Rosete on noor õpetaja, kes sõidab koos tütrega oma kolleegi juurde suvitama. Selle suvega soovib ta valmis kirjutada ajaviiteromaani, mille kallal juba mõnda aega on pusinud, kuid kahjuks ei ole see seni kõige paremini edenenud. Rosete loodab, et mõnus puhkus maakohas mõjub inspireerivalt ja mõtted hakkavad jälle jooksma. Naine ei oska aga aimatagi, missuguseid uusi mõtteid puhkus temas tegelikult tekitab ning kui põhjalikult see tema ja ta koolieelikust tütre elu muudab.
„„Vau! Sa oled kirjanik? Millest sa kirjutad?“
„Noh ... see on mul esimene teos, nii et ma pole kindel, kas mind veel päris kirjanikuks nimetada saab. Kirjutan üht lihtsat lugu noorest naisest ja tema tütrest, kes püüavad koos uut elu alustada.“
„Ja seal on küülik ka,“ sekkus Rahe-Marta, kes märkamatult ukselävele oli ilmunud. „Üks äärmiselt äge jänku, emme kinkis selle oma tütrele. Tähendab, raamatuemme, mitte minu emme. Minu emme küll mulle mingit looma ei võta.“
