Eesti Elu / Estonian Life No. 40 | October 9, 2020

This newspaper was mailed on Friday, October 9, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)

Alates / since 2002 Nr. 40, 2020

Reedel, 9. oktoobril — Friday, October 9

www.eestielu.ca

Kalju ja Koeru kaunis koostööleping

Üksiknumbri hind: $4.00

Edgar Marten 1920 – 2020

Kalju Lepik 100 3. oktoober oli Koerus imeilus lehekullasajune ja pihlaka­ marjapunane, kui peeti kon­ verentsi- ja kultuuriloopäeva „Kalju Lepik 100. Isamaaline mängumees, mälu ja valguse hoidja“. Hommik algas mäles­ tushetkega luuletaja sünni­ koha juures Väinjärve teel. Koht, mis on ära märgitud nii kivi kui teeviidaga, kus kir­ janik 7. oktoobril saja aasta eest ilmale tuli. Järgmisena koguneti umbes kahe kilo­ meetri kaugusel asuvasse Aruküla mõisaparki luuletaja mälestusmärgi avamiseks. Mõlemasse paika on istutatud pihlakad, mida peetakse Le­ ­ piku sümboliks ja mille lehed ja marjad parasjagu puneta­ vad. Läinud aasta emakeelepäeval kuulutati välja luuletaja mäles­ tusmärgi ideekavandi konkurss, mille võitis skulptor Elo Liiv kavandiga „Maakera kesk­ punkt“. See kujutab Kaljut ae­ gadest, kui ta õppis Koeru koo­ lis, vanas mõisahoones, mille ees ta nüüd igavesti Aruküla mõisapargis kivil istudes loeb. Rõõm on teatada, et selles hoones tegutseb siiamaani Koeru algkool, millel ka täitub sel sügisel haridustemplina olemise 100 aastat. Avamisel oli lipuvalves Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala, kuhu kuulus Kalju ja kuulub ka tema tütar Aino Lepik von Wirén. Sõna võttis kultuuriminister Tõnis Lukas ja luulepõimiku esitas Koeru Meesteluule Klubi. Mä­ lestuskivilt katte eemal­ damise järgselt kõnelesid kuju looja Elo Liiv, luuletaja Doris Kareva, Järva vallavanem Arto Saar, perekonna nimel Aino Lepik von Wirén ja Tallinna Järvalaste Seltsi ja Konstantin

Postal Agreement No 40013472

5. oktoobril 2020 lahkus Eha­ tares vaikselt oma 101. eluaastal Toronto eesti täienduskoolide kauaaegne juhataja, soomepoiss Edgar Marten. Edgar Marten sündis 17. mail 1920 kalurikülas Neemes, Jõe­ lähtme vallas, Harjumaal. Kooliteed alustas ta Neeme põhikoolis, jätkas Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumis ja Tallinna Õpetajate Seminaris ning jõudis 1942. a tagasi Neeme kooli õpeta­ jana. Sealt läks peale poolt aastat üle mere Soome, kus võitles soomepoisina ja sai haavata. Sõja lõpus jõudis ta Rootsi Norrköpingisse, kus kohtus tule­vase abikaasa Renate Eistratiga, kellega koos saabuti Kanadasse. Edgar töötas aastaid firmas Goodyear Tire keemikuna, hiljem eestlaste raamifirmas Multiframe ning vanema venna Alberti kalatööstusfirma Northrand Foods müügiesindajana. Väga paljudele Toronto eestlastele on Edgar olnud ees­kujuks ja heaks õpetajaks – juhendajaks, armastatud Kooli­papaks – tema elutööks võib pidada Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide juhtimist üle nelja aastakümne ja mahuka täienduskoolide ajaloo väljaande koostamist. Kalju Lepik, kes aastakümneid luuletas kodumaaigatsusest paguluses Rootsis, on nüüd igaveseks jäädvustatud noore poisina, lugedes raamatut kivirahnul Koerus Aruküla mõisapargis, oma kalli koolimaja vastas. Alumisel tahvlil on luuletaja read: Luba, et ma tulen su sülle sooja, siin on maakera keskpunkt ja värvide põlemine. Isegi vaikus jääb seisma. Kalju Lepik, luuletaja ja eestluse alalhoidja 7.10.1920 – 30.05.1999. Põlvil avatud raamatus on kirjas: Mina usun raamatusse. Usun vaba sõna sisse, raamatusse raiumisse. Skulptor Elo Liivi teose nimi ongi Maakera keskpunkt. Foto: Riina Kindlam

Pätsi Muuseumi nimel Elle Lees. Luuletaja tütar pani õpetajatele südamele, et nad ei keelaks lastel ronida kivi otsa Kalju kõrvale. Lõpetuseks hüü­ ti: „Koerus ei ole keelatud ­koerus! Poisid, minge!“ See oli märguandeks kohalikele kooli­ poistele Otile ja Kaarlile, kes olid eeskujuks kuju näojoonte voolimisel. Kalju põlvil avatud raamatus on tema read: Mina usun raa­ matusse. Usun vaba sõna sisse, raamatusse raiumisse. Videosid päeva erinevatest sündmustest on võimalik näha Facebooki leheküljel „Järvamaa Eesti Südamaa“. Pärastlõunal koguneti Koeru kultuurimajja konverentsile, millest näitas otsepilti Posti­mees Online ja ERR ning on järele­ vaadatav. Kalju Lepik ja tema kaasa Kalju Lepik (7.10.1920 – 30.05.­ Asta külastasid esimest korda 1999) Eestis oma luuletusi esita- taas vaba Eestit aprillis 1990. Luuletajat oli jõudnud Koerus mas 1990.a. Foto: A. Saar, Meie Elu arhiiv ära oodata tema eakas ema ning

sellest külaskäigust valmis ka 21 minutiline Tallinnfilmi must­ valge dokumentaal „Kodu­ pin­ nale tulek. Kalju Lepik 70“, millest rahvast täis saalile lõiku näidati. Esimestena astusid pulti p­äevajuht, Järvamaa Muuseumi teadusjuht Ründo Mülts ja ­kultuuriminister Tõnis Lukas, kes meenutas, et 1959. a. oli tolleaegne Kirjanike Liidu esi­ mees Juhan Smuul kiitnud Lepikut kui „omanäolisemat ent Nõukogudevaenulikumat luule­ tajat“. Luuletaja tütar, Eesti Vabariigi suursaadik Iirimaal Aino Lepik von Wirén tänas veel kord südamest tublisid koerulasi ning luges ammuseid vaimustavaid katkendeid oma isa päevikust. Kirjaniku elust ja tegevusest esitas ülevaate Le­ piku teoseid enim uurinud kir­ jandusteadlane Anneli Mihke­ lev. Seejärel esitasid Lepiku luulet kolm Koeru omakandi noort: Silver Tatrik, Hannes (Järgneb lk. 16)

Aastaid oli Edgar Marten Toronto Peetri kiriku ja Soomepoiste Klubi juhatuse ja nõukogu liige ning esi­ mees. Edgari hobide hulka kuulusid sport ja muusika – ta on mh Kanada ja Ontario masterite klassi meistrikarika oma­ nik ­ orienteerumises ning on laulnud Toronto Eesti Meeskooris ja Soomepoiste Laulukvartetis ning hiljuti Ehatare ansamblis Ehatähed. Edgar Martenit on tunnustatud paljude autasudega, Eesti Vabariigi Presidendi Valgetähe teenetemärgiga 2000.a., Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärgi­ ga, Soome Sõjaveteranide hõbedase teenetemärgiga, jt. Edgarit jäävad leinama tütar Reet ja poeg Juhan pere­ dega.

In Memoriam Edgar Marten 17.05.1920 – 5.10.2020 5. oktoobril lahkus meie hul­ gast toonela teele Toronto Eesti Kooli ,,Papa“ Edgar Marten. Hr Edgar Marten oli aasta­ kümneid Kanada eestlaskonna arvamusliider ning Torontos eestluse ja eestikeelse hariduse eestvedaja. Ta jääb hr. Marteniks ning suureks eesku­ juks sadadele Eesti päritolu noortele ja paljudele vane­ matele. Tema elutöö on eesti keele ja isamaa-armastuse kas­ vatamine Eestist väljas. Mul oli isiklikult suur au kevadel, hr. Edgar Marteni 100.

sünnipäeval, teda läbi videosilla õnnitleda ja veidi temaga mõtteid vahetada. Olen tänulik võimalusele tutvuda tema ja tema elutööga kogukonna ehita­ misel, eesti keele ning eestluse hoidmisel ja edasi andmisel järgnevatele põlvedele. See kõik avaldas sügavat muljet ning sellest jääb kustumatu mälestus. Sügav kaastunne Papa Edgari perele ja kogu Kanada kogu­ konnale. Mälestades meie üleilmset Eesti suurkuju Austusega RIINA SOLMAN rahvastikuminister

20

EESTI ELU reedel, 9. oktoobril 2020 — Friday, October 9, 2020

Nr. 40

Tellige EESTI ELU! Saksa sõjalaeva vrakist lekib kütteõli

Veebinäitus kolmest eesti keelemehest Tartu Ülikooli raamatukogu eestvedamisel ja koostöös eesti ja soomeugri keeleteadlastega pandi kokku veebinäitus kolmest eesti keelemehest ja Tartu ülikooli soomeugri keeleteaduste professorist Julius Margist, Julius Mä­ ­ gistest ja Paul Aristest. 2020. aastal möödub 130 aastat Tartu Ülikooli esimese uurali keelte professori Julius Margi, 120 aastat Tartu Ülikooli esimese eestlasest läänemere­ soome keelte professori Julius Mägiste ning 115 aastat nende mantlipärija, sõjajärgse Tartu Ülikooli soome-ugri keelte pro­ fessori Paul Ariste sünnist. Oma mitmekülgse tegevuse­ ga on need kolm keelemeest läinud teaduslukku nii Eestis kui kaugemal. Pärast teist

maail­ masõda tegutses Julius Mark USAs Harvardi ülikoolis ja Georgetowni ülikoolis, Julius Mägiste Rootsis Lundi ülikoolis ja Paul Ariste Eestis Tartu ülikoolis. Veebinäitus annab ülevaate nende elust ja tööst ning pakub piltide ja mälestuskillukeste abil võimaluse tutvust teha Eesti soome-ugri keeleteaduse ajaloo­ ga. Veebinäitust saab vaadata aadressil https://kolm-keele­ meest.weebly.com/ Näituse koostas Eda-Riin Leego ja kujundas Kadri Kaarlõp. Näitust aitas koostada lisaks Miina Norvikule ja Tiiu Täpsile ka Tartu Ülikooli esi­ mene väliseesti külalisprofessor David Ilmar Lepasaar Beecher.

Rahvusraamatukogus on oktoobris avatud Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus Kuni 27. oktoobrini saab Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis tutvuda Eesti Kujurite Ühenduse aas­ tanäitusega ,,Puust ja pu­ ­ naseks“. Välja on pandud on laiapõhjaline valik eri põlv­ kondade ja käekirjadega kunstnike töödest. Näituse ­ pealkiri võimaldab tõlgendusi ning loomesuundi, kus kuju­ rid on selle ütluse tähendus­ välja isikupäraselt laiendanud ja interpreteerinud. Traditsioonilises tähenduses viitab näituse pealkiri sellele, et kellelegi tahetakse asju selgeks ja näitlikult üheselt mõiste­ tavaks teha ehk ,,tehakse ette puust ja punaseks“. Samas saame me puudest puitu ja see materjal on skulptorite töös olnud üks traditsioonilisemaid ­ läbi aegade. Puit on põhiline paberitootmise algmaterjal ja paberile on trükitud kogu meie kultuuri kandev kirjasõna. Läbi selle temaatika tekib näitusel ­sidusus ka Rahvusraamatu­ko­ guga. Punasel värvil aga on lai seosteväli pärimuskultuurilisest elujõust, seostest vere ja kaitse­ ga kuni okupatsiooniaegse riik­ liku kohustusliku värvini. Näituse korraldus- ja kujun­ dustoimkond: Tiiu Kirsipuu, Aime Kuulbusch, Leena Kuut­ ma, Gea Sibola, Mari-Liis Tammi.

Hetk näituse avamiselt 6. oktoob­ ril, vas Ülo Isberg Torontost, näituse üks korraldaja Tiiu Kirsipuu ja Tõnu Karu. Foto: Gea Sibola Hansen

Eesti saadik USA-s nakatus koroonaviirusega Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides teatas, et tema koroonatest osutus positiiv­ seks, vahendas ERR esmas­ päeval. ,,Andsin eelmisel nädalal positiivse koroonatesti. Olen ol­ nud isolatsioonis, sümptomid on kerged, tunnen ennast juba paremini,“ kirjutas suursaadik Jonatan Vseviov sotsiaalmee­ dias. Vseviov lisas, et koroonatesti on teinud kogu saatkonna per­ sonal ning kõigi testitulemus oli negatiivne. Suursaadiku sõnul tehakse peagi uus test. Eesti saatkonnas Washing­to­ nis töötab 16 inimest. (ERR/EE)

Narva lahe põhjas, rannikust kümmekonna kilomeetri kau­ gusel lebava sõjalaeva vrakist lekib merre naftasaadusi. Tuukritel õnnestus leke ajuti­ selt peatada. 1944. aasta augustis lahkus Saksa sõjalaev T30 Helsingi sadamast, pardal 54 meremiini. Vähem kui aastavanuse laeva meeskond pidi kõik need miinid Narva lahte jätma, kuid õige pea juhtus õnnetus. Politsei- ja piirivalveameti reostustõrje vanemspetsialist Tauno Mettis rääkis, et 103-meetrine laev sõi­ tis iseenda veestatud miini otsa. ,,Ja ta murdus keskelt pooleks. Mere põhjas asub ta kiil ülespoole 37 meetri sügavu­ sel,“ ütles Mettis ERRile. Selle aasta aprillis märgati politsei- ja piirivalveameti len­ nukilt reostust, mis pärineb põhja läinud Saksa sõjalaevast. ,,Ajalooürikutest oli välja luge­ da, et vraki sees tankides peaks väidetavalt olema 390 tonni rasket kütteõli või erinevate ­ ­kütuste segu.“ Lekke koha leidmine ja paikamine olid raskendatud, kuna laevavraki ümber olid mii­ nid ja süvaveepommid, millest juuli lõpus viisid mereväe tuuk­ rid ära need lõhkekehad, millele juurde pääses. Eesti tuukrite jaoks on T30 erakordne väljakutse. Teist nii­ sugust aeg-ajalt lekkivat vrakki meie vetes ei ole. ,,Ja minu teada ka Eesti aja­ loos ei ole varem selliseid ope­ ratsioone läbi viidud, kus me uppunud sõjalaeva vraki pealt vana naftaprodukti välja pum­ pame ja niimoodi vrakki kahju­ tuks teeme,“ ütles Mettis. Uppunud laevu on aga Eesti vetes palju. Sealsamas Narva lahes, vaevu kilomeetri kaugu­ ­ sel T30-st uppusid samal ööl veel kaks Saksa torpeedolaeva T32 ja T22. Mõlemad viisid endaga merepõhja üle saja meeskonnaliikme, lõhkekehi ja kütteõli. Eesti merealadel on üle 300 vraki, mis on jäänud Esimese ja Teise maailmasõja ajal uppunud laevadest. (ERR/EE)

Sündmuste kalender • Laup., 17. okt. (kl 17 Eestis; kl 10 Torontos, Hamiltonis, Mon­ t­ realis; kl 7 Vancouveris) Zoom’i vahendusel EKN ja Kanada Eesti organisatsioonide VIRTUAALNE KONVERENTS. Registreerige 10. oktoobriks: reetsehr@gmail.com • Laup., 24. okt. kl 8 õ livestream kontsert – ERIK LAAR, Estonian Music Week korraldusel EMW Facebooki lehel facebook. com/estonianmusicweek • Kolmap., 28. okt. kl 7 õ LOENG. PIRET VOOLAID: ,,FÄN­­NIPASUNATEST VII­KIN­ GITE NAASMISENI: MIL­ LEST RÄÄGIB KOROONAFOLKLOOR EESTIS?“ VEMU You Tube’i kanalil.

Lühidalt Kanadast ONTARIO. Provints võib lõpetada kellakeeramised kaks korda aastas ja jääda alaliselt suveajale (Daylight Saving Time), kui parlamendiliikme seaduseelnõu, mida valitsus toetab, läbi läheb. Kui seadus vastu võetakse, tähendab see, et õhtuti on kauem valge terve aasta läbi. (Lüh. CTVNews) Eesti Elu kontor on suletud Lõikustänupühal, esmaspäeval, 12. oktoobril.

• 31. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg.

KANADA. Kanada keelustab plastikust kotid, joogikõrred, söögiriistad ja muud ühekord­ sed esemed 2021.a. lõpuks. Keskkonna- ja kliimamuutuse alane minister Jonathan Wilkin­ son ütles, et kui keeld jõustub, hakkavad poed pakkuma nen­ dele plastiktoodetele alterna­ tiive. (Lüh. CTVNews) • TORONTO. Princess of Wales Theatre plaanib taasavada oma uksed järgmisel kuul, esimest korda pärast märtsikuud, kui see pandeemia tõttu suleti. Iga etendus on limiteeritud 50 külastajaga ja järgitakse kõiki sotsiaalse distantsi reegleid, kaasa arvatud maskide kand­ mine. (Lüh. CTVNews)