Eesti Elu / Estonian Life No. 5 | Feb 7, 2020

6

EESTI ELU reedel, 7. veebruaril 2020 — Friday, February 7, 2020

Nr. 5

Märtsis Tartu College’is kinolinal Ameerika soomlaste karm saatus Nõukogude Liidus Tartu College’i Filmiklubi (TCFS) näitab pühapäeval, 1. märtsil kell 4 pl Tartu Col­ lege’is Soome, Rootsi ja Eesti koostööfilmi ,,Igitee“ (,,Iki­ tie“/,,The Eternal Road“). Film põhineb tuntud soome kirjaniku Antti Tuuri romaa­ nil ning räägib uskumatu loo Ameerika soomlaste saatusest 1930. aastate Nõukogude Lii­ dus. Mitmed on selle kohta öelnud, et see on lugu, mida oleks raske uskuda, kui ei teaks, et see tõsi on. Soome mees Jussi Ketola naaseb Ameerikast, püüdes põgeneda suure depressiooni all virelemisest. Ta leiab kodumaalt eest aga suure poliitilise segaduse ja lõhe kodusõja võitjate ja kaotajate vahel. Paremäärmus­ likud Lapua liikumise aktivistid teevad puhastustööd ja küüditavad Soomest Nõukogude Liitu

neid, keda nad peavad kommunistideks. Ühel õhtul röövivad paremäärmuslased ka Ketola tema kodust ja viivad idapiirile, kus plaanivad teda maha lasta. Ketola pääseb põgenema ja satub Nõukogude Liitu. Teisel ­ pool piiri annab NKVD mehele uue identiteedi ja koostöös vabatahtlikuna Karjalasse saa­ bunud ameeriklastega hakkab Ketola ehitama tööliste ja talupoegade kommunistlikku paradiisi. Filmi ainestik põhineb tõsielulool, kui tuhanded soomlased Ameerikas müüsid oma vara ja kogusid raha, et siirduda Uues Maailmas pettununa Nõukogude Karjalasse, et seal proletaarset paradiisi rajada. Stalini taga­ kiusamise tõttu muutub paradiis aga peagi põrguks, kust põgeneda pole võimalik. „Igitees“ on näha palju julmust, aga samas

Eelmise aasta enimmüüdud raamat – ,,Minu Eesti seiklus“ Eesti kirjastuste liidu liikmete 2019. a enimmüüdud raamat oli Kätlin Vainola lastele mõel­dud tellimusraamat ,,Mi­ nu Eesti seiklus“. Raamatu andis välja kirjastus Päike ja Pilv ja selle läbimüük 20 769 eksemplari, sama raamatu venekeelset väljaannet müüdi 12 950 eksemplari ja see oli pingereas teine. Kolmas po­ pu­laarseim raamat oli Jekaterina

Laul me sees Eestlane laulurahvana väljen­ dab end mitmel eri viisil. Laulupidudel ühendkooris või metsas matkates vaikselt ene­ sele lauldes. See on muusika kui rahustava mõju võlu – žanreid on palju, vali vaid.

on filmi produtsent Ilkka Matila intervjuus kinnitanud: „See on humanistlik film sõnumiga „ini­ mesed, ärge tapke üksteist“.“ Film valmis Soome 100. a juubeli puhul 2017. aastal. Koostööfilmi võtted toimusid osaliselt Eestis – Tallinnas, Sillamäel ja Varangul, tegelike Karjala asukohtade asemel. Kaasati ka eesti näitlejaid. Armastatud näitlejale Lembit Ulfsakile jäi ,,Igitee“ viimaseks filmiks. Ta suri 22. märtsil 2017. ,,Igitee“ maailmaesilinastus toimus Eestis Pimedate Ööde Filmifestivalil sama aasta detsembris. Soomes võitis film kokku 6 filmiauhinda ning valiti 2017. a parimaks Soome filmiks. ,,Igitee“, 88 min. Režissöör Antti-Jussi Annila. Film on soome keeles, ingliskeelsete sub­tiitritega. Pilet $10. JOHANNA HELIN

,,Talibani pojad“ – isiklikel kogemustel põhinev raamat

Krutilova koostatud ,,Pliksi ja Plaksi nupuraamat“, mille väljaandja on samuti kirjastus Päike ja Pilv ja mida müüdi 10 195 eksemplari. Populaarseim ilukirjanduslik raamat oli Andrus Kivirähki ,,Tont ja Facebook“ (kirjastus Varrak). Mitte-ilukirjanduse valdkonna ostetuim raamat oli ,,Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht“, mille koostasid Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohtmets (kirjastus Varrak). E-raamatutest populaarseim oli kirjastus Pilgrimi välja antud E.L. Jamesi ,,Tumedam“, mida müüdi 804 litsentsi. Kirjastuste liitu mittekuuluvate kirjastuste välja antud, kuid Rahva Raamatu ja Apollo edetabelites kõrgele kohale jõudnud raamatutest müüdi rohkelt Indrek Hargla raamatut ,,Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium“ (kirjastus Raud­ hammas). (ERR/EE)

Möödunud aasta lõpus ilmus kirjastuselt ,,Hea lugu“ kait­ seväelase Taavi Liiase sulest isiklikel kogemustel põhinev romaan ,,Talibani pojad“. Autor oli külas ERRi saates ,,Ring­ vaade“, kus ütles, et suu­­res osas on raamat fiktsi­ oon, kuna peategelasteks on kaks venda, kes liitusid Talibaniga. Samas on raamat­ ul tihe seos ka tema endaga, sest peatege­ lane Tanel Liivak on nii mõneski osas tema enda pealt maha kirjutatud. ,,Reeturlikult on sellel pea­ tegelasel samamoodi üheksa sõrme nagu minulgi. Ilmselgelt on teatud osad seotud minu teenistusega või teatud karak­ terid on sarnased nendele, kes päriselt seal Afganistanis olid,“ ütles autor saates, lisades, et tegemist pole dokumentaalse ­teosega. Raamatu autor Taavi Liias teenis 2009. aastal luureohvit-

Kui meeldiv on kuulata kahe andeka muusiku, laulja koos­ tööd, mis on rahulik, sissevaatav ja kindlasti südamele lähenev. Selline nagu Jaan Söödi ja Andre Maakeri hiljutine koos­ töö laserkettal „Armastusfilm“. Mõlemad on kitarristid, heliloojad, lauljad. Sööti tunnevad paljud ta ajast ansambel Jäääär võtmeliikmena. Maaker on osav kitarrist, viljeleb mitut žanrit ­ flamenkost džässini. Virtuooslik mäng sel kahemeheplaadil. Vaikne, mõtlik, rahulikkus lausa tagab kuulamise mõnu. Pea enamus laulude viisidest on kas Maakeri või Söödi loodud. Inspiratsiooniks kvaliteetne luule näiteks meie üliheade Hando Runneli, Juhan

Liivi, Doris Kareva ja Indrek Hirve sulest. Ka on Maakerilt kolm laulu, millele ta kirjutas nii sõnad kui muusika. Vaid kolm valikut salvestusel on selli­sed, mil pole kahe muusiku loomingulist panust. Neist ehk tuntuim, ja meeldiv, on Kustas Kikerpuu „Kajakad“, kuid tuleb kahtlemata esile tõsta Runneli luuletusele loodud laulu „Nos­ talgiline ehk pühapäev lastepargis“. Tõesti kaunis, viisistanud A. Meltsas ja A. Adams (eeldan, et Aivar ja Anne on need A-d. CD voldikusse oleks küll võinud panna täisnimed ning kumb mängib mis valikul kitarri, kuna taustaks, toetuseks on pea vaid üks.) Lummav on Doris Kareva

Lembit Ulfsakile (vas) jäi osa ,,Igitees“ viimaseks filmirolliks.

Ülimenukas Arvo Pärdi portreekontsert Hamburgis Kontserdisarjas ,,Reflek­teeri­ jad“ saavad nimekad kunstni­ kud õiguse seada kokku prog­ ramm, mida esitatakse Ham­ burgi kuulsas kontserdimajas Elbphilharmonie. Plaadifirma ECM Records asutaja Man­ fred Eicher avas oma sarja 3. veebruaril Arvo Pärdi üliedu­ ka portreekontserdiga. Pärast Arvo Pärdi loomingu kontserti esmaspäeva õhtul Hamburgis aplodeerisid kuulajad saalis püsti seistes viis minutit ja nõudsid heliloojat lavale. Pärast lisalugu tormiline aplaus jätkus. ,,Kuna Manfred Eicheril on

eriline side Arvo Pärdiga, tema on teinud peaaegu kõik plaadistused Arvo Pärdiga, nad on head sõbrad, tahtis ta tingimata seda rida alustada suure Pärdi õhtuga,“ selgitas Elbphil­ har­ monie intendant Christoph Lieben-Seutter uudistesaatele ,,Aktuaalsele kaamera“. LiebenSeutter lisas, et ee kontsert müüdi kogu seeriast kõige ­esimesena välja. Pärdi muusikat esitasid Tallinna kammerorkester ja Eesti filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. So­ leeris viiuldaja Harry Traks­ mann. (ERR/EE)

serina Kosovos ja 2012–2013 Afganistanis. Kahe välismis­ siooni vahele jäid religiooni­ antropoloogia õpingud Tartu Üli­ koolis. 2016–2019 oli Liias Kaitseliidu Tartu maleva välja­ õppe- ja operatiivsektsiooni ülem. Praegu õpib ta kaitseväe akadeemia magistriõppes sõja­ teadust ja -tehnoloogiat. Raamatu tutvustuses on öeldud: ,,Kolm aastat tagasi nägi Liias Tartus Säde kohvikus jalaproteesiga meest ja talle meenus luureettekanne, mis hoiatas puujalaga Talibani komandöri Juma Guli eest. Eelmine Eesti kompanii oli meest haavanud ja ta oli nüüd püha viha täis. Sealt sai romaa­ ni idee alguse.“ Taavi Liiase „Talibani pojad“

võitis Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2019. aastal ­ kolmanda koha.

luuletusele „Öö armastab sind“ loodud laul, helilooja Teet Velling. Karevat on õigustatult peetud väljaspool Eesti piire kui Nobeli kirjandusauhinna vääri­ liseks, kuid paraku pole ta veel selleks saanud. Voldiku plussiks, pärast pisikest tähenäri­ mist, on see, et sõnad on seal olemas. Lubab jälgida, kuigi soovitaks nagu alati esmakordsel kuulamisel kinnisilmi rahulikult nautida esitust. (Just nagu peaks olema filme, kus pole subtiitreid, kui keelt oskad. Seda alati Põhja-Ameerikas Eestis tehtud filmide nägemisega ei saa.) Viimased laulud plaadil, kas Söödi või Maakeri viisidel, kinnitavad salvestuse põhiteemat,

mida ju CD nimest on aru saada. „Me polnud võrdsed“ (Sööt, J. Leesment); „Kurvad ajad“ (Maaker); „Unistus täitumatust soovist“ (Maaker). Inimese sise­ mine hellus, tunnetepuhang on neis erakordselt ja veenvalt ära toodud. Nii kinnitades, et nagu Maaker luuletas palas „See mul laul“, et „Miski mus valutab nii,//… et õrnemgi tunne teeb valu//… On see mu laul,// mille igatsus kirja pannud,// see mu laul – mu sees“. Igatsus ja armastus käivad käsikäes. Selle plaadiga annavad kaks andekat, tundlikku muusikut edasi olulist, andes kuulajalegi aru, et ka temas on nii. Kahtlemata on laul me sees. TÕNU NAELAPEA