6
EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020
Kõik saab kord ajalooks Tiit Made: Nõukaaeg. Meenutused, faktid, olud, veidrused. Rahva Raamat, 2019. 534 lk.
Kunagise pagulasena oli kum maline tunne asuda lehitsema raamatut, mis annab ülevaate ajastust, mille ise oled veetnud kodumaast eemal. Kõigest, mis seal juhtus, kuidas seal elati ja endaga ning ennast ümbritseva ga hakkama saadi, oli ju mingi ebamäärane aim olemas, kuid seda ümbritses tihe udu. Liiga tihe, et täielikult mõista inimesi, kes nendes oludes suutsid püsi ma jääda ja isegi saavutada midagi, mis kaugelt vaadates võimatuna tundus. Nüüd, kus selle ajastu ja tänapäeva vahele on tekkinud soliidne ajaline distants, võib seda vähemalt üritada. Ega tee mõistmiseni veel tänagi üle määra siledaks pole nühitud, kuid kaht maailma kunagi lahutanud piirid on piisavalt hägusemad. Väikest lohutust pakub teadmine, et ka sealtpoolt siia vaadates on sama vähe loo tust inimestele ja oludele objek tiivset hinnangut anda. Kõik saab kord ajalooks. Ka nõukaaeg, nagu rahvasuu seda perioodi nimetab, on juba lähi aja lugu. Sellest asjalikku üle vaadet andma on autor küll igati sobiv isik. 1940. aastal sündi nuna on ta nõukogude võimuga Eestis enam-vähem ühevanune. Tema esimesed meenutused langevad aastatesse, mil see võim oli teistkordselt Eesti pin nale tunginud. Olud on talle hästi tuttavad, oma hariduse ja erinevate funktsioonide täitmise tõttu on ta mälupagasisse lae kunud fakte, mis paljudele tead mata või kättesaamatud. Mõned neist aitavad lahti seletada veidrusi, mis kuulusid tollase
Dr. Seuss lõpuks ka eesti keeles Kas teadsite, et 2. märtsil tähistatakse dr. Seussi päeva? See on lõbusate lasteraama tute autori sünniaastapäev. Theodor Seuss Geisel sündis saksa päritolu perre Spring field Massachusettsis 2. märt sil 1904 ja temast sai üks kuulsam ja armastatum las tekirjanik maailmas. Ta kirjutas ligi 60 lustakat sõnamängulist lasteraamatut,
igapäevase elu juurde. Iseloomustav on autori sõ num, et nii karm ja kanna tusterohke kui see pool sajandit ka ei olnud, oli see paljudele üks ja ainus elu oma korda minekute ja ebaõnnestumistega. President Kaljulaidi kunagist väidet trööstitust lapsepõlvest nimetab ta asjatundmatuks sei sukohaks. Lapsed ei pruukinud tajuda perede rasket majandus likku olukorda, neil olid oma rõõmud ja vallatused nagu igal teisel põlvkonnal. Autor jagab oma ülevaate viide ossa: valitsemine, poliiti ka, ideoloogia, majandus ja elukorraldus. Lugedes hakkab silma nähtusi, millest eemalt vaatleja kas polnud üldse tead lik või olid ta teadmised liialt pealiskaudsed, et selget pilti saada. Siinkirjutaja on sunnitud pihtima, et nii mõnigi asi jääb ähmaseks ka pärast lugemist. Liiga kaua vabadust nautinud inimeselt on võimatu nõuda totalitaarselt valitsetud riigi kodaniku argipäeva täielikku mõistmist. Nõukogude Liidus, kus loo sungite kohaselt töö oli auasi, tegelikult ei töötatud, vaid käidi tööl. Kaks näiliselt üsna sarnast mõistet, ometi on vahe nende vahel taevakõrgune. Olime küll kuulnud toitainete nappusest ja toidusabadest, kuid et see olu kord tekitas kutselised sabas seisjad, kes elatasid end teiste eest järjekorras seismisest, mõ jub hämmastavalt. Kui Eestis leidusid sel ajal mõned „kin nised linnad“ nagu Sillamäe ja Paldiski, siis Venemaal eksis teerisid mitmed täielikult salas tatud linnad, mida ei näidatud kaardil ja mis olid piiratud tihe da okastraataiaga. Need tege
mida on müüdud üle 222 mil joni ek semplari ja tõlgitud 15 keelde ning mis on toonud talle hulga auhindu, sealhulgas Pulitzer Prize’i ja kolmel korral Caldecott medali. Nüüd tänu tõlkija Leelo Märja maale ning kirjastusele Draakon ja Kuu on ,,Horton Hears a Who!“ olemas ka eesti keeles. Raamatukirjeldus: ,,Kui ele vant Horton avastab tolmukübe melt terve linna tillukesi olen deid – kessesid –, ei usu teda mitte keegi. Hortonil ja kessedel tuleb džunglielanikele tõestada, et linn tõepoolest olemas on, ja nii see kindlast hukust päästa.“ Raamat ilmus aastal 1954 ja sellest tehti 2008. aastal film. Kõige toredam on seda raama tut lugeda valjusti, et nautida riimi ja naljakaid sõnu. Võrgu kaudu saab Eesti raa matupoodidest kergesti lugemis vara tellida: rahvaraamat.ee, apollo.ee. vanaraamat.ee. Kord kevadel džunglis, kus keskpäevalõõm ja jahedas veesilmas suplusest rõõm, vees sulistas elevant Horton,
Nr. 9
Eesti disaineri kujundatud raamat hinnati maailma kaunimate hulka Saksamaal toimunud raama tukujunduskonkursil ,,Best Book Design from all over the World 2020“ sai kirjastuse Lugemik ühe eestvedaja ja Eesti Kunstiakadeemia graa filise disaini osakonna juhata ja Indrek Sirkeli kujundatud raamat – Gordon MattaClarki ja Anu Vahtra ,,Short Term Eternity“ hõbemedali. lesid sõjatööstusega, nende ela nikud nautisid küll teatud hüvesid, kuid elasid täelikus isolatsioonis ülejäänud maail mast. Mida kõrgemal positsioonil keegi Nõukogude Liidus elas ja tegutses, seda paremini pidi ta tundma n/ö köielkäimise kunsti: rääkida nii, et endal häbi ei ole ja võimud rahule jääksid. Rah vusluse ilminguid tuli hoolsalt varjata, et mitte lasta end dissi dendiks tituleerida. Siinkohal ei saa mainimata jätta, et sama hoiak kehtib Euroopa Liidus, kuigi pehmemal kujul. Äärmiselt tabavalt on kaar distanud nõukogude argielu tolleaegne rahvatarkus: Kõik käivad tööl, aga keegi tööd ei tee. Keegi tööd ei tee, aga plaanid saavad täidetud. Plaanid on täis, aga poed on tühjad. Poed on tühjad, aga kodudes on kõik olemas. Kodudes on kõik olemas, aga keegi pole rahul. Keegi pole rahul, aga kõik hääletavad poolt. Arusaadav, eks? Küllap on nii mõnelegi, kuid ei soovita tüüpilisele lääne inimesele edasi rääkida ja mõistmist oodata. Kes seda üritab, on end üle hin nanud. EERIK PURJE
Stiftung Buchkunsti (Raama tukunsti Sihtasutus) korraldatav konkurss toimub Saksamaal 1963. aastast ja on maailma suurim omalaadne. Sel aastal esitati hindamiseks üle 600 raa matu 31 riigist. Igal aastal an takse Leipzigi raamatumessil välja 14 auhinda – üks Kuldse Raamatu auhind, üks kuld medal, kaks hõbemedalit, viis pronksi ning viis äramärkimist.
kui kõrv tal tabas üht heli, mis habras ja õrn.
Eestlaste Mikk Mägi ja Oskar Lehemaa nukufilm ,,Vana mehe Film“ võitis Belgia rah vusvahelisel animafilmide fes tivalil ,,Anima“ publiku lem miku preemia. Oskar Lehemaa sõnul oli see esimene kord näidata eelmisel aastal valminud ,,Vanamehe Filmi“ rahvusvahelisele publi kule. ,,Olime natuke ärevad, kas välismaalased võtavad filmi vastu ja mõistavad Vanamehe eestlaslikku huumorit. Hea meel on tõdeda, et Vanamees suudab naerutada ka Eestist väljas ja ootame huviga vastukaja järg mistelt rahvusvahelistelt festiva lidelt.“ Filmi tegelaskujudele andsid oma hääled Mikk Mägi, Oskar Lehemaa, Jan Uuspõld, Märt Avandi, Indrek Ojari, Jaagup Kreem ja paljud teised. Filmi produtsendid on Erik Heinsalu (BOP), Tanel Tatter ja Veiko Esken (Apollo Film Produc tions). (D/EE)
Nüüd üllatund elevant paigale jäi. ,,On nali see mingi? Siin keegi ei käi!“ Siis kuulis ta uuesti! Piiksatust nappi. Üks peenike hääl oli hõikamas appi. ,,Kes oled? Kus oled?“ vant teada nüüd tahtis. Seal kedagi polnud, kui ringi ta vahtis. Vaid pisukest kübet tuul päikse käes jahtis. ,,Või nii,“ poetas Horton, ,,on imestust väärt, et tilluke tolmutomp teha võib häält. Kas tead, mis ma arvan? … Ma arvan, et seal üks olevus kükitab kübeme peal! See kindlasti eriti tilluke sort on, kes silma ei hakka.“ Nii arutles Horton.
Gordon Matta-Clarki ja Anu Vahtra kunstnikupraktikaid ava va raamatu andis välja kirjastus Lugemik koostöös Eesti Kuns timuuseumiga. Eesti disainerite kujundatud raamatutest on varem kaunei mate hulka jõudnud EKA graafilise disaini osakonna pro fessori Ivar Saki koostatud ja kujundatud ,,Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu“, mis 2013. a sai pronksmedali ning 2015. aastal märgiti kon kursil ära EKA graafilise disaini osakonna vilistlase Agnes Ratase kujundatud raamatusari ,,Seto kirävara“. (ERR/EE)
,,Vanamehe Film“ pälvis Belgias publiku lemmiku preemia
Foto: K. Kiilaspea
Eesti Laul 2020 võitis Uku Suviste Eelmisel laupäeval toimus Tallinnas Saku Suurhallis Eesti Laul 2020 finaalkont sert, mille võitja esindab Eestit Eurovisioonil. Laule hindas rahvusvaheline žürii ja oma hääle sai anda publik telefonihääletamisega. Kokku esitati kaksteist laulu, mille hulgast jäid superfinaalis konkureerima kolm: ,,What Love Is“ (esitaja Uku Suviste, loo autorid Uku Suviste ja Sharon Vaugh); ,,Beautiful Lie“ (esitaja Jaagup Tuisk, loo autor Jaagup Tuisk); ,,Write About Me“ (esitaja Anett x Fredi, loo autorid Frederik Küüts ja Anett Kulbin). Välismaine žürii hindas kõige kõrgemalt viimatinime tatud laulu ja selle esitust. Superfinaali järel toimunud telefonihääletuse võitis ülekaa lukalt Uku Suviste, kes žürii ja publiku kooshinnagul tunnistati Eesti Laul 2020 üldvõitjaks ja esindab Eestit maikuus tänavu sel Eurovisioni lauluvõistlusel Rotterdamis.
Ajalooline kirjavahetus sai raamatuks Hiljuti jõudis raamatukaante vahele teos ,,Väike Mamma“. Lugu on kirja pandud juba 70 aastat tagasi – nimelt koos neb teos kirjavahetusest, mida pidas üks Kuressaare proua saksa sõjavangiga. Raamat sai teoks tänu õnne likule juhusele. Nimelt leidis Kuressaare Nikolai koguduse õpetaja täiesti juhuslikult kiri kutorni kapist saksakeelsed vihi kud ümberkirjutatud kirja vahetusega. Raamatu ,,Väike mamma“ koostas Roland Tõnisson. Proua S-i, selle raamatu keskse tegelase, enda poeg sundmobiliseeriti ning jäi veidi hiljem Sinimägede lahingutes teadmata kadunuks. Kuressaare naise igatsus oma poja järele ja soov jagada emalikku hoolt jookseb katkematu niidina läbi terve kirjavahetuse – ta riskis paljuga, et pidada ühendust sakslastest sõjavangidega. Raamatu koostaja sõnul oli selle proua kirjavahetus üllatus ka tema lähedastele, kes andsid loa selle raamatu ilmumiseks. Kirjavahetuse teise poole, kunagise saksa sõjavangi jälgi pole senini suudetud Saksamaal tuvastada, aga raamatu koostaja Roland Tõnisson usub, et see siiski juhtub ja võib-olla saab toonane kirjavahetus ka Saksa maal raamatuks. (ERR/EE)
