Eesti Elu / Estonian Life No. 5 | Feb 7, 2020

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 988

I

S

T

Ristsõna nr. 987 LAHENDUS Paremale: 1. Wedi, 5. Uim, 8. Taps,

12. Helsingi, 14. Atla, 15. Canasta, 16. Asum, 17. Mus(i), 18. Keres, P., 20. Varas, 23. Saka, 24. Spaa, 25. Seir(e), 26. RÜ, 28. PIA, 29. Ripse, 30. ELO, 32. Agoonia, 34. Tiir, 35. Riik, 36. Eisma, 37. Kreem, 40. Ana-, 41. Aapo, 42. Mandarii(n), 47. Oreo, 48. Asteroid, 49. Seel(ik), 50. Iks, 51. Atla(s). Alla: 1. WHC, 2. EEA, 3. DLN, 4. Isa­ maa, 5. Unts, 6. Iga, 7. Mi, 8. Taara, 9. (K)atse, 10. Plus, 11. Samp(le), 13. Isus, 18. Kaisa, 19. EKRE, 20. VSP (Projekt), 21. Apia, 22. Raag, 23. Sepik, 25. Sini(lind), 26. Reis, 27. Ülim, 29. Roim, 31. Ora, 33. Oreool, 34. Tiaara, 36. Ende, 37. Kaos, 38. Rare, 39. Epee, 40. Ants, 42. Mai, 43. Ask, 44. Rot(t), 45. Iil, 46. Ida.

Nädala retseptid

PAREMALE:

1. Poola lennufirma.   4. Põllutööriist.   8. Militaar- (lüh.). 12. Mõistus. 13. _____s, mündi v. medali esikülg. 14. Sidesõna. 15. Populaarsust koguv piirkond Tallinnas. 17. (Muus.) kahanevalt (lüh.). 18. Rõõmuärevus, erkus. 19. Sama, mis 14. par. 21. Hiiu naise peakate. 22. Mitte haige. 26. R. Valgre laul. 29. Poola ulmekirjanik (1921-2006). 30. Eesti Raadio. 31. Aaria (ingl. k.). 32. _____k, köögivili. 33. Konservikarp (ingl.k.). 34. Ad _____, soovi kohaselt; oma äranägemisel (lad. k. lüh.). 35. Pagaritoode. 36. Praegusel kuupäeval. 37. Teat. poolahv. 39. Poola ,,härra“.

40. Tee lahti! 41. Lahti, avatud. 45. Meeleolu (ingl.k.). 48. Jõukas, rikas. 50. Papagoi. 51. Autorendifirma. 52. Aktuaalne kaamera. 53. N_____, hispaania päritolu tipp-tennisemängija (s.1986). 54. Pesa (ingl.k.). 55. Sinu. ALLA:

1. Vesine toit, vilets jook.   2. Suuline, suukaudne, sissevõetav (ingl.k.).   3. Vorm sõnast ,,tuli“.   4. Samal viisil, samamoodi, ka.   5. Arvutiviiruse tõkendtarkvara.   6. Hüdroelektrijaam (lüh.).   7. Vulkaani lehter.   8. Teat. rohttaim.   9. Igavesti-, alaline-. 10. ____p, valgusti. 16. Lahti tegema. 20. Kalliskivi, vääriskivi (ingl.k.). 23. Teat. alkohoolne

Loodus:

Austraaliat ähvardab äärmiselt mürgiste ämblike arvukuse suurenemine Lisaks hiljutistele suurpõlen­ gutele ja tormidele ähvardab Austraaliat veel üks oht. Nimelt hoiatavad eksperdid, et Sydney piirkonnas on hakanud plahvatuslikult kasvama äärmiselt mürgiste ämblike arv. New South Walesi osariigis Sommersbys asuva Australian Reptile Parki teadlased teatasid hiljuti, et viimase aja ilmastikuolud on kutsunud esile Syd­ ney lehtervõrguämblike (Atrax robustus) massilise paljunemise, vahendas Yle. ,,Sydney lehtervõrguämblikud on tõenäoliselt ühed ohtlikumad ämblikud meie planee­ dil, kui me räägime inimeste hammustamisest, ning meil tu-

jook. 24. Sõjalis-sportlik võistlus. 26. Värvitoon. 27. Suur-järvistu järv. 28. Sile (ja märg, nt. ilmastikus). 29. _____k, lind. 32. Killavoor. 33. Eesti rallisõitja, 2019. a maailma­ meister. 35. Sportmaastur, linna­maastur (ingl.k. lüh.). 36. Eestiaegne ehtekunstnik (praegu on Eestis sellenimeline ehete valmistamise firma). 38. Mitte kõrge. 39. Trooja sõja põhjus­ taja. 42. Põlismets. 43. Mööblifirma Eestis. 45. Planeet. 46. Torontos elanud Kihnu naivist-maalikunstnik. 47. Ühest otsast terav­ nev tugev metallvarras. 49. Ole tervitatud, tere (lad. k.).

leb seda väga tõsiselt võtta,“ vahendas rahvuspargi esindaja Daniel Rumsey sotsiaalmeedias tehtud postituses. Sydney lehtervõrguämbliku mürk võib tappa inimese 15 minuti jooksul. Nimetatud ämblikke leidub 150 kilomeetri raadiuses Sydney linnast. Australian Reptile Park on Austraalias ainus asutus, mis kogub nende ämblike mürki vastumürgi valmistamiseks. Pärast 1980. aastatel algatatud programmi pole ükski inimene Sydney lehtervõrguämbliku ham­ mustuse tagajärjel surnud. Rahvuspargi asjatundjad tea­ tasidki nüüd, et juhul, kui inimestel õnnestub neid ämb­ likke ohutult kinni püüda, siis toodaks nad rahvusparki vastu­ mürgi valmistamiseks. Sydney lehtervõrguämblikele meeldib elada niisketes, varjulistes ja jahedates kohtades. (ERR/EE)

Tervislik peediroog brokoliga Valmistusained: 3 spl oliivõli 3 küünt küüslauku; hakitud 2 tassi riivitud toorest peeti 1 tass vett pool pead brokolit, väikesteks õisikuteks eraldatud Valmistusviis: Lasta õli suurel pannil kuumaks ning kuumutada selles kergelt hakitud küüslauk. Lisada riivitud peet ja praadida kergelt, pidevalt segades. Lisada vesi, lasta korraks keema ja jätta siis (kaane all) madalal kuumusel podisema, aegajalt segades, kuni peet on pehmenenud. Vajadusel lisada vett. Selleks võib minna umbes 15 minutit. Maitsestada soola ja pipraga. Tõsta serveerimis­nõusse. Vahepeal keeta eraldi potis (või aurutada) brokoliõisikud, kuni need on kergelt pehmenenud. Lisada serveerimisnõus olevale peediroale. Kes aga soovib „krõmpsuvamat“ brokolit, võib õisikud lisada roale juba pannil, hautamise lõpupoole.

Naljanurk Õpetaja küsib Jukult: ,,Kui sul oleks võimalik kohtuda ükskõik millise kirjanikuga, kas elava või surnuga, kellega sa siis kohtuksid?“ ,,Elavaga,“ vastab Juku pikalt mõtlemata.

7

KARLA KALENDRISABA

Naljast keelega pooleks Kassa tead, see Vabarna Volts on ikke veikselt üks vigu­ rivänt kah. Kirjutas ilda aegu nisukese kavala jutu, et ma ei saa peris ästi aru, kas ta narrib vanainimest vai avaldab austust nigu peaks. Tõi minu nime oma jutu sisse ja nimetas, et otsib minuga saunalaval trehvunksi. No mina võtan väljakutse vasta küll, aga ma kardan, et seal võib löömaks minna. Minul on Jumalaga nii palju ühist, et ma ei jäta nuhtlemata kedagi, kes minu nime kurjaste pruugib. Ja saun on see püha altar, kus mina löön ikke kohe vihaga, sõbrameest kah. Kui ma poleks Volli lora lugend, siis ma poleks tead saand, kes selle noore poisinähvitsa minu juurde saatis. Poiss käib eesti täienduse koolis ja tuleb oma vanemate keelega peris ästi toime, aga vat nende kõnekäänakutega vai käänuliste kõnedega jäi jänni. Tuli minu palvele, et keski tuttav oli soovitand, et küll Karla neid seletada mõistab. No nigu ta suu lahti tegi ja papri peal neid käänusi näitas, oli mul selge pilt, kes see tuttav tal on. Sauna pead sa saama, vend Voldemar! Ma sain neist käändudest aru küll, aga kuda sa ing neid lapsele seletad, kes võeral maal ja võera keele peal on ülesse kasvand. Poiss näitas mulle ühte: nina pidi vedama. Avaldas kohe oma arvamust, et kui nina pidi vedama, siis tema arust pidi kukal tagast tõukama ja kõrvad tuult lehvitama. Aga kuhu sa sel kombel välja jõuad ja mis otstarve nisukesel minekul on? No poisil nupp lõikas, mõtles loogiliselt. Ma ei vastand esiotsa midagi, küsisin, kas noormehel rohkem muresid on. Oligi. Näitas kahte ütelust veel: pead murdma ja pead kaotama. Poiss arvas, et kui ta peab murdma, eks ta siis murra, pikkust ja sitkust tal ju on. Aga miks ta peab kaotama? Isa on alati rõhutand, et eesti mees ei tohi kunagi alla anda, pead katsuma võitjana välja tulla. Kui pead kaotama, mis mõte on siis ültse murdma akata. No täitsa tõsi. See ju nigu maadlus, kus mõlemad pooled on kihlveo korras kinni maksetud ja ette otsustatud, kump võidab ja kump kaotab. Aga poisil oli veel ühe väljendu­ sega tegemist: viies ratas vankri all. Arvas, et ratas peab muidugi vankri all olema, kuda ta muidu veereb, aga miks ainult viies. Kas tuues ei olegi ratast vaja, lohistatasse koormat mööda maad? Ütlesin poisile, et jätku need käänud minu kätte uurida, tuleva nädali arutame asju edesi. Poiss jättiski oma paprid minu kätte, aga enne kui ma targemaks oleks saand, jäin veel rumalamaks. Märkasin ühte käändu veel: valel on lühikesed jalad. No kuramus, kas see peab tähendama, et ainult pikakoivalisest piigast saad õige naise? Minu Katal on kah lühikesed jalad, aga minu jaoks küll temast õigemat ei ole. Kui poiss tuleva nädali tuleb, saadan ta Volli juurde, las seletab ise. KARGU KARLA

Vähiravifond Kingitud Elu toetas eelmisel aastal abivajajaid üle kolme miljoni euroga Esialgsetel andmetel kogunes 2019. aastal vähiravifondi kokku rekordilised 2,8 mil­ jonit eurot. Aasta lõikes jäi fond 200 000 euroga miinu­ sesse. Kuigi annetusi kogunes rohkem kui aasta varem, suurenes ka abi küsivate taot­ luste hulk. Kokku kiitis fondi nõukogu 2019. aastal heaks 310 abitaotlust. Vähiravifondile said toetuda ligi 200 Eesti inimest, keda ei saanud aidata haigekassa. Abisaajatest noorim oli 27-aastane. ,,…meie missioon on jätkuvalt oluline nii paljude inimeste jaoks. Vähiravifondi püsitoetajate arv ületas 7000 piiri, fondi kontodele laekus aasta jooksul üle 100 000 annetuse, kusjuures keskmine eraisiku annetus küün­ dis 15,76 euroni,“ ütles Vähiravifondi Kingitud Elu ­juhataja Toivo Tänavsuu.

200 mullu fondi kaudu abi saanud inimest panustasid ise oma ravidesse omaosalustena kokku ligi 300 000 eurot. Fondile tekitab jätkuvalt meelehärmi tõsiasi, et annetustest umbes 270 000 eurot tuli fondil tasuda riigile käibemaksuna ravimite ostmisel. Vähiravifondi tegevuskulud moodustasid eelmisel aastal fondi tuludest 5 protsenti. See tähendab, et 95 protsenti kõikidest annetustest läheb otse abivajajate raviarvete tasumi­ seks. (D/EE) *Toimetuselt. Vähiravifondi ,,Kin­ gitud Elu“ tegevust saab toetada Kanadas ka EERO kaudu.