This newspaper was mailed on Friday, February 14, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 6, 2020 Reedel, 14. veebruaril — Friday, February 14 www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Winterlude Rideau Hall’is Ülle Baum, Ottawa Kanada kindralkuberner Julie Payette avas lahkelt laupäeva, 1. veebruari pärast lõunal neljaks tunniks oma ametliku residentsi Rideau Hall’i, et siin saaks tuhanded inimesed osa võtta Winter Celebration üritusest, mis toi mus talvefestivali Winterlude raames. Iga-aastane tore talvine tra ditsioon Ottawas toob kokku palju noori ja vanu ning paljud kohaletulnud inimestest said ka isiklikult Kanada kindralkuber neriga kätt suruda. See pereüri tus Rideau Hall’is oli vaba sissepääsuga. Siin sai uisutada, suusatada ning tutvuda talvetraditsioonidega ka paljudest eri nevatest välisriikidest. Osa võtsid Austria, Ungari, Tšehhi, Lõuna-Korea, Soome, Islandi, Itaalia, Hollandi, Norra, Šveitsi ja Türgi suursaatkonnad. ,,Potku
kelkka“ (eestlastel tõukekelk või soome kelk) oli kohale toodud Soome Suursaatkonna poolt. Pärast soome kelguga sõitmist said külastajad maitsta Islandi lamba- ja juurviljasuppi, Norra kuulsat Jarslbergi juustu või proovida Soome šokolaadi komme. Suursaatkonnad kasutasid seda haruldast võimalust, et tut vustada oma riikide kultuuri kombeid paljudele inimestele ja pakkusid erinevaid maiustusi proovimiseks. Huvi oli suur, seda näitasid tihti pikad järje korrad. Maitsta sai ka vaese mehe pudingut (pudding chô meur) ja kakaod. Austria Suur saatkond tutvustas ka sel aastal ,,Eisstock“’i sporti, mida tea takse ka ,,Alpine Curling“ nime all. Rideau Hall’i avatud liu väljal said kõik vabalt uisutada ja nii mõnigi uudishimuline oli (Järgneb lk. 3)
Rideau Hall’is peeti Kanada kindralkuberneri Julie Payette’i kutsel Winter Celebration üritus, mis toimus kuulsa Ottawa talvefestivali Winterlude’i raames ja tõi kokku tuhandeid huvilisi. Paljudel külalistel oli õnne ka kindralkuberneri Julie Payette kätt suruda ja temaga fotot teha. Foto: ©Ülle Baum
Soome talvetraditsioone tutvustas Rideau Hall’is Winter Celebration üritusel Soome Suursaatkond. Soome suursaadik Roy Eriksson lükkab suure hooga tõukekelku, millel istub tema abikaasa Victoria Carol Eriksson, tutvustamaks soome kelgusõidu rõõmu. ,,Potku kelkka“, mida kutsutakse Eestis ka soome kelguks või tõukekelguks, oli suureks huviobjektiks. Paljud külastajad tegid proovisõitu ka. Foto: ©Ülle Baum
Tänavuse AK võrkpalliturniiri võitis korp! Rotalia meeskond. Pildil vasakult Andres Kasekamp, Hendrik Jakobson, Aleksander Põldma, Markus Põldma, Mihkel Põldma, Tarmo Remmel, Toomas Maripuu. Foto: Peeter Põldre
Pingelise EKL-i võrkpallivõistluse võitis korp! Rotalia esindus Laupäeval, 8. veebruaril toi musid Toronto südalinna George Brown College’i võim las traditsiooniline eestlaste akadeemiliste organisatsioo nide-vaheline võrkpalliturniir. Turniiri on korporatsioonide vahel järjepidevalt peetud ligi
pool sajandit ning see on alati pakkunud põnevat, tasavägist konkurentsi ja tänavunegi turniir polnud erandiks. Võistlustulle astusid viis esin dusvõistkonda: korp! Rota lia, korp! Vironia ja korp! Sakala meeskonnad ning kaks
Loeng Tartu rahust
Rahuläbirääkimistel oli Eesti delegatsiooni juhil Jaan Poskal täita väga oluline roll ja ta oli selleks kõigiti sobivaim isik. Seda mitte pelgalt oma jurii dilise hariduse poolest, vaid ta oli ka ainsa eestlasena olnud Vene tsaaririigi valitsuses täht sal kohal: 1917. aastal oli Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar ja Ülevenemaalise Asutava Kogu liige. Kõneleja jagas oma ette kande kolme ossa: eellugu, rah vusvahelise tunnustuse saavuta mine ja tänapäev. Poolteist tundi kestnud ettekanne, esi tatud vabalt ja voolavalt, märk meid kasutamata, sisaldas rohkelt värvikaid detaile ja pisinüansse, mille edastamist leheveergudel võiks vaadelda kui reporteri soovunelmat. Hea lugeja ehk lepib, kui piirdume olulisimaga; ja andestab, kui sellestki palju paberile pudene mata jääb. Et rahuläbirääkimised üldse teoks said, on omamoodi väike ime, sest paralleelselt Eesti Asutava Koguga tegutses Eesti Töörahva Kommuun. Mõlemad pidasid end eesti rahva õigusli kuks esindajaks. Rahva poole hoid kaldus Asutava Kogu suu
Kolmapäeval, 5. veebruaril algas Tartu College’i saalis VEMU käesoleva aasta loen gutesari. Kõneles professor Andres Kasekamp teemal „Tartu rahu 100 – ajaloos ja tänapäeval“. 2. veebruaril täi tus teatavasti sada aastat selle ajaloolise tähtsusega lepingu sõlmimisest. Lektorit tutvus tanud VEMU peaarhivaar Piret Noorhani tsiteeris presi dent Lennart Meri, kelle hin nangu kohaselt Tartu rahu leping on Eesti Vabariigi sünnitunnistus. Kõneleja, kelle ettekannet oli tulnud jälgima muljetavaldavalt suur kuulajaskond, kinnitas seda hinnangut. Eesti rahuleping Nõukogude Venemaaga oli esi mene rahvusvaheline akt, kus kasutati sõnaselgelt rahvuse enesemääramise mõistet. Tsitee rides Eesti-poolset pealäbirääki jat Jaan Poskat: „Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aas ta kestel kõige tähtsam, sest täna esimest korda määrab Eesti ise lõplikult oma rahva tulevase saatuse.“
sega-naiskonda, mis koostatud erinevate akadeemiliste naisor ganisatsioonide liikmetest. Nii meeskonnad kui naiskon nad mängisid ühises eelvoorus teineteise vastu, mille tulemuste alusel selgusid kaks finalisti. Pealtvaatajad said pidevalt nau tida haruldast platsimängu nii rünnakul kui ka kaitsemängus. Finaali läksid raudset jõudu (Järgneb lk. 13)
nas, sest eestlasele on läbi ajaloo alati olnud tähtis oma maalapikene, millel ta saaks end peremehena tunda. Vaba dussõda käis, raskeimad lahin gud toimusid läbirääkimiste ajal. Eestlased said Venemaalt parimad tingimused, sest nad olid esimesed. Nad avasid tee teistele rahvastele: Läti, Leedu, Soome ja Poola. Kui meie tänapäeval mõtleme Tartu ra hule kui peamiselt piirilepin gule, siis tegelikult hõlmas see ka mitmeid teisi valdkondi, millega tegelesid vastavad eri komisjonid. Üheks näiteks on varade jagamine ja see on punkt, milles venelased täna päevani pole lepingutingimusi korralikult täitnud. Palju varasid (Järgneb lk. 13)
Professor Andres Kasekamp. Foto: E. Purje
16
EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020
Nr. 6
Tellige EESTI ELU 2020 aastaks! Sündmuste kalender • Reedel, 14. veebr. kl 2 pl ALEKSANDER EELMAA ETENDUSES ,,SÜMFOO NIA ÜHELE“ Tartu Col lege’is. • Kolmap., 19. veebr. kl 7 õ NÄITUSE ,,ESTO – ÜLE ILMSE EESTLUSE HOID JA“ AVAMINE Tartu Col lege’is. • Pühap., 23. veebr. EV 102. AASTAPÄEVA TÄHIS TAMINE TORONTOS. Kl 11 h OIKU MEENILINE J U M A L AT E EN I ST U S Baptisti kirikus, kl 12.15 pl LIPU HEISKAMINE Eesti Maja ees, kl 1 pl KONT SERT-AKTUS LÕUNA SÖÖGIGA Eesti Majas. • Esmasp., 24. veebr. kl 11 h EESTI LIPU HEIS KAMINE Toronto Raekoja ees. • Kolmap., 26. veebr. kl 7 õ MARKO RAATI FILM , , M AT US EP Ä E V I K U D “ (,,Funeral Diaries“), Geor ge Ignatieff Theatre, U of T, 15 Devonshire Place. • Pühap., 1. märtsil kl 4 pl TCFS ESITLEB: FILM ,,IGITEE“ (,,Ikitie“/,,The Eternal Road“) Tartu Col lege’is. • Teisip., 31. märts NÄI TUSE ,,MINU TARTU“ (Tartu College’i 50. aas tapäeva puhul) MATER JALIDE ESITAMISE TÄHT AEG. • Külastage Toronto Esto nian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.
Täpsustus Eesti Elu #3, 24.01.2020 lk 5 ilmunud artiklis ,,Eesti Kunstide Keskuse…“ on 4. lõigus öel dud: ,,Ainus konkreetne otsus, mis koosolekul teatavaks tehti, puudutas EKK kunstikogu üle andmist Tartu College’i charita ble organisatsioonile Eesti Õppetöö Keskus (Estonian Studies Centre ehk ESC).“
PEREKONNAPÄEVAL, (esmasp.), 17. veebruaril on Eesti Elu kontor suletud.
Täpsustus: Estonian Studies Centre ei ole Tartu College’i charitable organisatsioon. ESC on iseseisev heategevuse ühing (Registered Charity of Ontario). Tartu College on iseseisev Notfor-Profit Corporation.
TULGE EESTI LIPU HEISKAMISELE Eesti Vabariigi 102. aastapäeva puhul esmaspäeval, 24. veebruaril 2020 kell 11.00 h Toronto Raekoja ees. On the occasion of the 102nd Anniversary of Independence of The Republic of Estonia. Please join us at the flag raising ceremony at Toronto City Hall Monday, February 24, 2020, 11 am