Eesti Elu / Estonian Life No. 37 | September 16, 2022

14

EESTI ELU reedel, 16. septembril 2022 — Friday, September 16, 2022

Elusõnad kalmistul Vana-Andrese koguduse surnuaiapüha York kalmistu N osas. Taevas oli küll hall ja pilvine, aga ilm oli selgi korral lootusrikkam, kui ilmatargad olid rahvale ennustada söandanud. „Suvi on vanaks saa­ mas,“ tõdes õpetaja Kalle Kadakas York’i kalmistul (N osas) surnuaiapüha kogudusele. ,,Selle suve hääbumise märgid ei tohiks meid muuta nukraks,“ trööstis ta. Nii, nagu igale suvele järg­ neb kord sügis, ärgatakse talve rahust taas uude kevadesse. Ka vanadus ei ole pelk hääbumine, vaid inimese igavese elu poole kasvamise loomulik samm. See pole luuleline lohutus, kuid vanaks saades võime olla ligimese rikastajad. Vanavanemate haudade keskel tunnistati vana­ emade armastuse hääbumatust ja vanaisade elutarkuse alalhoidlikkust. On elutõde, et ajaproovis kirgastunud armastus ei igane ega ei möödu. Ka vanad inimesed on ilusad seesmiselt: tasakaa­ lukad, eluharitud, elutargad, ette­nägelikud, rahulikud. Nii me ei peaks kohkuma vanaduse ees, vaid iidse ees kummardudes võiksime iseenesegi vanane­ misse suhtuda rõõmsa respek­ tiga ja võtma seda kui üht ­sammu Igaviku Teel. „Vaadake, ma ütlen teile sa­ laduse,“ luges õpetaja Jumala Sõna, „me kõik ei lähegi ­magama, aga meid kõiki muudetakse, äkitselt ühe silmapilguga… ja surnud äratatakse ­ üles kadumatutena.“ (1 Korin­ tose 15.51,52).

Eesti pärimus… (Algus lk. 4)

kõik andekad noored elavad Uuri külas Kuusalu lähistel. Nende esinemine on julge, humoorikas ja särtsakas. 2022. aastal võitis ansambel ka Eesti Pärimusmuusika Keskuse välja antava Noore Pärimusbändi auhinna. Seinast seina Festivalidel saab kuulda pärimusmuusikat mitme väga erineva külje pealt. Traditsioonilisele lähenemisele lisaks rikastavad pärimusmuusika maastikku erinevad töötlused ja huvitavad lähenemised. Nii on sel aastal Seto ja Viljandi folgil rahvast hullutanud humoorika nimega proge-rebel folkansambel Black Bread Gone Mad, mis saanud pärimusmuusika kõrval mõjutusi ka 1970ndate rokist ja maailmamuusikast. Huvitav oli oma folk-elektroonika- ja visuaal­ šõuga rahva pahviks löönud Oopus – žanriülene kollektiiv, mis tõi festivaliöösse kohale palju tantsivaid noori. Folk on acid, nagu nad ise end kirjeldavad. Selle aasta huvitavad leiud olid allakirjutanu jaoks veel ansambel Tammele ja viiuliduo

Nr. 37

Lahkus armas

Ilme Sepp Südamlik kaastunne perele THOMAS, KRISTIINA, JAKOB, MIK

Kalmistupühal osalejaid.

Mälestuspalve laulus Juha Tikkaneni elektrilise välioreli saatel palus kogudus lahkunuile rahu ja õnnist ülestõumishommikut: „Kuis hingvad rahus siin ihud mulla sees ja nende vaimud on Talle järje ees. Küll ükskord üles ka tõuseb nende põrm, uut elu annab neil jälle Jeesu arm“ kõlas esimest korda lauldes kindlalt, justkui oleks enne mälestuspüha koos harjutatud. Aga pühal oligi see kogudus, kes oma palvete, laulu ja kohaloluga koguduse elus hoidnud. Koguduse püsimisele ­ mõteldes pandi kokku ka koguduse annetus.

Foto: Riina Klaas

Juha Tikkanen.

Foto Riina Klaas

Kaunimad lilled ja korras­ tatud hauad sel maailmalinna kaunimal surnuaial kõnelevad möödujale igatsusest ja lootu­ sest. Koguduse lilledki, mis juba laupäeva õhtul lahkunud piiskopi, esimese õpetaja ja kunagise juhatuse esimehe hauale Heli Kopti poolt asetati, kinnitavad koguduse tänu ja ­armastuse muutumatust.

Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas. Foto: Riina Klaas

Ja taevaluugid sel pühapäeval ei avanenudki. Vihmasadu kand­vad tumedad pilved hajusid justkui Jumala Sõna ja koguduse palvelaulu väel. Suvi on peatselt saamas vanaks, aga ka algavates sügispäevades on pei-

dus oma vaikne rahu ja püsiv rõõm. Enne kui langevad lehed. ,,Ajad, aastad, kuud ja päevad tuule tiivul tõttavad, aga Isa elusõnad kartuse sult võtavad,“ kinnitab Jakob Jalajas kirikulaulus. KOGUDUSE KIRJASAATJA

Leik – samuti Viljandi Kul­ tuuriakadeemiast välja kasvanud seltskonnad, kes immutavad inspiratsiooni pärimusmuusikast, millele annavad uue värvi isi­ kupärased ja kaasahaaravad seaded. Tammele puhul jättis eriti sügava mulje rütmipillide ja saksofoni kasutamine.

Eestis ilmus…

Viljandi Folgil oli esindatud ka Kanada Hypnosis Negative koossei­ sus esines Viljandi Folgil koos Katariina Tirmaste ja Tõnis Kirsipuga Torontos elav noor Kanada luuletaja, kontrabassist ja viiuldaja Robert Alan Mackie. On tore, et on üha rohkem tekkimas eri rahvaste muusikat ja mängustiile ühendavaid ansambleid. Pärimus­ muu­ sika maastikud on väärt avastamist ja kogemused väärt jagamist. See väike ülevaade ei ole kaugeltki piisav, et põhjalikult iseloomustada Eesti vilgast ja vaheldusrikast pärimusmuusika skeenet. Loodetavasti andis see vähemalt väikese ülevaate sel­ lest, mis Eesti pärimusmuusika festivalidel toimumas. Järgmisel suvel on teil aga hea võimalus tulla sellest kõigest isiklikult osa saama. Festivalid ootavad! Tekst ja pildid LEA KREININ

(Algus lk. 6)

piamedalini kolmedel järjestikustel mängudel. Sportlaste mittesaatmine oli seda näotum, et olümpianormid puhuti kõr­ geks ja nende täitjaid lubati olümpiale saata, kuid sõna ei peetud. Kaudne kahju saadi selle otsuse läbi aga spordivaimsuse õõnestamisega, kus tosin aastat varem just spordiga end maailmale tutvustanud Eesti kadus medaliriikide hulgast vabataht­ likuna.“ Ometi juhtus Los Angelese mängudel palju huvitavat ja erakordset, mis kõnetasid maailma siis ja peaksid pakkuma taasavastamise rõõmu tänagi. Nagu iga teinegi olümpia, väärib Los Angeles 1932 jäädvustamist ja meenutamist ka Eestis ilmunud olümpiaraamatute pikas reas. Sest põnevust ja erakordsust oli ka nendel mängudel ohtralt. See, et naiste 100 m jooksus kulla võitnud poolatar Stanis­ ława Walasiewicz oli tegelikult mees, selgus 48 aastat hiljem, kui ta Clevelandis relvastatud röövi käigus surnuks tulistati. Los Angelese olümpiaujulas võidutsenud jaapanlaste edu nimetati Tsushima merelahingu

Erich Roodus pärandas Raekülale stipendiumi 15. septembril sõlmiti Rae­ küla Vanakooli keskuses (Lembitu 1, Pärnu) kolmepoolne koostöökokkulepe, mille tulemusel hakatakse käimasolevast õppeaastast välja andma ,,Erich Rooduse nime­ list kutsehariduse stipendiumi“. Stipendiumi sihtpiir­ konnaks on Pärnu Raeküla linnaosa, millega peab kandideerijal olema konkreetne side. Stipendiumi välja andmiseks on alustanud koostööd MTÜ Selts Raeküla ja MTÜ Zonta Pärnu klubi esindajad. Stipiendiumile kandideeri­ mise kord valmib hiljemalt 15. oktoobriks. Esialgsed kokku­ lepi­ tud kriteeriumid on järgmised: • Kandideerija või tema vanemate elukoht peab olema Pärnu linna Raeküla linnaosa; • Kandideerida saab Eestis tegutseva kutseharidusasutuse II kursuse õpilane; • Stipendiumi makstakse II kursuse õppeperioodi vältel kuni 60 eurot kuus; • Esimene stipendium antakse välja tagasiulatuvalt ehk 1. septembrist 2022. Stipendiumi hakkavad ühes­ koos välja andma Erich Rooduse, selts Raeküla ja Zonta Pärnu klubi esindajad. Erich Roodus oli alates 7. jaanuarist 2008. a selts Raeküla liige ja panustas maise tee lõpuni nii seltsi kui ka linnaosa arendamisse. Kolmandaks koostöö osapooleks on Zonta Pärnu klubi, mis omab pikaajalist ­ ­stipendiumide välja andmise ja sihtfondide arendmaise kogemust. Konkreetselt stipendiu­ mite välja andmiseks moodus­ tub komisjon, mille koosseisus on: • Erich Rooduse lähikondne

kõrval Jaapani teiseks suureks merevõiduks. Tribüünil haigestunud Hol­ landi naisujuja Maria Johanna Philipsen-Braun kahtlustas tema vastu suunatud telepaatilist rünnakut. Ja et naiste 100 m selili­ ujumise võitjat ameeriklannat Eleanor Holmi püüti vägisi eestlannaks pidada. Või miks Argentiina sprinter Samuel Giacosaga nõudis kaasmaalastest poksi raskekaalu võidumehe Alberto Lovelli arreteerimist. Saab lugeda, et olümpiavande andnud vehkleja George Calnan hukkus juba järgmise aasta 4. aprillil New Jerseys toimunud tsepeliiniõnnetuses. Samuti leiate vastuse küsi-

Peep Vits, • selts Raeküla liige ja Raekülas tegutsev ettevõtja Germo Karro, kes tegutseb valdkonnas, milleks baasi oman­ das Pärnumaa Kutseharidus­ keskuses, • Zonta Pärnu klubi liige, õpetaja, kultuuritöötaja ja ette­ võtja Sülvi Mölder. Erich Roodus (31.05.1925 – 30.04.2021) ja tema abikaasa on Eestis ja Kanadas tuntud filantroobid, kes on viimastel aasta­ kümnetel toetanud paljusid abivajajaid. Erich Roodus sündis ja kasvas Pärnumaal. Pärast Pärnu kaubanduskooli lõpetamist mobiliseeriti Saksa sõjaväkke, mistõttu pages sõja käigus Sõrvest Saksamaale. Erich sai hea kogemuse Saksamaal noorte meeste kristlikus ühenduses, kus ta organiseeris kõike alates laulukooridest ja tantsurühma­ dest. 1954. aastal õnnetus tal sõita Kanadesse, kus elas üle 50 aasta ja kohtus seal ka oma ­tulevase abikaasa Tiiuga. Toron­ tos tegi koos teiste eestlastega ühiskondlikult väga palju, olles aktiivne Pärnumaalaste Seltsis. Taas vabaks saanud Eestist hakkas Erich vahendama kultuurikollektiive, lähendamaks omavahel välis- ja kodueestlasi. Eestisse naasedes elas Erich Roodus koos abikaasaga Pärnu Raeküla linnaosas. Lisainfo: Piia Karro-Selg Raeküla Vanakooli Keskus/ MTÜ Selts Raeküla epost; piia@raekylavanakool.ee; tel 58453331

musele, millisel alal vormistas ameeriklane Raymond Bass 6,7 sekundiga 20. sajandi kiireima olümpiavõidu. Või miks on BBC nimetanud Dhyan Chand Baisi maahoki Muhammad Aliks. Ja kuidas algas maailma 20. sajandi parimaks vehklejaks nimetatud ungarlase Aladar Gerevichi olümpiakarjäär, mis lõppes viimase medalivõiduga 1960 Roomas. Raamatut on võimalik tellida ka Kanadasse. Selleks andke oma soovid teada ajalehe toimetusse. MART REINU