Issuu

This newspaper was mailed on Friday, September 11, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)

Alates / since 2002 Nr. 36, 2020 Reedel, 11. septembril — Friday, September 11 www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Põgenikelaeva „Sarabande“ lugu – vanad fotod jutustavad Tallinna Meremuuseumis esitleti fotoraamatut 1949. aasta reisist üle Atlandi ookeani Tekst ja fotod Lea Kreinin 1949. aasta suvel läks Root sist, Göteborgist teele laev ,,Sarabande“, sihtsadamaks Halifax Kanadas. Tegemist oli vana ja halvas seisukorras miinitraaleriga. Reis oli ohtlik ja keeruline, kuid lõpuks jõuti Halifaxi. Raamatuesitlusel, mis oli üht lasi Tallinna Kanada saatkonna esimene avalik üritus pärast koroona-aega, ütles ava sõnad Kanada suursaadik Eestis Kevin Rex. Ta rääkis kahe riigi suhetest ning sellest, kui oluline on hoida ajalugu. Sõna said ka raamatu koostaja Meelis Liivlaid ja kirjastaja Hanno Ojalo. Kohal viibis teiste hulgas ka Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Toomas Lukk abikaasaga. Meelis Liivlaid on juristi haridusega koduloo-uurija. Te malt on juba varem ilmunud mitu raamatut Käsmust ja rannarahva elust. Mõte koostada fotoraamat merereisist laeval ,,Sarabande“ tekkis Meelis Liivlaidil paar aastat tagasi, kui temani jõudsid Kanadast proua Naani Holsmeri saadetud fotod. Raamat ongi pühendatud Naani Holsmerile. Laeva ,,Sarabande“ kapten oli Meelise vanaema onu Harald Adolf Männik – nii on raamatusse salvestatud ka tü kike koostaja perekonnalugu. Meelis Liivlaid ütles pärast üritust ,,Eesti Elule“ antud intervjuus, et iga inimese lugu on

Raamatu koostaja Meelis Liivlaid oma teosega.

kui väike killuke meie ühisest ajaloost. Kildudest – nii foto dest kui lugudest saab kokku panna suurema pildi. Meelis Liivlaid rääkis loo vanast mere karust, kes paar aastat tagasi tõi Käsmu Meremuuseumisse oma kulunud kohvri. Noore meremehena oli ta selle ostnud Mur manskist, seejärel oli kohver saatnud teda Siberisse küüditamisel ning hiljem veel teistelgi sõitudel. Kohvri muuseumisse toonud, lahkus mees ise kiiresti. Ka selle kohvri lugu on tükike Eesti ajaloost. Harald Adolf Männik õppis Käsmu Merekoolis ja töötas erinevatel laevadel. Sõja lõpul sattus ta pagulasena Rootsi. Sealt hoogustus eestlaste edasiränne Kanadasse, kuna peljati, et Rootsi riik annab põgenikud välja Nõukogude Liidule.

Suurpõgenemise 76. aastapäeva meenutamine Vabamus 24. septembril toimub juba kolmandat korda Okupatsioo nide ja vabaduse muuseumis Vabamu 1944. aasta suurpõ genemise üritus. Seekord on kokku põimitud teabeseminar ja dokumentaallavastus Enn Halliku ja Tiit Lääne raama tute põhjal. 1944. aasta sügisele ja sellele

järgnenule vaadatakse sel korral tagasi läbi noorte osalejate silme. Loone Otsa dokumen taallavastuse kaudu ilmuvad publiku ette koondkujud, kes on ellu ärganud eestlaste kodumaalt põgenemist uurinud Enn Halliku ja Tiit Lääne mastaap sest kuueköitelisest koguteosest „Meritsi maailma läinud

,,Sarabande“ lahkus 250-260 inimesega pardal, poolsada neist olid lapsed. Peale eestlaste oli laevas veel lätlasi, leedulasi ja poolakaid. Tolleaegse ajakirjanduse andmetel oli see ,,Walnuti“ järel suurim Rootsist lahkunud pagulaste laev. Masinarikke tõttu peatuti Iiri maal Corki sadamas. Reisijatel oli vähe raha, laeva aitasid parandada ja reisijate eest hoolitseda Corki elanikud ja Punane Rist. Merereis oli raske ja vaevaline. Ühe reisija kohta oli laevas ruumi vaid 55 cm laiuses. Meri oli tuuline ja rahvas jäi merehaigeks. Halifaxi jõuti 19. augustil, kuid amet likku luba Kanadasse sisserändamiseks polnud. Kapten ja laeva-agent anti Kanadas kohtu alla immigratsiooniseaduse rikkumise eest. Hiljem nad siiski vabastati, kõigile reisijatele anti peatusload ning nad viidi sisserändajatele mõeldud laagrisse. Kapten Männik elas ja töötas hiljem Torontos ning suri seal 1973. aastal. Raamatus on kõigi fotode juures antud tagaküljel olevad selgitused eesti ja inglise keeles. Lugeja ees avaneb vaade Harald Adolf Männiku elule ning auriku ,,Sarabande“ reisile üle Atlandi ookeani. Raamatu lõpus on reisijate nimekiri, välisajakirjanduses ilmunud artiklid reisi kohta, laeval olnud inimeste tänukirjad, joonistused ja meenutused. Materjali leidmisel aitas kaasa Kanada im migratsioonimuuseum Pier 21. Fotoraamatu andis välja kirjastus Ammukaar Kanada Suur saatkonna ja Nordea Panga toel.

Avasõnad ütleb Kanada suursaadik Eestis Kevin Rex.

Jutuhoos on suursaadikud – Eesti suursaadik Kanadas Toomas Lukk (keskel) abikaasaga ja Kanada suursaadik Eestis Kevin Rex.

eestlaste lood“. Raamatute sünniloost ja suurpõgenemisest räägib Enn Hallik. Seminaril arutletakse kodu eesti ja väliseesti kogukondade vahelisest üksteise mõistmi sest. Tutvustatakse sõjakeerises läände põgenenud väliseestlaste ajalugu, nende panust keele ja kul tuuri hoidmisel, võitlusest Eesti iseseisvuse taastamisel. Teabeseminar toimub Eesti Vabariigi rahvastikuministri Riina Solmani egiidi all. (Roh Raamatuesitlus toimus vastrenoveeritud meremuuseumis Paksu kem infot Vabamu kodulehel) Margareeta tornis.

EESTI ELU reedel, 11. septembril 2020 — Friday, September 11, 2020

Nr. 36

Tellige EESTI ELU! KANADA UUDISED

Kalender näitab veel paari nädala jagu suve. Aga igapäevaellu tuleb aegamisi ja järjest enam sügisnoote. See aga ei pea ilmtingimata tähendama kurbust, vaid võiks olla lihtsalt aja muutumise omaksvõtmine. Õnneks on inimesi, kes sügisest rõõmu tunnevad ja ka teisi rõõmustada võtavad. Nii on näiteks Port Hope’is toidupoe ette toodud põhupallid, mis dekoreeritud multifilmidest tuttavaks saanud tegelasteks – minionideks – Eesti keeles kandsid need karakterid nime ,,käsilased“. Millega need olevused tegelesid? Sellega võib igaüks ise tutvust teha, kui vaatab filmid ära.

Soome tõstab karantiinivaba piiri 25 koroonajuhtumini 100 000 Helsingin Sanomat vahendab, et Soome valitsus tegi sel nädalal toimunud istungil otsuse muudatuse kohta, mis lihtsustab reisimist – piir tõstetakse 25 koroonajuhtumi ni 100 000 elaniku kohta. Edaspidi võib Soome ilma karantiini sattumata tulla riikidest, kus on kuni 25 koroo naviiruse haigusjuhtumit 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Praegu on piir kaheksa haigusjuhtumit. Euroopas on vaid mõni üksik riik, mis Soome praegustesse kaheksa haigusjuhtumi piiridesse mahub. Ka Soome enda näitaja on nüüd juba 8,1. Euroopa Liidus on antud soovitus, et liikmesriigid hoiak sid piirid lahti riikidele, kus on 25-50 juhtumit 100 000 elaniku kohta. Lisaks sellele võib Euroopa Liidu piirivalvekokkuleppe järgi vaba reisimist Schengeni riikide vahel erandkorras piirata poo leks aastaks, pärast mida tuleb paluda lisaaega. Peab olema ka plaan, kuidas piirikontrollist vabaneda. Soomes saab see pool aastat täis 18. septembril. Soome valitsuse teine otsus oli, et edaspidi on praktikas vaid rohelisi ja punaseid riike. Soome hakkab vabaajareisijatelt nõudma päritoluriigis tehtud testi. Karantiinist saab vabaneda, kui teha Soomes mõne päeva pärast uus test. Eesmärk on, et Soome saaks tulle turiste, kui testide ja seadusega on kõik korras. Valitsus koostab lisaks nimekirja mitmetest eranditest, kellele ei kehti testinõue või on see lõdvem kui vabaajareisijatel. Erandite hulgas on näiteks Eestist igapäevaselt tööl või muidu lühikesel töölähetusel käivad inimesed. (D/EE)

Viimsis avatakse Eesti esimene sviitidega hooldekodu Septembris avab kaasaegsete eakatekodude kett Pihlakodu oma kõige uuema hooldekodu Viimsis. Eriprojekti järgi valminud hoones on 130 kohta ning tavatubadele lisaks ka Eesti esimesed eakatele mõeldud sviidid. Viimsi Pihlakodu hinnakirja järgi maksab terrassiga sviit kuus 1990 eurot. Teenus sisaldab: majutust, toitlustamist neli korda päevas, pesu pesemist kord nädalas, võimalust osaleda vabaaja grupitegevustes. Sviiti pakutakse neile, kelle hooldus abi vajadus vastab esimesele astmele ehk neile, kes vajavad igapäevaste toimingute juures kõrvalist vähest abi. Viimsi Pihlakodu pakub ööpäevaringset üldhooldustee nust kolmes erinevas hooldusabivajaduse raskusastmes, dementsussündroomiga eakate hooldust ja samuti intervallhooldust, mis võimaldab anda lähedastele lühiajalist puhkust. Nagu teised Pihlakodud, saab ka Viimsi eakatekodu vajadusel nii korruste kui väikesemate üksuste kaupa isoleerida, mis aitab piirata haiguspuhangute korral viiruse levikut. Kuutasud uues eakatekodus algavad 990 eurost, sõltudes kohtade arvust toas ning hooldusabi vajaduse astmest. Ühe-, kahe-, ja kolmekoha liste tavatubade kõrval on seal Eesti esimesed privaatsed 1-toalised terrassiga sviidid, kus on rohkelt ruumi, luksuslikum sisustus ning omaenda isiklik köögi- ja istumisala. Sviidid asuvad eraldi hoone osas, kuhu on elanikel ka võimalik iseseisvalt tulla-minna. Eakatekodus on kaasaegse sisustusega eluruumid, oma raamatukogu, saun, massaaži- ja protseduuriruumid ning avar saal üritusteks. Värske toit valmib oma köögis toitumisterapeudi iga nädala kohta eraldi loodud menüü alusel. (ÄL/EE)

KANADA. Kolmapäeval teatati, et WE Charity sulgeb oma Kanada tegevuse, põhjuseks COVID-19, finantsiline surve ja sponsorite kadumine. Selle kaasrajajad, vennad Craig ja Marc Kielburger ütlesid intervjuus CTV News’ile, et on otsuse üle kurvad, aga selles pole kedagi süüdistada. Teatavasti tekkis mõni aeg tagasi poliitiline skandaal, kui selgus, et nimetatud heatege vusorganisatsiooniga olid seotud Kanada peaminister Justin Trudeau, tollane finantsminister Bill Morneau ja nende pered. • TORONTO. Canada Elections voliniku teatel rikkus endine rahandusminister Bill Morneau tahtmatult koodeksit Canada Election Act’is enne eelmisi föderaalvalimisi, propageerides mõnda tulevast liberaalide kandidaati üritustel osaledes, olles ise ministri rollis. • KANADA. Kanada-USA vaheline piir on mitte-olulise reisimise jaoks suletud kuni 21. septembrini, kuid piiriäärsete linnade meerid soovivad, et see oleks kinni kuni aasta lõpuni. Linnapead kohtusid virtuaalselt rahva turvalisuse ministri Bill Blair’iga, andes edasi selle soovi. • ONTARIO. Kolmapäeval koh tusid Mississaugas Ontario peaminister Doug Ford ja Quebeci peaminister Francois Legault, et arutada majanduse taastamise ja tervishoiuteemade üle. Kohtumise järgselt teatasid kahe provintsi juhid, et soo vi vad föderaalvalitsuselt märki misväärselt suuremat rahastamist tervishoiule, samuti in fra struktuurile ja transiidile. • QUEBEC. Provintsis hakkab alates laupäevast politsei välja andma trahve neile, kes ei kanna maske, kus see on nõutud vastavalt rahvatervise juhistele. Peaminister Francois Legault sõnul on rangemate meetmete kasutuselevõtt vajalik, kuna COVID-19 juhuste arv on provintsis viimasel ajal kasva nud. • TORONTO. Neljapäeval algas tänavune Toronto International Film Festival (TIFF), mis seekord on pandeemia tõttu täiesti teistsugune kõigist eelnevatest: ei ole suuri rahvahulki ega kuulsustega kohtumisi ja on

vähem linastusi. Suur osa festivalist toimub online, samuti on drive-in ning väljas toimuvaid filminäitamisi ning väiksem osa ka kinodes, kus tuleb järgida füüsilise distantsi reegleid ja kanda maski. Siiski jõuab vaa tamata uuele formaadile vaatajani 50 filmi ja mõnede arvates

on festivalil osalemine online võimaluse tõttu isegi rohkem kättesaadav kui tavapäraselt. (CTV/CBC/EE)