Eesti Elu / Estonian Life No. 29 | July 23, 2021

This newspaper was mailed on Friday, July 23, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 29, 2021

Reedel, 23. juulil — Friday, July 23

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Pärnu muusikafestivali tähthetkedest Sirje Vihma-Normet

konkursilt – oli Paavo Järvi ­alles 9-aastane ja Kristjan Järvi Pärnu muusikafestival (11.-18. alles sündimas. juulil 2021) Paavo Järvi juhaOlime siis kõik N. Liidu tusel toimus traditsiooniliselt ­ kodanikud, kellest vähestel oli väga kõrgel tasemel. Tänavuse võimalus üle „raudse eesriide“ Lepo Sumera nim preemia lennata. Neeme Järvi julge otpälvis Ülo Krigul, kelle värvi- sus 1980. aastal kogu perega ka orkestriteosega „The Bow“ emigreeruda on tagantjärele avati festivali lõppkontsert. vaadates „õnnistus eesti muusi••• kutele“. Kaheksa aastat hiljem Malemaailmameister Mihhail tuleb Neeme tagasi Eestisse Tal on öelnud, et vaadates Paul mitte ainult heade välismaa Kerese partiisid seostuvad need orkestritega, vaid tal on kaasas talle Chopini muusikaga: on ka haruldane „salarelv“ – maailtunne, et male on palju lähe- ma parimates muusikakõrgdasem muusikale kui matemaa- koolides koolitatud andekad potikale. Järvide Festivalist jad Paavo ja Kristjan. Ega neid rääkides võiks öelda ka nii – algul eriti märgatudki, sest musitseerimine, eriti aga festi- Neeme Järvi vaimustus käis valikavade koostamine on nagu nagu üheksas laine üle muu­ malemäng. „Festivali­p artii“ sikasõprade peade. võitmiseks peab olema väga hea Neeme Järvi nimel on dramaturg, et kontsert kontserdi muusikamaailmas niivõrd kõrge haaval mäng üha ­ põnevamaks kullaproov, et kui maestro hakläheks. Tänavuse festivali kul- kas Pärnus dirigentide kursusi minatsiooniks kuju­ nes belgia juhendama (Järvi Akadeemia), flöödiartisti Emma­ nuel Pahudi sõideti Eesti väikelinna õppima esinemine lõpp­kontserdil. Tema üle kogu maailma. Siit edasi on esituses viisid Mozarti ja Järvide meeskonna töö tule­ Poulenci teosed kuulajad lausa mused meie kõikide silmade ekstaasi ja teda ei raatsitud ees. kuidagi lavalt minema lasta. Neeme Järvi mõju on tunda Lõppkontserdi teine pool oli ka festivali kavades – alati mõeldud juba publiku maha kõlab eesti muusika. Avakont­ ­rahustamiseks – kõlas Berwaldi serdil esitas Sinfonietta Riga oma nimetust vääriv sümfoonia Paavo Järvi juhatusel Arvo „Naiivne sümfoonia“. Ja siis Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri teotulid lisapalad fantastiliselt seid; järgmisel päeval kõlas ­ Eesti Festivaliorkestrilt, millise Eliisabethi kirikus Ester Mägi, kolmiku muusikaliseks lõpp­ - Tõnu Kõrvitsa, Erkki-Sven punktiks on traditsiooniliselt Tüüri ja Lepo Sumera kammerLepo Sumera „Kevadine kär­ muusika. Suur üllataja Leedust bes“. Need, kes on festivali aas- „New Ideas Chamber Or­ taid külastanud, tundsid Sumera chestra“ Gediminas Gelgotase vaimuka teose algusnoodid pub- juhatusel esitas Kristjan Järvi likulemmikult briti klarnetistilt ekstravagantse „Nebula“. Järvi Matthew Hunt`ilt kohe ära ja Akadeemia õpilaste lõppkonttervitasid muusikuid lausa vahe­ serdil kõlas Mihkel Polli ja Järvi Akadeemia Noorte Süm­ aplausiga. Pärast lõppkontserti mere fooniaorkestri esituses Artur ääres jalutades ja mõtteid Lemba klaverikontsert, mille kogudes püüdsin mõista, kuidas igat osa dirigeeris erinev noor on ikka võimalik, et väikeses dirigent. Olla väljavalitud sellele kontserdile dirigeerima, Pärnus toimub maailmaklassi ­ suvefestival, kus esinevad oli noortele Järvi Akadeemia maail­ maklassi muusikud (Em­ õppuritele nagu kuldmedali manuel Pahudi kõrval astusid ­üleandmine. Ja muidugi Eduard Tubin! üles ju ka haruldane viiulikunstnik Joshua Bell ning suure­ Tubin on sügavalt seotud maest­ pärane saksa pianist Lars Vogt). ro Neeme Järviga. Neeme tutMidagi pole teha, klassikutel on vus Tubina partituuridega juba õigus: traditsioonid seisavad gi- 1950ndatel aastatel ja oli neist gantide õlgadel. Kui Peterburi suures vaimustuses. Kui Tubin võimsa koolkonna kasvandik tuli 1961. aastal Eestisse oma Neeme Järvi tõi 34-aastaselt balleti „Kratt“ sõjajärgsele esiItaaliast koju peavõidu väga etendusele „Vanemuises“, siis mainekalt konkursilt – Rooma kohtus Neeme Järvi Tubinaga Santa Cecilia Akadeemia VI ka isiklikult ning neist said rahvusvaheliselt dirigentide (Järgneb lk. 13)

Paavo Järvi Pärnu muusikafestivalil.

Foto: K. Kikkas, festivali FB-lehelt

Eesti osalusel valminud film ,,Kupee nr 6“ teenis Cannes’i filmifestivalil Grand Prix’ Möödunud nädalavahetus tõi eesti filmisõbrale naeratuse näole. Äsjalõppenud mainekal Cannes’i filmifestivalil võitis ühe Grand Prix“ film, mille valmimisse olid panustanud ka eestlased. Nimelt olid Soome-EestiVenemaa-Saksamaa koostöö­ filmi ,,Kupee nr 6“ (,,Hytti nro 6“) stsenaristid eestlased Livia Ulman ja Andris Feldmanis ning Eesti-poolne produtsent Riina Sildos. Linateos, mille režissöör on soomlane Juho Kuosmanen jagas ,,Grand Prix’“d Iraani ­ režissööri Asghar Farhadini ­filmiga ,,A Hero“. Kuldse Palmioksa parima filmi eest pälvis Julia Ducournau ulmepõnevik ,,Titane“. Produtsent Riina Sildos jagas rõõmu: ,,Oleme piiritult õnnelikud, sest täna juhtus meie elus midagi täiesti enneolematut – me võitsime ühe kõige olulisema auhinna maailma autorikino tippfestivalil. See on meeletu võit Eesti kinole ja Eesti filmi­ tegijatele, me oleme maailma ­tipus!“ ,,Kupee nr 6“ võitis festivalil ka oikumeenilise žürii eritunnustuse kui võistlusfilm, mis ,,kõneleb tundlikult kahe haa­ vatava inimese kohtumisest. Nad on nii erinevad, et ei valiks teineteist isegi naabriks, ent saavad ometi koos üksindusest ­ üle.“ Filmi tegevus toimub 1990. aastatel. Soome arheoloogiatudeng Laura pageb ummikusse jooksnud elu eest rongiga Mosk­vast Murmanskisse. Ron­gis

on ta sunnitud jagama kupeed vulgaarse venelasest kaevuri Ljohhaga. Neiule ootamatult hakkab noormees talle ajapikku meeldima, sest mehe karmi ­kesta all on samuti lihtsalt üks haavatud hing. Film valmis Soome, Eesti, Venemaa ja Saksamaa koostöös. Filmi režissöör on Juho Kuosmanen, peaprodutsent on Jussi Rantamäki (Aamu Film Company, Soome), kaastootjad on Riina Sildos (Amrion OÜ, Eesti), Natalia Drozd (CTB Film Company, Venemaa) ja Jamila Wenske (Achtung Pan­ da! Media GmbH, Saksamaa). Filmi peaosades on Seidi Haarla (Soome) ja Yuriy Borisov (Venemaa). Režissööri Juho Kuosmaneni eelmine film ,,Kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus“ võitis

2016. aastal Cannes’i filmifestivali kõrvalprogrammi ,,Un Certain Re­gard“. Eesti poolt olid filmi mees­ konnas lisaks stsenaristidele ja kaasprodutsendile ka kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, kostüümikunstniku assistent Henri Errol Vares, grimmikunstnik Liina Pihel, režissööri 1. assistent Ralf Siig, režissööri 2. assistent Maria Kljukina ja ­ Eesti-poolne tegevprodutsent Anneli Savitski. Linateos põhineb samanimelisel Rosa Liksomi raamatul, mis võitis 2011. aastal Soome tähtsaima kirjanduspreemia, Finlandia auhinna. ,,Kupee nr 6“ esilinastus 10. juulil Cannes’i filmifestivali põhivõistlusprogrammis. (ERR/EE)

,,Kupee nr 6“ stsenaristid Livia Ulman ja Andris Feldmanis koos kaasprodutsent Riina Sildosega Cannes’is filmi esilinastusel. Autor/allikas: Erlend Staub, ERR

16

EESTI ELU reedel, 23. juulil 2021 — Friday, July 23, 2021

märkmik

Fotod ja tekst: Riina Kindlam, Tallinn

Õnnestunud reklaam

Toidupoe leivariiulist vaatas otsa tuttav silmapaar, millel külge jäin kui naelutatult. Eks igaühe tähelepanu köidab erinev sõnum, olgu selleks „idandatud rukkiteradega“, eesti lipuvärvid „ehtsa“ leiva märgina või käsitööleiva maalähedasem paberümbris. Mind küll Anton Hansen Tammsaare pilk tolles ootamatus kontekstis külmaks ei jätnud. Pigem pani see endalt küsima, millal ma viimati peenleiba sõin. Vastuseks on, et ammu, kuna me pere on kindlalt rukki-koorikleibade ja sepiku usku. Kuid Tammsaare mõjutas, lausa veenis mind ja ma asetasin ta ostukorvi. Õnnestunud reklaam. Ning loomulikult oli ja on peenleib äärmiselt hea ja eriline leib ning ma sõin seda võib-olla et elus esmakordselt ka pähklivõi ja moosiga! Viimati võis selline kombinatsioon sündida Rooneeme pagari aegadel Torontos. Kusjuures pähklivõi on ka eestimaine, Tartus toodetud Natty nimeline ning talu peenleib, (mida vabalt võidakse hakata Tammsaare leivaks kutsuma) on valminud Pärnamäede pagariäris Reiu külas Pärnu külje all. P.S. Kilepakendi peal, kauni leiva taustal on kirjaniku kordumatud sõnad Tõest ja õigusest: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.“

Toilas saab minna Oru lossi virtuaalrännakule Toilas taastatakse järk-järgult virtuaalreaalsuse abil Teises maailmasõjas hävinenud kuulsat Oru lossi, mis oli president Pätsi suveresidents. Sel aastal on uueks elamuseks virtuaalne pilguheit lossi suurde saali. Oru pargis möödunud suvel alanud virtuaalrännakud osutusid väga populaarseks ja nende abil on saanud ajas tagasi minna ligi 8000 inimest. Sel aastal saab Toilas valida kahe ajarännaku vahel. ,,Teise rännaku finaal on suure saali ­rekonstruktsioon. Suurt saali me näitame tõesti väga detailselt,“ ütles Blueray tegevjuht Mairo Rääsk ERRile. Virtuaalreaalsuse loomisel on oma infokildudega aidanud kaasa ka kohalikud mälestuste kandjad. Näiteks suure saali kroonlühtri taastamisel oli abi inimesest, kel olid olemas lühtri originaaltükid. ,,VR Toila 1938“ arendajad soovivad minna lossis ka maa­ tasapinnast allapoole ja näidata keldrikorrust, mis sai 1935.1936. a ümberehitustöödega täiesti uue ilme Olev Siinmaa ­ rahvuslikust stilistikast kantud sisekujunduse näol, mis on ka Eesti arhitektuuriloos omaette peatükk. (ERR/EE)

S P ORT

Vips langes edetabelis koha võrra

Nii nagu Eestist kaugel mõjub positiivselt, kui keefiripakil on Niguliste kiriku torn (Elwesti Kefir Tallinsky) või salaami on tituleeritud „Estonian sausage“, panevad Eestiski heldima tooted, mis tõstavad meid kuidagi esile (ja kõrvust) suures rahvusvahelises virr-varris. Igas maailmajaos toodetakse erimaitselisi kartulikrõpse rahvaste maitse-eelistuste kohaselt: Aasias näiteks kreveti- ja kalmaari (squid) maitselisi ja Kanadas on aastakümneid olnud kindel näksimise lemmik ketšupimaitselised krõpsud, mida USAs ei leidu. Meie lettidel on sügiseti Rootsi Estrella firma kukeseenemaitselisi krõpse, mis arvatavasti Kanadas suuri laineid ei lööks ja äsja jäi silma suve eri, piiratud koguses „Suvi Läänemere kaldal“ ehk peedi-, tilli- ja hapukooremaitselised kar­tulikrõpsud. Taffeli nimi pakil kuulub Soome Ahvenamaa firmale, mis on nüüd osa Norra suurkontsern Orklast (mis omab ka Kalevi maiusetootjat) ning antud krõpse toodab Orkla läti filiaal. Tekkis tavalisest suurem huvi pärit­olumaa suhtes, kuna krõpsude nimest on välja jäänud grammatiliselt oluline artikkel „the“. Nimeks on veidi vildakas „Summer by Baltic Sea“. Huvitav, kas seda müüakse ümber kogu Läänemere ehk üheksas riigis või vaid kolmes Balti riigis. Peedi-, tilli- ja hapukooresõpru jagub siin kõikjal. Parem mõistagi maiustada ehtsa tooraine kui naljakrõpsudega, aga nalja peab ka mõõdukalt saama, pea asi et sõltlaseks ega reklaamiohvriks ei langeks ehk jätkuks alati talurahva tervet, tammsaarelikku mõistust.

Veaparandus Möödunud nädala Märkmikus, kus juttu niitmisvõistlustest Raadil, oli teemaga mitte tuttav olev autor kuuldu põhjal ekslikult kirja pandud, et vikati tera pillitakse, kuid seda siiski pinnitakse. Pillimine on ka täitsa olemas. See on kõnekäändes nutma ehk pilli ajama. Loos mainiti ka, et Adeede sai herilaselt sutsata, tegelikult on neiu nimi ikkagi traditsioonilisem Adeele. Autor vabandab näpukate eest.

Möödunud nädalavahetusel peeti Silverstone’i ringrajal järjekordne F1 etapp ning sel korral olid võistlustules ka F2 masinad, millest ühe roolis on eestlane Jüri Vips. Suurbritannia GP esimeses sprindisõidus tuli Vips teiseks, teist sõitu alustas ta üheksandana, tõusis kolm kohta ja lõpetas kuuendana. Pühapäeval toimunud põhisõidus oli eestlane seitsmes ja langes üldedetabelis neljandalt kohalt viiendale. Üldliider on Piastri – 108 punktiga, järgnevad Zhou – 103, Shwartzman – 91, Ticktum – 89 ja Vips 85 s­ ilmaga. (D/PM/ERR)

Sündmuste kalender • Kolmap., 28. juulil kl 7 õ KESKUSE UUDISED Zoom’is; info: estoniancentre.ca/news-events. • Esmasp., 23.–reede, 27. aug. VIRTUAALNE KOTKAJÄRVE MET­SAÜLIKOOL. • Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25. GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W, King, ON. • Neljapäeviti kl 3–4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTU­ TUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-4213812. TÄHELEPANU! AUGUS­ TIS EI TOIMU! • Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

Nr. 29

Vana-Andrese koguduse alustas teenistustega kirikus

Ühiskonna taasavamisest rõõmustudes, tasakaaluka lootu­ sega samme seades, alustas Vana-Andrese kogudus 18. juulil taas oma pühapäevaseid harjumuspäraseid jumalateenistusi Agricola kirikus. Issand ütleb: ,,Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen Sind nimepidi kutsunud.“ Jesaja 43.1 On nii hea, kui Keegi Sind nimepidi kutsub, kui oled silme eest kaotanud raja. Me ei pea tundma hirmu elu väljakutsete ees, mis nii mõnigi kord tunduvad ületamatuna, jutlustas õpetaja Kalle Kadakas. Oleme Jumala päralt. (Jes 43.1) Jumalateenistuse lõppedes oldi koos Toppila hallis, rõõmutseti leerilaste äsjavalminud videost ja peeti plane, ­kuidas kogudusena viirusega koos elada. Pildil: Selma Sarapuu, Heli Kopti, Kati Marley, õp. Kalle Kadakas, Enn Kiilaspea, Ilmar Lepik. Foto: RIINA KLAAS

Eestis on jätkuv oht sigade Aafrika katku laialdaseks levikuks Eesti Põllumajandus- ja toi­ duameti (PTA) teatel on sigade Aafrika katku leviku oht Eestis väga kõrge. Teade tuli pärast seda, kui eelmisel nädalal tuvastati Harjumaal farmis sigade Aafrika katku (SAK) juhud. ,,Selle aasta suvel on leitud viirusega nakatunud metssigu Harjumaal ja Lääne-Virumaal. See tähendab, et vähemalt nendes maakondades on nakkuse looduslik foon (üle aastate) taas

Uus raamat Saaremaa sõpradele Eestis tuli hiljuti raamatu­ poodide lettidele järjekordne Petrone Prindi välja antud Minu-sarja raamat. Mele Pesti sulest ilmus ,,Minu Kuressaare. Uhkelt iseseisev“. Raamatu tutvustusest saab lugeda alljärgnevat: „Mis on see pilt või sümbol, mis Kuressaare olemuse kokku võtab?“ küsib Joe äkki, kui olen juba välisuksel. Joe on New Yorgist pärit arhitekt, kes otsustas hiljuti kogu perega päriselt saarlasteks hakata. Mõtlen pikalt. „Noh, ausalt öeldes ma ei tea. Ainult klišeed hüppavad pähe: linnus, õlle­ kapp, kadakast võinuga...“ „No just! Mitte keegi ei tea! Ma olen linna peal kõigilt juba küsinud...“ kurdab Joe. „Aga olgu, kui pilti pole, siis äkki mingi idee, mis Kuressaare ­eriliseks teeb?“ Arutame sealsamas ukse peal tund aega jutti. Jõuame järeldusele, et ühes on need, kes pikalt saarele pidama jäävad, sarnased: nad peavad

väga kõrge ning iga väiksemgi viga kodusigade pidamiskohas rakendatavate bioturvameetme rakendamisel võib tähendada, et katk levib farmi,“ ütles (PTA) loomatervise ja -heaoluosakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Vee­ tamm ERRile antud usutluses. Kui mõnest farmist katk avastatakse, siis hukatakse ja hävitatakse kõik sealsed sead. Samuti hävitatakse ka söödad, allapanu ja muud materjalid, mida ei saa desinfitseerida. Seejärel tehakse farmis põhjalik puhastus ja desinfektsioon, ra­ kendatakse ooteaeg 30 päeva. Seejärel võib farmi tuua uued sead. (ERR/EE)

suutma ise kõigega hakkama saada. Nagu jändrikud kadakad linnaservas tuulepealsel maal. „Ma saan aru, et minnakse Tallinna, seal on ju äri ja Tartus on ülikool,“ ütleb Joe. „Aga mis häda pärast Kuressaarde kogu ilmast kohale tullakse?“ „Tead, Joe, mul ei ole sulle üht vastust. Aga ma kirjutan sellest parajasti raamatut, oota ära! Pealkiri on juba olemas: „Minu Kuressaare“.“