This newspaper was mailed on Friday, January 22, 2021
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 3, 2021
Reedel, 22. jaanuaril — Friday, January 22
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
USA 46. president Joe Biden vannutati ametisse kõnes üles ühtsusele, hoiatades eesseisvate keeruliste väljakutsete eest. ,,See on Ameerika päev, see on demokraatia päev. Ajaloo ja lootuse päev,“ lausus ta Kapi tooliumi trepil. Ajal, mil Ühendriigid seisavad silmitsi koroonaviiruse pandeemia ja sügavate poliitiliste lõhedega, manitses Biden, et ,,väljakutsetega toimetulekuks on vaja nii palju enamat kui sõnu, vaja on kõige tabamatumat kõigist asjadest demokraatias, ühtsust“. ,,Täna, sel jaanuarikuu päe val, pühendan ma sellele kogu oma hinge: tuua Ameerika kokku, ühendada meie rahvas, ühendada meie riik, ja ma palun igal ameeriklasel minuga selles ühineda,“ lausus 46. USA president. Biden ja Harris koos abi kaasade Jill Bideni ja Douglas Emhoffiga tervitasid ka sõja väge ning asetasid Arlingtoni kalmistul tundmatu sõduri hauale pärja. Lõpuks suundusid Biden ja Harris Valgesse Majja. Tänavune inauguratsioonitseremoonia, mis erines nii mõneski osas eelnevatest, jääb meelde sellegi poolest, et ametist lahkuv president ei olnud ametit üle andmas. Donald Trumpist sai esimene president, kes ei osalenud oma järeltulija inauguratsioonil, pärast Andrew Johnsonit, kes keeldus osalemast Ulysses S. Granti ametisse kinnitamisel 1869. aastal. Ametist lahkunud administratsiooni esindas Trumpi asemel tseremoonial sesnine asepresident Mike Pence. Pidulikul (Järgneb lk. 3)
Foto: Charlotte Carulli, Wikipedia
Kolmapäeval, 20. jaanuaril vannutati ametisse Ameerika Ühendriikide 46. president, demokraat Joseph R. Biden jr ning asepresidendiks Kamala Harris. Esmalt vannutas kohtunik Sonia Sotomayor asepresidendi ametisse 56-aastase Kamala Harrise, kes on esimene naine ning esimene mustanahaline ja Aasia päritolu isik sel positsioonil. Ülemkohtu esimees John G. Roberts jr vannutas presidendiametisse 78-aastase Joe Bideni, kes on vanim presiden diks kinnitatud isik. Bideni ametisse vannutamisel kasutati tema perekonna piiblit, mida ta kasutas ka 2009. ja 2013. aastal, kui ta asepresidendiks vannu tati. Tänavune ametissevannu tamise tseremoonia erines eelmistest – kohal polnud tava list mitmesajatuhandelist rahvahulka, kes tavaliselt on sündmust jälgimas. Koroonapandeemia tõttu publikut polnud, pealtvaatajaid tähistasid Kapitoo liumi ja Washingtoni monumendi vahele paigutatud 200 000 USA lippu. Ka tseremoonia julgeolekumeetmed olid erakordselt karmid seoses Kapitooliumi ründa misega ametist lahkunud presidendi Donald Trumpi toetajate poolt 6. jaanuaril. USA hümni laulis tseremoonial Lady Gaga, muusikalised ettekanded tegid ka Jennifer Lopez ja Garth Brooks. Viie minuti pikkuses teoses ,,The Hill We Climb“ kutsus noor 22aastane poeet Amanda Gorman üles ühtsusele. Ka vast ametisse vannutatud uus Ameerika Ühendriikide president Joe Biden kutsus oma
Ottawas Parlamendimäel Centennial Flame tule ees tähistamaks Leedu Freedom Defenders’ Day 30. aastapäeva toimus Leedu Vabariigi suursaadiku Kanadas Darius Skusevičius eestvedamisel mäles tusüritus, millest võtsid osa kõigi kolme Balti riigi suursaadikud ja Kanada valitsuse ning välisministeeriumi esindajad. Foto: Leedu Suursaatkond Kanadas
Freedom Defenders’ Day of Lithuania tähistamine Ottawas Ülle Baum, Ottawa Kolmapäev, 13. jaanuar 2021, mil möödus 30 aastat aja loolistest sündmustest Leedu pealinnas Vilniuses, kuulutati Kanada pealinnas välja linna pea Jim Watsoni poolt kui Freedom Defenders’ Day of Lithuania in Ottawa. Leedu pealinnas 1991. aasta jaanuari traagilistes sündmustes hukkunuid mälestab igal aastal globaalne Leedu kogukond ,,Ära Unusta Mind“ tänusüm boli helesinistes lillevärvides ja süüdates küünlaid. Seda tehti kogu maailmas ja ka Vahtra lehemaa erinevates linnades sel aastal. See oli kurb päev, mil 30 aastat tagasi hukkus 14 leedulast, kui Nõukogude Liidu sõja väe ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee eriüksus Alfa ründasid Vilniuse teletorni juures selle kaitsele tulnud ligi viit tuhandet leedulast. See julge Leedu omariiklust kaitsev elav inimkett haaras kogu maailma tähelepanu. Mälestus nendest neljateistkümnest hukkunud Leedu kodanikust elab edasi ja nad on igavesti ,,a sym bol of Lithuania’s victory in the fight for independence“. Tähistamaks Freedom Defen ders’ Day 30. aastapäeva korraldas Leedu Vabariigi suursaadik Kanadas Darius Skusevičius Ottawas Parlamendi ees mälestusürituse, millest võtsid osa kõigi kolme Balti riigi suursaadikud ja Kanada valitsuse ning välisministeeriumi esindajad. Kohal olid Leedu Vabariigi
suursaadik Kanadas Darius Skusevičius abikaasa Dorotaga, Läti Vabariigi suursaadik Karlis Eihenbaums koos abikaasa Inaraga ja Eesti Vabariigi suursaadik Toomas Lukk abikaasa Piretiga, Robert Fry (Director General for European Affairs, Global Affairs Canada), Paul Seear (Office of MP Jamie Schmale, Chairman of Parlia mentary Baltic-Nordic Friend ship Group) ning teised Leedu suursaatkonna esindajad. Seoses Ontario provintsis kehtestatud COVID-19 pandeemia reeglitega ei saanud sellest tähtsast üri-
tusest rohkem inimesi osa võtta, kuid seda märgiti mitmel pool Kanadas. Leedu Vabariigi suursaadik Kanadas Darius Skuse vičius ütles sündmusel: ,,To remember and mark the 30th anniversary of the Freedom Defenders’ Day, the Embassy of Lithuania to Canada invited all Lithuanians living in Canada and friends of Lithuania to par ticipate in the virtual tribute run (walk) ,,Road of Life and Death“ by completing a sym bolic distance of 9 km. That is the distance from Vilnius TV Tower to Antakalnis Cemetery, where the victims of the events of January 13th are laid to rest.“ Muuhulgas tõstis suur saadik Skusevičius esile, et (Järgneb lk. 3)
13. jaanuar 2021 kuulutati Kanada pealinnas välja linnapea Jim Watsoni poolt kui Freedom Defenders’ Day of Lithuania in Ottawa. Ottawa kesk linnas Linnavalitsuse juures asuva Heritage Building’i juurde asetati sümboolsed helesinised Ära Unusta Mind lilled mälestamaks 1991. aasta jaanuaris Vilniuses traagilistes sündmustes hukkunud vaba dusvõitlejaid. Igal aastal meenutavad globaalne leedu kogukond, nende seas ka 60,000 Vahtralehemaal elavat leedulast, seda ajaloolist päeva küünalde süütamisega ja lillede asetamisega. Foto: Leedu Suursaatkond Kanadas
16
EESTI ELU reedel, 22. jaanuaril 2021 — Friday, January 22, 2021
Nr. 3
Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!
Annetekoda ootab osalema Annetekoda 2021 ootab 17. veebruariks Eestimaa andeid osalema üleriigilisse video vooru. Eesti Kultuuri Koda kutsub Eestimaa (ja eesti) elanikke sõltumata vanusest või rahvusest esitama oma annet laiemale publikule konkurss-festivalil Annetekoda 2021. Videovooru tähtaeg on 17. veebruar. Annetekoda 2021 patroon on Uku Suviste. Konkurss-festival ootab osalema andeid kõikidelt erialadelt – rahvakunst, käsitöö, sport, leiutamine, robootika, muusika, kunst, tants, luule jne. Osalemi seks üleriigilistes eelvoorudes on vaja saata 2-3 minutiline video oma ande esitlusega 17. veebruariks aadressile annetekoda@kultuurikoda.eu. ,,Annetekoda, mille eesmär giks on väärtustada igat inimest ning temas peituvat annet, sai alguse 2019. aastal, mil üleriigi liselt tuli oma annet esitlema üle 100 inimese“, ütleb Anne tekoja looja ja Eesti Kultuuri Koja juhatuse liige Pille Lill. ,,Eesti väiksuse juures on väga oluline, et me ei kaota ühtki andekat inimest, vaid leiame neile väljundi ja loome tingimused ande arendamiseks“. Vabariiklikud eelvoorud saavad alguse 27. veebruaril ning viiakse läbi üle kogu Eesti 11. aprillini 2021. Konkurss-festi vali finaal toimub 25. aprillil 2021 Alexela Kontserdimajas. Esimesed kolm žürii poolt välja valitud annet saavad rahalise auhinna. Lisanduvad mitmed eripreemiad.
Muinsuskaitseamet kutsub kontrollima ristipuude asukohti
on kättesaadav Maa-ameti kaardiserveri kaudu (https:// xgis.maaamet.ee/xgis2/page/ app/ristipuud).
Foto: Pikne Kama
Muinsuskaitseamet kutsub inimesi kontrollima, kas neile olulised ristipuud asuvad sel leks loodud kaardil ja veendu ma, et nende koordinaadid on õiged. Ristipuude asukohti näitav uuenenud kaardikiht
Ristipuud on oluline kultuuripärand, millest esimesed kirjalikud allikad pärinevad 17. sajandist. Matuse teekonnal risti lõikamine puusse on tänaseni elujõuline traditsioon lõuna eestlaste seas. Selles on segune nud uskumus, et puu on lahku nu hinge uus asupaik ja ta ei tule koju kummitama – nii mälestatakse lahkunut. LõunaEesti ristimetsad, tavaliselt okaspuu- või segametsad, asuvad surnuaedade vahetus lähe duses või kirikuteedel ehk küla ja surnuaia vahele jääva metsa ääres. Ristipuid austati ja nende maha lõikamine oli keelatud. „Muinsuskaitseamet menet-
leb praegu 14 riigimaal paikneva ristimetsa kaitse alla võtmist. Kui need saavad kaitse alla, siis jätkame eramaal kasvavate risti metsadega. Seniks, kuni risti puud pole riikliku kaitse all, aitavad neid kaitsta võimalikult täpsed asukohaandmed. Kõige paremini kaitseb ristipuid aga maaomaniku ja kohaliku kogukonna teadlikus ning hooliv suhtumine,“ ütles Muinsuskait seameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama. Senise andmestiku põhjal on loodud ristipuude kaardirakendus, mida saab kasvõi nutitelefoni vahendusel maastikul käies vaadata. Kuid kindlasti on veelgi ristipuid, mida pole veel kaardistatud ja mida võib seega ohustada metsalõikus. Sama ristipuude kaardikiht on olemas ka
Annetekoja statuut ja lähem info on leitav www.kultuurikoda. eu Konkurss-festivali patroon Uku Suviste annab 7. veebruaril kell 15 Rootsi-Mihkli kirikus Annetekoda 2021 toetuseks heategevuskontserdi. Kontserdi tuluga toetame Annetekoja stipendiumfondi. Annetekoda suunab inimesi tegelema neile südamelähedase kutsumusega ning julgustab avama end laiemale vaatajaskonnale. Konkurss-festivaliga aitame kaasa talendiarenduse programmide väljatöötamisele ning maapiirkondade kultuu rielu elavdamisele.
Annetekoda 2021 patroon Uku Suviste.
Annetekoda 2021 toetavad Eesti Vabariigi Kultuuri ministeerium, Eesti Kultuur kapitali ekspertgrupid, Tallinna linna Kodurahu fond, mitmed linna- ja omavalitsused, Selver, Värska, Zonta Tallinna Klubi, Rootsi-Mihkli kirik jt AVASTA ENDAS ANNE JA JAGA SEDA KÕIGIGA! Eesti Kultuuri Koda loodi 2011. aastal eesmärgiga ühendada juriidilisi ja eraisikuid, kelle soov on Eesti kultuuri sisemise jõu ja ühiskondliku kõnekuse hoidmine. Koja aastakonverentsid keskenduvad ühiskondlikult aktuaalsetele ning Eesti avalikkust kõnetavatele teemadele. Pille Lill Annetekoja looja Eesti Kultuuri Koja juhatuse liige +372 51 14077 Heili Vaus-Tamm Tegevjuht-koordinaator
Eesti Kultuuri Koda +372 50 62 790 tegevjuht@kultuurikoda.eu www.kultuurikoda.eu KULTUURIS ON VÄGI
Sündmuste kalender • Kolmap., 3. veebr. kl 7 õ PEETER PÕLDRE LOENG “A Photographer’s 150 Views of the 150th Estonian Song and Dance Festival” VEMU korraldusel. Zoom kohtumine, ID 970 9042 7033. • Neljap., 25. veebr. kl 8 õ KONTSERT “Memories of Home” – Tiina Kiik, Tuulikki Bartosik, Julia Aplin VEMU YouTube’i kanalil ja FBs VEMU/EMW korraldusel. • Kolmap., 31. märts VEMU TÕLKEVÕISTLUSE tähtaeg.
Metsaregistris, mille järgi plaa nitakse raietöid. Hävinud ristipuud ja –metsad kuvatakse kaardil hallis toonis varjuna, et nende kunagist olemasolu meeles pidada.
• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOL IPÄRI MUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1.juuni 2021.