Eesti Elu / Estonian Life No. 35 | September 3, 2021

This newspaper was mailed on Friday, September 3, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 35, 2021

Reedel, 3. septembril — Friday, September 3

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Riigikogu valis Eesti presidendiks Alar Karise Teisipäeval toimunud erakor­ ralisel istungil valis Riigikogu järgmiseks Eesti presidendiks praeguse Eesti Rahva Muu­ seumi direktori Alar Karise. Valituks tunnistamiseks oli presidendikandidaadil vaja riigi­ kogu koosseisu kahekolmandi­ kulist häälteenamust ehk vähe­ malt 68 riigikogu liikme toetust. Teisipäeval hääletas Karise kandidatuuri poolt 72 rahva­ ­ saadikut. Hääletussedeleid jagati välja 80, hääletusest võttis osa 80 saadikut. Märgistamata hääletussede­ leid oli kaheksa, kehtetuid sede­ leid ei olnud. EKRE 19 saadikut hääletus­ sedeleid välja ei võtnud, hääle­ tusel ei osalenud ka haiglaravil viibivad Siim Kallas (Refor­mi­ erakond) ja Helir-Valdor Seeder (Isamaa). Alar Karis astub presidendia­ metisse 11. oktoobril, kui annab ametivande riigikogus. Pärast valimistulemuste välja­ kuulutamist sai sõna Alar Karis. Ta tänas nii neid, kes tema poolt hääletasid kui ka neid, kes

Kanada endine peaminister Brian Mulroney pälvis Eesti Kesknõukogu Kanadas kuldteenetemärgi 2. septembril 2021

Foto: Priit Mürk/ERK

seda ei teinud. ,,Presidendina olen heaks partneriks riigikogus nii kõikidele fraktsioonidele kui ka poliitilistele jõududele,“ lisas Karis. Riigikogu esimene hääle­ tusvoor Karise suhtes toimus esmaspäeval. Seal Alar Karis vajalikku toetust ei saanud – ­ tema poolt hääletas siis 63 saa­ dikut. Eesti järgmine president Alar Karis (63) on hariduselt mole­ kulaargeneetik ja arengubio­

Ülo Isbergi tunnustati Vabaduse Tammepärja aumärgiga Eesti justiitsminister Maris Lauri tunnustas teisipäeval Vabaduse Tammepärja au­­ märgiga teiste hulgas toronto­ lasest reservohvitseri, major Ülo Isbergi. Kokku said aumärgi 32 inimest, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja

rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasi andmisel, vabadusvõitluses ja relvasta­ tud ning relvastamata vastu­ panuliikumises osalemisel, samuti Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jääd­ vustamisel.

Eesti kaitseväe reservohvitser, major Ülo Isberg Musta Lindi Päeva tähistamisel, 23. augustil, Toronto raekoja platsil. Foto: AR

loog. Ta on töötanud varem Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorina ning riigi­ kont­rolörina. Alates aprillist 2018 on ta Eesti Rahva Muuseumi ­direktor. Esimesena õnnitles välisrii­ kide esindajatest Alar Karist Soome president Sauli Niinistö, kes kirjutas sotsiaalmeedias ­eesti keeles: ,,Alar Karis, õnne­ soovid naabritelt koostöö ­vaimus.“ (ERR)

Tunnustuse pälvinute hulgas on inimesi, kes osalevad vaba­ tahtlikuna aktiivselt erinevate mäluorganisatsioonide ja seltside töös, et säilitada, jäädvustada ja edasi anda Teise maailmasõja, küüditamise ning vabadusvõit­ luse minevikulugu; Kait­se­liidu taastamise ja tegevusega seotud inimesi; neid, kes kannavad hoolt sõjahaudade ja mälestus­ märkide eest ning neid, kes hoiavad au sees isamaalist kas­ vatust ja annavad järeltulevatele põlvedele edasi vastupanuliiku­ mise mälestust. „Inimlikest omadustest need kõige austusväärsemad – julgus, leidlikkus, jõud ja oskus seista enda ja teiste eest – seonduvad tamme ja tammepärjaga. Täna tunnustame Vabaduse Tamme­ pärja aumärgiga Eesti inimesi, kes oma igapäevase väsimatu töö, hoiakute või tegutsemiste läbi esindavad neid inimlikke omadusi,“ ütles justiitsminister Maris Lauri oma kõnes. „Ükski rahvas ei suuda kesta, kui tal pole jõudu säilitada oma omapära, keelt ja kultuuri. Me oleme õnnelik rahvas, sest meil on olnud seda jõudu, meie keel ja kultuur on elujõuline, kuigi meid on ainult miljon. Seda enam peame tunnustama ja mäletama neid, kes meie rahva

Montreal. Eestlaste Kesknõu­ kogu Kanadas andis Montrea­lis üle endisele peaministrile Brian Mulroney’le EKNi kuldteene­ temärgi tema teenimise eest Kanada eestlaste ning Eesti Vabariigi heaks, Kanada dip­ lomaati­ liste suhete taastamise Eesti Vabariigiga 30. aasta­päeval.

Foto: Miller Center, Wikimedia Commons

Hr. Mulroney oli võtmeisik, kes pooldas Balti rii­ kide iseseisvuse tunnustamist Lääne maailma juhtide seas. 1984. aastal andis hr Mulroney lootust tuhandetele üle maailma kokku tulnud eestlastele Torontos toi­ munud ülemaailmsel eestlaste festivalil (ESTO 84), kui ta võttis endale kohustuse toetada vaba ja sõltu­ matut Eestit. Peaminister Mulroney seisis alati kohtumistel teiste Lääne juhtidega Balti riikide vabaduse ja sõltumatuse eest. Lisaks oma toetusele Kanada kogukonda­ dele, kes põgenesid Nõukogude Liidu poolt okupeeritud riiki­dest, keeldus ta otsustavalt Nõukogude okupatsi­ ooni tunnustamisest, hoolimata Nõu­ kogude Liidu juhtide märkimisväärsest survest. „Hr. Mulroney süstis meie kogukonnale lootust ja inspiratsiooni ning aitas motiveerida meid jätkama võitlust vabaduse eest,“ ütles Eesti aupeakonsul Torontos Laas Leivat. 27. augustil 1991 teatas peaminister Mulroney pressi­ konverentsil president George H.W. Bushiga Kennebunkportis, Maine’is, et Kanada võtab läänerii­ kide seas juhtrolli ja „­alustab täieliku diplomaatilise suhte loomist Balti riikidega“. Peaminister Mulroney ja tema valitsuse otsus sillutas teed teistele läänerii­ kidele ja liitlastele Kanada eeskuju järgimiseks. USA tunnustas Balti riikide iseseisvust 2. septembril 1991. „Kanada tänased poliitilised liidrid peaksid võtma hr Mulroney eeskujuks, kuidas Kanada saab tõeliselt särada ja juhtida maailmaareenil,“ ütles Eestlaste Kesknõukogu Kanadas president Kairi Taul Heming­ way. „Peaminister Mulroney juhtimine ja põhimõtteline otsus tunnustada kiiresti Baltimaade iseseisvust jul­ gustas teisi juhte samale seisukohale ja aitas tagada, et Balti riigid ei langeks kunagi uuesti Nõukogude või Venemaa okupatsiooni alla,“ ütles Kesk- ja IdaEuroopa Ülemkogu Kanadas president Marcus Kolga. Eestlaste Kesknõukogu K­a­na­­das loodi 1952. aastal kui valitud esindusorganisatsioon kõigile eesti päran­ diga kanadalastele.

16

EESTI ELU reedel, 3. septembril 2021 — Friday, September 3, 2021

Nr. 35

Tellige EESTI ELU!

Foto: Aho Rebas

Eesti Noored Rootsis suvepäevad

TIFF 2021 avafilmis teeb kaasa Alison Pill Tänavune, järjekorras juba 46. Toronto Rahvusvaheline Filmifestival algab 9. sep­ temb­ ril ja kestab kümme päeva – kuni 18. septembrini. Arvestades Covidi-olukor­ raga toimub festival hübriid­ vormis, lisaks võimalusele vaa­ data filme on-line, toimub osa linastusi ka kinosaalides. Kokku pakutakse vaatamiseks ligi 200 linateost, lisaks mitmed kohtu­ mised filmitegijatega. Eestlastele ehk enim huvi ­ akkuv on see, et festivali ühes p avafilmis teeb kaasa Torontos sündinud eesti juurtega Alison Pill. Tegemist on Michael McGowani hingepuudutava fil­ miga ,,All My Puny Sorrows“, mis räägib kahest mennonii­ diõest ja mille aluseks on Miriam Toewsi samanimeline raamat. Filmis kehastab Yolit Alison Pill, tema õde Elfi män­

Suri endine ROKi president Jacques Rogge 29. augustil lahkus Rahvus­vahe­ list olümpiakomiteed (ROK) aastatel 2001-2013 juhtinud Jacques Rogge (79). Rogge oli ROK-i kaheksas president, kes juhtis organisat­ siooni enne praegust ROKi presidenti Thomas Bachi. Kuni surmani kandis Rogge ROKi aupresidendi aunimetust. (ERR/EE)

Alison Pill. Foto: iDominick, vikipeedia

gib Sarah Gadon. Filmi pressili­ nastused on 9. ja 10. septembril, film linastub Princess of Wales Theatre’i Visa auditooriumis kl 5.30 õ ja 17. septembril kl 7 õ TIFF Bell Lightboxis; digi­taallinastused on 12. ja 16. sep­ tembril. TIFFi kavas on ka hiljuti Cannes’is grand prix’ga pär­ jatud soome režissööri Juho Kuosmaneni ,,Compartment No.6“, mille stsenaariumi kirju­ tasid eestlased Livia Ulman ja Andris Feldmanis ning mille kaasprodutsent on Riina Sildos. Lugu põhineb Rosa Likosmi samanimelisel raamatul. Kinni­ ­ sed linastused toimuvad 9. ja 11. septembril. Publik pääseb linalugu vaatama 11. septembril kl 6 õ Scotiabank Theatre’is, digitaalsed linastused on 12. ja 14. septembril. Festivali lähem info: tiff.net

12.-15. augustil pidas noorte­ organisatsioon Eesti Noored Rootsis oma suvepäevi lääne­ rannikul ELA suvekodus Kärr Sämstadis. Sellel suve­ sündmusel peeti ka rahvaüli­ kool teemal ,,30 aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest“. Eesti Noored Rootsis (ENR) suvepäevadel osales 18 noort vanuses 15 – 20-a. Neist kaks tulid Eestist. 12 noort tulid otse Metsakodus toimunud laste- ja noortelaagrist Suvekodu, kus nad olid töötanud 12 päeva juhina või olid veel viimast ­aastat kasvandikud. Stock­hol­ mist üle 500 km ja Göteborgist 120 km kaugusel asuvas ELA suvekodus olid pea kõik noored esimest korda. Suvepäevad andsid noortele võimaluse veeta koos neli suve­ päeva, üksteist lähemalt tundma õppida, täiendada oma teadmisi eesti lähiajaloos ja kultuuris. Koos maaliti, tehti sporti, käidi saunas ja avastati läänerannikut. Väljasõit tehti kaunisse Smö­ genisse. Juhendajateks ja lekto­ riteks olid Hain Rebas, Aho Rebas ja Sirle Sööt.

S P ORT

Räikkönen lõpetab F1 karjääri Soome vormelilegend, 17. oktoobril 42. sünnipäeva tähistav Kimi Räikkönen tea­ tas kolmapäeval, et lõpetab selle hooaja järel sõitjakar­ jääri. ,,Nüüd on kõik. See on minu viimane hooaeg F1-s. Tegin ot­ suse eelmisel talvel. See polnud kerge otsus, kuid selle hooaja järel on aeg uuteks asjadeks. Kuigi hooaeg veel käib, tahan tänada oma perekonda, kõiki minu tiime ning inimesi, kes on minu karjääriga seotud olnud. Eriti suure tänu võlgnen fän­

Teade Eesti Elu kontor on suletud esmas­ päeval, 6. sep­tembril Labour Day tõttu.

Kimi Räikkönen. Foto: Aino Siebert

,,Rahvaülikooli korraldamise traditsioon pärineb aastast 1958. Kuni 1971. aastani peeti seda igal suvel kolm nädalat minister Heinrich Laretei juhtimisel ja Rootsi Eestlaste Liidu (REL) eelkäija Rootsi Eestlaste Esin­ duse korraldamisel Uppsala lähedal Gimo lossis,“ räägib REL esimees Sirle Sööt. ,,Rahvaülikooli peeti ka Met­ sakodus 1988-1991, siis juba koos noortega Eestist“, meenu­ tab Aho Rebas, Rahvaülikooli juht aastal 1988. Rahvaülikooli peeti loomulikult eesti keeles. Noorteorganisatsioon Eesti Noored Rootsis (ENR) loodi aastal 2019 enne Helsingis, Tartus ja Tallinnas toimunud XII ülemaailmseid eestlaste kultuuripäevi ESTO 2019. ­ Pärast Eesti taasiseseisvumist oli üleriiklik noortetöö Rootsis hääbunud ja vajas uut jõudu. ,,Kolme aastaga oleme saa­ nud noorteorganisatsioonile Stockholmis jõu sisse. Üleriik­ liku noorte kontaktvõrgu jaoks on aga vaja just sedalaadi noorte kohtumisi nagu see siin. Ümarlaua arutelul leidsid kõik

nidele, kes on aastate jooksul mind toetanud. F1 võib minu jaoks küll lõppeda, ent elus on palju rohkematki, mida tahaksin kogeda ja nautida,“ vahendas Räikkönen Instagramis. Alfa Romeo tiimi boss Fred Vasseur sõnas oma kommen­ taaris: ,,…there isn’t any driver out there like Kimi Raikkonen“. Jäämeheks tituleeritud KimiMatias Räikkönen alustas oma sõitjakarjääri F1-sarjas 2001. a Sauberis. Järgmisel aastal asen­ das ta McLarenis kaasmaalast Mika Häkkineni ning sai 2003. a karjääri esimese etapivõidu. 2007. aastal liitus Räikkönen Ferrariga ning krooniti debüüt­ hooajal esimest ja ainsat korda vormel 1 maailmameistriks. 2009. aasta hooaja järel võt­ tis Räikkönen kaheks aastaks aja maha ning sõitis rallit ja proovis ka NASCARi. F1-sarjaga liitus ta uuesti Lotuse meeskonnas 2012. a, kaks aastat hiljem liitus ta viieks aastaks uuesti Ferrariga. Viimased kolm aastat on soom­ lane sõitnud Alfa Romeo (vana nimega Sauber) värvides.

osalejad, et rahvaülikooli tradit­ siooni peaks just ENR edasi kandma ning kutsuma osalejaid ka teistest maadest,“ rääkis Nora Sööt, ENR esimees. Suvepäevadelt sõitsid osad noored otse Stockholmi eesti noorte oma jalgpallimeeskonna­ ga võistlustele. ENR FC jalg­ pallivõistkond loodi selle aasta kevadel. ,,See on hea võimalus oma eesti sõpradega koos sporti teha ja rääkida eesti keelt,“ räägib Kliment Jürisson, ENR FC juht. Rootsieesti noortel on head võimalused kohtumiste korral­ damiseks oma kogukonnale kuu­luvates vabaõhupiirkonda­ des. ELA Kärr Sämstadis ja Koitjärve Göteborgi lähistel mahutavad 30-40, Metsakodu ­ 70-80, Veskijärve Stockholmi lähedal ligi 30 inimest. ,,See on väga tähtis meie kinnisvarade jätkusuutlikkusele, et meie noored neid kasutavad,“ leiab Aho Rebas, ELA suvekodu ­juhatuse esimees. Järgmine rahvaülikool on plaanis korraldada juba järg­ misel aastal juunikuus, ilmselt ELA-s. SIRLE SÖÖT Rootsi Eestlaste Liit

Ajaloo lühima vormel-1 etapi võitis Verstappen Eelmisel nädalavahetusel peeti esimene F1 etapp pärast suvist vaheaega. Halbade ilmaolude tõttu läbiti Belgia vormel-1 etapil vaid kaks ringi, ametli­ kult 14,008 km ja needki ringid turvaauto taga Kirja läheb see läbi aegade kõige lühema vor­ mel-1 võistlusena. Seni oli kõige lühemaks võistluseks 1991. aasta Austraalia GP, kus läbiti 14 ringi. Kuna distants läbiti turvaauto taga, siis võistlus lõppes samas järjestuses, millega alustati. Esikoha sai Max Verstappen (Red Bull), teine oli esmakord­ selt poodiumile jõudnud George Russell (Williams) ja kolmas Lewis Hamilton (Mercedes). (D/EE) Vormel 1 sarjas on Räik­ kö­ neni nimel 341 starti, 21 eta­ pivõitu, 103 poodiumikohta, 18 kvalifikatsiooni võitu ning 46 kiireimat ringi. (F1/PM/EE)