Eesti Elu / Estonian Life No. 48 | December 4, 2020

This newspaper was mailed on Friday, December 4, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)

Alates / since 2002 Nr. 48, 2020          Reedel, 4. detsembril — Friday, December 4

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Rahvusülikooli aastapäev 2020 Torontos Ei see toimunud vaid Toron­ tos ühti. Tartu College’is oli ainult baas, kus tegevus käima lükati, kuid üritus ise võttis virtuaalses maailmas globaalse ilme. Tartu Ülikooli 101. aasta­ päeva tähistati pühapäeval, 29. novembril tavakohase pidulik­ kusega, kuid aktuse kulgu tuli jälgida arvutiekraanilt. Tea­dus­ tajana tegutses Peeter Einola, avasõna lausus prof Anne Agur. Traditsioonilise „Gaudeamus igitur“ esitas Tartu Ülikooli ­ kammerkoor, juhatas Triin Koch. Kuigi koori esinemine oli salvestatud harjutuse ajal ko­ duses rõivastuses, võis iga aka­ deemilise organisatsiooni liige kodus soovi kohaselt „tekelda­ da“, nagu teadustaja humorist­ likult tähendas. Järgnes Tartu Ülikooli rektor prof Toomas Asseri tervitus, tänavu taas otse Tartust, mitte Torontos rajatud Tartus välis­ eesti publiku ees. Seejärel tut­ vustas prof Andres Kasekamp peakõnelejat, kelleks oli TÜ väliseesti külalisprofessor David

Ilmar Lepasaar Beecher ja kes esitas oma ettekande Toome­ mäel Rein Taagepera ametitoas. Kõne teemaks oli „Kodu ja pagulus: Tartu koht minus ja ­ maailmas“. Kõneleja alustas tsitaadiga ameerika kirjaniku Herman Melville’i romaanist „Moby Dick“: „Ära lahku oma saarelt, sa ei pääse enam iial sinna.“ USA-s sündinud poolenisti eesti juurtega kõneleja asus abi otsi­ ma eesti kirjandusest ja sattus kohe dilemma ette: Tõnu Õnnepalu oma romaanis „Aaker“ väidab, et rahvus sõl­ tub maast. Teiselt poolt aga kinnitab Rein Taagepera, et ­ keeleta pole rahvust. Niisiis tuleb ikkagi endal otsingutega ­ alustada, ei saa ainult teiste abile lootma jääda. Kolme kodu lugu tähendab kolme erinevat aadressi, mis kõnelejas seostuvad kodu mõis­ tega. Esiteks tema praegune kodu Õnne tänaval Tartus, eel­ mine asukohaga Donny Boon, California ja lõpuks Kastani t. 9 Tartus, tema vanemate kodu

Peakõneleja David Ilmar Lepasaar Beecher.

Teadustaja Peeter Einola. Foto: Peeter Põldre, EE arhiiv

Avasõna – Anne Agur. Foto: EE arhiiv

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Foto: Peeter Põldre, EE arhiiv

kunagisel lahkumishetkel. Kas loome kodu või loob kodu meid? Kuidas suhestada inimlik koda ja looduslik pesa? Kuidas inimene oma suhet loodusega arendab? Kas on võimalik koju tagasi minna ja mida see minek tähendab? Neid valusaid küsi­ musi asus kõneleja lahkama ja neile rahuldavaid vastuseid ­otsima. Omade ja võõraste küsimus on püsinud läbi aegade. Oma läheb reisile – saab ta võõraks? Võõras tuleb külla – saab ta omaks? Kas me areneme pike­ mas perspektiivis kokku või lahku? Küsimusi kerkib aina juurde. 1945. aastast alates on lähiajaloos aset leidnud kolm suurt lugu: ülemaailmastumine, külm sõda ja dekolonisatsioon. Kõneldes kohtadest võib täheldada, et tõotatud maa otsingud pole mingi uus mõiste. Meie kõigi lugu algab para­dii­siaiast välja viskamisega. Kui juutidel on oma Jeruusalem, siis Ameerika puritaane võib samuti vaadelda kui väljavisatute kogu­ konda. Moodne maailm on koduta ja kodutute maailm, ­ mille ajaloos oleme kõik muu­ tunud rändavateks juutideks. Soov tagasi minna on sageli valuline. Nii mõnigi Siberist naasnu tundis, et ta pole enam endine. Kõneleja mõistab, et koju­ tulek ei ole kerge. Talle impo­ neerib Tartu vaim, tema arvates on Tartu väike koht omade ja võõraste vahendamiseks. Ta näeb Tartut ajaloo perspektiivis kui lahinguvälja, pelgupaika ja erinevaid rahvaid ühendavat vahelüli. Tartu on kui kodu – ­ või vähemalt võõrastemaja – pagulastele. Prof Juri Lotman, kelle kunagiseks elukohaks oli just sama Kastani t. 9, oli meile samaaegselt oma ja võõras, tõestas ilmekalt mitmekesisuse vajadust. Ka mina toon teile kingiks oma välismaa koge­ muse – lõpetas kõneleja oma ­sisuka ettekande. Kõnelejale esitati arvukalt küsimusi, moderaatorina tegut­ ses prof Andres Kasekamp. Viimane meenutas huumoriga, kuidas ta Eestisse siirdudes paarkümmend aastat pingutas, et mitte mõjuda väliseestlasena; ja nüüd perekonnaga Kanadasse naastes uuesti pingutab, et taas väliseestlaseks saada. Suurima vahena isiklikes ja ühiskond­ likes väärtustes leidis kõneleja, et tal oli alguses raske hinnata (Järgneb lk. 19)

Tallinna Pimedate Ööde filmifestivalil (PÖFF) sai festivali lõputsere­ moonial 27. novembril elutööpreemia Eesti filmi­operaator Alar Kivilo. Foto: Liis Reiman Loe intervjuud Alar Kiviloga tänases Eesti Elus.

Aino Järvesoo nimelise auhinna said Rein Taagepera, Ene-Margit Tiit, Hinge-Mai Raud-Pähn ja Jüri Trei Reedel, 27. novembril andis rahvastikuminister Riina Sol­man koos sihtasutusega Pere Siht­ kapital välja professor Aino Järvesoo nimelised auhinnad. Auhinnafond on kokku 25 000 eurot ja see anti välja inimestele, kes on Eesti rahva kestmise ja eestluse hoidmisega ühiskonnas eriliselt silma paistnud. Elutöö auhinna sai Rein Taagepera, silmapaistva meediategevuse auhinna Ene-Margit Tiit ning

Vabamus tähistati VÄE päeva

eesti kultuuri ja keele hoidjate­ na välismaal tunnustati HingeMai Raud-Pähni ja Jüri Treid. ,,Meie hulgas on inimesi, kes töötavad iga päev selle nimel, et eesti kultuur, keel ning rahvus püsiks. Auhinnaga tunnustame ja toome esile neid, kes on panustanud eesti rahva kest­ misse ja arengusse nii Eestis kui välismaal või on paistnud silma meie rahva ja kultuuri (Järgneb lk. 14)

siooni ajal Välis-Eesti ringkon­ dades elus Eesti traditsioone ja kultuuri. Sellekohane info on leitav Eesti Elu #44 (eesti k) ja Laupäeval, 28. novembril # 45 (ingl.k.). Valikut materja­ tähistati Okupatsioonide ja list näidatakse ETV2 program­ vabaduse muuseumis Vabamu mi saatesarjas „8 mm ELU“. koostöös rahvastikuministri ja Vaatajad said VÄE päeval Ülemaailmse Esto Noorte võr­ osa otselülitustest Välis-Eesti gustikuga Välis-Eesti päeva kogukondadesse Rootsis, Kana­ ehk VÄE päeva. Arvestades das, Saksamaal ja mujal. Õhtut pandeemia olukorraga maail­ juhtis Martin Tulit. Välis-Eesti mas toimus sellegi päeva pü­­ kogukondi tervitasid rahvastiku­ hitsemine virtuaalselt. Otse­ ­ minister Riina Solman, Vabamu ülekanne, kuhu sai varasemalt tegevdirektor Keiu Telve ja registreerida toimus Vaba­ Ülemaailmse Eesti Noortevõr­ must. gustiku (ÜENV) esindajad. Karl Sel aastal olid ürituse prog­ Grabbi koostatud noortevõrgus­ rammi fookuses rahvuskaaslaste tiku ettekannet saate lugeda kogukonnad videopildis. järgmisest Eesti Elu numbrist. Muusikalist vaheldust pakkus VÄE päeval sai näha esimesi Duo Ruut ja toimus ühislaul­ kaadreid filmikogust, mille mine. täiendamise aktsioon on hetkel käimas. Nimelt kogub Vabamu Ürituse lõpetas Juhan Liivi 8 mm filmilindile talletatud sõnadele ja Peep Sarapiku kaadreid Välis-Eesti kogukonna meloodiaga loodud laul ,,Ta kokkusaamistest, sünnipäeva­ lendab mesipuu poole“, mis sai dest, pulmadest või muudest ühislaulu ideekorjes VÄE päeva tähtsatest sündmustest, mis il­ osalejate seas kõige rohkem mestaksid, kuidas hoiti okupat­ hääli. (EE)

20

EESTI ELU reedel, 4. detsembril 2020 — Friday, December 4, 2020

Nr. 48

Tellige EESTI ELU!

Foto: Peeter Põldre

Igaühe toetus on tähtis! Peetri kirik – meie püha paik Armsad Toronto Peetri Kogu­ duse liikmed, endised liikmed ja kõik kes armastavad meie kirikut! Toronto Peetri Kirik on ainuke väliseesti luterikirik kesk Kanadas, mis on kujundatud ja ehitatud pagulaseestlaste koos­ tööga. Eristub teistest tuntud kirikutest selle tõttu, et ta ei ole suur ja vä­­gev, vaid on lihtne ja kodune. See on hoone, mis si­ saldab südamesoojust ning hingeliselt toetab neid, kes on istunud tema puupinkide rida­ des, vaadates värviliste vitraaž­ akende poole. Seal oleme nut­ nud rõõmu- kui ka kurbusepisa­ raid. Peetri kirik on meie kindel ja kestev püha paik. Üle aastate on seal ristitud, leeritatud, laula­ tatud ja viimsele teekonnale saadetud sugulasi, sõpru ja ühiskonna liikmeid. Kiriku müüri ees austame kaas-eestla­ si, kes puhkavad rahus. Kirikus on kõlanud kooride ja solistide laulud ja seal on peetud kogu­ konna tähtsaid üritusi. Kahju oleks, kui see kõik kaoks. Kas olete teadlikud, et Peetri Kiriku juhatus ja täiskogu hääletasid 27ndal septembril selle poolt, et uurida kiriku müümise võimalusi ja kolida meie kogudus mujale? Teie toe­ KANADA UUDISED

OTTAWA. 30. novembril esitas Kanada finantsminister Chrystia Freeland riigi sügisese majan­ dusaruande, mis prognoosis, et defitsiit jõuab 2021.a. märtsi lõpuks $381,6 miljardini ja võib isegi kõrgemale minna, olene­ des mitmetest faktoritest nagu edaspidiste sulgemiste tõsidus ning COVID-19 infektsioonide kasv. Valitsuse sõnul ollakse valmis kulutama kuni $100 ­m iljardit pandeemiajärgseks majanduse taaskäivitamiseks. Aruandes toodi välja ka mit­ meid toetusi, aitamaks inimesi, ärisid, majanduskasvu jm. (Lüh. CBC)

tus aitaks elustada meie kirikut ja vältida selle otsuse raskeid tagajärgi! Covid-19 on toonud keerulisi olukordi kõigile ja samuti meie kirikutele. Hiljuti moodustati kiriku liikmetest ,,töögrupp“, et abistada Peetri kirikut majan­ damisega ning elustada meie liikmeskonda ja aktiivset anne­ tuste kogumist. Kui Peetri kirik on olnud osa Sinu või Sinu perekonna elust, palun toetage ja aidake, et Peetri kirik püsiks edasi. Oleks väga tore, kui osalek­sid pühapäeva või suurte pühade jumalateenistustel. Samal ajal, eriti praeguste valitsusepiiran­ gutega, saame aru, kui jätkuv Covid-19 oht paneb muretsema ja meie austame Teie otsust praegu mitte kirikusse tulla. Kui Teie ei saa kirikus käia ja isiklikult annetust teha, siis palun valige üks järgnevatest viisidest, et toetada meie Peetri kirikut ja annetada ­tulumaksuvaba summaga *(kui võimalik, palun lisage oma annetuseümbriku number): 1.  E-Transferi kaudu: stpe­ ters­toronto@rogers.com 2.  Otseülekandega Teie Nor­ thern Birch (NBCU) pangaar­ velt Peetri kiriku arvele. Palume selleks helistada Northern Birch panga telefoninumbrile 416465-4659 või saatke soov e-pos­ tiaadressil info@northernbirchcu. com 3.  Tšekiga: St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church, 817 Mount Pleasant Rd. Toron­ to, ON M4P 2L1 *  St. Peter’s Estonian Evange­li­ cal Lutheran Church: Charity Registration No. 85852 2489 Selleks, et saaks Teile saata tulumaksusedelit, palun kinni­ tage oma aadress, telefoninum­ ber ja e-postiaadress. Seda saate teha isiklikult Peetri kiriku kantseleis, e-posti kaudu (stpe­ terstoronto@rogers.com) või telefoni teel (416-483-5847). Täname südamest, Jumal olgu Teiega. VABATAHTLIK PEETRI KIRIKU SÄILITUS TÖÖGRUPP

Britid alustavad esimese riigina vaktsineerimist Ühendkuningriik teatas sel nädalal, et on esimese riigina maailmas Pfizeri koroona­ vaktsiini heaks kiitnud ning mõne päeva jooksul alusta­ takse vaktsineerimisega. Britid on tellinud Pfizerilt 40 miljonit vaktsiinidoosi, millest piisab 20 miljoni inimese vakt­ sineerimiseks. Kõik tuuakse Pfizeri Belgia tehasest. Vaktsiini transporditakse spetsiaalsetes kuiva jää sisse pa­ kitud kastides. Pärast tarnimist võib seda külmkapis hoida kuni viis päeva. Külmkapist võttes tuleb see kuue tunni jooksul ära kasutada. Vaktsiini manustatakse kahe süstina, 21-päevase vahega. Immuunsus tekib pärast esimest annust, kuid saavutab täieliku toime seitse päeva pärast teist annust. Enamik kõrvaltoimeid on väga kerged ja kestavad tavali­ selt ühe päeva, kinnitab vastav ekspertidest koosnev rühm. Võimalik, et vaktsineeritud inimesed saavad viirust siiski teistele edasi anda. Selle kind­ lakstegemine võtab aega, ütle­ vad eksperdid. Kui see aga ­nakatumise peatab, on võimalik, et 2/3 elanikkonna vaksineeri­ misega võib tekkida karjaim­ muunsus ja viiruse levik lakkab. Ühendkuningriik on ette tel­ linud ka seitse miljonit annust vatsiini farmaatsiaettevõttelt Moderna. Suured lootused on ka Oxfordi ülikooli vaktsiinile loa andmisele. (ERR/EE)

Teade Eesti Elu selle aasta vii­ mane number #51/52 ilmub 18. detsembril 2020. Uue aasta esimene number ilmub 8. jaanuaril 2021. Pühadeperioodil on Eesti Elu kontor SULETUD 24., 25., 28., 29., ja 31. det­ semb­ril 2020 ning 1. jaa­ nuaril 2021.

Teadmiseks välismaalt Eestisse reisijatele Paljud välismaal elavad eest­ lased ei tule sel aastal pühade ajal Eestisse oma sõpradele ja sugulastele külla. Paljudele peredele on see lausa esma­ kordne juhus üle paljude ­aastate. On ka neid, kel tuleb sel keerulisel ajal reis arusaadavatel põhjustel ette võtta. Siinkohal esmane info, mis on Eestisse sisenemisel ning Eestis viibimi­ sel praegu vajalik. Osa infor­ matsioonist uueneb pidevalt, kuid digilahendused hoiavad meid muudatustega pidevalt kursis. Reisiabi ja testimine: • Teave riikide ja liikumis­ piirangute kohta Eestisse saa­ bujatele on kättesaadav Eesti välisministeeriumi kodulehel: vm.ee • Välisministeeriumi lehel (vm. ee) on ka korduma kippuvad küsimused seoses reisimisega. • Testimise kohta saab infot ka

Terviseameti (terviseamet.ee) või koroonatestimisekodulehelt (koroonatestimine.ee). Info on kättesaadav nii eesti, inglise kui vene keeles! Kui oled Eestisse jõudnud: •  HOIA äpp mobiilirakenduse abil saad kiiresti teada võimali­ kust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. Palun lae see ­ kindlasti alla, kui oled Eestisse jõudnud. • Numbrilt 1247 saab usaldus­ väärset infot riigiasutusi või koroonaviirusega seotud riik­ likke korraldusi puudutavates küsimustes eesti, inglise ja vene keeles. Välismaalt helistades vali +372 600 1247. • Lehel Kriis.ee on üleval korduma kippuvad küsimused, ­ mida uuendataks regulaarselt. Sealt leiad abi nii eesti, inglise kui vene keeles küsimustele, mis võivad esile kerkida seoses koroonaviirusega. Lisaks on lehel olemas kõige uuemad uudised, info piirangutes, kasu­ likud kontakti, statistika jm.