Tõnu Õnnepalu valikkogu „Kevaded ja aastad“ sisaldab autori eessõna ja 52 luuletust aastatest 1985‒2020.
„Ega mu luuletusedki muud pole kui ühed ülesvõtted erinevatest päevadest, aastatest, aastaaegadest. Ja paikadest, kus on olnud mu kodu. Kunagi püüdsin neid pilte teha nii, siis nii, siis jälle nii. Noh, las nad siis olla. Noppisin nende seast välja mõned ülesvõtted, mõned päevad ja tunnid, mõned üksikud aastad. Mõni sai teise kõrvale lihtsalt sellepärast, et ta sinna sobis, mõni jäi sellepärast välja, et ta õieti nagu kuhugi ei sobinud. Iga luuletus on lõpuks üks liivamandala, korraga kunstlik ja loomulik, iga luulekogu niisamuti. Luuletus pole lõpuks muud kui hingeõhk, hääl ühest elavast suust ühte elavasse kõrva. Tema olemasolemine siin maailmas on täpselt sama ebakindel ja imelik kui meie enestegi oma.“
