lapsed, sest Seti perekond tundis aia puude lõhna, kui tuul sinnapoole puhus. 12 Nad olid õnnelikud, süütud, ilma äkilise hirmuta, nende seas polnud armukadedust, kurje tegusid ega vihkamist. Polnud loomset kirge; nende suust ei tulnud ei roppe sõnu ega needust; ei halba nõu ega pettust. Sest tolle aja mehed
Aadama ja Eeva teine raamat
ei vandunud kunagi, vaid rasketes oludes, kui mehed pidid vanduma, vandusid nad õiglase Aabeli vere juures. 13 Aga nad sundisid oma lapsi ja naisi iga päev koopas paastuma ja palvetama ning kõigekõrgemat Jumalat kummardama. Nad õnnistasid endid oma isa Aadama ihus ja võidsid endid sellega. 14 Ja nad tegid nõnda, kuni Seti lõpp lähenes. PEATÜKK 12 1 Siis kutsus õiglane Set oma poja Enose ja Keenani, Enose poja, ja Mahalaleeli, Keenani poja, ning ütles neile: 2 "Kuna mu lõpp läigib ees, tahan ma altari kohale katuse ehitada, millel ohvreid tuuakse." 3 Nad kuulasid tema käsku ja läksid välja, kõik, nii vanad kui noored, ja tegid kõvasti tööd ning ehitasid altarile ilusa katuse. 4 Ja Sethi mõte oli seda tehes, et õnnistus tabaks tema lapsi mäel ja et ta peaks enne oma surma nende eest ohvrianni tooma. 5 Kui katuse ehitamine oli valmis, käskis ta neil ohvreid tuua. Nad töötasid usinalt nende kallal ja tõid need oma isa Setile, kes need võttis ja ohverdas altaril; ja palvetas Jumalat, et ta võtaks vastu nende ohvrid, halastaks oma laste hingedele ja hoiaks neid Saatana käest. 6 Ja Jumal võttis tema ohvri vastu ning läkitas oma õnnistuse temale ja ta lastele. Ja siis andis Jumal Setile lubaduse, öeldes: „Pärast neid suuri viit ja poolt päeva, mille kohta ma olen sulle ja su isale tõotuse andnud, saadan ma oma sõna ja päästan sind ja su järglased.” 7 Siis kohtusid Set ja ta lapsed ja ta lastelapsed ning tulid altarilt alla ja läksid aarete koopasse – kus nad palvetasid ja õnnistasid endid meie isa Aadama ihus ja võidsid endid sellega. 8 Aga Set viibis Aarete Koopas mõned päevad ja kannatas siis – kannatusi surmani. 9 Siis tulid tema juurde Enos, tema esmasündinud poeg, koos oma poja Keenaniga ja Mahalaleeliga, Keenani pojaga, ja Jerediga, Mahalaleeli pojaga, ja Eenokiga, Jeredi pojaga, koos oma naiste ja lastega, et saada Setilt õnnistus. 10 Siis palvetas Set nende eest ja õnnistas neid ning vandus neid õige Aabeli vere juures, öeldes: „Ma anun teid, mu lapsed, et te ei laseks ühelgi teist sellelt pühalt ja puhtalt mäelt alla tulla! 11 Ärge tehke seltskonda mõrtsuka ja patuse Kaini lastega, kes tappis oma venna; sest te teate, mu lapsed, et me põgeneme tema ja kõigi tema pattude eest kogu oma jõuga, sest ta tappis oma venna Aabeli." 12 Pärast seda, kui Seth oli seda öelnud, õnnistas Seth oma esmasündinud poega Enost ja käskis tal teenida puhtuses meie isa Aadama keha ees kõigil oma elupäevadel; seejärel ka aeg-ajalt minna altari juurde, mille Seth oli ehitanud. Ja ta käskis tal toita oma rahvast õigsuses, kohtumõistmises ja puhtuses kõigil oma elupäevadel. 13 Siis Seti jäsemed lõdvenesid; ta käed ja jalad kaotasid jõu; ta suu muutus tummaks ja kõnevõimetuks; ja ta heitis hinge ning suri päev pärast oma üheksasaja kaheteistkümnendat eluaastat, aabibikuu kahekümne seitsmendal päeval; Eenok oli siis kahekümneaastane. 14 Seejärel kerisid nad Seti surnukeha hoolikalt kokku, palsameerisid ta lõhnavate vürtsidega ja asetasid ta aarete koopasse meie isa Aadama paremale küljele ning leinasid
teda nelikümmend päeva. Nad ohverdasid tema eest ande, nagu nad olid teinud meie isa Aadamale. 15 Pärast Seti surma tõusis Enos oma rahva etteotsa, keda ta karjatas õiguses ja õigluses, nagu ta isa teda oli käskinud. 16 Aga selleks ajaks, kui Enos oli kaheksasada kakskümmend aastat vana, oli Kainil palju järglasi; sest nad abiellusid sageli, olles andunud loomalikele ihadele; kuni mäe all olev maa oli neid täis. PEATÜKK 13 1 Neil päevil elas pime Lemek, Kaini poegade seast. Temal oli poeg nimega Atun ja neil kahel oli palju kariloomi. 2 Aga Lemek saatis nad sööma noore karjase juurde, kes neid karjatas; ja kes õhtul koju tulles nuttis oma vanaisa, isa Atuni ja ema Hazina ees ning ütles neile: „Mis minusse puutub, siis mina ei saa neid karja üksi sööta, et keegi mind ei rööviks või mind nende pärast ei tapaks.” Sest Kaini laste seas oli palju röövimist, mõrva ja pattu. 3 Siis hakkas Lemekil temast kahju ja ta ütles: „Tõesti, kui ta üksi on, võivad selle paiga mehed ta alistada.” 4 Siis Lemek tõusis, võttis vibu, mida ta oli hoidnud noorest east peale, enne kui ta pimedaks jäi, ja ta võttis suured nooled, siledad kivid ja lingu, mis tal olid, ja läks noore karjusega väljale ning istus karja taha; samal ajal kui noor karjane valvas karja. Nõnda tegi Lemek palju päevi. 5 Sellest ajast peale, kui Kain oli ta ära hüljanud ja värina ja hirmuga neednud, ei suutnud ta üheski paigas peatuda ega puhata, vaid rändas paigast paika. 6 Oma rännakul jõudis ta Lemeki naiste juurde ja küsis neilt tema kohta. Need vastasid talle: „Ta on väljal kariloomadega.” 7 Siis läks Kain teda otsima; ja kui ta väljale jõudis, kuulis noor karjane tema häält ja karja karjatamist tema ees. 8 Siis ta küsis Lemekilt: „Oh mu isand, kas see on metsloom või röövel?” 9 Ja Lemek ütles temale: „Anna mulle teada, kuhu ta vaatab, kui ta üles tuleb.” 10 Siis pingutas Lemek oma vibu, pani selle otsa noole ja pani kivi lingusse. Ja kui Kain lagedalt väljalt tuli, ütles karjane Lemekile: „Lase, vaata, ta tuleb!” 11 Siis Lemek tulistas oma noolega Kaini pihta ja tabas teda küljes. Ja Lemek lõi teda lingust välja tulnud kiviga, mis kukkus talle näkku ja lõi tal mõlemad silmad välja; ja Kain kukkus kohe maha ja suri. 12 Siis tulid Lemek ja noor karjane tema juurde ning leidsid ta maas lamamas. Ja noor karjane ütles talle: „See on Kain, meie vanaisa, kelle sa tapsid, mu isand!” 13 Siis tundis Lemek kahetsust ja kibedusest plaksutas ta käsi kokku ning lõi lameda peopesaga noormeest pähe, kes kukkus maha nagu surnult; aga Lemek arvas, et see on pettemanööver; seega võttis ta kivi ja lõi teda ning purustas ta pea, kuni ta suri. PEATÜKK 14 1 Kui Enos oli üheksasada aastat vana, kogunesid kõik Seti ja Keenani lapsed ja ta esmasündinu koos oma naiste ja lastega ta ümber ning palusid temalt õnnistust. 2 Siis palvetas ta nende eest ja õnnistas neid ning vannutas neid õige Aabeli vere juures, öeldes neile: „Ärgu tulgu
Aadama ja Eeva teine raamat
ükski teie lastest alla sellelt pühalt mäelt ja ärgu olgu osaduses mõrtsukas Kaini lastega!” 3 Siis kutsus Enos oma poja Keenani ja ütles temale: „Vaata, mu poeg, pööra oma süda oma rahvale ja kinnita neid õiguses ja süütuses ning seisa teenimas meie isa Aadama ihu ees kõik oma elupäevad!” 4 Pärast seda läks Enos puhkama, üheksasaja kaheksakümne viie aasta vanuselt; ja Keenan keris ta kokku ja asetas ta Aadama vasakule poole Aarete koopasse; ja tõi tema eest ohvreid ta isade kombe järgi. PEATÜKK 15 1 Pärast Enose surma seisis Keenan oma rahva eesotsas õiguses ja süütuses, nagu ta isa teda oli käskinud; ta jätkas ka teenimist Aadama surnukeha ees Aarete koopas. 2 Kui ta oli elanud üheksasada kümme aastat, tabasid teda kannatused ja viletsus. Ja kui ta hakkas puhkama minema, tulid kõik isad koos oma naiste ja lastega tema juurde. Ja ta õnnistas neid ning vandus neid õige Aabeli vere juures, öeldes neile: „Ärgu ükski teie seast tulgu alla sellelt pühalt mäelt ja ärge tehke osadust mõrtsukas Kaini lastega!” 3 Mahalalel, tema esmasündinud poeg, sai selle käsu oma isalt, kes õnnistas teda ja suri. 4 Siis palsameeris Mahalalel tema lõhnavate lõhnaainetega ja pani ta tema isade juurde aarete koopasse; ja nad ohverdasid tema eest oma isade kombe järgi. PEATÜKK 16 1 Siis seisis Mahalalel oma rahva kohal ja karjatas neid õiguses ja süütuses ning valvas neid, et nad ei peaks Kaini lastega läbikäimist tegema. 2 Ta viibis ka Aarete Koopas, palvetades ja teenides meie isa Aadama keha ees, paludes Jumalalt halastust enda ja oma rahva peale, kuni ta sai kaheksasaja seitsmekümne aastaseks, mil ta haigestus. 3 Siis kogunesid kõik ta lapsed tema juurde teda vaatama ja paluma tema õnnistust neile kõigile, enne kui ta siit ilmast lahkus. 4 Siis Mahalalel tõusis ja istus oma voodile, pisarad mööda nägu voolamas, ja ta kutsus oma vanema poja Jeredi, kes oli tulnud tema juurde. 5 Seejärel suudles ta tema nägu ja ütles talle: „Oo, Jered, mu poeg, ma vannutan sind taeva ja maa looja nimel, et sa valvaks oma rahvast ja karjataksid neid õiguses ja süütuses; ja et sa ei laseks ühelgi neist minna sellelt Pühalt Mäelt alla Kaini laste juurde, et ta koos nendega ei hukkuks. 6 „Kuule, mu poeg, nende pärast tuleb maa peale suur häving; Jumal vihastub maailma peale ja hävitab nad veega. 7 „Aga ma tean ka, et su lapsed ei kuula sind ja et nad tulevad siit mäelt alla ja hakkavad Kaini lastega suhtlema ning hukkuvad koos nendega. 8 "Oo, mu poeg! Õpeta neid ja hoia neid, et sulle nende pärast süüd ei langeks." 9 Mahalalel ütles oma pojale Jeredile: „Kui ma suren, siis palsameeri mu keha ja aseta see Aarete Koopasse mu isade kehade kõrvale; ja sina seisa mu keha kõrval ja palveta Jumala poole; ja hoolitse nende eest ning täida oma teenistust nende ees, kuni sa ise rahuned.” 10 Siis õnnistas Mahalalel kõiki oma lapsi ja heitis voodisse ning puhkas nagu ta isadki.
11 Aga kui Jered nägi, et ta isa Mahalalel oli surnud, siis ta nuttis ja kurvastas ning kallistas ja suudles ta käsi ja jalgu; ja nii tegid kõik ta lapsed. 12 Ja ta lapsed palsameerisid ta hoolikalt ja panid ta isade surnukehade kõrvale. Seejärel nad tõusid ja leinasid teda nelikümmend päeva. PEATÜKK 17 1 Siis pidas Jered oma isa käsku ja tõusis oma rahva kohale nagu lõvi. Ta karjatas neid õiguses ja süütuses ning käskis neil mitte midagi teha ilma tema nõuanneteta. Sest ta kartis nende pärast, et nad ei läheks Kaini laste juurde. 2 Mispärast ta neile korduvalt käske andis ja jätkas seda kuni oma neljasaja kaheksakümne viienda eluaasta lõpuni. 3 Nende nimetatud aastate lõpus sündis talle see tunnustäht. Kui Jered seisis nagu lõvi oma isade surnukehade ees, palvetades ja oma rahvast hoiatades, kadestas Saatan teda ja tekitas ilusa ilmutuse, sest Jered ei lasknud oma lastel midagi teha ilma tema nõuanneteta. 4 Siis ilmus Saatan temale koos oma väehulkadest kolmekümne mehega, kes olid nägusad mehed; Saatan ise oli neist vanem ja pikim, peene habemega. 5 Nad seisid koopasuul ja hüüdsid koopasuust Jeredi. 6 Ja ta tuli nende juurde välja ja leidis nad olevat ilusate meeste moodi, täis valgust ja väga ilusad. Ta imestas nende ilu ja välimuse üle ning mõtles endamisi, kas nad ehk on Kaini järeltulijad. 7 Ja ta mõtles oma südames: „Nii nagu Kaini lapsed ei saa selle mäe kõrgusele ronida ja ükski neist pole nii ilus kui need; ja nende meeste seas pole ühtegi minu suguvõsa – nad peavad olema võõrad.” 8 Siis vahetasid nad tervituse ja ta ütles vanemale nende seast: „Oo, mu isa, seleta mulle, mis ime sinus on, ja ütle mulle, kes need sinu juures on, sest nad näevad mulle välja nagu võõrad mehed.” 9 Siis hakkas vanem nutma ja teised nutsid koos temaga; ja ta ütles Jeredile: „Mina olen Aadam, kelle Jumal esimesena lõi; ja see on Aabel, minu poeg, kelle tappis ta vend Kain, kelle südamesse Saatan pani ta tapma. 10 „See on siis mu poeg Sett, keda ma palusin Issandalt, kes andis ta mulle lohutama mind Aabeli asemel. 11 „See on siis minu poeg Enos, Seti poeg, ja teine on Keenan, Enose poeg, ja teine on Mahalalel, Keenani, sinu isa, poeg.” 12 Aga Jered imestas endiselt nende välimuse ja vanema kõne üle temaga. 13 Siis ütles vanem talle: „Ära imesta, mu poeg; me elame maal, mis on aiast põhja pool, mille Jumal lõi enne maailma. Ta ei lubanud meil seal elada, vaid pani meid aia sisse, mille all sina nüüd elad. 14 „Aga pärast seda, kui ma üle astusin, lasi Ta mind sellest välja tuua ja ma jäin elama sellesse koopasse; mind tabasid suured ja valusad hädad; ja kui mu surm lähenes, käskisin ma oma pojal Sethil oma rahvast hästi hoida; ja see minu käsk tuleb edasi anda ühelt teisele tulevaste põlvede lõpuni.“ 15 „Aga oo, Jered, mu poeg, meie elame kaunites paikades, sina aga elad siin viletsuses, nagu su isa Mahalalel mulle teatas; öeldes mulle, et tuleb suur veeuputus ja uputab kogu maa.
Aadama ja Eeva teine raamat
16 „Seepärast, oo mu poeg, kartes teie pärast, tõusin ma üles ja võtsin oma lapsed kaasa ning tulin siia meid sind ja su lapsi külastama; aga ma leidsin sind seismas selles koopas nutmas ja su lapsed laiali pillutatuna mööda seda mäge kuumuses ja viletsuses. 17 „Aga, oo mu poeg, kui me teelt kõrvale kaldusime ja siiani jõudsime, leidsime selle mäe all teisi mehi; kes elavad ilusal maal, täis puid, puuvilju ja igasugust rohelust; see on nagu aed; nii et kui me nad leidsime, arvasime, et nad olete teie; kuni su isa Mahalalel mulle ütles, et nad pole midagi sellist.“ 18 „Ja nüüd, mu poeg, kuula mu nõu ja mine alla nende juurde, sina ja su lapsed. Te puhkate kõigist sellest kannatustest, milles te olete. Aga kui sa ei taha nende juurde alla minna, siis tõuse püsti, võta oma lapsed ja tule meiega meie aeda! Te saate elada meie ilusal maal ja puhata kõigist sellest kannatustest, mida sina ja su lapsed nüüd kannate.” 19 Aga kui Jered kuulis vanema jutuajamist, imestas ta ja käis siia-sinna, aga sel hetkel ei leidnud ta ühtegi oma lastest. 20 Siis ta vastas ja ütles vanemale: „Miks te olete end tänaseni peitnud?” 21 Ja vanem vastas: „Kui su isa poleks meile rääkinud, poleks me seda teadnud.” 22 Siis uskus Jered, et tema sõnad olid tõesed. 23 Siis küsis vanem Jeredilt: „Miks sa nii ja naa tagasi pöördusid?” Ja tema vastas: „Ma otsisin ühte oma lastest, et talle jutustada minu tulekust koos sinuga ja nende tulekust nende juurde, kellest sa mulle oled rääkinud.” 24 Kui vanem kuulis Jeredi kavatsust, ütles ta talle: „Jäta see mõte praegu rahule ja tule meiega! Sa näed meie maad. Kui maa, kus me elame, sulle meeldib, siis me tuleme tagasi siia ja võtame su pere kaasa. Aga kui meie maa sulle ei meeldi, siis tuled sa tagasi oma koju.” 25 Ja vanem käis Jeredile peale, et ta läheks enne, kui üks ta lastest tuleb talle teistsugust nõu andma. 26 Siis tuli Jered koopast välja ja läks koos nendega ja nende keskele. Ja nad lohutasid teda, kuni nad jõudsid Kaini poegade mäe tippu. 27 Siis ütles vanem ühele oma kaaslastest: „Me oleme koopasuu juurde midagi unustanud ja see on valitud rüü, mille me olime kaasa toonud, et Jaredile selga panna.” 28 Siis ütles ta ühele neist: „Mine tagasi, keegi neist; ja me ootame sind siin, kuni sa tagasi tuled. Siis me riietame Jeredi ja temast saab meie moodi hea, nägus ja vääriline, et tulla meiega meie maale.” 29 Siis see läks tagasi. 30 Aga kui ta oli natuke maad eemal, hüüdis vanem teda ja ütles talle: „Oota, kuni ma üles tulen ja sinuga räägin!” 31 Siis ta jäi seisma ja vanem läks tema juurde ning ütles talle: „Ühe asja me unustasime koopasse, nimelt selle – kustutada lamp, mis koopas põleb surnukehade kohal. Siis tule kiiresti meie juurde tagasi.” 32 See üks läks ja vanem tuli tagasi oma kaaslaste ja Jeredi juurde. Ja nad tulid mäest alla ja Jered koos nendega; ja nad jäid veeallika juurde Kaini laste majade lähedale ja ootasid oma kaaslast, kuni ta tõi Jeredile kuue. 33 Tema, kes siis koopasse tagasi läks, kustutas lambi ja tuli nende juurde, tõi endaga kaasa fantoomi ja näitas seda neile. Ja kui Jered seda nägi, imestas ta selle ilu ja graatsia
üle ning rõõmustas oma südames, uskudes, et see kõik on tõsi. 34 Aga kui nad seal viibisid, läksid kolm neist Kaini poegade majadesse ja ütlesid neile: „Tooge meile täna leiba veeallika äärde, et me ja meie sõbrad saaksime süüa!” 35 Aga kui Kaini pojad neid nägid, imestasid nad ja mõtlesid: „Need on ilusad vaadata ja selliseid me pole enne näinud!” Siis nad tõusid ja tulid koos nendega veeallika juurde oma kaaslasi vaatama. 36 Nad leidsid nad nii ilusatena, et nad hüüdsid valjusti oma paikade ümber, et teisedki koguneksid ja tuleksid neid kauneid olendeid vaatama. Seejärel kogunesid nende ümber nii mehed kui naised. 37 Siis ütles vanem neile: „Me oleme võõrad teie maal. Tooge meile head toitu ja jooki, teie ja teie naised, et saaksime teie juures kosuda!” 38 Kui need mehed kuulsid vanema sõnu, siis tõi Kaini poeg igaüks oma naise ja igaüks oma tütre. Ja nii tuli nende juurde palju naisi; igaüks pöördus Jeredi poole kas enda või oma naise nimel, kõik ühtemoodi. 39 Aga kui Jered nägi, mida nad tegid, rebis ta hing neist ära ega tahtnud maitsta nende toitu ega jooki. 40 Vanem nägi vihjet, kui ta end nende vahelt välja rabeles, ja ütles talle: „Ära ole kurb; mina olen suur vanem, nagu sa mind tegemas näed, tee ise samamoodi.” 41 Siis ta laiutas käed ja võttis ühe naistest ning viis tema kaaslast tegid samamoodi Jeredi ees, et tema teeks sama, mis nemad. 42 Aga kui Jered nägi neid teotavat, nuttis ta ja mõtles oma meeles: „Minu isad ei teinud kunagi niimoodi.” 43 Siis ta laiutas käed ja palvetas tulihingelise südamega ning nuttis palju ning anus Jumalat, et ta päästaks ta nende käest. 44 Vaevalt oli Jered palvetama hakanud, kui vanem koos kaaslastega põgenes; sest nad ei suutnud palvepaigas püsida. 45 Siis pööras Jered ringi, aga ei näinud neid, vaid seisis Kaini laste keskel. 46 Siis ta nuttis ja ütles: „Oo Jumal, ära hävita mind selle rahvahulgaga, kelle eest mu isad mind hoiatasid; sest nüüd, oo mu Issand Jumal, ma arvasin, et need, kes mulle ilmusid, olid mu isad; aga ma olen avastanud, et nad on kuradid, kes mind selle ilusa ilmutusega meelitasid, kuni ma neid uskuma hakkasin. 47 „Aga nüüd ma palun Sind, oo Jumal, päästa mind sellest rassist, kelle seas ma nüüd viibin, nagu Sa päästsid mind nende kuradite käest. Saada oma ingel mind nende keskelt välja tõmbama, sest mul endal ei ole jõudu nende seast põgeneda.“ 48 Kui Jered oli oma palve lõpetanud, saatis Jumal nende keskele oma ingli, kes võttis Jeredi ja asetas ta mäele ning näitas talle teed, andis talle nõu ja lahkus siis tema juurest. PEATÜKK 18 1 Jeredi lastel oli kombeks teda tund tunni järel külastada, et saada tema õnnistust ja küsida tema nõu kõige kohta, mida nad tegid; ja kui tal oli töö teha, tegid nad seda tema eest. 2 Aga seekord, kui nad koopasse läksid, ei leidnud nad Jeredit, vaid leidsid lambi kustutatuna ja isade surnukehad laiali pillutatuna ning Jumala väel kostis neilt hääli, mis
Aadama ja Eeva teine raamat
ütlesid: „Saatan on ilmutuse kaudu petnud meie poega, soovides teda hävitada, nagu ta hävitas meie poja Kaini.” 3 Nad ütlesid ka: „Issand, taeva ja maa Jumal, päästa meie poeg Saatana käest, kes tekitas tema ees suure ja vale ilmutuse.” Nad rääkisid ka muudest asjadest Jumala väe läbi. 4 Aga kui Jeredi lapsed neid hääli kuulsid, kartsid nad ja jäid oma isa taga nutma; sest nad ei teadnud, mis temaga oli juhtunud. 5 Ja nad nutsid teda sel päeval kuni päikeseloojanguni. 6 Siis tuli Jered kurva näoga, armetu nii vaimult kui kehalt ning kurvastades, et ta oli oma isade kehadest lahutatud. 7 Aga kui ta koopale lähenes, nägid ta lapsed teda ja kiirustasid koopasse ning rippusid tal kaela ümber, nuttes ja küsides temalt: „Oo isa, kus sa oled olnud ja miks sa meid maha jätsid, nagu sa ei teinud?” Ja veel: „Oo isa, kui sa kadusid, kustus meie isade surnukehade kohal olev lamp, surnukehad pillusid laiali ja nende seast kostis hääli.” 8 Kui Jered seda kuulis, tundis ta kahetsust ja läks koopasse; ja leidis seal laibad laiali pillutatuna, kustunud lambi ja isad ise palvetamas tema päästmist Saatana käest. 9 Siis langes Jered surnukehade peale, embas neid ja ütles: „Oo, mu isad, teie eestpalve läbi päästku Jumal mind Saatana käest! Ja ma anun teid, paluge Jumalal mind hoida ja mind temast eemale hoida kuni mu surmapäevani.” 10 Siis vaibusid kõik hääled peale meie isa Aadama hääle, kes rääkis Jerediga Jumala väel, just nagu räägitaks oma kaaslasega, öeldes: „Oo Jered, mu poeg, ohverda Jumalale ande, et ta on sind päästnud Saatana käest; ja kui sa tood need ohvrid, siis ohverda need altaril, millel mina ohverdasin. Siis ole ka ettevaatlik Saatana suhtes; sest ta pettis mind mitu korda oma ilmutustega, soovides mind hävitada, aga Jumal päästis mind tema käest. 11 „Käsi oma rahvast, et nad tema suhtes valvsad oleksid ja ei lakkaks Jumalale ande toomast!” 12 Siis jäi ka Aadama hääl vait; ja Jered ja ta lapsed imestasid selle üle. Seejärel panid nad surnukehad maha nii, nagu nad olid alguses; ja Jered ja ta lapsed seisid palvetades kogu selle öö kuni koidikuni. 13 Siis tõi Jered ohvri ja ohverdas selle altaril, nagu Aadam teda oli käskinud. Ja altari juurde minnes palus ta Jumalalt halastust ja andestust oma patu eest, mis puudutas lambi kustumist. 14 Siis ilmus Jumal Jeredile altaril ja õnnistas teda ja ta lapsi ning võttis vastu nende ohvriandid; ja käskis Jeredil võtta altarilt püha tuld ja süüdata sellega lamp, mis valgustas Aadama keha. PEATÜKK 19 1 Siis ilmutas Jumal talle taas tõotuse, mille Ta oli andnud Aadamale; Ta selgitas talle 5500 aastat ja ilmutas talle oma maa peale tulemise saladuse. 2 Ja Jumal ütles Jeredile: „Tuli, mille sa altarilt võtsid lambi süütamiseks, jäägu sinu juurde, et see annaks valgust kehadele, ja ärgu see tulgu koopast välja enne, kui Aadama keha sealt välja tuleb.” 3 Aga, oo Jered, hoolitse tule eest, et see lambis eredalt põleks; ära mine koopast enam välja enne, kui sa saad käsu nägemuse kaudu, mitte viirastuse kaudu, kui sa seda näed.
4 „Seejärel käsi oma rahval mitte suhelda Kaini lastega ega õppida nende teid, sest mina olen Jumal, kes ei armasta vihkamist ega ülekohtutegusid.” 5 Jumal andis Jeredile ka palju teisi käske ja õnnistas teda. Ja siis võttis oma sõna temalt tagasi. 6 Siis astus Jered oma lastega lähemale, võttis tuld ja tuli alla koopasse ning süütas Aadama keha ees lambi; ja ta andis oma rahvale käsud, nagu Jumal oli tal käskinud teha. 7 See tunnustäht juhtus Jerediga tema neljasaja viiekümnenda eluaasta lõpus; nagu ka paljusid teisi imesid, me ei kirjuta üles. Kuid me kirjutame ainult sellest lühiduse pärast ja selleks, et meie jutustust mitte pikendada. 8 Ja Jered jätkas oma laste õpetamist kaheksakümmend aastat; aga pärast seda hakkasid nad üle astuma käskudest, mis ta neile oli andnud, ja tegema palju asju ilma tema nõuanneteta. Nad hakkasid üksteise järel Pühalt mäelt alla tulema ja segunema Kaini lastega rüvedas seltskonnas. 9 Nüüd, põhjus, miks Jeredi lapsed Pühalt mäelt alla läksid, on see, mille me teile nüüd ilmutame. PEATÜKK 20 1 Kui Kain oli läinud alla pimedale maale ja ta lapsed olid seal paljunenud, siis elas nende seas üks, kelle nimi oli Genun, pimeda Lemeki poeg, kes Kaini tappis. 2 Aga mis puutub sellesse Genuni, siis Saatan tuli temasse lapsepõlves; ja ta tegi igasuguseid trompeteid ja sarvi ning keelpille, tsümbaleid ja psalteere ning lüürasid ja harfe ja flööte; ja ta mängis neil igal ajal ja igal tunnil. 3 Ja kui ta nendega mängis, tuli Saatan nende sisse, nii et nende seast kostis kauneid ja magusaid helisid, mis vaevusid südant. 4 Siis kogus ta hulgaliselt gruppe nende peal mängima; ja kui nad mängisid, oli see Kaini lastele meeltmööda, nad sütitasid end isekeskis patuga ja põlesid otsekui tulega; samal ajal kui Saatan sütitas üksteise südameid ja suurendas nende seas iha. 5 Saatan õpetas Genuni ka maisist kangemat jooki tooma; ja see Genun tõi kokku salgad salgade kaupa joogimajadesse; ja tõi nende kätte igasuguseid puuvilju ja lilli; ja nad jõid koos. 6 Nõnda paljundas see Genun pattu ülirohkelt; ta tegutses ka uhkusega ja õpetas Kaini lapsi tegema kõiksugu kõige jämedamaid kurjuseid, mida nad ei tundnud; ja pani nad tegema mitmesuguseid tegusid, mida nad varem ei teadnud. 7 Kui Saatan nägi, et nad Genunile järele andsid ja teda kõiges kuulasid, mida ta neile rääkis, rõõmustas ta väga ja suurendas Genuni arusaamist, kuni ta võttis raua ja valmistas sellest sõjarelvi. 8 Aga kui nad purju jäid, kasvas nende seas vihkamine ja mõrv; üks mees kasutas teise vastu vägivalda, et teda kurja õpetada, võttis tema lapsed ja rüvetas neid tema ees. 9 Ja kui mehed nägid, et nad olid alistatud, ja nägid teisi, keda ei alistatud, tulid need, kes olid lüüa saanud, Genuni juurde, otsisid tema juures varjupaika ja ta tegi neist oma liitlased. 10 Siis patt sai nende seas väga suureks, kuni mees võttis naiseks omaenda õe või tütre või ema või mõne teise või oma isa õe tütre, nii et sugulussidemetes polnud enam vahet ja nad ei teadnud enam, mis on ülekohus, vaid tegid kurja ja maa rüvetus patuga ning nad vihastasid Jumalat, Kohtunikku, kes nad oli loonud.
Aadama ja Eeva teine raamat
11 Aga Genun kogus Püha mäe jalamile kokku salgad salkade kaupa, kes mängisid sarvi ja kõiki teisi juba mainitud pille; ja nad tegid seda selleks, et Seti lapsed, kes olid Pühal mäel, seda kuuleksid. 12 Aga kui Seti lapsed lärmi kuulsid, siis nad imestasid ja tulid salkade kaupa ning jäid mäe tippu vaatama allpool olijaid; ja nii nad tegid seda terve aasta. 13 Kui Genun selle aasta lõpus nägi, et nad vähehaaval tema poole võideti, läks Saatan temasse ja õpetas teda valmistama värvimisvahendeid mitmesuguste mustritega rõivaste jaoks ning selgitas talle, kuidas värvida karmiinpunast ja lillat ja muud sellist. 14 Ja Kaini pojad, kes seda kõike tegid ja särasid ilus ja uhketes rõivastes, kogunesid mäe jalamile hiilguses, sarvede ja uhkete rõivastega ning osalesid hobuste võiduajamistel, tehes igasuguseid jäledusi. 15 Samal ajal palvetasid ja kiitsid Seti lapsed, kes olid Pühal mäel, Jumalat langenud inglite väehulkade asemel; seepärast oli Jumal neid nimetanud "ingliteks", sest Ta rõõmustas nende üle väga. 16 Aga pärast seda ei pidanud nad enam Tema käsku ega pidanud kinni lubadusest, mille Ta oli andnud nende isadele, vaid nad loobusid paastumisest ja palvetamisest ning oma isa Jeredi nõust. Ja nad kogunesid mäe tippu, et vaadata Kaini lapsi hommikust õhtuni ja vaadata, mida nad tegid, nende kauneid riideid ja ehteid. 17 Siis Kaini lapsed vaatasid alt üles ja nägid Seti lapsi mäe tipul salkade kaupa seisvat ning hüüdsid neile, et nad tuleksid nende juurde alla. 18 Aga Seti lapsed ütlesid neile ülalt: „Me ei tea teed.” Siis kuulis Genun, Lameki poeg, neid ütlevat, et nad ei tea teed, ja ta mõtles, kuidas ta saaks nad alla tuua. 19 Siis ilmus Saatan talle öösel ja ütles: „Nad ei saa mäelt, millel nad elavad, alla tulla. Aga kui nad homme tulevad, siis ütle neile: Tulge mäe lääneküljele, sealt leiate veeoja tee, mis voolab alla mäe jalamile kahe künka vahele; tulge seda teed alla meie juurde!”” 20 Kui päev kätte jõudis, puhus Genun mäe all sarvi ja lõi trummi, nagu tal kombeks oli. Seti lapsed kuulsid seda ja tulid nagu tavaliselt. 21 Siis ütles Genun neile altpoolt: „Minge mäe lääneküljele, sealt te leiate tee alla!” 22 Aga kui Seti lapsed kuulsid temalt neid sõnu, läksid nad tagasi koopasse Jeredi juurde, et jutustada talle kõik, mida nad olid kuulnud. 23 Kui Jered seda kuulis, sai ta kurvaks, sest ta teadis, et nad astuvad üle tema nõust. 24 Pärast seda kogunes sada meest Seti lastest ja ütlesid omavahel: „Tulge, lähme Kaini laste juurde ja vaatame, mida nad teevad, ja peame nendega rõõmu!” 25 Aga kui Jered seda sajast mehest kuulis, liigutas ta hing täielikult ja ta süda kurvastas. Siis tõusis ta suure tulisusega ja seisis nende keskel ning vandus neid õiglase Aabeli vere nimel: „Ärgu ükski teist tulgu alla sellelt pühalt ja puhtalt mäelt, millel meie isad on käskinud sellel elada!” 26 Aga kui Jered nägi, et nad ei võtnud tema sõnu vastu, ütles ta neile: „Oo, mu head ja süütud ja pühad lapsed, teadke, et kui te kord sellelt pühalt mäelt alla lähete, ei luba Jumal teil sinna enam tagasi pöörduda.” 27 Ja ta vannutas neid taas, öeldes: „Ma vannutan teid meie isa Aadama surma ja Aabeli, Seti, Enose, Keenani ja Mahalaleeli vere nimel, et te kuulaksite mind ja ei astuks
alla sellelt pühalt mäelt; sest niipea kui te sealt lahkute, puhkate elust ja halastusest ning teid ei hüüta enam Jumala lasteks, vaid kuradi lasteks.” 28 Aga nemad ei tahtnud tema sõnu kuulata. 29 Sel ajal oli Eenok juba suureks kasvanud ja oma Jumala-innukuses tõusis ta püsti ning ütles: „Kuulge mind, Seti pojad, väikesed ja suured! Kui te astute üle meie isade käsust ja lähete alla sellelt pühalt mäelt, siis te ei tule siia enam iialgi üles!” 30 Aga nad tõusid Eenoki vastu ega tahtnud tema sõnu kuulata, vaid läksid alla Pühalt mäelt. 31 Ja kui nad vaatasid Kaini tütreid, nende kauneid nägusid, värviga värvitud käsi ja jalgu ning nägudele tätoveeritud kaunistustega kaunistatud, siis süttis neis patu tuli. 32 Siis Saatan tegi nad Seti poegade ees väga kauniks, nagu ta tegi Seti pojad Kaini tütarde silmis kõige ilusamaks, nõnda et Kaini tütred himustasid Seti poegi nagu näljased loomad ja Seti pojad Kaini tütreid, kuni nad nendega jäledusi tegid. 33 Aga pärast seda, kui nad olid nõnda sellesse rüvetusse langenud, pöördusid nad tagasi sama teed pidi ja üritasid Pühale mäele ronida. Kuid nad ei saanud, sest selle püha mäe kivid välkusid nende ees tulest, mistõttu nad ei saanud uuesti üles minna. 34 Ja Jumal oli nende peale vihane ja kahetses neid, sest nad olid tulnud alla hiilgusest ja olid seeläbi kaotanud või hüljanud oma puhtuse või süütuse ning langenud patu rüvetusse. 35 Siis saatis Jumal oma Sõna Jeredile, öeldes: „Need sinu lapsed, keda sa nimetasid Minu lasteks – vaata, nad on Minu käsust üle astunud ja on läinud alla hukatuse ja patu elupaika. Saada sõnumitooja neile, kes on jäänud, et nad alla ei läheks ja ära ei eksiks.” 36 Siis nuttis Jered Issanda ees ja palus Temalt halastust ja andestust. Kuid ta soovis, et ta hing lahkuks ta kehast, selle asemel et kuulda Jumalalt neid sõnu oma laste laskumisest Pühalt Mäelt. 37 Aga ta järgis Jumala käsku ja kuulutas neile, et nad ei tohiks pühalt mäelt alla minna ega Kaini lastega läbi käia. 38 Aga nad ei võtnud kuulda tema sõnumit ega tahtnud kuulata tema nõu. PEATÜKK 21 1 Pärast seda kogunes teine salk ja nad läksid oma vendade eest hoolitsema, aga need hukkusid samamoodi nagu nemadki. Ja nii juhtus salk salga järel, kuni neist oli alles vaid mõni üksik. 2 Siis jäi Jered kurbusest haigeks ja ta haigus oli nii suur, et ta surmapäev lähenes. 3 Siis ta nimetas oma vanima poja Eenoki ja Metuusala Eenoki pojaks ja Lemeki, Metuusala pojaks, ja Noa, Lemeki pojaks. 4 Ja kui nad tema juurde tulid, palvetas ta nende eest ja õnnistas neid ning ütles neile: „Te olete õiged ja süütud pojad; ärge minge alla sellelt pühalt mäelt; sest vaata, teie lapsed ja teie lastelapsed on tulnud alla sellelt pühalt mäelt ja on võõrdunud sellest pühast mäest oma jäleda himude ja Jumala käsu üleastumise tõttu. 5 „Aga ma tean Jumala väe läbi, et ta ei jäta teid sellele pühale mäele, sellepärast et teie lapsed on üle astunud tema käsust ja oma isade käsust, mille me neilt oleme saanud.
Aadama ja Eeva teine raamat
6 „Aga, oh mu pojad, Jumal viib teid võõrale maale ja te ei tule enam kunagi oma silmaga vaatama seda aeda ja seda püha mäge. 7 „Seepärast, mu pojad, pöörake oma südamed iseendale ja pidage Jumala käsku, mis on teiega. Ja kui te lähete sellelt pühalt mäelt võõrale maale, mida te ei tunne, siis võtke endaga kaasa meie isa Aadama keha ja koos sellega need kolm hinnalist kingitust ja ohvriandi, nimelt kuld, viiruk ja mürr; ja laske need olla paigas, kus meie isa Aadama keha lebab.“ 8 "Ja sellele teie seast, kes alles jäävad, oh mu pojad, tuleb Jumala sõna, ja kui ta siit maalt lahkub, võtab ta endaga kaasa meie isa Aadama keha ja asetab selle keset maad, paika, kus pääste saab teoks." 9 Siis Noa küsis temalt: „Kes meist jääb järele?” 10 Ja Jered vastas: „Sina oled see, kes jääb järele. Ja sina pead võtma meie isa Aadama keha koopast ja panema selle endaga laeva, kui veeuputus tuleb. 11 „Ja su poeg Seem, kes sinu ihust väljub, tema asetab meie isa Aadama keha maa peale, paika, kust tuleb pääste.” 12 Siis pöördus Jered oma poja Eenoki poole ja ütles temale: „Sina, mu poeg, jää sellesse koopasse ja teeni usinalt meie isa Aadama ihu ees kõik oma elupäevad; ja karjata oma rahvast õiguses ja süütuses.” 13 Ja Jered ei öelnud enam midagi. Tema käed lõdvenesid, silmad suleti ja ta läks puhkama nagu ta isadki. Tema surm toimus Noa kolmesaja kuuekümnendal aastal ja tema enda elu üheksasaja kaheksakümne üheksandal aastal; takhsase kuu kaheteistkümnendal päeval, reedel. 14 Aga kui Jered suri, voolasid pisarad mööda ta nägu suurest kurbusest Seti laste pärast, kes olid tema päevil langenud. 15 Siis nutsid Eenok, Metuusala, Lemek ja Noa, need neli, tema pärast; nad palsameerisid ta hoolikalt ja panid ta aarete koopasse. Seejärel nad tõusid ja leinasid teda nelikümmend päeva. 16 Ja kui need leinapäevad lõppesid, jäid Eenok, Metuusala, Lemek ja Noa südamest kurvaks, sest nende isa oli nende juurest lahkunud, ja nad ei näinud teda enam. PEATÜKK 22 1 Aga Eenok pidas kinni oma isa Jeredi käsust ja jätkas koopas teenimist. 2 See on Eenok, kellega juhtus palju imesid ja kes kirjutas ka kuulsa raamatu; aga neid imesid ei tohi siin jutustada. 3 Pärast seda eksisid Seti lapsed ja langesid, nemad ise, nende lapsed ja naised. Ja kui Eenok, Metuusala, Lemek ja Noa neid nägid, kannatasid nende südamed kahtluste ja uskmatuse pärast ning nad nutsid ja palusid Jumalalt halastust, et ta neid hoiaks ja tooks nad välja sellest kurjast põlvkonnast. 4 Eenok jätkas oma teenimist Issanda ees kolmsada kaheksakümmend viis aastat ja selle aja möödudes sai ta Jumala armu läbi aru, et Jumal kavatses ta maalt kõrvaldada. 5 Siis ütles ta oma pojale: „Oo, mu poeg, ma tean, et Jumal kavatseb tuua maa peale veeuputuse ja hävitada meie loodu. 6 „Ja teie olete viimased valitsejad selle rahva üle sellel mäel; sest ma tean, et teile ei jää kedagi, kes sellel pühal mäel lapsi saaks; ega keegi teist ei valitse oma rahva laste üle; ega jää teist sellele mäele järele suurt hulka rahvast.”
7 Ja Eenok ütles neile: „Valvake oma hingede eest ja hoidke kinni oma jumalakartusest ja tema teenimisest ning kummardage teda õiglases usus ja teenige teda õiguses, süütuses ja õigluses, meeleparanduses ja ka puhtuses!” 8 Kui Eenok oli neile oma käsud andnud, viis Jumal ta sellelt mäelt elumaale, õigete ja väljavalitute eluasemetesse, rõõmu paradiisi asupaika, valguses, mis ulatub taevani; valguses, mis on väljaspool selle maailma valgust; sest see on Jumala valgus, mis täidab kogu maailma, kuid mida ükski koht ei suuda mahutada. 9 Seega, kuna Eenok oli Jumala valguses, leidis ta end surmast eemal; kuni Jumal tahtis, et ta sureks. 10 Kokku ei jäänud sellele pühale mäele ühtegi meie isa ega nende lastest peale nende kolme: Metuusala, Lemek ja Noa. Sest kõik ülejäänud läksid mäelt alla ja langesid koos Kaini lastega pattu. Seepärast keelati neil see mägi ja keegi ei jäänud sinna peale nende kolme mehe.