Eesti Elu / Estonian Life No. 47 | November 27, 2020

This newspaper was mailed on Friday, November 27, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 47, 2020          Reedel, 27. novembril — Friday, November 27

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Väliseesti kirjanduse tähtsündmusi käsitlev virtuaalkonverents Laupäeval, 21. novembril toi­ mus väliseesti kirjanduse täht­ sündmuste märkimiseks vir­ tuaalkonverents, korraldajaiks Eesti Teaduslik Selts Rootsis Lõuna-Rootsi osakond, Lundi Eesti Maja Ühing, Eesti Vabariigi Suur­ saatkond Rootsis ja Välis-Eesti Muuseum. Üri­tu­ sega märgiti Eesti Kirjanike Kooperatiiv 70, Bernard Kangro 110, Kalju Lepik 100 ja Ilmar Külvet 100 tähtpäevi. Moderaator oli Pille Pruul­ mann-Vengerfeldt. Avasõnad ütles Eesti Vaba­ riigi suursaadik Rootsis Margus Kolga, kes märkis, et algne plaan oli kohtuda Lundi Eesti Majas. Suursaadik Kolga kõneles Eesti Kirjanike Kooperatiivi

Maarja Hollo

Tiit Pruuli

Sirje Kiin

Janika Kronberg

(EKK) rajamisest – kuidas 1950.a. ühendasid selleks jõud kolm eesti kirjameest: August Gailit, Bernard Kangro ja Valev Uibopuu ning ärimees Enn Vallak. Kooperatiiv andis välja üle 400 raamatu enam kui 75 autorilt ja oli aegu, kui eesti kirjandus väljaspool Eestit oli elavam kodumaa omast. Väliseesti kirjanduse välja­ andmise keskmes olid Eesti Kirjanike Kooperatiiv asukoha­ ga Rootsis Lundis ja Orto, mis alustas Helsingis ning jõudis vahepeatusega Göteborgis To­ rontosse. Suudeti palju luua ja jagada ilukirjanduse, esseistika, uurimuste valdkondades ning kvaliteet oli aukartustäratav. Kõneleja rääkis sellestki, kuidas need raamatud hakkasid jõudma mingeid teid pidi kodumaale, ka nõukogude võim ei saanud takistuseks; neil raama­ tutel oli mingi aura. Suursaadik rääkis omaaegsetest isiklikest kokku­ puudetest väliseesti kirjanduse­ ga, manides Arved Viirlaiu teost „Ristideta hauad“, mida bussi­ peatuses ühelt teisele üle anti. Kõneleja tõdes, et on palju õp­ pinud tänu neile raamatutele, need mõjutasid teda ning tänu neile leidis ta ka oma kutsu­ muse minna ajalugu õppima. Ajakirjanik ja ettevõtja Tiit Pruuli kõneles teemal „Pagu­ laskirjastuste sünd ja hääbu­ mine“. Ta rääkis, kuidas lap­ sepõlvest saadik tundis ta kur­ bust, et eestlasi on nii vähe; huvi Suur-Eesti vastu tekkis hilisematel aastatel. 1988.a. sai ta juurdepääsu pagulaskirjan­ duse erifondidele, nendele olid tollal piirangud, mis paar aastat hiljem kaotati. 1989-1990 oli Tiit Pruulil võimalus stažeerida Lundi Ülikoolis Soome-Ugri Instituudis (Seminar), mis loodi Lundi Ülikoolis palju aastaid õpetanud keeleteadlase Julius

Mägiste algatusel, kes seda juh­ tis 1967 aastani. Pruuli märkis, et Lund oli tema lapsepõlvelin­ na Tartu sarnane, kus Bernard Kangro kirjutas ka oma Tartu triloogia. Ettekandes vaatles Pruuli väljaandeid, mis välismail eesti kultuuri hoidsid ja kandsid, alus­ tades juba 19. saj. lõpust. Tegevus oli väga viljakas. Ta tõi esile mitmeid kirjastusi, mis eestikeelse kirjasõna püsimisse erineval ajal ja erinevates maades oma panuse andnud: kokku anti paguluses välja üle 4000 raamatu. Esindatud olid nii ilukirjandus, laste- ja noor­ sooraamatud, õppe- ja poliiti­ line kirjandus jm. Ühel või tei­ sel moel jõudsid need raamatud ka Eestisse, kus mõjutasid pal­ jusid ja tuleb igati tunnustada, missuguse eneseusuga seda kir­ janduslikku tööd tehti. Ajakirja Looming pea­ toi­ metaja Janika Kronbergi ettekande pealkirjaks oli „Eesti

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) vääris­ tas Läti Vabariigi suursaadikut Kanadas Kārlis Eihenbaumsi oma teenetemärgiga, tunnusta­ maks suursaadik Eichenbaumsi tööd läti ja eesti kogukondade vaheliste sidemete ja koostöö tugevdmisel, samuti kõikide Balti kogukondade ühistöös ja diplomaatiliste sidemete tugevdamisel Kanadaga. Teenetemärk anti üle 20. novembril Tartu College’i saalis. Pildil suursaadik Kārlis Eihenbaums koos EKNi presi­ dendi Kairi Taul-Hemingwayga. Foto: EKN

Kirjanike Kooperatiivi kirjastus kui eestlaste globaalne võrgus­ tik interneti-eelsel ajastul“. Ta alustas sellest, et 1989.a. kutsuti ta tööle Tartu Linnamuuseumi filiaali Karl Ristikivi Muuseumi juhatajaks. Tema ülikooli lõpu­ aastatel hakkas Eestis pagu­ laskirjandus kättesaadavamaks

muutuma. Talle meeldis Ber­ nard Kangro looming – Tartu romaanid, luule – mis oli lum­ mav ja haarav. Hiljem tekkis kirjakontakt. 1994.a. avanes võimalus stipendiumi toel viibi­ da Lundi Ülikooli juures (nagu Tiit Pruuli), kus ta sai põhjali­ (Järgneb lk. 16)

Belgia kuningapäeval Ottawas osales ka Eesti saadik Igal aastal 15. novembril tähistatakse Belgias kuninga­ päeva. See traditsioon sai alguse juba 1866. aastal. Sel päeval tähistatakse belglaste esimese suveräänse kuninga Leopoldi nimepäeva, kelle volitused ulatusid 1831.­ 1865.a. Belgia Kuningas Bal­ duino otsustas 1951. aastal pidada seda kuupäeva päe­ vaks, mil belglased saavad näidata oma lugupidamist ja kiindumust kuningliku pere­ konna vastu. Belgia Kuningriigi suursaa­ dik Kanadas Johan Verkam­

men ja tema abikaasa Kathleen Billen korraldasid Kuningapäeva auks Ottawas kaks filmiõhtut Kanata Land­ mark Cinema’s 20. ja 23. novembril, millel COVID-19 ­ pandeemia piirangute tõttu sai kummalgi õhtul osaleda vaid 50 inimest, nende hulgas väga paljude riikide suursaadikud, ­ Kanada välisministeeriumi Global Affairs esindajad ja diplomaadid. Näidati European Film Award for the best Comedy autasu saavutanud 2016.a. valminud King of the Belgians filmi, mis võeti hästi

vastu. Belgia suursaatkond tut­ vustab traditsiooniliselt oma üritustel Belgia kuulsamaid brände. Nii ­ pakuti ka sel kinoõhtul muuhulgas külalis­ tele Belgia stiilis Kanadas valmistatud ühte populaarsemat Belgian Moon Belgian White õlut. Juuresoleval pildil on Belgia Kuningriigi suursaadik Kana­ das Johan Verkammen ja abi­ kaasa Kathleen Billen (vasakul) ning Eesti Vabariigi suursaadik K­ana­­das Toomas Lukk ja abikaasa Piret Lukk. ÜLLE BAUM Ottawast

Foto ©Ülle Baum

8

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1030 1

2

3

4

12

5

6

9

16

22

19

11

20

24

25

26 32

36

27 33

34

37 41

28

38 42

30

35 39

43

46

29

40 44

47

48

49

54

55

56

57

58

59

PAREMALE:

1. Planeet.   4. Sõjaväeline auaste.   9. ____p, maksa­ rakkude nõre. 12. Vanus. 13. Kuurortlinn Venemaal Musta mere rannikul. 14. Õigusteta isik. 15. Salaja, vargsi. 17. 2001. – rooma numbrites. 18. Retired Members Guild. 19. Tagumik. 21. Kaup. kraam. 24. Vorm sõnast ,,kurg“. 25. Terava otsaga metallvarras. 26. Läti maakood. 28. Klaar. 31. Prantsuspärane mehenimi. 33. Maaelu arengu­ kava (lüh.). 35. ______d, midagi esilekutsuv (väline) tegur, olukord. 36. Peterburi läbiv jõgi. 38. Silitus. 40. Ühesugused vokaalid. 41. Käskiv vorm sõnast ,,minema“. 43. (Rõhutavalt) just, täpselt. 45. Kuusemets.

50

47. Toronto Symphony Orchestra. 48. Ese. 49. H____, ühes Euroopa riigis. 54. Teat. alkohoolne jook (ingl.k.). 55. Artem _____, vene päritolu Uus-Meremaa tennisemängija (snd.1986). 56. Linn Belgias. 57. _____jutt, räägitakse enne maga­maminekut. 58. Kehva isuga, liialt toitu valiv. 59. Advanced Encryption Standard. ALLA:

1. Küsisõna.   2. Sidesõna.   3. Meesnäkk.   4. Imetaja (ingl.k.).   5. _____m, tähemäng, kus sõnas tähtede järjekorda muutes moodustatakse uusi sõnu.   6. Nõusolekut väljen­dav sõna.   7. Valgusõpetuse asjatundja.   8. Rikutud, hukas, raisatud.   9. Joogikelner, veinikelner.

unique inc. 1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

51

52

T

Paremale: 1.

17

23

31

10

S

Ristsõna nr. 1029 LAHENDUS

14

18

45

8

13

15

21

7

I

53

10. Kalevipoja koer. 11. Endisaegne torke­relv. 16. Vorm sõnast ,,arg“. 20. ____sure, aare, varandus (ingl.k.). 21. Kõrge ehitis. 22. _____n, võitlus- või esinemisväljak. 23. Teater Tartus. 27. Koputama (ingl.k.). 29. Tarre, sültjas mass. 30. T_____, eelmisel aastal osaliselt Eestis filmitud C. Nolani film. 32. Omas. 34. Mitmeosaline pidulik vokaal­ teos. 37. Teat. vürtsi. 39. Vald ja asula IdaVirumaal. 42. Kaldus õigelt teelt kõrvale, kaotas tee. 44. ____arh, eluaegse võimuga riigipea, ainu­ valitseja. 45. Ilmakaar. 46. Tragi, tegus, virk. 50. Pharmacy Technicians University. 51. Lapsevanem. 52. Linn Lätis. 53. Skandinaavia lennufirma.

ROK, 4. Riso(to), 8. EERO, 12. Are, 13. Agar, 14. Keel, 15. Manitoba, 17. Svip(sis), 18. Gar(aaž), 19. Aitama, 21. Kikas, 24. EKSA, 25. Orav, 26. Vallatus, 30. Man, 31. Lakia, 32. Elu, 33. Maavarad, 35. Simi(lar), 36. (M)idas, 37. Sweet, 38. Rikkad, 41. Tie, 42. Agaa, 43. Edetabel, 48. Alma, 49. Rida, 50. Eee, 51. Muar(ee), 52. Ogar, 53. Isa. Alla: 1. RAM, 2. Ora, 3. Ken, 4. Ratas, 5. ,,(Vürst) Igor“, 6. Sab(a), 7. Oraaklid, 8. Ekstaa(s), 9. Eeva, 10. Reim, 11. OLPA, 16. Igav, 20. (V) isla, 21. Komm, 22. Iraa(n), 23. Kana, 24. Eakas, 26. Varadero, 27. Teie, 28. Ulme, 29. Suit, 31. Lada, 34. Vikaar, 35. SWEA, 37. Sitar, 38. Raam, 39. Iglu, 40. Kama, 41. Teda, 44. Dig, 45. Bei, 46. (Taga ja) ees, 47. Lea.

Nädala retsept

Nr. 47

Volli veste

Oinad ja oravad Igal oinal olevat oma mihklipäev. Mis paraku selja taga, aga nii paljudki kahejalgsetest neist, on ikke liikvel. Mõtlen mui­ dugi neile, kellele ettekirjutised, soovitused, isegi määrused ei loe. Ikke puksivad avalikult, ikke unustades, et nime järgi ei tohiks, kuna nood testosterooni tegijad on neilt eemalda­ tud. Jäärapäisus on üks asi, aga oinapäisus on vist hullempki. Vanalell oli viisakas inime. Kuulas teised ära, ei seganud vahele. Mis aga talle teps ep meeldint, olid isekad inimesed. Neid nimetas ta just oinasteks. Põle mõistust rohkempki ku lambijalal, ohkas ta. Eks ma sellest õppisin. Pean ise kah oi­ nasteks just tänaseid tohmane. Ning neid on siin maailmas palju. On ju mõistusega esi­ tatud, mida rahvas peab ette võtma praegusel keerulisel ajal. Ei see kellegilt tükki võta küljest. Meeldiv mette, aga noh, ometigi tuleb ju pead muuks kasutada kui pusklemiseks. Vihjan neile, kes sihikindlalt levitavad iinlaste eksportkaupa. Pärast ommuku kohvi küsis temake, et nüüd, ku jälle on ranged piirangud tervele linnale, manitooberile, mujalegi ase­ tatud, et miks peaks just tema kannatama oinaste tõttu. Oleme eas, mis tähendab kõrgemat ohtu. Mulli õieti ei olegi. Ristoranis ei käi, lööme vaid kodus risti ette. Juuksurid, jõusaalid ei ole kunagi olulised olnud. Pange need kinni. Ma olen ise nõus kasvõi rapuntseliks saama – nood hiukset võivad kasvada viimse päevani. Isegi hauas kasvavat, ku mõnda uskuda. Aga ku muu vajaliku juurde pääsmist piiratakse totakate tõbraste tõttu, no miks meie peaks kanna­ tama. Tahan olla elajas. Elame rahulikus vaikses linnajaos, parke palju, trotuuare põlegi. Väga lihtne hoida toda distantsi. Ei ole meie, juba ke­ nasti elu näinud inimed, teadlikud ühestki katkuohvrist, kas kes seda põdend või sellese koolnd. Saan aru, et korteli­ majades (kus vist pannakse korralikult viina…) on raskem. Aga toime tullakse. Mis viib oravateni. Ma neid ei salli, söövad ää mu tulbi­ nupud iga kevade enne õide minekut. Meie kandis on nad tänavu jube jultunud. Rammusad takka. Vaat, muu meele­ lahutuse puudusel toidavad teised vanurid pargis neid. Nii et ei saa tänapäeval liikudagi, kut karvased rotid tulevad salgana uurima, ehk saab pähknaid. Ei hoia distantsi sugugi. Tulevad nii ligi, et ainult tõsine urisemine saadab nad eemale. Vist nad marutõbe ei levita. Kuid kuram teab, mis juhtuks, kui üits neist kaksaks kanda. Aiglas polevat kellelegi ruumi­ gi. Kuid põle nad nii ohtlikud ku nood neetud teised ogarad, oinad, arjund saama mugavalt miskit, tagasi andes vaid vii­ rust. Noid peaks küll praegune taud viima viimsele ülekuula­ misele. VABARNA VOLLI

Lõhekala vahtrasiirupi ja kaneeliga Kaire Tensuda Miks mitte lisada lõhele natuke tavapärasest erinevaid lisandeid/ maitseaineid, saavutamaks huvi­ tav maitsekooslus. Valmistusained: 1,5 naela lõhefileed 1 spl vahtrasiirupit maitseainetest pisut meresoola, kurkumit (turmeric) ja kaneeli Valmistusviis: Asetada lõhefilee fooliumiga kaetud ahjunõusse, katta kergelt vahtrasiirupiga ning raputada peale maitseaineid. Kui kõik sööjad ei eelista kala juures ­magusat maitset, võib osa kalast maitsestada vaid meresoola ja näiteks sidrunipipraga. Küpsetada eelsoojendatud ahjus 450 F kraadi juures kuni 10 minutit, siis alandada tem­ peratuuri 375 F- le ja küpsetada edasi umbes 20-25 minutit, võib-olla ka vähem (oleneb kala paksusest). Kuna ahjude tem­ peratuurid võivad varieeruda, jälgida, et kala kõrbema ei läheks, reguleerides kuumust vastavalt.

S P ORT

Britid ei valinudki põlvkonna parimaks vormelisõitjaks Hamiltoni Briti vormelisaidil Formula1­ News.co.uk korraldatud küsit­ luse tulemused olid mõnevõrra ootamatud. Nii ei valinud inglased käesoleva põlvkonna parimaks vormel-1 sõitjaks hiljuti seitsmenda maailma­ ­ meist­ ritiitli kindlustanud britti Lewis Hamiltoni. (Hamilton jõudis selle saavutusega legen­ daarse Michael Schumacheriga samale tasemele.) Inglaste vali­ tud parimaks sõitjaks osutus hoopis neljakordne maailmam­ eister Sebastian Vettel, kes tänavu sõidab Ferrari meeskon­ nas. Lewis Hamilton pidi piir­ duma teise kohaga. Vettel sai küsitlusel 53% häältest, Hamilton 31%. Pari­ matena nimetati veel Fernando Alonsot (7%) ja Kimi Räik­ köneni (5%) vastava häälesaagi­ ga. Teada pole, kui palju inime­ si hääletusel osales. (D/EE)

Eesti kunsti… (Algus lk. 4)

Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit. Kampaania Kungla Rahvas käivitub 2021. aasta alguses. Toetuste tegemiseks pöörduge Urve Tambergi poole aadressil donations@ estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung. Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks •  Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus

Naljanurk Uusrikas on hambaarsti juures. Arst palub tal avada suu – seal on kunsthambaid kullast, plaatinast, plommid teemantidest ja safiiridest. ,,Võite suu kinni panna,“ ütleb arst läbivaatust lõpeta­ des. ,,Teil on kõik korras.“ ,,Ei ole,“ vastab uus­rikas. ,,Ma tulin, et te paigaldaksite turvasignalisatsiooni.“

Nr. 47

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

9

20

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

Nr. 47

Tellige EESTI ELU!

Alates detsembrist ootame Kanada eestlasi vastama väliseesti koolipärimuse küsitlusele Johanna Helin, Piret Noorhani, Piret Voolaid Väliseesti Muuseum Torontos ja Eesti Kirjandusmuuseum Tartus kuulutavad alates 1. detsembrist välja koolipäri­muse kogumise võistluse Kanada eestlastele. Kaastöid oodatakse nii tänastelt õpilastelt kui ka varem koolis õppinud ja/või töötanud inimestelt kuni 1. juunini 2021. Kogumisakt­ sioon on pühendatud tänavu meie seast lahkunud Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide kauaaegsele juhatajale Edgar Martenile. Laste- ja noortepärimust on kogutud Eestis alates 1920. aas­ tatest. Suured üleriigilised koo­ lipärimuse kogumise aktsioonid on toimunud kolmel korral, 1992, 2007 ja 2018. Seekordse ettevõtmise eesmärk on jääd­ vustada väliseesti koolilaste maailm just sellisena, nagu see tänapäeval on. Kuid vastama on oodatud ka täiskasvanud, kelle kooliaeg on küll ammu möödas, aga mälestused sellest ajast on ikka meeles ja nüüd on võima­ lus neid ka jagada ning tule­ vaste põlvede jaoks jäädvusta­ da. Üks ettevõtmise sihte on kindlasti soov Eestis seni vähe tähelepanu saanud väliseesti pärimust ja noortekultuuri tead­ vustada ja fikseerida, et seda hiljem analüüsida, näiteks võr­ relda kodu- ja väliseesti koolielu nii tänapäeval kui ka minevikus. Materjali põhjal on plaanis tule­ vikus koostada laiemale huvi­ liste ringile suunatud kogu­ mikke ja näitus, mida ekspo­ neeritakse nii Kanadas kui ka Eestis. Oodatud on vastused järgmistel teemadel: •  naljad ja anekdoodid • hirmud, uskumused, ennus­ ta­ mine •  tähtpäevad ja peod •  vaba aeg ja sõbrad • mängud

Vastata võib kõikidele tee­ madele, mis ennast köidavad. Abivahendina soovitame ka­ sutada Eesti Kirjandusmuu­ seumis koostatud küsitluskava kodulehel www.folklore.ee/kp, mis on olemas nii pdf-faili kui veebivormina. Küsimustele võib vastata ka vabas vormis, pannes kõik kirja nii nagu meelde ­tuleb. Vastused võib ära saata kolmel viisil: 1.  otse veebivormi täites. Kõike ei pea ühekorraga täitma: poolelioleva vormi saab salves­ tada, vajutades nupule „Salvesta mustand!“. Hiljem jätkamiseks tuleb avada veebivorm uuesti samas arvutis sama veebibrau­ seriga. 2.  eraldi failina, mille võib saata aadressil: kp@folklore.ee 3.  paberil: märksõnaga „Kooli­ pärimus“ aadressil Väliseesti Muuseum/VEMU 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4. VEMU korraldab laekunud kaastööde koopiate saatmise Eesti Kirjandusmuuseumi. Lae­ kunud kaastöid säilitatakse nii Kirjandusmuuseumis kui ka VEMUs. Failis või paberil vastates palume lisada iga vastuse ­ juurde küsimuse numbri ja jätta lehe vasakust servast 3 cm ­vabaks. Palume lisada vastusele oma nimi, sugu, vanus, kool, klass, elukoht ja võimalusel e-posti aadress. Tagame and­ mete konfidentsiaalse kasutuse; hilisemal analüüsimisel vastaja andmeid tema vastustega ei seostata, materjali avaldamise ­ korral tuuakse ära vastaja vanus ja sugu, kuid mitte tema nimi. Küsitlusele võib julgelt vas­ tata nii eesti kui ka inglise keeles. Ootuspäraselt võivad ­ eesti ja kanada pärimus ja mälestused põimuda, ka eri ­kultuuride vastasmõjud pakuvad teadlastele põnevat uurimisai­ nest. VEMU on huvitatud ka

i­ gasugustest materjalidest ja esemetest, mis on seotud koo­ ­ liajaga: fotod, joonistused, kooli­vihikud, eksamimaterjalid ja muud koolitööd, kirjad, kooli ajal koostatud almanahhid, aja­ kirjad vmt, videod, helilindis­ tused jne. Fotodele, videotele ja helisalvestistele palume lisada olukorra/ürituse kirjeldus, toi­ mumise aeg ja koht ning salves­ tise autor. Internetist kopeeritud fotode puhul on vaja omaniku luba ja viidet, kelle tehtud fotod on. Kõik materjalid võib toimetada VEMUsse (310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4) või kirjutades aadressil piret. noorhani@vemu.ca. Kõiki koo­ liteemalisi materjale hoiusta­ takse tulevikus VEMUs. Põhjalikumaid kaastöid on plaanis autasustada nii raa­ matute kui ka rahaliste au­ hindadega. See on esimene väliseestlastele suunatud suu­ rem koolipärimuse kogumisakt­ sioon, mistõttu on iga osavõtt väga väärtuslik!

KANADA UUDISED

Sündmuste kalender • Pühap., 29. nov. kl 2 p.l. LOENG. Tartu Ülikooli välis­ eesti külalisprofessor DAVID ILMAR LEPASAAR BEECHER ,,KODU JA PAGULUS: TARTU KOHT MINUS JA MAA­ILMAS“. Zoom’is, ID: 935 4151 7955 Passcode: 250307. • Neljap., 10.- neljap., 24. dets. VIRTUAALNE RAHVA­JÕULU­PUU Eesti Sihtkapital Kanadas korraldusel. • Reedel, 4. dets kl 7 õ MINI­ LOENG+KONTSERT – HONEY­ PAW virtuaalselt, EMW Facebooki vahendusel. • 31. dets. 2020 – Eesti Siht­ kapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg.

•  QUEBEC. Simon JolinBarrette, Quebeci prantsuse keele eest vastutav minister teatas teisipäeval plaanist tugev­ dada prantsuse keelt provintsis. (Lüh. CTVNews) • MANITOBA. Esmaspäeval oli ühte vanadekodusse sisse pää­ senud hirv, kelle eemal­ damisega tegeles RCMP. Loom oli sisse hüpanud ilmselt klaas­ uksest, kaotanud ühe sarve ja vaatamata pingutustele võttis tema väljasaamine omajagu aega, kuid ta pääses õnnelikult vabadusse ja keegi intsidendis viga ei saanud. (Lüh. CTVNews)

• ONTARIO. Provintsivalitsus teatas, et endine Canadian Armes Forces juht, erru läinud Gen. Rick Hillier hakkab juhti­ ma äsjaloodud COVID-19 vakt­ siini jaotamise alast töögruppi. (Lüh. CTVNews) •  KANADA. Uus küsitlus tõi välja, et paljud kanadalased on pandeemia vältel kaalus juurde võtnud, sest söövad rohkem ja saavad vähem kehalist koor­ must. Aga ka mitte kõik. Ligi kolmandik vastanuist väitis, et on alates märtsikuust kaalus juurde võtnud, ent 15% on see­ vastu kaalu kaotanud. Um­ bes kolmandik tunnistas ka kehalise koormuse vähenemist, 16%-l oli see aga suurenenud. (Lüh. CP24)