This newspaper was mailed on Friday, July 30, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 30, 2021
Reedel, 30. juulil — Friday, July 30
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Eesti naisvehklejad tulid Tokyost olümpiakullaga Jaapani pealinnas Tokyos möödunud reedel avatud XXXII suveolümpiamängud, mis pidanuks toimuma juba eelmisel suvel, algasid Eestile rõõmusõnumiga. Juba esi mesel täispikal võistluspäeval eelmisel laupäeval tuli Maar jamaa spordisõbrale rõõmus tav teade – naiste epeevehk lemise individuaalturniiril võitis pronksmedali Katrina Lehis. Veel enam suutis mõned päevad hiljem Kaido Kaabermaa juhendatav vehk lemisnaiskond, kui epeenelik suutis välja vehelda LõunaKorea vastu olümpia kirkai ma – kuldse – medali. Nii sai Eesti ühekorraga juurde neli olümpiavõitjat – Irina Embrich, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja naiskonnavõist luses ankrunaiseks olnud Katrina Lehis. See oli eestlaste le esimene olümpiakuld pärast 2008.a Gerd Kanteri kettaheitevõitu Pekingis ja nais sportlastele esimene kuldmedal pärast 1992.a Erika Salumäe võitu jalgratta trekisõidus Barecelonas. Üldse oli Eestil seni olümpia naiskuldmedaliste vaid kolm: Svetlana TširkovaLozovaja vehklemises 1968 ja 1972; Erika Salumäe jalgratta trekisõidus 1988 ja 1992 ning suusataja Kristina Šmigun 2006.a. Torinos. Eestlaste ootused olid kõrgel ka sõidjate paarisaerulise nelja
paadi finaalvõistlusel, kus meie mehed jõudsid küll läbi lohu tussõidu finaali, kuid aegade kiireimas olümpia finaalsõidus tuli leppida 6. kohaga. Allpool kiirülevaade eestlaste senistest tulemustest Tokyos. Esimese Eesti ratsasportlase na olümpiamängudel võistles Dina Ellermanni koolisõidus oma hobuse Donna Annaga, teenitud 65,435 punkti vaba kavale ei viinud. Vibulaskja Reena Pärnat alustas OM-i 53. kohaga (626 silma), duell-laskmises teenis ta 17. koha – Eesti kõrgeim koht olümpial vibuspordis. Eesti esitennisist Anett Kon taveit avaringist edasi ei pääsenud, kaotades kreeklan nale Maria Sakkarile (WTA 19.) 5:7, 2:6. Maanteeratturite 234-kilo meetrises grupisõidus Peeter Pruus katkestas, Tanel Kangert oli 46. Individuaalvõistluse (44,2 km) lõpetas Kangert 38. kohaga. Laskmises oli Peeter Olesk oma kõrvalalal õhupüstoli lask mises 10 meetrilt kvalifikatsioo nis 264 punktiga 33. ega pääsenud finaali. Kregor Zirk, kes ujus mitut distantsi, uuendas kaks korda Eesti rekordit ja ületas enda rekordeid. Zirk sai tulemusteks – 400 m vabalt 15. koha (uus Eesti rekord 3.47,05); 200 m vabalt (uus Eesti rekord
Ain Anger juubeldas Saaremaal Sirje Vihma-Normet Ain Angeri 50. a juubelile pühendatud kontserdid toi musid Kihelkonna kirikus (Mustjala festivalil) ja Kures saare lossihoovi hiiglaslikus ooperitelgis (Saaremaa Oope ripäevadel). Juubelikingitusena mõjub ka Angeri debüüt
algaval hooajal Metropolitan Opera’s. New Yorgi muusika publikule pole Angeri nimi tundmatu, kui vaid meenu tada tema peaosa Rodion Štšedrini ooperi „Võlutud rändur“ kontsertettekandes (koos New Yorgi Filharmooni kutega, mida dirigeeris Lorin Maazel). • Saaremaa Ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk ja peakorraldaja Jüri Leiten ei varjanud oma rahulolu, et Ain Angeri juubeliaastal suudeti Saaremaale tuua maailmamaine ga muusikateater – Peterburi kammerooper. Korraldajad rõõ mustasid, et kõik laabus kenasti – eelmisel aastal jäi koroona pandeemia tõttu festival ju üldse ära. Peterburi kammerooperi esi
Eesti kuldne epeenaiskond: Irina Embrich, Katrina Lehis, Julia Beljajeva ja Erika Kirpu suure sinimustvalgega – olümpiakoondisele andis meie rahvuslipud kaasa traditsiooniliselt Eesti Lipu Selts. Neljapäeval kiitis valitsus kabinetinõupidamisel heaks ettepaneku heisata 8. augustil Eesti lipud, et tähistada Eesti sportlaste edukat osalemist Tokyo suveolümpiamängudel ning austada kõiki olümpiamängudel osalenud Eesti sportlasi. Foto: EOK/ELS
1.46,10), jõudmine poolfinaali ja eestlaste parim taasiseseis vuse aja koht ujumises – 13.; 200 m liblikujumises tuli 25. koht; 100 m liblikadistantsil 41. koht, isikliku rekordi parandus – 52.82. 14-aastane Eneli Jefimova jõudis oma põhialal 100 m rin nuliujumises poolfinaali ja sai lõpuks 16. koha; poole pikemal võistlusmaal oli lõpptulemus 27. koht. Martin Allikvee lõpetas 200 (Järgneb lk. 13)
tuses sai publik neljal õhtul nautida ooperiklassikat: ette kandele tulid Gounod’ ,,Faust“, Rossini „Sevilla habemeajaja“, Donizetti „Lucia di Lammer moor“ ja Puccini „Madama Butterfly“. Ooperipäevade kul minatsiooniks oli Ain Angeri juubeligala, milleks oli Saare maale sõitnud meie rahvus orkester ERSO Olari Eltsi juha tusel. Minul õnnestus peale Angeri juubeligala vaadata Butterfly-etendust Juri Alek sandrovi ja Tatjana Karpatšjova lavastuses. Dirigeeris Maksim Valkov. Kõik Peterburi lauljad olid juba ettearvatavalt staa ri klassist ja pikka, ligi kolm tundi kestnud traagilist muusikad raamat kuulas publik suure süvenemisega. Siinkohal võiks meenutada, et just Juri Aleksandrovi lavas tajakäe all alustas oma karjääri (Järgneb lk. 14)
EVK kapten Margus Kalda läbis Kanadas aastase õppekursuse Eesti Vabariigi Kaitseväe kapten Margus Kalda läbis Kingstonis (ONT) Canadian Army Command and Staff College’is (CACSC) aastase kursuse Primary Reserve Army Operations Course (P Res AOC), mille eduka lõpetamise märgiks anti 23. juulil sealsa mas toimunud tseremoonial üle sellekohane tunnistus. Kuigi selles õppeasutuses on õppinud eestlasi varemgi, on
kapten Margus Kalda teada olevalt esimene ohvitser Eestist, kes on läbinud nn. Kanada kait seväe majorikursuse. Enam kui aasta kestnud koroona-pandee mia tõttu peeti ingliskeelne kur sus valdavalt interneti kaudu, kohapeal toimus ainult viimase kolme nädala osa. Kokku oli kursuse lõpetajaid 84, neist 81 olid Kanada kaitse väe kaptenid, kaks kap tenit Taanist ning kapten Margus Kalda Eestist. Kursusel osalejad olid ohvit serid tegevväest ja reservist. Juuresoleval pildil on kapten Margus Kalda õppeasutuse väraval Kingstonis, Ontarios.
Foto: EVK major Ülo Isberg
16
EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021
märkmik
Nr. 30
Riina Kindlam
Eesti olümpiasportlased said animekangelasteks
Montreal soovib korraldada 2026. a maanteesõidu MMi Montreali linn esitas taotluse korraldada 2026. a maantee ratturite maailmameistrivõist lused. Tiitlivõistlused toimu vad septembris, nädal pärast UCI ühepäevasõite Quebecis ja Montrealis. Montrealis on aastaid korral datud maailmaklassi kuuluvat võistlust GP Cycliste de Montreal. Lisaks võõrustati 1974. a MMi. Need olid esime
sed väljaspool Euroopat peetud maailmameistrivõistlused. Viimati peeti Kanadas jalg rattasõidu MM-i 2003. a. Montrealis jagatakse välja kuus temposõidu medalikomp lekti ja viis grupisõidu MMtiitlit. Võistlema oodatakse üle tuhande sportlase. Tänavune MM peetakse 19.24. septembrini Belgias. (ERR/EE)
Leedu endine poliitik mõisteti süüdi Venemaa kasuks luuramises
protsessiga seotud ametnike ja kohtunike kohta ning leida Leedu ametnikke, kes esitaks Juri Meli tervise kohta vale tõendeid, et leevendada tolle kinnipidamisolusid.
Sel nädalal mõistis Šiauliai ringkonnakohus Venemaa jaoks luuramises süüdi Leedu Sotsialistliku Rahvarinde endise juhi Algirdas Paleckise ja saatis ta kuueks aastaks vangi.
Nõukogude sõjaväelaste kat sel hõivata 13. jaanuaril 1991 Vilniuse teletorn ja teleraadio komitee hoone hukkus 14 rel vastamata inimest, 31 sai ras kesti ja üle tuhande kergemini haavata.
Kohtualuse ülesanne oli väi detavalt andmete kogumine 13. jaanuari 1991. a sündmuste
Juri Mel oli Vene kodanik, kes viibis ühes teletorni rünna nud tankidest. (ERR/EE)
Reformierakonna toetus taas üle 30 protsendi Hiljutine Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlus näitab, et Reformierakonna toetus tõu sis taas üle 30 protsendi. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,2%, Eesti Konservatiivset Rahvaera konda (EKRE) 23,7% ja Keskerakonda 17,4% valimisõi guslikest kodanikest. Eesti 200 sai 12,6%, Sot siaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,1% ning Isamaa 6% toetust. Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,6 ja opositsiooniera kondi 36,8% vastanutest. (ERR/EE)
Teade Eesti Elu kontor on esmas päeval, 2. augustil Civic Holiday’l SULETUD.
Kaitseväe orkester jääb väiksemaks Kaitseväe orkestri baaseelarve väheneb poole võrra ja suurem osa orkestrante hak kab tööle osakoormusega. Samas tekib orkestrile võima lus raha juurde teenida. Seni on kaitseväe orkestrit ülal pidanud kaitsevägi. Orkester jääb ka edaspidi oma praegusesse koju Tatari täna vale, aga stuktuuri mõttes liigub ta Eesti sõjamuuseumi katuse alla. Kaitsevägi on orkestri ülalpi damiseks kulutanud 1,15 mil jonit eurot aastas. Muudatuse järel väheneb orkestrile antav riigi toetus poole võrra. Praegu on orkestril 42 liiget, tulevikus jääb neist alles 33, kellest 30 on orkestrandid, kaks dirigendid ning üks logistik-asjaajaja. Kaitsevägi annab orkestrile kasutada vormiriietuse, katab ruumide rendi Tatari tänaval ning annab kollektiivile üle instrumendid. (ERR/EE)
Riigid valmistuvad põgenikelaineks Afganistanist Mitmed riigid on teatanud valmistumisest põgenikelai neks Afganistanis, kus islami liikumine Taliban on asunud USA vägede lahkumisel oma haaret tugevdama. USA president Joe Biden an dis eelmisel reedel loa kasutada kuni 100 miljonit dollarit Afganistani olukorraga seotud rändeprobleemide lahendami seks, teatas Valge Maja. Raha tuleb põgenike- ja rändeabi kriisifondist ning on mõeldud kiireloomuliste põge nike- ja rändeprobleemide la hendamiseks, toetuseks konflik tiohvritele ja teistele inimestele, kelle elu on Afganistani olu korra tõttu ohus. Tadžikistan, kellel on Afga nistaniga umbes 1300 kilomeet rit ühist piiri, teatas eelmisel nädalal, et tehes koostööd rah vusvaheliste organisatsioonide ga, on valmis vastu võtma kuni 100 000 põgenikku Afganista nist. Taliban on USA vägede lõp liku lahkumise eel asunud jõuli selt pealetungile ning valluta nud Afganistani valitsusvägede käest suured maa-alad. Kardetakse humanitaarkriisi, mille puhul vajab ÜRO hin nangul abi ligikaudu pool Afganistani 39 miljonist elani kust. (ERR/EE)
Sündmuste kalender • Neljap., 19. aug. kl 7.30 õ KONTSERT – Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel Elora Festival on-line raames (elorafestival.ca). • Esmasp., 23.-reede, 27. aug. VIRTUAALNE KOTKAJÄRVE METSAÜLIKOOL. • Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25. GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W, King, ON. • Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812. TÄHELE PANU! AUGUSTIS EI TOIMU! • Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.
Jaapani joonisfilmi kangelastena on kunstnik MONQ kujutatud kulda väärt epeevehklemise naiskonna vasakult: Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Irina Embrich ja Katrina Lehis. On äratuntavad! Viimane on päris elus kõrvalolevast naiskonna veteranist Irinast tegelikult küll pea jagu pikem. Foto: MONQ / EOK pressimaterjalid
Kõikidest anima stiilis kujutatud olümpialastest, keda on näha aja kirjanduses ja tänavaäärsetel plakatitel, on maadleja Epp Mäe kõige äratuntavam ja klassikalisem selles stiilis kujutatu. Foto: MONQ / EOK pressimaterjalid
Eesti Olümpiakomitee lasi Tokios* toimuvate suve olümpiamängude kampaa niaks jaa pani kunstnikul MONQ’il kujutada 12 täna vust Eesti olümpialast anima tegelastena. Kokku esindab Eesti koondist 34 sportlast ja hobune, aga kõiki ümberke hastada ei jõudnud. Anime, mille lõpu E ka ing lise keeles kenakesti hääldatud, sarnaneb väga sõnale animatsio on tähenduses anima- ehk joon isfilm, ning sealt see tulenebki. Anime on läänemaailmale tun tud kui Jaapanist pärinev ani mafilm, kui ka selle eraldi liiki või stiili, mis on seotud jaapani koomiksite – mangade – stiili ga. „Idee teha kampaaniaga kummardus Jaapani kultuurile tekkis juba mitu aastat tagasi,“ rääkis EOK kommunikatsiooni juht Merili Luuk. EOK kuns tiline juht ja disainer Mauno Meesiti sõnul välistavad selle
jaapani stiilile omased elemen did inimese väga äratuntavalt kujutamise ja eestlasele omased näojooned ning esiti ei olnud ta kindel, kas Eesti sportlasi võiks nii üldse kujutada. ,,Lõpuks jõudis Meesit salapärase Jaapa ni mangaartisti MONQ’ini, kes saatis oma muljetavaldava proo vitöö,“ vahendas ERRi Menu portaal. MONQ ütles, et Eesti sportlasi oli keeruline joonista da, kuid väljakutsed meeldivad talle ning ta ei kõhelnud korda gi EOK kampaanias osaleda ja soovib nüüd väga Eestit külas tada. RIINA KINDLAM
(* Eesti Keele Instituut annab teada, et „Jaapani pealinna nime on võimalik kirjutada kolmel viisil: Tōkyō, Tokyo ja Tokio. Eelisnimi on esimene.“ Viimane kirjapilt on soome, saksa, poola, hispaania, võro ja muudeski keeltes. Välisminis teeriumi kohaselt on Eesti suursaatkond Tokios.)