Eesti Elu / Estonian Life No. 2 | January 14, 2022

This newspaper was mailed on Friday, January 14, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 2, 2022

Reedel, 14. jaanuaril — Friday, January 14

www.eestielu.ca

Eesti Lipu Selts kinkis Pekingi olümpiakoondisele komplekti Eesti lippe

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles ning Eesti Lipu Seltsi juhatuse liikmed K. Jaak Roosaare ja Jüri Trei.

Eesti Lipu Selts andis Eesti Olümpiakomiteele üle tradit­ sioonilise kingituse – komp­ lekti erinevas suuruses Eesti lippe Eesti olümpiadelegat­ sioonile Pekingis. Eesti Lipu Seltsi esimehe Jüri Trei sõnul on Eesti olüm­ piadelegatsioonile Eesti lipu kinkimine pikaajaline tradit­ sioon, millega Eesti olümpia­ koondisele olümpiaks kõike

kõige paremat soovitakse. „Loodan, et kingitud lipud toovad sportlastele head õnne ja aitavad meeles hoida, et ka kaugel Pekingis olles elab ­ nende pingutustele kaasa terve Eesti,“ ütles Trei. Eesti Olümpiakomitee pea­ sekretär Siim Sukles tänas Eesti Lipu Seltsi kingituse eest: „Eesti lipp on meie koondise jaoks olümpiamängudel alati ­

aukohal. Eesti lippudega tähis­ tame alati oma elukoha piirkon­ na olümpiakülas, neid kantakse ava- ja lõputseremoonial, neid kasutatakse sportlastele kaasa­ elamisel ja loomulikult on lipud alati olemas meie sangaritele, et nendega auringi teha,“ ütles Sukles. Pekingi taliolümpiamängud toimuvad Hiina pealinnas 4.-20. veebruarini.

Leedu vabaduse kaitsjate päeva tähistamine Ottawas Ülle Baum Väga külmal 8. jaanuari hom­ mikul olid Ottawa linnavalit­ suse ees üksteise kõrval ava­ tud kolm suurt mitmevärvilist riigilippu ja droon kõrgel tae­

vas tegi sellest erilisest hetkest ühisfoto. Kanada riigilippu, Leedu rahvuslikku riigilippu ja Leedu ajaloolist riigilippu hoidsid grupp leedulasi ning nende sõp­ ru, tähistamaks Leedu vabaduse

Droonifotol, mille võttis Leedu suursaadik Darius Skusevičius, on Kanada lipp, Leedu riigilipp ja Leedu ajalooline riigilipp Leedu vabaduse kaitsjate päeva 31. aastapäeval Ottawas. Foto: Leedu Suursaatkond Ottawas

kaitsjate päeva 31. aastapäe­ va. Seda päeva tähistatakse amet­likult 13. jaanuaril Leedus ja ka maailma erinevates rii­ kides. Leedu vabaduse kaitsjate päeva tähistamise traditsioon sai Ottawas alguse 2020. aastal Leedu Vabariigi suursaadiku Kanadas Darius Skusevičiuse initsiatiivil. Sel aastal kutsus Leedu suur­ saatkond Ottawas kokku seoses koroonaviiruse pandeemia reeg­ litega väikese grupi sportlasi ja jooksusõpru, kes osalesid selle päeva auks korraldatud üheksa kilomeetri pikkusel jooksul ,,Road of Life and Death“. Enne, kui alustati jooksmist selles karmis -18°C kraadises pakases, esines Leedu Vabariigi suursaadik Kanadas Darius (Järgneb lk. 14)

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

ÜEKNi tegevus teisel poolaastal 2021 Ülemaailmse Eesti Kesk­nõu­kogu (ÜEKN) sügishooaeg möödus kiirelt ja tegude­ rohkelt. Jätkuvalt on koostöö Eesti valitsusega ÜEKNi tegevuse üheks prioriteetideks. Kehtiva pandeemia tõttu on suur osa tegevusest toimunud virtuaalselt, interneti vahendusel. Septembri alguses kohtus ­juhatus virtuaalselt uue üle­maailmse eestluse diplomaatilise eriesindaja Marin Mõttuse ja nõunike Keit Spiegeli ning Kadri Linnasega ja arutati üleilmse eestluse tegevuskava ning koostööalaseid võimalusi. Oktoobris vahetati mõtteid välisminister Eva-Maria Lii­met­sa ning Riigikogu esimehe Jüri Ratasega organiseeritud välis­eestluse oluli­ suse alal. Mõle­mad kohtumised kinnitasid ÜEKNi tegevuse olulisust üleilmse eestluse alahoidmisel ja edendamisel. Sügisel vallandunud põgenikekriis Valgevene-Poola piiril ajendas ÜEKNi juhatust edastama resolutsiooni, mis toetas Eesti, Läti, Leedu ja Poola p­ arlamentide välispoliitika ko­misjonide esimeeste sõnumit mõistmaks hukka kriisi tekitamist ja suurendamist Poola, Läti ja Leedu piiridel. Väga töine on olnud viimane poolaasta kahele toimkonnale. Suurpõgenemise toimkond eesotsas Iivi Zajedovaga korraldas traditsioonilise üritustesarja, mille rõhuasetus oli sel aastal tutvustamaks pagulaseestlaste osa Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel. Eelkõige koolinoortele olid suunatud teemapäevad paguslaseestlastest. Huvitatud said osa Vabamus toimunud teabeseminarist ,,30 aastat Eesti taasiseisvumisest“, milles osalesid sõnavõttudega ka mitmed ÜEKNi liikmesmaade esindajad. Mälestati Suurpõgenemise aasta­ päeva ka Puise rannal, kus sel aastal avati pidulikult ÜEKNi poolt toetatud mäles­tustahvel 1944. aastal Eestist lahkuma sunnitutele. Informatsiooni toimkond on Sirle Söödi juhtimisel korduvalt parandanud ja täiendanud ÜEKN sisemist ja väljaspoole suunatud informatsiooni vahendamist ja vastloodud Kodukorra komisjon on Marju Rink-Abeli juhtimisel seadnud endale sihiks esitada vastuvõtmiseks uue ja ajakohase kodukorra ÜEKNi Täiskogul aprilli lõpus. Ajendatud Leedu, Poola, Valgevene ja Ukraina piiridel toimuvast on Välispoliitika toim­konna tegevus sel aastal ­ keskendunud Läänemere julge­oleku küsimustele ning seda vaadates läbi kodanikualgatuse prisma. 2022. aasta jaanuaris on plaanis kohtuda liikmesmaade Eesti Vabariigi diplomaatiliste esindajatega eesmärgiga tugevdada suhteid diplomaatide ja kohalike Eesti kogukondade vahel ning arutada koostöövõimalusi. Toimkonna juhi Reet Marten Sehri eestvedamisel toimuvad ka ette­valmistused kevadeks kavandatud Läänemere julgeolekualase konverentsiks. Üritus toimub koostöös Eesti Välisministeeriu­miga. Sügisel esitas oma sooviavalduse ÜEKNi liikmeks astu­ miseks üsna värskelt loodud Soome eestlasi koondav organisatsioon Eesti Organisatsioonde Võrgustik Soomes ning tava­kohaselt anti neile esialgu vaatlejastaatus. Teadaolevalt on Soomes väga suur eestlaste arv ning nende esindatus ÜEKNis on olulise tähtsusega. ÜEKNil on ka teisi nn vaatlejaid – Üleilmse Eesti Noortevõrgustiku esindajad on samuti kutsutud juhatuse koosolekutel osalema ning töös aktiivselt kaasa lööma. ÜEKN moodustati aastal 1954 keskorganisatsioonide e­ sindajatest maadest, kus asusid suuremad eesti kogukonnad vabas maailmas – USA, Kanada, Suurbritannia, Rootsi, Saksa­ maa Liitvabariik ja Austraalia – ühendamaks eesti kogukondi välismaal ning toetamaks ülemaailmset koordineerimist Eesti taasiseseisvumiseks. ÜEKNi­ juhatuse koosolekud toimuvad virtuaalselt kord kuus. Praegu on ÜEKNis liik­­ mes­ riike 11 – USA, Kanada, Rootsi, Inglismaa, Saksamaa, Austraalia, Venemaa, Läti, Leedu, Tšehhi ja Ukraina ning vaatlejana ka Soome. Pea­misteks ÜEKNi eesmärkideks on ühendada eestlasti väljaspool Eestit, levitada infot liikmesriikide tegevuste kohta ja arendada koostööd nii liikmesriikide kui ka Eesti valitsuse tasandil. ÜEKNi esimeheks on Aho Rebas (Rootsi) ning abi­ esimeesteks Marju Rink-Abel (USA) ja Iivi Zajedova (Tšehhi). New Yorgis ja Göteborgis 2022-01-11 MERIKE BARBORAK ÜEKN administraator

AHO REBAS ÜEKN esimees